Räpina
ERA II 265, 589/91 (3) < Räpina khk., Meeksi v. - E. Kundla < Juula Tenson, 64 a.
(1940). Vt. HVM I, muist. 6 C.
(Jumala poja ja Juuda poja kiviviskamine.)
ERA II 265, 675 (26) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - L. Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940). Vt. HVM I, muist. 6 D.
(Kalevipoeg viskab Sortsi kiviga, mis on Saadjärve otsas Kraksi talu õue all.)
ERA II 245, 61/2 (6) < Räpina khk., Kahkva v. < Äksi khk., Kaarepere v. - H. Hiietamm < A. Hiietamm (1939).
Vt. HVM I, muist. 30 B.
(Kalevipoeg viskab Sortsi kiviga, mis asub Kaarepere vallas Ülejärve metsas.)
ERA II 245, 612 (7) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v. - H. Hiietamm < A. Hiietamm (1939). Vt. HVM I, muist. 32.
H II 52, 810 (82) < Räpina khk. - J. Poolakess (1894) = E 29551 < Võru - A. Suurkask (1897).
Vt. HVM I, muist. 33 B.
[Kivi Võnnu kiriku pihta]
Vanal aol, ku Võnnu kerkot oll ehitet ja torn valmis oll olnu, võtnu Vanatont nõos (selle, et tiä vägi siinpuul naanu otsa lõpma) torni maaha visada. Ta saanu Võu jõõ veerest tubli kivi ja lännü Munamäe otsa, säält visanu kerigo torni poolõ, a tuud vahet õm mõni 50 virsta. Kivi sattõ Mamastõ külä maa pääle Oodsi oro viirde maaha, kos lahki oll lännu. Sääl võit sa tedä viil põrohõllaki nättä. Juudal olnu miil hää, et kerk otsah olnu. A mõno ao perast johtunu tõnõ jällki Munamäele: Võnnu kerigo torn paistunu iks viil. Suurõ süämetävvega otsnu tõnõ viil suurõmba kivi ja virotanu kõgõst jõvvust. Kivi sattõ nüüd Himmastõ maa pääle Jõgõharda, kos nüüd kroonumõts um. Sääl või tedä egä miis nättä, suuruta ku talomehe sann.
H II 32, 837 (3) < Räpina khk. - S. Keerd (1890). Vrd. HVM I, muist. 43.
[Vanapagana lingukivi]
Labasaare soo pääl asub suur kivi, mida kutsutakse Vanapagana lingukiviks. Vanapagan läinud kord hingi varastama. Olnud täiskuu aeg ja kuu paistnud väga heledasti. Vanapaganal läinud hing täis, et inimesed teda vast näevad. Ta võtnud põllult suure kivi ja pani lingu pääle. Keerutas paar korda ümber pää ja viskas. Kivi lendas kuni pilvedeni ja kukkus kaugele Labasaare soo pääle. Vanapagan nägi, et kuu mahaviskamisest midagi välja ei tule ja et kuu ikka veel paistis, läks ta ära oma koopasse.
ERA II 245, 433 (5) < Räpina khk., Veriora v., Süvahava k. - E. Siilivask < Miina Siilivask (1939).
[Kivid segavad Vanapaganat]
Vanapagan tullu Võro poolt Räpina poole. Üteh paagäh löönü' tõõn'e uma varba kivvi vasta ärä. Tuo pääle pes'nü tõõ'ne jalaga kivv'e tul'ekitie päält kõrvale; ku tuo tüö pal'lo es avita', sõs mõtelnu tõõn'e: vaja om õige na' kivi' är kor'ata. Et täl nüüd vaesekesel kotti es ol'e, sõs ajanu tõõn'e püksi' jalast, köütnü seer'eotsa' kin'ni, kor'anu kiv've sõs pükse sisse ja heitnü sälgä. A püksipõlve' olluva' kat'ski, säält tsilkunuvva kiv'i väl'lä - nii om sõs terveh kivirind saanu Räpina kih. Pahkpää küläst läbi Jaanikeste kül'ä ligi Leevakalle.
H II 52, 809/10 (81) < Räpina khk. - J. Poolakess (1894).
[Vanapagana sild Peipsis]
Tuu kivirida lähäb mõni kolmveerand kilomeetrit järve, kutsutakse Kivirind. Vanajuudas hakanud silda tegema. Püksisäärega toonud kive kohale. Kaknud püksid katki ja sild jäänudki pooleli.
RKM II 28, 377/8 (13) < Räpina raj., Võõpsu al. - S. Lätt < Aleksander Trei, 75 a. (1952).
Tikõtarõ
Jaankõstõ küläh jõõ lähketseh olno üts väega sükäv haud. Et sääl all Vanatikõ esi elle, sõs kutsute toda kuoppa Tikõtarõ. Sääl koobah pidänuva olõma väega suurõ varanduse. Üts mies lännö kõrd sinna noid varanduse otsma. Panno hindäle pikä köödse ümbre ja jätnö tõõsõ köödseotsa havva vierte naase kätte ja käsknö sõs hindä üles tõmmata, ku ta köüst raputas. Lännö joba hulga aigo müöda, mies ei olõ iks viel köüst raputanu. Naesel naano havva veere pääl suur hirm ja tõmmano köüst. Köödse otsah olno meehe asõmõl verine sikapää.
(Punniküla alune niit ja Tiketare on olnud pea vastastikku, teine teisel pool Võhandu jõge.)
RKM II 67, 119/21 (10) < Räpina khk. - S. Karopun (1956). Vrd. HVM I, muist. 305.
[Vanapagana naine koob kangast]
Nõtskme koobas
Räpina kihelkonnas Võhandu jõe ääres seisab kalju sees üks koobas. Rahvas nimetavad teda Nõtskme koobaks. Seda koobast olla vanal ajal rahvas kaevanud sõjakartuse pärast ja olla sinna oma varanduse viinud ja sääl elanud. Nüüd on tema suure vee ajal vett täis, aga kesksuve ajal on ta kuiv. Rahvas räägib selle koobast nõnda.
Kui pääle sõja rahuaeg jälle on hakanud, siis tulnud ka rahvas omast peiduurgast välja. Aga sinna tühja koopa asunud Vanapagan elama ja tema naene olla sääl kangast kudunud. Ükskord on karjalapsed selle mäe päält kiva jõkke pildunud. Sääl tulnud Vanapagana naene välja, võtnud ühe nendest kinni, kes üks vaenelaps olnud, peksnud teda ja ütelnud:
"Kui sa oleks rikaste vanemate laps, siis ma tapaks sind ära. Teie, raiped, pillute kiva minu kangavaeliku vahele!"
On lapse nii ära peksnud, et laps neli nädalat ennast teise külle pääle ei ole võinud käända. Räägitakse ka, et praegugi raudsed kangakudumise teljed (peeled) selle koopa sees olla.
E 18167/8 (3) < Räpina khk. - D. Konsand (1895).
[Kangakudumine Punni külas]
Räpina vallas Punni külas Voo jõe kõrges kaldas on koobas. Sellest räägiti järgmist.
Kuupa suust umbõs säitse sülda sissepoolõ omava vasõst kangapuu. Neede puie pääl kuda ega jaanipäävä üüse üts naane kangast.
ERA II 246, 215 (3) < Räpina khk. ja v., Rõsna k. - E. Munov < Kaarel Koch, sünd. 1857. a. (1939).
[Kuri koobas]
Võhandu jõe kaldas asub koobas, mida hüütakse kurjaks koopaks, sest Vanakurja naine kudunud seal raudpooltel kangast. Kord karjapoiss kuulnud kudumist ja visanud kiviga. Kivi sattunud soalaadi vahele. Vanakurja naine tulnud välja ja tahtnud poissi ära süüa. Aga et poiss vaenelaps olnud, jätnud ta poisi söömata, kuid noominud teda tublisti.
ERA II 246, 137 (2) < Räpina khk. ja v., Jaanikeste k. - L. Türkson < Juula
Türkson, 70 a. (1939).
ERA II 265, 589/91 (3) < Räpina khk., Meeksi v. - E. Kundla < Juula Tenson, 64 a.
(1940). Vt. HVM I, muist. 6 C.
(Jumala poja ja Juuda poja kiviviskamine.)
ERA II 265, 675 (26) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. - L. Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940). Vt. HVM I, muist. 6 D.
(Kalevipoeg viskab Sortsi kiviga, mis on Saadjärve otsas Kraksi talu õue all.)
ERA II 245, 61/2 (6) < Räpina khk., Kahkva v. < Äksi khk., Kaarepere v. - H. Hiietamm < A. Hiietamm (1939).
Vt. HVM I, muist. 30 B.
(Kalevipoeg viskab Sortsi kiviga, mis asub Kaarepere vallas Ülejärve metsas.)
ERA II 245, 612 (7) < Räpina khk., Kahkva v., Suure-Veerksu k. < Äksi khk., Kaarepere v. - H. Hiietamm < A. Hiietamm (1939). Vt. HVM I, muist. 32.
H II 52, 810 (82) < Räpina khk. - J. Poolakess (1894) = E 29551 < Võru - A. Suurkask (1897).
Vt. HVM I, muist. 33 B.
[Kivi Võnnu kiriku pihta]
Vanal aol, ku Võnnu kerkot oll ehitet ja torn valmis oll olnu, võtnu Vanatont nõos (selle, et tiä vägi siinpuul naanu otsa lõpma) torni maaha visada. Ta saanu Võu jõõ veerest tubli kivi ja lännü Munamäe otsa, säält visanu kerigo torni poolõ, a tuud vahet õm mõni 50 virsta. Kivi sattõ Mamastõ külä maa pääle Oodsi oro viirde maaha, kos lahki oll lännu. Sääl võit sa tedä viil põrohõllaki nättä. Juudal olnu miil hää, et kerk otsah olnu. A mõno ao perast johtunu tõnõ jällki Munamäele: Võnnu kerigo torn paistunu iks viil. Suurõ süämetävvega otsnu tõnõ viil suurõmba kivi ja virotanu kõgõst jõvvust. Kivi sattõ nüüd Himmastõ maa pääle Jõgõharda, kos nüüd kroonumõts um. Sääl või tedä egä miis nättä, suuruta ku talomehe sann.
H II 32, 837 (3) < Räpina khk. - S. Keerd (1890). Vrd. HVM I, muist. 43.
[Vanapagana lingukivi]
Labasaare soo pääl asub suur kivi, mida kutsutakse Vanapagana lingukiviks. Vanapagan läinud kord hingi varastama. Olnud täiskuu aeg ja kuu paistnud väga heledasti. Vanapaganal läinud hing täis, et inimesed teda vast näevad. Ta võtnud põllult suure kivi ja pani lingu pääle. Keerutas paar korda ümber pää ja viskas. Kivi lendas kuni pilvedeni ja kukkus kaugele Labasaare soo pääle. Vanapagan nägi, et kuu mahaviskamisest midagi välja ei tule ja et kuu ikka veel paistis, läks ta ära oma koopasse.
ERA II 245, 433 (5) < Räpina khk., Veriora v., Süvahava k. - E. Siilivask < Miina Siilivask (1939).
[Kivid segavad Vanapaganat]
Vanapagan tullu Võro poolt Räpina poole. Üteh paagäh löönü' tõõn'e uma varba kivvi vasta ärä. Tuo pääle pes'nü tõõ'ne jalaga kivv'e tul'ekitie päält kõrvale; ku tuo tüö pal'lo es avita', sõs mõtelnu tõõn'e: vaja om õige na' kivi' är kor'ata. Et täl nüüd vaesekesel kotti es ol'e, sõs ajanu tõõn'e püksi' jalast, köütnü seer'eotsa' kin'ni, kor'anu kiv've sõs pükse sisse ja heitnü sälgä. A püksipõlve' olluva' kat'ski, säält tsilkunuvva kiv'i väl'lä - nii om sõs terveh kivirind saanu Räpina kih. Pahkpää küläst läbi Jaanikeste kül'ä ligi Leevakalle.
H II 52, 809/10 (81) < Räpina khk. - J. Poolakess (1894).
[Vanapagana sild Peipsis]
Tuu kivirida lähäb mõni kolmveerand kilomeetrit järve, kutsutakse Kivirind. Vanajuudas hakanud silda tegema. Püksisäärega toonud kive kohale. Kaknud püksid katki ja sild jäänudki pooleli.
RKM II 28, 377/8 (13) < Räpina khk., Võõpsu al. - S. Lätt < Aleksander Trei, 75 a. (1952).
Tikõtarõ
Jaankõstõ küläh jõõ lähketseh olno üts väega sükäv haud. Et sääl all Vanatikõ esi elle, sõs kutsute toda kuoppa Tikõtarõ. Sääl koobah pidänuva olõma väega suurõ varanduse. Üts mies lännö kõrd sinna noid varanduse otsma. Panno hindäle pikä köödse ümbre ja jätnö tõõsõ köödseotsa havva vierte naase kätte ja käsknö sõs hindä üles tõmmata, ku ta köüst raputas. Lännö joba hulga aigo müöda, mies ei olõ iks viel köüst raputanu. Naesel naano havva veere pääl suur hirm ja tõmmano köüst. Köödse otsah olno meehe asõmõl verine sikapää.
(Punniküla alune niit ja Tiketare on olnud pea vastastikku, teine teisel pool Võhandu jõge.)
RKM II 67, 119/21 (10) < Räpina khk. - S. Karopun (1956). Vrd. HVM I, muist. 305.
[Vanapagana naine koob kangast]
Nõtskme koobas
Räpina kihelkonnas Võhandu jõe ääres seisab kalju sees üks koobas. Rahvas nimetavad teda Nõtskme koobaks. Seda koobast olla vanal ajal rahvas kaevanud sõjakartuse pärast ja olla sinna oma varanduse viinud ja sääl elanud. Nüüd on tema suure vee ajal vett täis, aga kesksuve ajal on ta kuiv. Rahvas räägib selle koobast nõnda.
Kui pääle sõja rahuaeg jälle on hakanud, siis tulnud ka rahvas omast peiduurgast välja. Aga sinna tühja koopa asunud Vanapagan elama ja tema naene olla sääl kangast kudunud. Ükskord on karjalapsed selle mäe päält kiva jõkke pildunud. Sääl tulnud Vanapagana naene välja, võtnud ühe nendest kinni, kes üks vaenelaps olnud, peksnud teda ja ütelnud:
"Kui sa oleks rikaste vanemate laps, siis ma tapaks sind ära. Teie, raiped, pillute kiva minu kangavaeliku vahele!"
On lapse nii ära peksnud, et laps neli nädalat ennast teise külle pääle ei ole võinud käända. Räägitakse ka, et praegugi raudsed kangakudumise teljed (peeled) selle koopa sees olla.
E 18167/8 (3) < Räpina khk. - D. Konsand (1895).
[Kangakudumine Punni külas]
Räpina vallas Punni külas Voo jõe kõrges kaldas on koobas. Sellest räägiti järgmist.
Kuupa suust umbõs säitse sülda sissepoolõ omava vasõst kangapuu. Neede puie pääl kuda ega jaanipäävä üüse üts naane kangast.
ERA II 246, 215 (3) < Räpina khk. ja v., Rõsna k. - E. Munov < Kaarel Koch, sünd. 1857. a. (1939).
[Kuri koobas]
Võhandu jõe kaldas asub koobas, mida hüütakse kurjaks koopaks, sest Vanakurja naine kudunud seal raudpooltel kangast. Kord karjapoiss kuulnud kudumist ja visanud kiviga. Kivi sattunud soalaadi vahele. Vanakurja naine tulnud välja ja tahtnud poissi ära süüa. Aga et poiss vaenelaps olnud, jätnud ta poisi söömata, kuid noominud teda tublisti.
ERA II 246, 137 (2) < Räpina khk. ja v., Jaanikeste k. - L. Türkson < Juula
Türkson, 70 a. (1939).
Vanapagana naise kangakudumise koht
Muiste veerenud sõjavanker ühtelugu meie kodumaal, tallanud maha noori ja vanu, ähvardanud maa täiesti lagedaks teha. Inimesed põgenenud hirmul sohu ja rabadesse.
Räpina elanikud arvanud kõige paremaks Võhandu jõe kaldasse koobast kaevata. Sinna viinud oma varanduse ja seal elanud isegi vaenlaste ilmumise puhul. Vaenlased ei teadnud neid sealt otsida. Sedaviisi ei saanud sõda neile enestele ega nende varandusele viga teha.
Kui pärast sõda elanikud koopast lahkunud, juhtunud Vanapagan koopa juurde. Vaatab, vaatab, koobas meeldib talle. Vanapagan otsustab varsti: siin mulle armas asupaik! Siia kolin kohe elama!
Eks Vanapagan koligi naisega üheskoos koopasse. Ise rändab siit Võhandu jõe äärt mööda tihti kaugemale Võrumaad vaatama, naise aga jätab koopasse.
Ei Vanapagana naine viida asjata aega. Hakkab varsti tööle. Seab teljed üles, kuduma. Iga päev kuulevad karjalapsed Vanapagana telgede lõksumist koopast. Vaatama ei julge keegi ometi minna, mida Vanapagana naine seal teeb.
Korra poisid Võhandu jõe ääres mängimas. Viskavad lutsu jõe veet. Ennäe, üks kivi satub koopasse, kus Vanapagana naine kangast kudumas.
Vanapagana naine kohe koopast välja, sasib lutsu viskava poisi tukast kinni, kolgib teda hoolsalt. Ütleb: "Kui sa rikaste vanemate laps oleksid, nuhtleksin sind hoopis kangemini. Tean aga, et oled vaeste laps; sellepärast annan sulle armu. Te, poisid, olete kõik kolki ära teeninud: pillute kiva mu kanga vahele! Kui te teinekord veel nii teete, nuhtlen teid paremini!"
Vanapagana naine vihtunud poisi ometi nii läbi, et polsi kondid neli nädalat valutanud. Sest saadik ei julgenud poisid enam koopa juurde minna mängima.
Seda koobast kutsub rahvas Nõtskme koopaks. See koobas on praegu olemas. Suure vee ajal on koobas vett täis, suvel aga kuiv.
Vanapagan elanud kaua aega oma naisega selles koopas ega teinud koopa ümbruses kellelegi paha. Viimaks tülitanud Vanapaganat Räpina neiude alaline laul Nõtskme koopa ümbruses; Vanapagan lahkunud sealt. Naise teljed aga jäänud koopasse maha. Neid olla hiljaaegu veel seal nähtud.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 113-114.