Rannu
Muiste tahtnud Vanapagan taevasse minna, aga ei pääse. Tee puudub. Vanapagan otsustanud torni ehitada, et torni otsast taevasse pääseks. Vedanud palju kaljusid kokku. Ehitanud tüki torni valmis. Korraga tulnud hirmus maru, lükanud torni ümber ja veeretanud maad mööda kaljud laiale. Sellest ajast peale on Soomemaa nii hirmus kaljune.
E 8° 9, 55 (206) < Rannu khk. - M. J. Eisen < A. Sepp.
[Tee Vaibla all]
Võrtsjärvest ning tema tähtsusest
Rahvajutu perra olla Võrtsjärv tullu. Tema lainete sisen, mes enne lage maa om ollu, olla üts kerk. Vanast, kui ilus vaga suveilm ja vesi väike, siis paistnu selle kerku torn lainete sisest vällä. Ent nüüd omma aja vihmatsemba, selleperast ei pea ka enam torni nätä olema. Ka vanal ajal jäänuva sinna torni otsa vened ja lodjad kinni.
Ka üts kivitee om Vaibla mõisa päält Tarvastu kerku pääle poolde järve tettu, mida Vanatont olevat tennu. Ta olevat üte põlletävve kive toonu ning teed tennu, et kes sis pääle päeva loojaminekit seda teed käip, om tema oma, ent päiva mitte. Sis saanu ta üteainu põlletävve kive tuvva, enne kui kukk laulnu, perast kukelaulmist es,ole ta enamp tohtnu teta. Tõinekõrd ei ole tal enamp meelde tullu seda teed teta, nii om siis poolde järve ta üte põlletävvest kividest tee tennu. Ka selle järve veeren T. mõisa all ehk om üits paekivi, kohe pääle viie keelemurde pääl om kirjutedu: eesti, vene, kreeka, ladina ning heebrea keeli! Kes sis neid sõnu ära mõistvat lugeda, länna järv minema. Ütskõrd lugenu üts juut juba neli kirja ära, sis nakanu järv hirmsaste laenetama ja kohisema, nii et laine juba mitu sülda kõrge olluva. Tal tullu hirm pääle ning meel lännu segi, ei ole enamb viiendat kirja saanu ära lugeda. Sis jäänu ka järv minemata! Nii kõnelap vanarahvas, et kes seda kirja ära loep, sis lääp järv ära.
H II 30, 287/8 (1) < Rannu khk. - A. Tobber (1889).
Muiste tahtnud Vanapagan taevasse minna, aga ei pääse. Tee puudub. Vanapagan otsustanud torni ehitada, et torni otsast taevasse pääseks. Vedanud palju kaljusid kokku. Ehitanud tüki torni valmis. Korraga tulnud hirmus maru, lükanud torni ümber ja veeretanud maad mööda kaljud laiale. Sellest ajast peale on Soomemaa nii hirmus kaljune.
E 8° 9, 55 (206) < Rannu khk. - M. J. Eisen < A. Sepp.
[Tee Vaibla all]
Võrtsjärvest ning tema tähtsusest
Rahvajutu perra olla Võrtsjärv tullu. Tema lainete sisen, mes enne lage maa om ollu, olla üts kerk. Vanast, kui ilus vaga suveilm ja vesi väike, siis paistnu selle kerku torn lainete sisest vällä. Ent nüüd omma aja vihmatsemba, selleperast ei pea ka enam torni nätä olema. Ka vanal ajal jäänuva sinna torni otsa vened ja lodjad kinni.
Ka üts kivitee om Vaibla mõisa päält Tarvastu kerku pääle poolde järve tettu, mida Vanatont olevat tennu. Ta olevat üte põlletävve kive toonu ning teed tennu, et kes sis pääle päeva loojaminekit seda teed käip, om tema oma, ent päiva mitte. Sis saanu ta üteainu põlletävve kive tuvva, enne kui kukk laulnu, perast kukelaulmist es,ole ta enamp tohtnu teta. Tõinekõrd ei ole tal enamp meelde tullu seda teed teta, nii om siis poolde järve ta üte põlletävvest kividest tee tennu. Ka selle järve veeren T. mõisa all ehk om üits paekivi, kohe pääle viie keelemurde pääl om kirjutedu: eesti, vene, kreeka, ladina ning heebrea keeli! Kes sis neid sõnu ära mõistvat lugeda, länna järv minema. Ütskõrd lugenu üts juut juba neli kirja ära, sis nakanu järv hirmsaste laenetama ja kohisema, nii et laine juba mitu sülda kõrge olluva. Tal tullu hirm pääle ning meel lännu segi, ei ole enamb viiendat kirja saanu ära lugeda. Sis jäänu ka järv minemata! Nii kõnelap vanarahvas, et kes seda kirja ära loep, sis lääp järv ära.
H II 30, 287/8 (1) < Rannu khk. - A. Tobber (1889).