Puhja
[Kivivare Tamme mõisast põhja pool]
Võrtsjärven kivivare - Tamme mõisast põhja pool. Suuri ahunit võetas sääl väl'la kivede veerest. Vanakurat tahtnu silda teta. Kikas kirgnu, jäänu pooleli.
ERA II 78, 217/8 (9) < Puhja khk., Kavilda v. vndk., Vihavu k. < Kavilda m. - R. Viidebaum < Märt Tihane, 80 a. (1934).
Vt. Kivid Udema soos, muist. 235.
[Kivid Udema soos]
Kuidas Vanapagan ehitas Võrtsjärvele silda
Vanapaganal tuli tahtmine ehitada sild üle Võrtsjärve. Läits sis teine kivve tuuma. Saanus sis kividega Kavilda luhku, kui läits Vanapaganal põll katki ning kivi hakkasid ikka kaduma. Ta tullu üle Aabrama, Mursa ja Laatsi nurme nii, et kikk tii ollu kivve täis. Prõllagi on sääl palju kivve, kõik ühe juti pääl. Saanud tõine sis järve ääres olevasse Ubesohu nink hakanud sillaehitust, mis päris jõudsasti edenenud. Saanud teine oma tööga järve keskele, kui kivid otsa lõpnud, polnud kuskilt võtta. Kui ta tagasi oles lännu, sis oles väga kauges jäänu ja kukk oles enne kirenu. Vanakuri mõtelnu natuke aiga, kui kukk kirenu järve veeren. Vanapagan kadunu kui tina tuhka ja sild varisenu ka kokku.
Rahvajutt räägib, et kes läheb selle silla pääle, selle hinge pärib Vanapagan endale.
ERA II 242, 135 (1) < Puhja khk., Kavilda v. - A. Karelson < Rudolf Peema, 74 a. (1939).
Vt. muist. 234.
Võl'tsjärv
Vanakurat tahtnud Võltsjärve pääle silda ehitada Tamme mõisa juurest Tarvastu alla välja. Ulila poolt Udema soost tulnud kividega. Põl'l katki - pilland palju suuri kiva maha. Võltsjärve ääres Tamme mõisa juures on palju kiva. Tahtnud veel juure tuua - kukk laulnud - sild jäänd pooleli.
Seal on suured kivid reas, nii nagu saaks ühelt kivilt teisele hüpata. See on Puhja külast edela poole.
ERA II 298, 299/300 (18) < Puhja khk., v. ja k. - R. Viidalepp < Rudolf Peerna, sünd. 1864. a. (1934).
Kärestik
Omal ajal tahtnud Vanapagan Käreveres jõge kinni panna. Ainult käks saapasääretäit kive saanud viia, siis laulnud kukk ja kolmandik osa jäänud lahti, muidu on kärestik.
ERA II 241, 571/3 (10) < Puhja khk., Ulila v. < Nõo khk., Tähtvere v., Ilmatsalu as. - E. Pärli < Gustav Pärli, 50 a. (1958).
[Kivid Uderna soos]
Tännasilma küla juurest hakanud Vanatont tulema, kivid põlles. Ta tulnud läbi Tännasilma ja Puhja. Nüüdse Pudu talu põllul läinud põllele auk sisse, Uderna soos lagunenud põll päris ära ja kivid kukkunud sinna maha.
Veel praegugi on sääl, kust Vanatont üle läks, palju kive. Uderna soos on neid väga palju.
ERA II 242, 47 (14) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k. < Konguta - J. Resto < Miina Sonn, 76 a. (1939).
Vt. Vanapagana sillad Võrtsjärves, muist. 217.
Tännasilma küla juurest hakanud Vanatont tulema, kivid põlles. Ta tulnud läbi Tännassilma ja Puhja. Nüüdse Peedu talu põllul olnud põllel auk sees. Saanud Uderna sohu, lagunenud põll päris ära ja kivid kukkunud sinna maha.
Veel praegugi, kust Vanatont üle läks, on palju kive ja Uderna kaldal on neid väga palju.
ERA II 271, 114 (28) < Puhja - V. Puidak < Karl Lang (1939).
[Kivi Puhjast lõuna pool]
Tartumaal Puhja alevist umbes üheksa kilomeetrit lõuna pool asetseb kesk laia põldu suur kivi. Selle kivi olevat sinna pillanud Vanapagan, kes seda kuhugi viia tahtnud. Pool kivist vajunud sügavasse maa sisse. Vanapagan jätnud kivi sinna. Vanapagana käpajälgi võib kivil aga praegugi veel näha. Need on tõesti loomuliku suurusega karu või hundi lamedate käppade ning küünte jäljed.
Nüüd on kivist juba suurem osa maa sisse vajunud, kuid Vanapagana käpajälgi võib seal praegugi selgesti näha, kuid ainult kivile ronides, niivõrd suur on see veel.
E 81881 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. - L. Luisk < Johannes Luisk (1932).
Vt. Jälgedega kivid, muist. 355.
[Kivi Raua põllul]
Raua põllul olevat suur kivi, Tondi jäljed pääl.
ERA II 271, 207 (34) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. - V. Puidak < Kadri Raud, 85 a. (1939).
[Kivi Puhjast lõuna pool]
(Kivil on Vanapagana käpajäljed.)
E 81881 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. - L. Luisk < Johannes Luisk (1932). Vt. muist. 273.
Kõrge pennar
Samas vallas põhja pool Emajõge Kariste metsas olevat puulatvade kõrgune tee. Nimetatud kohast tahtnud Vanatühi teed teha Emajõeni, kuid töö jäänud liig hommiku pääle ja kukk laulnud enne töö lõppu. Seepääle pidanud Vanatühi töö lõpetama. Seda teed kutsutakse Kõrge[ks] penraks.
ERA II 241, 559 (2) < Puhja khk., Ulila v., Talma k. < Nõo khk., Tähtvere v., Ilmatsalu as. - E. Pärli < Gustav Pärli, 50 a. (1939).
(Vanapagan ja Kalevipoeg niidavad Ilmatsalu soos.)
ERA II 78, 233 (5) < Puhja khk., Ulila v., Nasja k. - R. Viidebaum < Margus Soonets, sünd. 1859. a. (1934).
Vt. HVM I, muist. 227 B.
G.
Tondiniit
Lauge soos, Ulilas, olevat koht nimega Tondiniit. Koht on järgmine.
Üks umbes kahe-kolme kaari laiune riba, kus kasvavat ainult kanarbik. Teine vaevalt kaarilaune riba jälle metsaga kaetud. Esimene olevat Vanatondi ja teine Antsu kaar. Vanatühi olevat niitnud laia kaari ja metsa maha, Ants aga lasknud ruttu ainult latvu ja saanud rohkem kaare.
ERA II 241, 575 (12) < Puhja khk., Ulila v., Talma k. < Nõo khk., Tähtvere v. (?), Ilmatsalu as. - E. Pärli < Gustav Pärli, 50 a. (1938).
Vt. HVM I, muist. 227.
[Kivivare Tamme mõisast põhja pool]
Võrtsjärven kivivare - Tamme mõisast põhja pool. Suuri ahunit võetas sääl väl'la kivede veerest. Vanakurat tahtnu silda teta. Kikas kirgnu, jäänu pooleli.
ERA II 78, 217/8 (9) < Puhja khk., Kavilda v. vndk., Vihavu k. < Kavilda m. - R. Viidebaum < Märt Tihane, 80 a. (1934).
Vt. Kivid Udema soos, muist. 235.
[Kivid Udema soos]
Kuidas Vanapagan ehitas Võrtsjärvele silda
Vanapaganal tuli tahtmine ehitada sild üle Võrtsjärve. Läits sis teine kivve tuuma. Saanus sis kividega Kavilda luhku, kui läits Vanapaganal põll katki ning kivi hakkasid ikka kaduma. Ta tullu üle Aabrama, Mursa ja Laatsi nurme nii, et kikk tii ollu kivve täis. Prõllagi on sääl palju kivve, kõik ühe juti pääl. Saanud tõine sis järve ääres olevasse Ubesohu nink hakanud sillaehitust, mis päris jõudsasti edenenud. Saanud teine oma tööga järve keskele, kui kivid otsa lõpnud, polnud kuskilt võtta. Kui ta tagasi oles lännu, sis oles väga kauges jäänu ja kukk oles enne kirenu. Vanakuri mõtelnu natuke aiga, kui kukk kirenu järve veeren. Vanapagan kadunu kui tina tuhka ja sild varisenu ka kokku.
Rahvajutt räägib, et kes läheb selle silla pääle, selle hinge pärib Vanapagan endale.
ERA II 242, 135 (1) < Puhja khk., Kavilda v. - A. Karelson < Rudolf Peema, 74 a. (1939).
Vt. muist. 234.
Võl'tsjärv
Vanakurat tahtnud Võltsjärve pääle silda ehitada Tamme mõisa juurest Tarvastu alla välja. Ulila poolt Udema soost tulnud kividega. Põl'l katki - pilland palju suuri kiva maha. Võltsjärve ääres Tamme mõisa juures on palju kiva. Tahtnud veel juure tuua - kukk laulnud - sild jäänd pooleli.
Seal on suured kivid reas, nii nagu saaks ühelt kivilt teisele hüpata. See on Puhja külast edela poole.
ERA II 298, 299/300 (18) < Puhja khk., v. ja k. - R. Viidalepp < Rudolf Peerna, sünd. 1864. a. (1934).
Kärestik
Omal ajal tahtnud Vanapagan Käreveres jõge kinni panna. Ainult käks saapasääretäit kive saanud viia, siis laulnud kukk ja kolmandik osa jäänud lahti, muidu on kärestik.
ERA II 241, 571/3 (10) < Puhja khk., Ulila v. < Nõo khk., Tähtvere v., Ilmatsalu as. - E. Pärli < Gustav Pärli, 50 a. (1958).
[Kivid Uderna soos]
Tännasilma küla juurest hakanud Vanatont tulema, kivid põlles. Ta tulnud läbi Tännasilma ja Puhja. Nüüdse Pudu talu põllul läinud põllele auk sisse, Uderna soos lagunenud põll päris ära ja kivid kukkunud sinna maha.
Veel praegugi on sääl, kust Vanatont üle läks, palju kive. Uderna soos on neid väga palju.
ERA II 242, 47 (14) < Puhja khk., Kavilda v., Mõisanurme k. < Konguta - J. Resto < Miina Sonn, 76 a. (1939).
Vt. Vanapagana sillad Võrtsjärves, muist. 217.
Tännasilma küla juurest hakanud Vanatont tulema, kivid põlles. Ta tulnud läbi Tännassilma ja Puhja. Nüüdse Peedu talu põllul olnud põllel auk sees. Saanud Uderna sohu, lagunenud põll päris ära ja kivid kukkunud sinna maha.
Veel praegugi, kust Vanatont üle läks, on palju kive ja Uderna kaldal on neid väga palju.
ERA II 271, 114 (28) < Puhja - V. Puidak < Karl Lang (1939).
[Kivi Puhjast lõuna pool]
Tartumaal Puhja alevist umbes üheksa kilomeetrit lõuna pool asetseb kesk laia põldu suur kivi. Selle kivi olevat sinna pillanud Vanapagan, kes seda kuhugi viia tahtnud. Pool kivist vajunud sügavasse maa sisse. Vanapagan jätnud kivi sinna. Vanapagana käpajälgi võib kivil aga praegugi veel näha. Need on tõesti loomuliku suurusega karu või hundi lamedate käppade ning küünte jäljed.
Nüüd on kivist juba suurem osa maa sisse vajunud, kuid Vanapagana käpajälgi võib seal praegugi selgesti näha, kuid ainult kivile ronides, niivõrd suur on see veel.
E 81881 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. - L. Luisk < Johannes Luisk (1932).
Vt. Jälgedega kivid, muist. 355.
[Kivi Raua põllul]
Raua põllul olevat suur kivi, Tondi jäljed pääl.
ERA II 271, 207 (34) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. - V. Puidak < Kadri Raud, 85 a. (1939).
[Kivi Puhjast lõuna pool]
(Kivil on Vanapagana käpajäljed.)
E 81881 (1) < Puhja khk., Kavilda v., Vihavu k. - L. Luisk < Johannes Luisk (1932). Vt. muist. 273.
Kõrge pennar
Samas vallas põhja pool Emajõge Kariste metsas olevat puulatvade kõrgune tee. Nimetatud kohast tahtnud Vanatühi teed teha Emajõeni, kuid töö jäänud liig hommiku pääle ja kukk laulnud enne töö lõppu. Seepääle pidanud Vanatühi töö lõpetama. Seda teed kutsutakse Kõrge[ks] penraks.
ERA II 241, 559 (2) < Puhja khk., Ulila v., Talma k. < Nõo khk., Tähtvere v., Ilmatsalu as. - E. Pärli < Gustav Pärli, 50 a. (1939).
(Vanapagan ja Kalevipoeg niidavad Ilmatsalu soos.)
ERA II 78, 233 (5) < Puhja khk., Ulila v., Nasja k. - R. Viidebaum < Margus Soonets, sünd. 1859. a. (1934).
Vt. HVM I, muist. 227 B.
Tondiniit
Lauge soos, Ulilas, olevat koht nimega Tondiniit. Koht on järgmine.
Üks umbes kahe-kolme kaari laiune riba, kus kasvavat ainult kanarbik. Teine vaevalt kaarilaune riba jälle metsaga kaetud. Esimene olevat Vanatondi ja teine Antsu kaar. Vanatühi olevat niitnud laia kaari ja metsa maha, Ants aga lasknud ruttu ainult latvu ja saanud rohkem kaare.
ERA II 241, 575 (12) < Puhja khk., Ulila v., Talma k. < Nõo khk., Tähtvere v. (?), Ilmatsalu as. - E. Pärli < Gustav Pärli, 50 a. (1938).
Vt. HVM I, muist. 227.