Reigi
[Suurikpõllu kivi]
Köpus on Suurikpöllu kivi. Vägimehed hakand vöidu viskama. Ei tia, kes teine oli, aga teine oli Vanapagan. Seisnud praguse Puski kiriku lähedal Ümatsi või Ümarkantsi määl. Sääl on praegugi tondid. Tontide teerajad käivad määst alla. Määl on kaks latva. Teisel ladval on külje pial nögu sees. Kui kivi viskand, olnd teine mää otsas. Vägimees saand vöitjaks: kivi läind Köpu möisa Suurikpöldu, teise oma kukkunud Arepsi kopli. Kui visand, siis vägimehe jalg libisend. Sellest tulnud ladvale nögu sisse.
ERA II 1, 669 (33) < Reigi khk., Kõpu v. - P. Ariste < Gustav Lauri, 49 a, (1928). Vt. Kivikandja, muist. 103.
[Kivi Kaplimäe kabeli pihta]
Suur kivi Suurikpõldus on ka Vanapagana visatud Kaplimäe kabeli põlemise ajal, sest Vanapaganal olnud heameel selle üle, et see kabel oli ära põletatud, sest tema mäel ei tohi olla püha kabelit. Selle heameele pärast visanudki kivi.
ERA II 229, 558 (8) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipäe k. - H. Raud < Juulia Tuuru, 40 a. (1939).
Vrd. HVM II, komment. lk. 368.
[Kolm kivi Hiiumaal]
Vanapagan pandnud kolm kivi tasku, läind Immarkantsi mäele ja tahtnud Ristna visata. Üks kivi kukkunud Kõpu mõisa põldu, teine Villima Raisa kopli, kolmas Suurekivi padusse (orgu) Hundilasna metsas. Siis läind Sarvikul jalad teine teisele poole mäest alla ja Sarvik lõhki. Sestsaadik kadund Sarvik ära.
E, StK 21, 7 (29) < Reigi khk., Kiduspä k. - A. Läti < Jüri Niit, 60 a. (1923).
Vt. ka HVM II, komment. lk. 368.
[Kivid Kõpu kabeli ukse sulgemiseks]
Kõpus on kolm kivimürakat. Kaks on Vilimaa karjamaal, 60-70 sülda vahet. Kolmas on sial paar kilomeetert eemal. Vanasaadan tahtnud Köpu kabeli ukse kividega kinni matta. Näärilauba öösi, kui ta on valla ahelatest, hakand kive tooma. Kassaarest toond Köppu. Kaks tükki olnud teine teises vestitaskus. Kolmas olnud kübaraääre pial. Vilimaa kanad hakand kaagutama:
"Oot! oot!"
Teine ütelnud:
"Saab, saab!"
Kukk laulnud:
"Tooge ta kord veel mu, käteeee!"
Vana arvand, et on tema kohta. Pilland hirmuga kivid maha. Kolmas kübaralt kukkund Kivipao äärele.
ERA II 1, 668 (32) < Reigi khk., Kõpu - P. Ariste < Gustav Laur, 49 a. (1928).
Vt. Kiviviskamine, muist. 3.
Vt. ka HVM II, muist. 17-21.
Vanapagana kivid
Kord läinud Vanapagan, kaks suurt kivi kübaraäärel, Kõpu kabeli poole, ja tahtnud kabeli uksi kinni panna, et rahvas ei pääseks enam kabeli. Vanapagan, nagu kõik juba teavad, [on] niisugune argpüks, et kardab kukelaulu. Läinud, läinud ja korraga kuulnud, et küla kanad
hakanud kaagutama:
"Oot, oot, oot, saab, saab, saab!"
Kukk aga laulnud:
"Tooge ta korraks mo kädeee!"
Vanapagan seda kuuldes pööranud kohe ümber ja plaganud metsa tagasi, nii kuidas jalad kannud. Kivid kukkunud kübaraäärelt maha ja jäänudki sinna, kus neid veel praegugi võib näha.
ERA II 229, 574/5 (5) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. - N. Rõmmel < Peeter Rõmmel, 45 a. (1939).
Umbes poolteist km Kõpu kabelist hommiku pool Vilima talu karjamaal asetsevad kaks kaunis suurt kivi keskmiselt 100 m vahega ja samast kabelist õhtu pool 1 km kaugusel riigimetsas Suurekivi pao ääres Kõpu suurim kivimürakas, umbes 10 m pikuti, 8 m laiuti ja 6 m kõrguti. Nende kivide kohta räägitakse.
Vanalepaganale olnud vastumeelt see asjaolu, et rahvas Kõpu kabelis käinud jumalat teenimas. Ühel näärilaupäeva õhtul saanud Vanapagan vabaks, sest ta suutnud sel aastal raudahela, millega ta põrgu seina külles kütkes olnud, oma peenviiliga katki viilida. Seda juhust tahtnud Vanakuri selleks kasutada, et Kõpu kabeli uksed kividega sulgeda, et rahvas sinna enam sisse ei saaks minna. Selleks valinud ta Kassaarest kolm kivimürakat, toppinud neist kaks vestitaskudesse, ühe paremale, teise pahemale poole, ja kolmanda paigutanud kübarakääri peale ning lennanud Kassaarest Kõpu poole teele. Tee oli aga pikk ja suure koorma tõttu võrdlemisi vaevarikas, sellepärast hilinenud vennike väga palju. Jõudnud Kiduspäe Niidale Vilima Paavli talu lähedale. Juba koidu ots väljas. Vilima kanad hakkanud kaagutama:
"Oot, oot, oot, saab, saab, saab!"
See pannud Vanapagana kõigest kehast värisema. Ja kui siis veel sama talu kukk laulnud:
"Tooge ta kord veel mu käteee!" - langenud mehikese süda hoopis saapasäärde, külmad hirmuvärinad käinud üle kogu keha, kivid vestitaskudest varisenud maha Vilima karjamaale ning kübarakääri pealt - Suurekivi pao äärde. Kivid on praegu veel omas kohas, ent Vanakuri ei julge enam selle hirmu peale Kõppu tulla.
ERA II 260, 10/11 (2) < Reigi khk., Kõpu - G. Lauri (1936).
Kõpu suurim rändkivi
Kõpu maastikus esineb palju rändkive. Mõned alad on külvatud üle kividega, näiteks Suurepsi kivistik, kus silm laias ulatuses muud ei näegi kui ainult kivirägastikku.
Suurim neist on Kõpu läänerannast umbes 1 km kaugusel okasmetsas, nn. Suurekivi pao ääres.
Enamjagu aastast nimetatud kivi on piiratud veest, kesksuvel jääb see ka kuivale.
Selle suurima kivi ümbermõõt on 32 m, pikkus 10 m, laius 8 m, kõrgus üle maapinna 5,5 m.
Kõpu suure kivi ümber on põimitud tüüpiline Vanapagana kiviviskamise lugu.
Räägitakse, et kunagi "neariloupe ööse", kui Kõpu kabelis on peetud parajasti jumalateenistust, on Vanapagan tahtnud sulgeda kabeli ukse kividega, et inimesed ei saaks enam kirikust välja.
Selleks võtnud ta kaasa kolm kivi: ühe asetanud kübarakäärile, kaks teine teise särgikäise sisse.
Teel kabeli poole kuulnud Sarvik, kuidas korp puu otsas oli karjunud:
"Kurat, kurat!"
Vanakurja süda saanud täis, et teda sõimatakse, võtnud ühe kividest kübaraäärelt ja visanud korbile järele.
Kivi lennanud laias kaares oma praegusele asukohale Suurekivi pao juure.
Kahe ülejäänud kiviga särgikäistes sammunud Vanapagan edasi.
Kui ta oli jõudnud Vilima talu karjamaade vahelisele tänavale, oli ta kuulnud, kuidas kanad Vilima laudas kaagutanud. Uks ütelnud:
"Oot, oot, oot!"
Teine teinud:
"Saab, saab, saab!"
Korraga laulnud kukk:
"Tooge ta korraks veel mo kättee!"
Vanapagan kohkunud ja kartnud, et see ähvardus käib tema kohta, pillanud kivid särgikäistest teine teisele poole teed Vilima karjamaale, kuhu need on jäänud püsima nagu omapärased sambad, ja pagenud.
Nii jäänud Kõpu kabeli uks "neariloupe ööse" sulgemata.
ERA II 265, 131/5 (11) < Reigi khk., Kõrgesaare v., Kõpu k. - E. Lauri (1940).
Kivihunik Tondi taskuvare
endise Isabella mõisa maal asunik Mihkel Klee kruntis, selle elumajast umb. 100 m loodes, aruheinamaal põldude ligi. Siin on kaks üksteisest umb. 1,5 m laia madala heinamaasoonega eraldet suuremat kõrgemat küngast, mis pealt kaet lahtiste suuremate ning vähemate raudkividega. Edelapoolsem neist, suurem, on edelast-kirdesse umb. 20 m pikk ja teisiti umb. 13 m lai, 1-1,5 m kõrge. Loodes paistab kink kaet olema nagu mingi lahtisest kivest koos seisva valliga. Siis on ka künka kalle ja kõrgus suurimad. Kagu ja kirde poole laskub vare vähe, on kaet mättakorraga ja langeb pikkamisi vastu heinamaad.
Edelast kuni kirdeni paistab vare piirat olevat kraaviga, mille põhjas kive ja mida võib kõige selgemini praegu eraldada loodes. Läänes ja edelas on kraavi põhjas mingid kivimoodustused, mis võiksid ka hiljemalt sinna loobit olla.
Lõunas on vare jalal vähe suurem kive täis varisend auk. Kagus on samuti 3 kuni 2 m laia sügavamat lameda põhjaga auku, mis vanad öeldakse olevat. Samasuguseid leidub veel varest vähe kaugemal läänes ja põhjas.
Vähem, kirdepoolsem vare, on peaaegu ümmargune edelast-kirdesse umb. 11 m ja teisiti 8 m läbi mõõta, kaet pealt kaunis suurte lahtiste raudkividega. Kõrgus edelast, teise vare poolt umb. 60 cm, kirdest ainult 10 cm, kus varet piiravad samuti augud. Auke on ka vare idajalal. Osa neist, mis on suuremad ja asuvad - varest kaugemal, olevat vanad mõisa kartulikuhjade asemed.
Rahvas tunneb varesid Tondi taskuvare nime all ja jutustab, et need Tondi taskust vood[r]i kärisedes langenud, kui see sealt mööda käind ja kukk Isabella mõisas kolmat korda laulnud.
Kord, kui varest veet kibe aia jaoks, tulnud sellest pealuid välja. Vedamine jäet pooleli. Seda kuid keegi kindlast[i] tõendada ei tea. Harvalt räägitavat varedest rahva seas ka kui kabeliasemest. Muud rahvas selle kohta ei tea.
Üldiselt on ta ümberkaudu elanikkude seas kaunis tuttav. Kuid mis otstarve tal on olnud, on raske öelda. Võib-olla on siia lihtsalt mõisa põllult kunagi kive kokku veet või on ta mõne omaaegse ehituse jäänud.
E 54078 a-b < Reigi khk. - E. Laid (1923) = Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, Arheoloogia sektori materjalid < Reigi khk. - E. Laid (1923).
Kivihunnik Tondi taskuvare
endise Isabella mõisa maal, asunik Mihkel Klee krundis.
Kivid olevat Tondi taskust voodri kärisedes langenud, kui see sealt mööda käinud ja kukk Isabella mõisas kolmet korda laulnud.
Eesti NSV TA Ajatoo Instituut, Arheoloogia Sektori materjalid < Reigi khk. - E. Laid (1923).
[Suurikpõllu kivi]
Köpus on Suurikpöllu kivi. Vägimehed hakand vöidu viskama. Ei tia, kes teine oli, aga teine oli Vanapagan. Seisnud praguse Puski kiriku lähedal Ümatsi või Ümarkantsi määl. Sääl on praegugi tondid. Tontide teerajad käivad määst alla. Määl on kaks latva. Teisel ladval on külje pial nögu sees. Kui kivi viskand, olnd teine mää otsas. Vägimees saand vöitjaks: kivi läind Köpu möisa Suurikpöldu, teise oma kukkunud Arepsi kopli. Kui visand, siis vägimehe jalg libisend. Sellest tulnud ladvale nögu sisse.
ERA II 1, 669 (33) < Reigi khk., Kõpu v. - P. Ariste < Gustav Lauri, 49 a, (1928). Vt. Kivikandja, muist. 103.
[Kivi Kaplimäe kabeli pihta]
Suur kivi Suurikpõldus on ka Vanapagana visatud Kaplimäe kabeli põlemise ajal, sest Vanapaganal olnud heameel selle üle, et see kabel oli ära põletatud, sest tema mäel ei tohi olla püha kabelit. Selle heameele pärast visanudki kivi.
ERA II 229, 558 (8) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Mägipäe k. - H. Raud < Juulia Tuuru, 40 a. (1939).
Vrd. HVM II, komment. lk. 368.
[Kolm kivi Hiiumaal]
Vanapagan pandnud kolm kivi tasku, läind Immarkantsi mäele ja tahtnud Ristna visata. Üks kivi kukkunud Kõpu mõisa põldu, teine Villima Raisa kopli, kolmas Suurekivi padusse (orgu) Hundilasna metsas. Siis läind Sarvikul jalad teine teisele poole mäest alla ja Sarvik lõhki. Sestsaadik kadund Sarvik ära.
E, StK 21, 7 (29) < Reigi khk., Kiduspä k. - A. Läti < Jüri Niit, 60 a. (1923).
Vt. ka HVM II, komment. lk. 368.
[Kivid Kõpu kabeli ukse sulgemiseks]
Kõpus on kolm kivimürakat. Kaks on Vilimaa karjamaal, 60-70 sülda vahet. Kolmas on sial paar kilomeetert eemal. Vanasaadan tahtnud Köpu kabeli ukse kividega kinni matta. Näärilauba öösi, kui ta on valla ahelatest, hakand kive tooma. Kassaarest toond Köppu. Kaks tükki olnud teine teises vestitaskus. Kolmas olnud kübaraääre pial. Vilimaa kanad hakand kaagutama:
"Oot! oot!"
Teine ütelnud:
"Saab, saab!"
Kukk laulnud:
"Tooge ta kord veel mu, käteeee!"
Vana arvand, et on tema kohta. Pilland hirmuga kivid maha. Kolmas kübaralt kukkund Kivipao äärele.
ERA II 1, 668 (32) < Reigi khk., Kõpu - P. Ariste < Gustav Laur, 49 a. (1928).
Vt. Kiviviskamine, muist. 3.
Vt. ka HVM II, muist. 17-21.
Vanapagana kivid
Kord läinud Vanapagan, kaks suurt kivi kübaraäärel, Kõpu kabeli poole, ja tahtnud kabeli uksi kinni panna, et rahvas ei pääseks enam kabeli. Vanapagan, nagu kõik juba teavad, [on] niisugune argpüks, et kardab kukelaulu. Läinud, läinud ja korraga kuulnud, et küla kanad
hakanud kaagutama:
"Oot, oot, oot, saab, saab, saab!"
Kukk aga laulnud:
"Tooge ta korraks mo kädeee!"
Vanapagan seda kuuldes pööranud kohe ümber ja plaganud metsa tagasi, nii kuidas jalad kannud. Kivid kukkunud kübaraäärelt maha ja jäänudki sinna, kus neid veel praegugi võib näha.
ERA II 229, 574/5 (5) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. - N. Rõmmel < Peeter Rõmmel, 45 a. (1939).
Umbes poolteist km Kõpu kabelist hommiku pool Vilima talu karjamaal asetsevad kaks kaunis suurt kivi keskmiselt 100 m vahega ja samast kabelist õhtu pool 1 km kaugusel riigimetsas Suurekivi pao ääres Kõpu suurim kivimürakas, umbes 10 m pikuti, 8 m laiuti ja 6 m kõrguti. Nende kivide kohta räägitakse.
Vanalepaganale olnud vastumeelt see asjaolu, et rahvas Kõpu kabelis käinud jumalat teenimas. Ühel näärilaupäeva õhtul saanud Vanapagan vabaks, sest ta suutnud sel aastal raudahela, millega ta põrgu seina külles kütkes olnud, oma peenviiliga katki viilida. Seda juhust tahtnud Vanakuri selleks kasutada, et Kõpu kabeli uksed kividega sulgeda, et rahvas sinna enam sisse ei saaks minna. Selleks valinud ta Kassaarest kolm kivimürakat, toppinud neist kaks vestitaskudesse, ühe paremale, teise pahemale poole, ja kolmanda paigutanud kübarakääri peale ning lennanud Kassaarest Kõpu poole teele. Tee oli aga pikk ja suure koorma tõttu võrdlemisi vaevarikas, sellepärast hilinenud vennike väga palju. Jõudnud Kiduspäe Niidale Vilima Paavli talu lähedale. Juba koidu ots väljas. Vilima kanad hakkanud kaagutama:
"Oot, oot, oot, saab, saab, saab!"
See pannud Vanapagana kõigest kehast värisema. Ja kui siis veel sama talu kukk laulnud:
"Tooge ta kord veel mu käteee!" - langenud mehikese süda hoopis saapasäärde, külmad hirmuvärinad käinud üle kogu keha, kivid vestitaskudest varisenud maha Vilima karjamaale ning kübarakääri pealt - Suurekivi pao äärde. Kivid on praegu veel omas kohas, ent Vanakuri ei julge enam selle hirmu peale Kõppu tulla.
ERA II 260, 10/11 (2) < Reigi khk., Kõpu - G. Lauri (1936).
Kõpu suurim rändkivi
Kõpu maastikus esineb palju rändkive. Mõned alad on külvatud üle kividega, näiteks Suurepsi kivistik, kus silm laias ulatuses muud ei näegi kui ainult kivirägastikku.
Suurim neist on Kõpu läänerannast umbes 1 km kaugusel okasmetsas, nn. Suurekivi pao ääres.
Enamjagu aastast nimetatud kivi on piiratud veest, kesksuvel jääb see ka kuivale.
Selle suurima kivi ümbermõõt on 32 m, pikkus 10 m, laius 8 m, kõrgus üle maapinna 5,5 m.
Kõpu suure kivi ümber on põimitud tüüpiline Vanapagana kiviviskamise lugu.
Räägitakse, et kunagi "neariloupe ööse", kui Kõpu kabelis on peetud parajasti jumalateenistust, on Vanapagan tahtnud sulgeda kabeli ukse kividega, et inimesed ei saaks enam kirikust välja.
Selleks võtnud ta kaasa kolm kivi: ühe asetanud kübarakäärile, kaks teine teise särgikäise sisse.
Teel kabeli poole kuulnud Sarvik, kuidas korp puu otsas oli karjunud:
"Kurat, kurat!"
Vanakurja süda saanud täis, et teda sõimatakse, võtnud ühe kividest kübaraäärelt ja visanud korbile järele.
Kivi lennanud laias kaares oma praegusele asukohale Suurekivi pao juure.
Kahe ülejäänud kiviga särgikäistes sammunud Vanapagan edasi.
Kui ta oli jõudnud Vilima talu karjamaade vahelisele tänavale, oli ta kuulnud, kuidas kanad Vilima laudas kaagutanud. Uks ütelnud:
"Oot, oot, oot!"
Teine teinud:
"Saab, saab, saab!"
Korraga laulnud kukk:
"Tooge ta korraks veel mo kättee!"
Vanapagan kohkunud ja kartnud, et see ähvardus käib tema kohta, pillanud kivid särgikäistest teine teisele poole teed Vilima karjamaale, kuhu need on jäänud püsima nagu omapärased sambad, ja pagenud.
Nii jäänud Kõpu kabeli uks "neariloupe ööse" sulgemata.
ERA II 265, 131/5 (11) < Reigi khk., Kõrgesaare v., Kõpu k. - E. Lauri (1940).
Seletus kivide kohta
Kui uus kirik (Kõpu) oli valmis saanud, oli Vanakuri nõuks võtnud kiriku uksed sulgeda. Ta oli varustand end kolme kiviga: ühe pand mütsiääre peale ja teised särgikäistesse. Tee viis Villipää külast läbi. Kui ta jõudis lauda juurde, karjusid kanad:
"Oot, oot, oot, saab, saab, saab!"
Kukk karjunud:
"Tooge ta korraks veel mu kätte-ee! Tooge ta korraks veel mu kätte-ee!"
Vanakuri ehmus sellest ja pistis jooksu, sinna kukkus maha kaks kivi. Alles jäi veel kolmas kivi. Tee keeras metsa, kus on Reuma talu. Seal ta kuulis, et korp (ronk) karjus puu otsas:
"Kurat, kur-rat!"
Vanapagan vihastus ja saatis korbile kivi. See lendas üle metsa mere poole. Kivi kukkus Lepiste pao juurde maha.
EKRK I 5, 77/8 < Reigi khk., Kõpu k., kolh. "Punalipp" - H. Kala ja E. Priidel < Elli Küttim, 45 a. (1954).
Kivihunik Tondi taskuvare
endise Isabella mõisa maal asunik Mihkel Klee kruntis, selle elumajast umb. 100 m loodes, aruheinamaal põldude ligi. Siin on kaks üksteisest umb. 1,5 m laia madala heinamaasoonega eraldet suuremat kõrgemat küngast, mis pealt kaet lahtiste suuremate ning vähemate raudkividega. Edelapoolsem neist, suurem, on edelast-kirdesse umb. 20 m pikk ja teisiti umb. 13 m lai, 1-1,5 m kõrge. Loodes paistab kink kaet olema nagu mingi lahtisest kivest koos seisva valliga. Siis on ka künka kalle ja kõrgus suurimad. Kagu ja kirde poole laskub vare vähe, on kaet mättakorraga ja langeb pikkamisi vastu heinamaad.
Edelast kuni kirdeni paistab vare piirat olevat kraaviga, mille põhjas kive ja mida võib kõige selgemini praegu eraldada loodes. Läänes ja edelas on kraavi põhjas mingid kivimoodustused, mis võiksid ka hiljemalt sinna loobit olla.
Lõunas on vare jalal vähe suurem kive täis varisend auk. Kagus on samuti 3 kuni 2 m laia sügavamat lameda põhjaga auku, mis vanad öeldakse olevat. Samasuguseid leidub veel varest vähe kaugemal läänes ja põhjas.
Vähem, kirdepoolsem vare, on peaaegu ümmargune edelast-kirdesse umb. 11 m ja teisiti 8 m läbi mõõta, kaet pealt kaunis suurte lahtiste raudkividega. Kõrgus edelast, teise vare poolt umb. 60 cm, kirdest ainult 10 cm, kus varet piiravad samuti augud. Auke on ka vare idajalal. Osa neist, mis on suuremad ja asuvad - varest kaugemal, olevat vanad mõisa kartulikuhjade asemed.
Rahvas tunneb varesid Tondi taskuvare nime all ja jutustab, et need Tondi taskust vood[r]i kärisedes langenud, kui see sealt mööda käind ja kukk Isabella mõisas kolmat korda laulnud.
Kord, kui varest veet kibe aia jaoks, tulnud sellest pealuid välja. Vedamine jäet pooleli. Seda kuid keegi kindlast[i] tõendada ei tea. Harvalt räägitavat varedest rahva seas ka kui kabeliasemest. Muud rahvas selle kohta ei tea.
Üldiselt on ta ümberkaudu elanikkude seas kaunis tuttav. Kuid mis otstarve tal on olnud, on raske öelda. Võib-olla on siia lihtsalt mõisa põllult kunagi kive kokku veet või on ta mõne omaaegse ehituse jäänud.
E 54078 a-b < Reigi khk. - E. Laid (1923) = Eesti NSV TA Ajaloo Instituut, Arheoloogia sektori materjalid < Reigi khk. - E. Laid (1923).
Kivihunnik Tondi taskuvare
endise Isabella mõisa maal, asunik Mihkel Klee krundis.
Kivid olevat Tondi taskust voodri kärisedes langenud, kui see sealt mööda käinud ja kukk Isabella mõisas kolmet korda laulnud.
Eesti NSV TA Ajatoo Instituut, Arheoloogia Sektori materjalid < Reigi khk. - E. Laid (1923).
Palade kivi
(Kivis on Vanapagana istumise ase.)
EKRK I 5, 114 < Reigi khk., Lõpe k. - H. Kala ja E. Priidel < Juhan Kivistu, 72 a. (1954).
Vt. muist. 307.
[Suurikpõllu kivi]
(Vägimehed visanud võidu. Jalg libisenud ja sellest on Ümarkantsi mäel nõgu sees.)
ERA II 1, 669 (33) < Reigi khk., Kõpu v. - P. Ariste < Gustav Lauri, 49 a. (1928).Vt. muist. 3 A.
KKI 30, 285/6 (13) < Reigi khk. - L. Raudsep < August Härma, 66 a. (1959). Vt. HVM II, muist. 108.
Kuivalauka juures metsas on Suurkivi. Rahvas teab jutusta, et see pidand olema vana Põrgupapa visatud ühe kiriku juurest asuvalt mäelt. Seda mäge nimetatakse Ümmarkantsi mäeks.
Põrgupapa viskand kaugust, et kui kaugele lendab kivi lenguga visates. See olnud küll suur leng, et Papa arvand, et kivi mahub senna küll. Katsunud, aga ikka jäänud suureks, sellepärast löönud jalaga killu küljest ära, siis katsunud, olnud paras, visanud siis kõige jõuga. Aga oh õnnetust! Va Põrgupapa viskand liiga suure jõuga, ja kui viskanud, kärisenud ise lõhki.
Nüüd lähevad säält Ümmarkantsi mäest kaks teed alla mõlemast otsast, need pidid olema Vanapapa jalad.
ERA II 229, 562 (16) < Haapsalu l. < Reigi khk., Kõrgessaare v. - H. Raud < Aleksander Raud, 46 a. (1939).
[Unikivi]
Unikivi. Mis asjast on see nimi tulnud? Vana rahvas räägib, et sääl elab ja magab Vanapagan. Ta pidavat magama sääl ja tukkuma omad päevad. Sellepärast on see Unikivi.
ERA II 229, 561 (14) < Haapsalu l. < Reigi khk., Kõrgessaare v. - H. Raud < Aleksander Raud, 46 a. (1939).
[Vanapagan viskab Soomest kive]
Suurkivi
Räägitakse, et Vanasarvik visanud suured kivid Soomest linguga Kõppu. Sellejuures sattunud üks kivi Punasteranda, teine Pandrama mäe alla, kolm kivi Kõpu asunduse maa-alale, ja viimane, suurim teistest, Suurekivi pao äärde.
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid - G. Laur Kõpu v. Vt. Kivikandja, muist. 103 A-F.
Kõpu suurkivi
Rahvajutu järgi see rahu olla maha langenud Vanasarviku mütsiäärelt.
TRÜ geoloogia kat. SRA - G. Lauri (1933).
[Kivi Reigi kiriku purustamiseks]
Reigi kehelkondas Reigi valdas Kodeste meeste Järve heinamaal on üks hermus suur kivi, kennest vana jutt nenna reegib.
Vanapagan tahtn Reigi kerkku puruks vesata, vetnod Kodeste külast omale paraja kivi peuse ja läind sennega kunni Järve heinamale, mes säält umbes kaks võrsta kaugel ai. Sääl tuln taale üks vaga mees vasto, kes jumalad palunud ja püha reste ette heitnud. Vanatühi kohkun sest nenna ää, et kivi sennesammase paika maha lasknud kukkuda.
H II 51, 759 (1) < Peterburi < Reigi khk. - G. Tikerpuu < G. Kadak, 21 a. (1894).