Suure-Jaani
(Võiduviskamine Kalevipoja ja Vanapagana vahel. Kivi Vändras, Vihtra mõisa lähedal.)
E 51008 < Suure-Jaani khk. <Vändra - J. P. Sõggel. Vt. HVM I, muist. 2.
[Kivi Olustvere vallas]
Suure-Jaani kihelkondas Olustvere valdas on üks suur kivi. Sellest kivist räägitakse järgmiselt.
Ükskord läinud kaks Vanapaganat tülisse. Kaua tülitsesivad nad ühe mäe peal, aga kumbki ei tahtnud ennast alamaks tunnistada. Viimaks tundis teine ennast nõrgema olevat ja hakkas ära minema. Ta läks üle heinamaa teisele poole mäe otsa. Selle aja sees oli see, kes tülipaigale jäi, enesele kivi valinud ja ta tahtis sellega vastast surnuks visata. Kui nõrgem mäe äärele sai, viskas tugevam kiviga talle järele. See nägi kivi ära, pani jala ette ning lõi kivi tagasi. See kivi on praegu seal mäe ääres orgus, suuruse poolest on ta veikse vabadikusauna sarnane.Ta peal on nüüdki veel üks kingajälg näha.
H II 26, 589 (3) < Suure-Jaani khk. - H. Mikkor (1889). Vt. Jälgedega kivid, muist. 327.
KIVI JEESUSE PIHTA
[Kivi Paksu lauda taga]
Jeesus oli Pärnamäe otsas olnud ja Vanapagan Toima mäe otsas. Vanapaganal oli taskus liivatera ja oli tahtnud Jeesust visata, aga ingel oli vahepeal jala vastu pannud ja kivi kukkus maha ja lamab praegu Paksu talu lauda taga talust lääne pool. Kivis on väike lapse jalajälg. Inimesed käivad seda kivi vaatamas. Kivi on õige suur, nii et viljaredelilt pääseb otsa.
ERA II 238, 49 (1) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Aimla k. < Tääksi k. - H. Hansmann < Mari Hansmann, 74 a. (1939).
Vt. ka Kivi kiriku pihta, muist. 66.
Vt. ka HVM I, muist. 27.
[Tee Saaremaa ja Muhumaa vahele]
Vanapagan on pidand Saaremaa ja Muhumaa vahele tiid tegema. Kiva kannud tene sinna. Aga enne ku valmis saand, laulnud kukk ja üks rüpetäis jäänd sinna isipaika. Nüüd sial vesi, pole tiid kedagi.
ERA II 124, 420 (32) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k. - L. Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936).
[Kivivare Sürgavere vallas]
Suure-Jaani kihelkondas Sürgavere valdas on suur kivivare. Selle huniku saamisest räägitakse järgmiselt.
Kui Vanapagan tahtis Võrtsjärvest silda läbi ehitada, siis olivad ta abilised ümberkaudu igal pool kiva kokku kandmas. Nimetatud koha peal korjas ka üks sell kiva. Ta jäi kivikorjamisega kaunis hiljaks. Astus mõned sammud kivisületäiega edasi, juba kuked hakkasivad laulma. Siis polnud Vanapagana sellil enam aega, puistas kivisületäie maha ja läks omateed.
H II 26, 591 (6) < Suure-Jaani khk. - H. Mikkor (1889).
Tont tahtnud teha teed läbi järve. Selleks läinud ta Õisu valda, et tuua sealt põllega teetegemiseks kive. Toonudki esimese vooriga hulga kive ja teinud tüki teed. Kivid saanud aga otsa ja Tont läinud uuesti kive tooma. Tagasi tulles saanud aga vaevalt poole teele, kui siga hakanud röhkima ja kukk laulma. Sellest katkenud Tondil põllepaelad ja kivid kukkunud maha. Igaüks võib veel tänapäev näha seal maas kivimurdu.
E 64435 (2) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v. - F. Masing < Mari Nauk, 70 a. (1929).
[Kivid Kabala valla kohtumaja lähedal]
Kivitee Virtsjärves
Ükskord, kui Vanapagan jälle Virtsjärvest pidi läbi minema ja ennast püksivärbleni märjaks tegema, see võib nohu või köha tuua ja mõjub tervise peale halvaste. Ta võttis nõuks silda üle teha, korjas kiva hunikusse mitmes[se] kohta, kaks rüpetäit on ta sisse viinud, aga kukk laulis, töö jäi poolele, tullid jälle teised kibedamad tööd ette, nii jäi ja jäi ja ongi jäänud, mitmed ja mitmed kivihunikud on ootamas, nagu Kabala valla kohtumaja lähedal Maande ääres on üks maailma lasu. Seal olli korjamest. Ma olen sealt mööda käinud, see maa näitab nii lage, et ei kivi ega kändu kuskil näha, ei puud ega oksa, ainult kivihunniku vahel on mõni lepavõluke tuule käes tuhestada.
EÜS X 410/1 (12) < Suure-Jaani khk. - M. Keilas (1905).
[Kivi Olustvere vallas]
(Vanapagan lööb jalaga tagasi kivi, millega teine teda visata tahab. Kivil on kingajälg.)
H II 26, 589 (3) < Suure-Jaani khk. - H. Mikkor (1889). Vt. muist. 33 A.
[Kivi Paksu lauda taga]
(Vanapagan viskas Jeesust kiviga, ingel pani jala ette ning nüüd on kivis väikese lapse jalajälg.)
ERA II 238, 49 (1) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Aimla k. < Tääksi k. Vt. muist. 80.