Rõngu
Tondikivi (Rõngu v. Koruste k. Juka t. - Üleskirjutaja märkus.)
Kõnesolev Tondikivi asub Lõuna-Tartumaal Rõngu kihelkonnas Rõngu vallas Juka talu karjamaal. Ta asub ühe vee uuristatud ürgse oru nõlvakul. Nimetatud ürgorg ühineb ühe suurema oruga, mis suubub Võrtsjärve madalikku. Tondikivi ligiduses on kõrgem küngas, mida rahvas Liimikmäeks nimetab. See küngas on ümbruskonna kõrgeim koht. Orust ida poole on mets, kuna läänepoolne orunõlv ja Liimikmägi on kannustikune karjamaa.
Otse Tondikivi ääre alt voolab välja allikas ja moodustab väikese ojakese. Tähelepanuvääriv on see, et nimetatud ojake umbes 50 m pikkuse salaoja moodustab. Vihmastel suvedel on nimetatud allikas veerikas, kuid kuivadel aegadel kuivab ta peaaegu ära.
Tondikivi on hallist graniidist, läbi põimunud üksikute punaste ränikivikihtidega. Ka mõned mustad kihid tulevad nähtavale. Kivi pikkus on 7 meetrit, laius päält 3 meetrit ja kõrgus 2,5 meetrit. Ta päälmine pind on sile ja moodustab tasase ovaalse platvormi. Ühes otsas on tal isesugune väljaulatuv osa, mis talle annab auto või omnibuse välimise kuju. Küljed on tasased ja veidi kumeras. Üks külgedest on pooleldi kalda sees, kuna teine täiesti näha. Tähelepandavad on vaod kivi küljel. Neid on lehvikukujuliselt ja neid,on kolm. Nad algavad kivi alt ja lähevad kivi küljel kokku. Nende vagude sügavus on 5 cm ja laius umbes sama. Vagude põhjad on kaetud isesuguste mustade ja ränikivikristallidega. Kas ka teisel küljel niisuguseid vagusid on, seda ei tea, sest see külg on maa sees. Üldse tekitavad need vaod niisugust muljet, nagu oleks seda kivi linguga visatud ja siis on lingu nöörid need vaod sinna sisse surunud.
Praegu avaldab kivi pealt lagunemise tundemärke, ta päälmine pind on täis väikesi praokesi. Päälmine ja ka külgpind on osaliselt kaetud samblaga, kuna ühe suurema prao vahel kasvab väike kuusk ja mõned vaarikad.
Mõnikümmend meetrit Tondikivist lõuna pool asub teine, väiksem kivi, mis rahva jutu järele olevat Tondikivist veelgi suurem ja ainult üks osa asuvat temast maa peal. Peale nimetatute on sääl ümbruses veel palju väiksemaid kive.
Kohapääl liiguvad Tondikivi kohta igasugused jutud. Räägitakse, et see olevat seesama kivi, mille Sorts või Vetevaim Kikerpere soo äärest linguga heitnud, kui nad Kalevipojaga võitlesid ja Vetevaim kivi Võrtsjärve äärde ja Kalevipoeg Peipsi äärde viskas.
Peale selle okevat Tondikivi juures nõiatuld nähtud ja tondid olla sääl raha keetnud. Ka minevat kivi juurest käik maa alla, sellepärast kaduvatki allikavesi ära. Pikseilmaga välk lööb tihti sinna orgu ja inimesed ütlevad: "Näe, kui otsib Vanapaganat."
TA Looduskaitse Komisioni materjalid < Rõngu khk - V. Mägi.
Tondikivi
[- - -] Juka talu vanaperenaine olla kuulnud, et see kivi "olli üitskord suure vihmaga taivast maha sadanu". Muid teateid ei ole.
[Asukoht] Rõngu v. Koruste k. Juka t.
TA Looduskaitse Komisjoni materialid < Rõngu khk., Rõngu v, - A. Leibur.
[Vanapaganad viskavad teineteisele kive]
Muiste olnud kaks Vanapaganat, üks Puka mägedel, teine ei tea missugusel Otepää mäel. Hakanud ajaviiteks teineteisega mängima, nimelt kiva kätte viskama. Teine pidanud visatud kivi ikka kinni püüdma, nagu meie päevil palli kinni püütakse. Sellest viskamisest tekkinud palju kiva. Pärast on osa neid kiva maa sisse vajunud.
E II 1 (2) < Rõngu khk. - M. J. Eisen < M. Munner (1925).
Vrd. ka: HVM I, muist. 90.
(Vanapaganad elavad Karksi kirikumäes ja Koodiorus.)
EKS 8°2, 36/7 < Rõngu khk. < Halliste khk., Kariste v. - J. Jutus (1877). Vt. Leivalabidate pildumine, muist. 586 C.
7 ehk 8 versta on säält õigeste Karksi kirikomäedesse ja sääl olnud üks niisugune sarvikute asse. Siis olnd neil üks vanatütrik. Kui leiba tarvis olnud, siis pandud see tütrik leivalapjo pääle ja visatud Karksi mägedesse, ja kui tarvis oli, siis visatud Kariste Koodioro mägedesse, sest et neil üks leivalapju oli ja see vanatütrik leivategija.
EKS 8°2, 37 < Rõngu khk. < Halliste khk., Kariste v. - J. Jutus (1877).
[Hobune Koodioru koopa ette]
Ükskord lõpi üks hobone Vana-Kariste mõisas ära ja herra laskis Sarvikute maja läve ette ära nülgi, saab näha, kas nad söövad ära. Tõisel päeval oli herral paljo võõraid kutsutud ja jäid üle öösi senna. Sarvikud ollid selle hoboseraipe öösi herra võõrastetuppa lauva pääle pandnud, kõik hõbe- ja kuldkahvlid ja nuad hobeseraipe kerre sisse toppinud, nenda et ükski ei kuulnud, kui hommiko leidsid võõrastel praadi lauva pääl olevat. Kõik kastrolid ja katlad liha täis.
EKS 8°2, 40 < Rõngu khk. < Halliste khk., Kariste v. - J. Jutus (1877).
[Koodiorg]
Ja nüüd tahan mina Vana-Karriste järvekaldast kõnelda, mis Koodioruks nimetatas. See Koodioro mägi on põhja pool järve oma vanaajase koopadega ja kõrge järsk mäerinnak arvata 25 ehk 30 sülda kõrge ja tee lähab säält järso mäekalda äärt möödaVana-Karriste mõisa, et põhja pool järsk mägi ja lõune pool järv seilab.
Sest järso mäest räägib vanarahvas, et sääl mäe sees vanasarvikute eloasemed on olnud, ja kui mõni õhto pääle säält minema jäi, oli nende kimpus olnud. Ükskord tahtnud ühe mehe silla ala vedada. Kui tükk aega oli heidelnud, ütles mees:
"Issa pojake, püha vaimoke, tule esi appi!"
Vanapoiss kargas silla ala ja ütles:
"Läl-läl-läl, teie olete kolmekeste, mina üksi," ja mees pääsis lahti.
EKS 8°2, 36/7 < Rõngu khk. - J. Jutus (1877).
Tondikivi (Rõngu v. Koruste k. Juka t. - Üleskirjutaja märkus)
Kõnesolev Tondikivi asub Lõuna-Tartumaal Rõngu kihelkonnas Rõngu vallas Juka talu karjamaal. Ta asub ühe vee uuristatud ürgse oru nõlvakul. Nimetatud ürgorg ühineb ühe suurema oruga, mis suubub Võrtsjärve madalikku. Tondikivi ligiduses on kõrgem küngas, mida rahvas Liimikmäeks nimetab. See küngas on ümbruskonna kõrgeim koht. Orust ida poole on mets, kuna läänepoolne orunõlv ja Liimikmägi on kannustikune karjamaa.
Otse Tondikivi ääre alt voolab välja allikas ja moodustab väikese ojakese. Tähelepanuvääriv on see, et nimetatud ojake umbes 50 m pikkuse salaoja moodustab. Vihmastel suvedel on nimetatud allikas veerikas, kuid kuivadel aegadel kuivab ta peaaegu ära.
Tondikivi on hallist graniidist, läbi põimunud üksikute punaste ränikivikihtidega. Ka mõned mustad kihid tulevad nähtavale. Kivi pikkus on 7 meetrit, laius päält 3 meetrit ja kõrgus 2,5 meetrit. Ta päälmine pind on sile ja moodustab tasase ovaalse platvormi. Ühes otsas on tal isesugune väljaulatuv osa, mis talle annab auto või omnibuse välimise kuju. Küljed on tasased ja veidi kumeras. Üks külgedest on pooleldi kalda sees, kuna teine täiesti näha. Tähelepandavad on vaod kivi küljel. Neid on lehvikukujuliselt ja neid,on kolm. Nad algavad kivi alt ja lähevad kivi küljel kokku. Nende vagude sügavus on 5 cm ja laius umbes sama. Vagude põhjad on kaetud isesuguste mustade ja ränikivikristallidega. Kas ka teisel küljel niisuguseid vagusid on, seda ei tea, sest see külg on maa sees. Üldse tekitavad need vaod niisugust muljet, nagu oleks seda kivi linguga visatud ja siis on lingu nöörid need vaod sinna sisse surunud.
Praegu avaldab kivi pealt lagunemise tundemärke, ta päälmine pind on täis väikesi praokesi. Päälmine ja ka külgpind on osaliselt kaetud samblaga, kuna ühe suurema prao vahel kasvab väike kuusk ja mõned vaarikad.
Mõnikümmend meetrit Tondikivist lõuna pool asub teine, väiksem kivi, mis rahva jutu järele olevat Tondikivist veelgi suurem ja ainult üks osa asuvat temast maa peal. Peale nimetatute on sääl ümbruses veel palju väiksemaid kive.
Kohapääl liiguvad Tondikivi kohta igasugused jutud. Räägitakse, et see olevat seesama kivi, mille Sorts või Vetevaim Kikerpere soo äärest linguga heitnud, kui nad Kalevipojaga võitlesid ja Vetevaim kivi Võrtsjärve äärde ja Kalevipoeg Peipsi äärde viskas.
Peale selle okevat Tondikivi juures nõiatuld nähtud ja tondid olla sääl raha keetnud. Ka minevat kivi juurest käik maa alla, sellepärast kaduvatki allikavesi ära. Pikseilmaga välk lööb tihti sinna orgu ja inimesed ütlevad: "Näe, kui otsib Vanapaganat."
TA Looduskaitse Komisioni materjalid < Rõngu khk - V. Mägi.
Tondikivi
[- - -] Juka talu vanaperenaine olla kuulnud, et see kivi "olli üitskord suure vihmaga taivast maha sadanu". Muid teateid ei ole.
[Asukoht] Rõngu v. Koruste k. Juka t.
TA Looduskaitse Komisjoni materialid < Rõngu khk., Rõngu v, - A. Leibur.
[Vanapaganad viskavad teineteisele kive]
Muiste olnud kaks Vanapaganat, üks Puka mägedel, teine ei tea missugusel Otepää mäel. Hakanud ajaviiteks teineteisega mängima, nimelt kiva kätte viskama. Teine pidanud visatud kivi ikka kinni püüdma, nagu meie päevil palli kinni püütakse. Sellest viskamisest tekkinud palju kiva. Pärast on osa neid kiva maa sisse vajunud.
E II 1 (2) < Rõngu khk. - M. J. Eisen < M. Munner (1925).
Vrd. ka: HVM I, muist. 90.
(Vanapaganad elavad Karksi kirikumäes ja Koodiorus.)
EKS 8°2, 36/7 < Rõngu khk. < Halliste khk., Kariste v. - J. Jutus (1877). Vt. Leivalabidate pildumine, muist. 586 C.
7 ehk 8 versta on säält õigeste Karksi kirikomäedesse ja sääl olnud üks niisugune sarvikute asse. Siis olnd neil üks vanatütrik. Kui leiba tarvis olnud, siis pandud see tütrik leivalapjo pääle ja visatud Karksi mägedesse, ja kui tarvis oli, siis visatud Kariste Koodioro mägedesse, sest et neil üks leivalapju oli ja see vanatütrik leivategija.
EKS 8°2, 37 < Rõngu khk. < Halliste khk., Kariste v. - J. Jutus (1877).
[Hobune Koodioru koopa ette]
Ükskord lõpi üks hobone Vana-Kariste mõisas ära ja herra laskis Sarvikute maja läve ette ära nülgi, saab näha, kas nad söövad ära. Tõisel päeval oli herral paljo võõraid kutsutud ja jäid üle öösi senna. Sarvikud ollid selle hoboseraipe öösi herra võõrastetuppa lauva pääle pandnud, kõik hõbe- ja kuldkahvlid ja nuad hobeseraipe kerre sisse toppinud, nenda et ükski ei kuulnud, kui hommiko leidsid võõrastel praadi lauva pääl olevat. Kõik kastrolid ja katlad liha täis.
EKS 8°2, 40 < Rõngu khk. < Halliste khk., Kariste v. - J. Jutus (1877).
[Koodiorg]
Ja nüüd tahan mina Vana-Karriste järvekaldast kõnelda, mis Koodioruks nimetatas. See Koodioro mägi on põhja pool järve oma vanaajase koopadega ja kõrge järsk mäerinnak arvata 25 ehk 30 sülda kõrge ja tee lähab säält järso mäekalda äärt möödaVana-Karriste mõisa, et põhja pool järsk mägi ja lõune pool järv seilab.
Sest järso mäest räägib vanarahvas, et sääl mäe sees vanasarvikute eloasemed on olnud, ja kui mõni õhto pääle säält minema jäi, oli nende kimpus olnud. Ükskord tahtnud ühe mehe silla ala vedada. Kui tükk aega oli heidelnud, ütles mees:
"Issa pojake, püha vaimoke, tule esi appi!"
Vanapoiss kargas silla ala ja ütles:
"Läl-läl-läl, teie olete kolmekeste, mina üksi," ja mees pääsis lahti.
EKS 8°2, 36/7 < Rõngu khk. - J. Jutus (1877).
Tõravere soo
Ta asub Aakre vallas Tartumaal. Pikasilla poole minnes on tee ääres suur mets. Selle metsa taga on soo. Seda sood kartsid inimesed. Üks inimene näinud koguni, kui seal Tont kasukat paiganud, nõela peran olnud nii pikk niit, et iga piste järele joosnud metsa. Ja mõned inimesed näinud seal öösi tuld.
ERA II 243, 549 (6) < Karula khk. ja v. < Rõngu khk., Aakre v. - A. Siimsoo < August Siimsoo, 52 a. (1939).