Setu
Vanakurat kan´d kaadsaseere tävve kivve tserkva kottalõ. Olla tahtnud silda üle Peipsi ehitada. Teiselt poolt Kuuraske kohalt ka alustas. Aga nägi, et "es mõo", ja jät´t poolõlõ.
ERA II 21, 74 (1) < Setu, Kuulja v., Kuuliski k. - P. Voolaine / vanamees Andre (1929).
[Kivi Kalmehti mäel]
Vanarahvas kõneleb, et Petserimaal Meremäe vallas ja Kalmehti mäe pääl on üks kivi, mille suurus on arvatavasti 2 m³. Vanal hallil ajal, kui Vanapagan veel maa pääl elas, kiusas Jumal teda taga suure kõuevihma ajal. Siis põgenenud Vanapagan kivi alla varjule ning pikse löönud kivi katki. Mis veel praegu on sama mäe pääl.
ERA II 267, 565 (1) < Setu, Meremäe v., Vinski k. - S. Lendla < Marie Lendla, 55 a. (1940).
[Vanapagan loob Lõuna-Eestisse mäed]
Jutt mäke ja orga sündümisest
Vanast naanu' kurade' nõu pidämä, kuimuudo saasi' inemise inämb kiusada ja kuimuudo nä nimetäsi' inämb kurade nimme. Viimäte üts kurat ütlemä:
"Minä tiiä, kuimuudo inemese' manitsõsõ kurade nimme inämb kui jumala nimme."
"Kost sa tuud tiiät?" küssevä' tõõsõ'.
Nüüd tuu tark kurivaim seletämä:
"Mii' teeme' igäväne hulga mäki ja orga ja kui inemese mäkke ronneh ja orgo tullõh suurt vaiva nägevä, küll sis nimä' nimetäse mii' nimme' kah!"
Ja kae: kõik kurävaimu' olliva' tuu kavala' nõuga raahul ja kurävaimu' nakseva' suurõ hoolõga maad mõnõst paigast üsäga kokko kandma ja teivä' mäest, mõni kurat ai' jäl umä turöga mäkki kokko. Ja nii sündõvä oro' ja mäe'. Ja inämb mäke ja orge sai muidöge sinnä' paika, koh õndsamp rahvas oll. Nii näütüset Petsereh. Vanakuradile es miildö, et sääl kerik om ja pallö rahvast sääl õndsast saava' ja tuuperäst teivä' nä' sinnä õigõ meheste orga ja mäki. Nüüd om vanulkuradel hää, kui mõni mäkke minneh või alla tullõh maaha kukkas ja timä nimme ka manitsõs.
S 46096/8 (1) < Setu, Mäe v., Võõbsu k. < Järvesuu v., Võparsova k. < Mäe v., Varesmäe k. - N. Sõrmus < Marie Kütte, sünd. 1862. a. (1932).
Mäe
Sis saiie maa veiga tasanõ. Nakas Vanasitt küsümä Jumala käest, õt sullõ saa küll veiga pallö tehno, a kost mullõ saa tehno. Olõsi vaaja seta maailma veidkese koko pitsähütä, saasi orga ja mäki, saa mullõ ka tehno. Küsse Jumala käest:
"Ma lää päävä nõsõnguhe, a sa mine päävä mineguhe."
Jummal ütel:
"Lasõi ma sinno päävä nõsõnguhe, ma lää esi päävä nõsõnguhe, sa
mine päävä mineguhe."
Lätski Vanakurat päävä mineguhe. Pitsähüdi Jummal, pitsähüd päävä
nõsõnguh vaidökõsõ, a Vanakurat pitsähüd päävä mineguh pallö. Selle omma päävä minekuh pailö mäkki. Tuust pitstämisõst saie maailma pääle kõik mäe ja oro. Inemisõ läävä mäke ja vannusõ, õt kagos omma siih Kuradimäe. Tuu vanminõ saa Vanalõkuratilõ, a üldäs, Jumalalõ teeno, arõ saie häste kävvu, tuu saa Jumalalõ.
S 52740/2 (14) < Setu, Vilo v. ja k. - A. Põhi < Agasina Lepistik (1933).
Kuis sündövä oro' ja mäe
Jummal olliva Juudaga umatsõ'. Ütel pääval ütel Jummal Juudalõ, õt nakamõ maad luuma. Ja Juudas oll Jumala tahtmisega nõuh. Jummal lõi seeni' kuni' puulpühäni ja lõpõt uma tüü. Puulpühä läts timä Juudast kaema, õt mis timä tege. Ku timä Juuda mano läts, näkk, õt Juudas oll loonu kõik maa täüs mäki ja orgõ. Ja Jummal küsse Juuda käest, õt misperäst sa' nii teit? Juudas ütel Jumalalõ, õt kui inemine mäkke lätt, mantsõs sinno:
"Issänd Jummal avtagu!"
A' kui mäest alla lätt ja midä katske lätt vai halvastõ saasõ, mantsõs minno: "Oh sa Vanakurat!"
Ku mäki es olõsõ, siss es mantsõsi sinno, ei minno.
ERA II 248, 15/6 (1) < Setu, Mäe v., V.-Usenitsa k. - L. Miaste < Aleksei Poolak, 80 a. (1939),
Vanahalva tarõ
Taraski kaldõh ommo üts kuup. Tuud kutstas Vanahalva tarõst.
Sinna taheti ehta inne kerkot, tuu olle uma 1899. aastagal. Päiva tetti ja üüse lahuti. Sinna saina pääle, tuu sain ommo paeliivast, omma kirotõt ehtajidõ nime'.
RKM II 80, 379/80 (15) < Setu, Obinitsa k/n., Jermakova k. - H. Keskküla < Filipp Mägi, 72 a. (1958). Vt. Ehitused. Vanapagan lõhub ehitusi, muist. 492-508.
[Juuda tare Tuhkvitsa oja taga]
Juuda tuba
Juuda toast räägitakse, et kui vanast mindi kirikut tegema oja kaldale, siis tulid juudad ja laotasid kiriku ära. Mis päeval tehti, seda nad öösel laotasid. Kord läksid need kirikutegijad sinna sisse vaatama. (Juuda tuba asub teisel pool Tuhkvitsa mäe künkas Toomiku kohal.) Sääl sees oli laud ja punase linaga kaetud ja söögid laual. Nad vaatasid, kedagi pole näha, ja tulid välja. Hakkasid uuesti kirikut ehitama. Öösiks läksid nad koju, hommikul tulid tagasi: jälle kirik laotatud! Nii läksid nad koju, ei saanudki kirikut ehitata. Säält mööda minnes näeme tonte kooberdamas koobaste juures. Kes ei usu, võib ise vaatama minna.
ERA II 248, 555/7 (12) < Setu, Meremäe v., Obinitsa k. - A. Lillesaar < Olga Kalev, 36 a. (1939). Vt. Ehitused. Vanapagan lõhub ehitusi, muist. 492-508. Vrd. muist. 600-603.
Vanapagana urgas
Vanapagana urkast räägib rahvasuu järgmiselt.
Vanaurgas asub Tuhvitsa oja taga järgnevas mäekingus, Sonne kohal. Kui sinna metsa keegi läheb, näeb sääl kõiksuguseid nähtusi. Kord elas üks mees ja läinud sinna urkasse sisse. Esmalt ei näinud mees midagi, sest pime oli. Mees sammub edasi, tuleb ühte koopasse, seal tuli põleb. Mees vaatab ringi: tema näeb punast lauda ja laua peal lusikaid. Mees astub edasi ja saab ühte väga ilusasse tuppa. Seal toas olid kõik majariistad kullast. Mees astub veelgi edasi, tuleb ühte väga ilusasse tuppa, mehe silmad ei näe hästi, sest kõik kiirgab nagu tuli. Mees silmab ümber ja näeb vanapaganaid istumas. Vanapaganad hakkavad kohe kiruma, mis tema siia otsib. Kuid mees ütleb alandlikult, et tema tahtis neid ainult külastada. Vanapaganatel hää meel ja nad annavad mehele palju kulda ja saadavad koju. Mees sai rikkaks. Kui keegi ei usu seda juttu, siis võiks ise seda vaatama minna.
ERA II 248, 533/7 (5) < Setu, Meremäe v., Tääglova k. < Karamsina k. - A. Lillesaar < Palakei Lillesaar, 65 a. (1939).
Juudatarõ - liivakivist järsk sein väikse koopaga Tuhkvitsa jõe ääres oru nõlvas Obinitsa küla kohal. Siia on tahetud vana ilma aigo kloostrit ehitada. Mis päeval ehitati, see öösi maha lõhuti. Jäeti siin töö pooleli ja hakati kloostrit ehitama Petserisse. Nii saigi klooster Petserisse.
RKM II 44, 546 (23) < Setu, Obinitsa k/n. - U. Mägi < Saveli Kütt, sünd. 1885. a. (1953).