Põlva
(Kivisõda Kalevipoja ja Vanapagana vahel Räästapalus.)
ERA II 244, 641 (8) < Põlva khk. ja v., Lutsu k. < Peri v < E. Puura < Liis Kopli, 80 a. (1939).
Vt. Muist. 33 A.
Värtemägi
Vana-Antslas elanud vanal ajal kaks Kuradit, tõine Siimani mäe peal ja tõine Värte mäel. Mõlemate mägede peal olnud neil rasked raudväravad, mida nad suure müraga kinni lükanud ja mida sagedasti kuulda olnud.
Värtemäele saanudki sellest nimi Värtemägi.
H II 24, 170/1 (41) < Karula khk., Vana-Antsla v. - P. Einer, J. Einer (1887-9).
[Kuradikoobas Tillel]
Tille mõisa taga Kuradikoobas. Vanakurat oli koopast väljas käinud ja inimesi kiusanud. Nurme pealt läheb teerada alla koopa juurde.
EKRK I 28, 165 (323) < Põlva raj. - E.-R. Ennuse < kohalik mees Sikal (1959).
Suur-Taevaskoja õõs
Sealt minevat käik Väike-Taevaskotta. Karjalapsed olid pannud oina käigust minema. Väike-T[aevasikotta] oli oinas välja tulnud verise peaga. Vanapagan oli pea ära söönud.
Suure-Taevaskoja all on jüriööl kuulda kangastekudumist.
Allikas. Maa sisse läheb käik. Neitsisoo. Jüriööl käisid tütarlapsed kuulamas kangastelgede häält. Vanakuri oli oma pojale pulmaülikonda kudunud.
Möödunud aastal oli üks kalju kogu metsaga sisse langenud. Mees, kes jões ujus, pääses vaevu.
EKRK I 28, 151/2 (301) < Põlva raj. - E.-R. Ennuse < Lidia Hurt (1959).
[Kudumine Taevaskojas]
Taevaskojas on Neitsisoo. Igal jüripäeval käisid tütarlapsed selles õõnes kangakudumist kuulamas. Vanakuri kogus pojale pulmaülikonda.
EKRK I 28, 66 (60) < Põlva raj. - I. Hinn (1959).
(Vanapagan tahab Sikuti järve köiega kokku vedada.)
ERA II 246, 279 (2e) < Põlva khk., Mooste, Noorits-Metsküla - V. Sikkut < Adele Sikkut, 37 a. (1939).
Vt. Maapinnavormid, muist. 474.
[Kivid Põlva kiriku purustamiseks]
Kuidas Vanapagana plaan Põlva kirikut ära lõhkuda nurja läks
Vanapagan ei ole sellega leppida saanud, et Põlvasse kirik ehitatakse. Võtnud teine nõuks kirikut ära lõhkuda. Seks korjanud ta omad püksid suuri kivimürakaid täis ja tahtnud neid Põlva viia, et nendega kirikut ja torni puruks lüüa. Teel olla aga tema lähedal kukk laulnud. Vanapagan ehmatanud seda nii koledasti, et tal püksid kõige kividega seljast maha kukkunud. Kukkudes läinud püksid lõhki ja kivid veerenud laiali. Vanapagan jooksnud ise minema ja pole oma plaani enam katsunud täide viia.
Kivid olla praegu veel Vana-Koiola vallas Kadaja metsavahitalu maa pääl näha.
ERM 145, 21/3 < Põlva khk., Kioma v., Trohvi k. - P. Reim < Hendrik Lukats, 58 a. (1920).
[Kukimägi]
Adiste külas asub üks Kukimägi ja Laagaristi mägi. Ka nende kohta on liikumas jutte. Vanapagan olevat Kukimäe kukil sinna toonud.
Kord tulnud õhtul keegi mööda Kukimäest, kui näinud teel heinakuhja, mis liginenud talle. Kui heinakuhi jõudnud talle ette, kadunud nagu maa alla.
Kord tulnud keegi Laagaristi mäge mööda õhtul alla, kui saksad sõitnud tõllas talle vastu. Tõlla ees olnud neli musta täkku, ja täkkudel käinud suust tuli välja. Vaevalt jõudnud tõld talle ligi, kui teed mööda läinud tulejuga ja tõlda ei olnud kuskil.
ERA II 245, 331/3 (15) < Põlva khk., Koiola v., Adiste k. - H. Kolt (1939).
[Sikuti järv]
Veekogud
Et Sikuti järv on orus ja väga väikeseks jäänud, selleks olevat süüdi Vanapagan, kes tahtnud järve köiega hoopis kokku vedada. Äikese tõttu jäänud see töö pooleli.
ERA II 246, 279 (2-e) < Põlva, Mooste, Noorits-Metsküla - V. Sikkut < Adele Sikkut, 37 a. (1939).
[Tsolgo järved]
Kui Jumal maailma loonud, loonud ta siis ka Tsolgo ümbruse ilusa ja kauni maana. Pärast maailma loomist läinud Jumal sauna, et ennast puhastada päevatöö tolmust. Omad maailma loomise riistad pandnud sauna otsale. Sauna tulnud ka Vanakurat ise. Temal olnud Jumalaga saunas päris sõbralik vahekord. Pääle vihtlemise ütelnud Vanakurat jumalale:
"Puhka sina natuke, mina lähen, toon sauna vett juurde," ja väljunud
saunast.
Võtnud siis sauna otsalt Jumala maailma loomise riistad ja loonud Tsolgo ümbrusse hulga järvekesi, lompe ja loike, kuhu oleks temal pikse ajal hää varju pugeda. Kui Jumal ja Vanakurat pääle vihtlemise saunast väljunud, märganud Jumal, et tema maailma loomise riistu on vaheajal tarvitatud ja juure loodud Tsolgu ümbrusse hulga järvekesi, lohke ja loiku. Kohe saanud Jumal aru, et see on Vanakurja töö, ja ütelnud:
"Oled sa üte tsolgatuse tennü."
Sellest ajast hakatud seda ümbrust Tsolgoks hüüdma.
ERA II 245, 26/7 (7) < Põlva khk., Timo v., Tsolgo k. - R. Plakk < Liisa Kindsiveer, 77 a. (1939).
Kui Põlvasse hakatud kirikut ehitama, lõhkunud Vanapagan selle ära. Nii palju kui päeval ehitada jõutud, nii palju Vanapagan lõhkunud öösi ära. Mindud targa juurde ja see käskinud kedagi müüri sisse müürida. Teine päev küsitud, kes soovib hoida kirikuvõtmeid. Keegi Maarja-nimeline tüdruk soovinudki hoida. Tüdruk võetud kinni ja müüritud põlvili müüri sisse. Sellest pääle ei lõhkunud Vanapagan enam kirikut ära. Sellest saigi nimi Põlva Maarja kirik.
ERA II 245, 305/7 (5) < Põlva khk., Koiola v., Adiste k. - H. Kolt (1939).
Vanasti, kui hakatud Põlvasse uut kirikut ehitama, olnud alati üks häda.
Nii palju nagu päeval oli ehitatud, nii palju ka öösi ära lõhutud. Arvatud, et Vanakuri käib rahvast kimbutamas. Leidnud siis aga meistrid nõu ja seletanud seda kirikhärrale, kes parajasti oli leerilapsi õpetanud. Teisel päeval olnud meistrite nõu juba pea kõigil leerilastel teada. Õpetaja tundi tulles kohe oli küsinud, et kes soovib kirikuvõtmeid hoida. Üks Marie-nimeline tüdruk oli ka soovinud, ta võetud siis kinni, antud võtmekimp kätte ja oli müüritud kiriku seina sisse. Seal siis oli ta ojanud kolm päeva, pääle seda ei olnud enam ojamist kuuldud.
Sellest päevast pääle aga ei olnud lõhutud enam kirikut ära.
ERA II 245, 365/9 (15) < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. - E. Kurvits < Mari Hurt, 91 a. (1939).
[Kivid Põlva kiriku purustamiseks]
Kuidas Vanapagana plaan Põlva kirikut ära lõhkuda nurja läks
Vanapagan ei ole sellega leppida saanud, et Põlvasse kirik ehitatakse. Võtnud teine nõuks kirikut ära lõhkuda. Seks korjanud ta omad püksid suuri kivimürakaid täis ja tahtnud neid Põlva viia, et nendega kirikut ja torni puruks lüüa. Teel olla aga tema lähedal kukk laulnud. Vanapagan ehmatanud seda nii koledasti, et tal püksid kõige kividega seljast maha kukkunud. Kukkudes läinud püksid lõhki ja kivid veerenud laiali. Vanapagan jooksnud ise minema ja pole oma plaani enam katsunud täide viia.
Kivid olla praegu veel Vana-Koiola vallas Kadaja metsavahitalu maa pääl näha.
ERM 145, 21/3 < Põlva khk., Kioma v., Trohvi k. - P. Reim < Hendrik Lukats, 58 a. (1920).
[Kukimägi]
Adiste külas asub üks Kukimägi ja Laagaristi mägi. Ka nende kohta on liikumas jutte. Vanapagan olevat Kukimäe kukil sinna toonud.
Kord tulnud õhtul keegi mööda Kukimäest, kui näinud teel heinakuhja, mis liginenud talle. Kui heinakuhi jõudnud talle ette, kadunud nagu maa alla.
Kord tulnud keegi Laagaristi mäge mööda õhtul alla, kui saksad sõitnud tõllas talle vastu. Tõlla ees olnud neli musta täkku, ja täkkudel käinud suust tuli välja. Vaevalt jõudnud tõld talle ligi, kui teed mööda läinud tulejuga ja tõlda ei olnud kuskil.
ERA II 245, 331/3 (15) < Põlva khk., Koiola v., Adiste k. - H. Kolt (1939).
[Sikuti järv]
Veekogud
Et Sikuti järv on orus ja väga väikeseks jäänud, selleks olevat süüdi Vanapagan, kes tahtnud järve köiega hoopis kokku vedada. Äikese tõttu jäänud see töö pooleli.
ERA II 246, 279 (2-e) < Põlva, Mooste, Noorits-Metsküla - V. Sikkut < Adele Sikkut, 37 a. (1939).
[Tsolgo järved]
Kui Jumal maailma loonud, loonud ta siis ka Tsolgo ümbruse ilusa ja kauni maana. Pärast maailma loomist läinud Jumal sauna, et ennast puhastada päevatöö tolmust. Omad maailma loomise riistad pandnud sauna otsale. Sauna tulnud ka Vanakurat ise. Temal olnud Jumalaga saunas päris sõbralik vahekord. Pääle vihtlemise ütelnud Vanakurat jumalale:
"Puhka sina natuke, mina lähen, toon sauna vett juurde," ja väljunud
saunast.
Võtnud siis sauna otsalt Jumala maailma loomise riistad ja loonud Tsolgo ümbrusse hulga järvekesi, lompe ja loike, kuhu oleks temal pikse ajal hää varju pugeda. Kui Jumal ja Vanakurat pääle vihtlemise saunast väljunud, märganud Jumal, et tema maailma loomise riistu on vaheajal tarvitatud ja juure loodud Tsolgu ümbrusse hulga järvekesi, lohke ja loiku. Kohe saanud Jumal aru, et see on Vanakurja töö, ja ütelnud:
"Oled sa üte tsolgatuse tennü."
Sellest ajast hakatud seda ümbrust Tsolgoks hüüdma.
ERA II 245, 26/7 (7) < Põlva khk., Timo v., Tsolgo k. - R. Plakk < Liisa Kindsiveer, 77 a. (1939).
Kui Põlvasse hakatud kirikut ehitama, lõhkunud Vanapagan selle ära. Nii palju kui päeval ehitada jõutud, nii palju Vanapagan lõhkunud öösi ära. Mindud targa juurde ja see käskinud kedagi müüri sisse müürida. Teine päev küsitud, kes soovib hoida kirikuvõtmeid. Keegi Maarja-nimeline tüdruk soovinudki hoida. Tüdruk võetud kinni ja müüritud põlvili müüri sisse. Sellest pääle ei lõhkunud Vanapagan enam kirikut ära. Sellest saigi nimi Põlva Maarja kirik.
ERA II 245, 305/7 (5) < Põlva khk., Koiola v., Adiste k. - H. Kolt (1939).
Vanasti, kui hakatud Põlvasse uut kirikut ehitama, olnud alati üks häda.
Nii palju nagu päeval oli ehitatud, nii palju ka öösi ära lõhutud. Arvatud, et Vanakuri käib rahvast kimbutamas. Leidnud siis aga meistrid nõu ja seletanud seda kirikhärrale, kes parajasti oli leerilapsi õpetanud. Teisel päeval olnud meistrite nõu juba pea kõigil leerilastel teada. Õpetaja tundi tulles kohe oli küsinud, et kes soovib kirikuvõtmeid hoida. Üks Marie-nimeline tüdruk oli ka soovinud, ta võetud siis kinni, antud võtmekimp kätte ja oli müüritud kiriku seina sisse. Seal siis oli ta ojanud kolm päeva, pääle seda ei olnud enam ojamist kuuldud.
Sellest päevast pääle aga ei olnud lõhutud enam kirikut ära.
ERA II 245, 365/9 (15) < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. - E. Kurvits < Mari Hurt, 91 a. (1939).
[Kuradikoobas Tillel]
Tille mõisa taga Kuradikoobas. Vanakurat oli koopast väljas käinud ja inimesi kiusanud. Nurme pealt läheb teerada alla koopa juurde.
EKRK I 28, 165 (323) < Põlva khk. - E.-R. Ennuse < kohalik mees Sikal (1959).
Suur-Taevaskoja õõs
Sealt minevat käik Väike-Taevaskotta. Karjalapsed olid pannud oina käigust minema. Väike-T[aevasikotta] oli oinas välja tulnud verise peaga. Vanapagan oli pea ära söönud.
Suure-Taevaskoja all on jüriööl kuulda kangastekudumist.
Allikas. Maa sisse läheb käik. Neitsisoo. Jüriööl käisid tütarlapsed kuulamas kangastelgede häält. Vanakuri oli oma pojale pulmaülikonda kudunud.
Möödunud aastal oli üks kalju kogu metsaga sisse langenud. Mees, kes jões ujus, pääses vaevu.
EKRK I 28, 151/2 (301) < Põlva khk. - E.-R. Ennuse < Lidia Hurt (1959).
(Vanapagan tahab Sikuti järve köiega kokku vedada.)
ERA II 246, 279 (2e) < Põlva khk., Mooste, Noorits-Metsküla - V. Sikkut < Adele Sikkut, 37 a. (1939).
Vt. Maapinnavormid, muist. 474.
Vana-Koiola Kadaja metsavahi maa peal suur vare kiva. Vanapagan toonud need, et nendega Põlva kirikut ära lõhkuda. Kiva kannud ta pükstega seljas. Metsavahi kukk laulnud. Vanapagan ehmatanud nii, et püksid kividega maha kukkunud; kukkudes läinud sääred katki, kivid sadanud jalale.
E 54618 - M. J. Eisen.
[Vanapagana linn Põlva Koiolas]
Kuidas Vanapagan püksega ja ninarätikuga kiva kandis
Põlva kihelkonnas Pragi vallas Koiula külas Ivani talu põllus on kolm kivivaremat, millest rahvajutt nõnda pajatab.
Kord võtnud Vanapagan omale nõuks Koiula küla ligidale nurme pääle ühte templit või linna asutada, kus ta kõige oma sugukonnaga võiks elada. See koht olnud kahe soo vahel ja sellepärast temale väga meeltmööda. Läinud siis ka teine mehike ehituseks kiva tooma, aga et tal paremat kividevedamise abinõud pole olnud, siis võtnud ta püksid jalast ära ja ajanud mõlemad sääred kiva täis. Aga siiski arvanud Vanapagan, et see koorem ühes korras viia veel liiga vähene on. Võtnud siis oma ninarätiku ka taskust välja ja on selle kiva täis ladunud, otsad kokku sõlmanud ja siis need nagu pähklikesed käe otsa võtnud, püksid ka kividega õlale visanud ja sammunud siis õige tuliselt Koiula küla poole. Saanud ta parajaste Ivani talu nurme pääle, laulnud juba küla kuked. Vanapaganal prahvatanud püksisääred lõhki ja kõik kivid langenud suure mürinaga kahte hunikusse maha, kuna ninarätikust maha kukkunud kividest kolmas hunik saanud. Sestsaadik ei ole Vanapagan sinna enam tahtnud templit ehitama hakata. Need kolm kivivaret on sääl nurme pääl veel näha, aga muidugi teada, pole need mitte muud kui vanad kivikalmed. Sarnased jutud on ikka kivikalmete kohta.
H I 9, 865/6 (179) - A. Suurkask (1898).