Torma
(Kõnnu külas on Kalevipoeg ja Vanapagan teineteisele kive pildunud.)
EKRK I 4, 118 (29) < Jõgeva raj., Palamuse, Luua as. < Äksi khk. - I. Sarv ja E. Veskisaar < August Õunap, 72 a. (1952). Vt. HVM I, muist. 28 A.
E 48104/5 < Torma khk., Avinurme v - M. Sild < J. Kuusk (1910).
Vt. HVM I, muist. 28 B.
Kurjadvaimud kirikutorni otsast kukke loopimas
Kui Tõrma kirik ehitatud (Tõrma ehk Torma kihelkonnas) ja kukk torni otsa pandud (Torma kirikul on kukk praegu torni otsas), siis Kurjadvaimud ei ole seda sallinud ja hakanud [Mustvee] Kivimurrust kividega loopima. Aga kivid ei ole kiriku juurde jõudnud, langenud Kõnnu külasse maha, kus nad praegu alles näha on. (Kivimurd on rohkesti kividega täis külvatud maakoht Mustvee alevi ääres, 10 versta Kõnnu külast, kus ka ühes kohas palju kiva on. Kõnnu külast on viis versta veel Torma kiriku juurde. Siis jõudsivad Kurjadvaimud kaks jagu maad ära visata kivihuniku juurest, aga kolmas jagu jäi loopimata.)
E 47234 (20) < Torma khk., Avinurme v., Kõrve k. - M. Sild < August Müür (1909). Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, nr. 116. Kivide rohkusest Kõnnu külas vt. ka HVM I, muist. 28 A, B.
Kivid
Torma mõisa taga olevat suur kivi. Kord kuulnud Vanapagan, et Torma ehitatavat kirik. Vanapagan vihastunud nii, et pidanud vihast lõhkema. Hakanud siis kiriku tornis olevat kukke pilduma. Pildunud nii, et terve Kõnnu väli on kiva täis. Üks suur langenud Torma mõisa taha, kuhu jäänudki. (Jutt on arvatavasti emal koolis kuuldud.)
ERA II 239, 135 (3) < Torma khk., Avinurme v., Ulvi k. < Piilsi k. - H. Kukk < Anna Kukk, 49 a. (1939).
[Sild üle Saadjärve]
(Vanakurat tahtnud üle Saadjärve silda teha ja toonud juba kolm põlletäit kiva järve, aga Kalevipoeg löönud seitsme saelauaga ta maha.)
E 42747 (3) < Torma khk., Tõikvere v. - J. Moisa (1902). Vt. HVM I, muist. 120.
Vanapagana heinamaa
olla Tartu linna ligidal (õhtu pool linna) Suuresoo ääres - paiga, kas kihelkonna või valla nime ei tea. Sääl ei pea rohtu millalgi kasvama, muud kui sammalt; kaare kohad, kus on heina niidetud, olla tunda. Vanapagan löönud nii, et muda väljas.
E 47545 (19) < Torma < Tartu - M. Sild < Hans Vaaber (1910).
Kurjadvaimud kirikutorni otsast kukke loopimas
Kui Tõrma kirik ehitatud (Tõrma ehk Torma kihelkonnas) ja kukk torni otsa pandud (Torma kirikul on kukk praegu torni otsas), siis Kurjadvaimud ei ole seda sallinud ja hakanud [Mustvee] Kivimurrust kividega loopima. Aga kivid ei ole kiriku juurde jõudnud, langenud Kõnnu külasse maha, kus nad praegu alles näha on. (Kivimurd on rohkesti kividega täis külvatud maakoht Mustvee alevi ääres, 10 versta Kõnnu külast, kus ka ühes kohas palju kiva on. Kõnnu külast on viis versta veel Torma kiriku juurde. Siis jõudsivad Kurjadvaimud kaks jagu maad ära visata kivihuniku juurest, aga kolmas jagu jäi loopimata.)
E 47234 (20) < Torma khk., Avinurme v., Kõrve k. - M. Sild < August Müür (1909). Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, nr. 116. Kivide rohkusest Kõnnu külas vt. ka HVM I, muist. 28 A, B.
Kivid
Torma mõisa taga olevat suur kivi. Kord kuulnud Vanapagan, et Torma ehitatavat kirik. Vanapagan vihastunud nii, et pidanud vihast lõhkema. Hakanud siis kiriku tornis olevat kukke pilduma. Pildunud nii, et terve Kõnnu väli on kiva täis. Üks suur langenud Torma mõisa taha, kuhu jäänudki. (Jutt on arvatavasti emal koolis kuuldud.)
ERA II 239, 135 (3) < Torma khk., Avinurme v., Ulvi k. < Piilsi k. - H. Kukk < Anna Kukk, 49 a. (1939).
[Sild üle Saadjärve]
(Vanakurat tahtnud üle Saadjärve silda teha ja toonud juba kolm põlletäit kiva järve, aga Kalevipoeg löönud seitsme saelauaga ta maha.)
E 42747 (3) < Torma khk., Tõikvere v. - J. Moisa (1902). Vt. HVM I, muist. 120.
Vanapagana kivi
Ammu aega tagasi olnud Verioja kaldas kõrts, kus Vanapagan õhtuti õlut joomas käinud. Enne kõrtsiminekut moondanud ta ennast uhkeks härraks. Kõrtsirahvale meeldinud see härra väga, sest ta olnud helde ja tellinud kõrtsirahvale ikka õlut. Ükskord öösel hakkas Pikker taevas põrutama. Vanapagan ehmunud hirmsasti. Suurest hirmust kadunud moondus. Kuid veel hirmsamini kohkunud kõrtsirahvas, kui nägid, kes see uhke härra oli. Kõik tormanud kõrtsist välja ja Vanapagan nende järel. Kuid lageda taeva all olnud veel hirmsam. Välgud sähvinud vahetpidamata. Vanakuri tormanud jõe ääres asetseva suure kivi alla. Hetk pärast seda löönud välk kivvi. Rahvasuu pannud kivile nimeks Vanapaganakivi.
RKM II 83, 468/9 (2) < Torma khk., kolh. "Leek" - E. Nõmme < Ida Sommer, 77 a. (1958).
[Kivi Torma kiriku pihta]
Tormale ehitatud kirik. Torn saanud valmis, kukk pandud torni otsa. Vanapagan näeb, vihastub. Tema vaenlane kukk torni otsas. Tuletab iga silmapilk meelde, et Vanapagan tema laulu peale alati peab põgenema.
Vanapagan seisab Kivimurrus. Peab head nõu, mida niisuguse vaenlasega kiriku torni otsas teha. Üks, kaks, otsus tehtud: tarvis vaenlane hävitada. Eks Kivimurd paku kiva küllalt. Ei muud kui kivi peosse, kukele pihta. Kukk Torma kirikutornis ei pane aga Vanapagana kiviviskamist tähelegi: seisab niisama kindlalt kui enne. Vanapagan uus kivi kuke poole. Nagu esimene, ei ulata seegi kuke juurde. Kõnnu küla hüüab kivile vastu: "Tule mulle võõraks! Võtan sind lahkelt vastu!" Kivi lasebki ennast ahvatleda, unustab kuke, suudleb Kõnnu välju.
Vanapagan ootab kuke kadumist, torni mahavarisemist. Kivid aga ei lenda ühe ega teise juurde, vaid ruttavad kõik varemini maaema sülle. Vanapagan loobib poole päeva kiva. Asjata kõik. Märki ükski kivi ei satu. Viimaks väsib loopija, jätab loopimise järele.
Kivimurru ja Torma kiriku vahel praegu alles Vanapagana loobitud kivid näha.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 99.
Vanapagana heinamaa
olla Tartu linna ligidal (õhtu pool linna) Suuresoo ääres - paiga, kas kihelkonna või valla nime ei tea. Sääl ei pea rohtu millalgi kasvama, muud kui sammalt; kaare kohad, kus on heina niidetud, olla tunda. Vanapagan löönud nii, et muda väljas.
E 47545 (19) < Torma < Tartu - M. Sild < Hans Vaaber (1910).