Põltsamaa

[Kivi Lääne-Nigula kiriku pihta]
Taheti ehitada Lääne-Nigula kirikut. Et saada parajat ehituskohta ja pealegi veel niisugust, mis jumala meelepärast, võetud siis kaks härga, rakendatud vankri ette ning osa kiriku materjali laotud vankrile ja siis lastud härjad lahti ning inimesed jälginud hoolega, kuhu härjad peatuma jäid. See pidi siis koht olema jumala meelepärast, ja sinna hakati ehitama kirikut. Kui kirik oma ilusa kõrge torni pistis üle metsatuka, hakanud Kuradil pahameel ja ta otsustanud selle torni sealt purustada. Selleks valinud Kurat hästi suure kivi ja võtnud juba viskamiseks parajat hoogu. Seal hakanud kukk laulma ja ehmatanud Kuradit nii, et ta pillanud kivid kogemata maha. Kivid lennanud mitmeks tükiks. Üks tükk on praegu Võnnu saarel Läänemaal ja teine Vana-Jüri talu metsas Taebla vallas. Kivil, mis kukkunud Võnnu saarele, olnud isegi Kuradi näpujäljed. Lääne-Nigula kiriku torn jäänud nii puutumata.
ERA II 238, 457/9 (9) < Põltsamaa l. < Tallinna l. - T. Urb < Elfriede Urb, 38 a. (1939). Vt. Kivi Haapsalu kiriku pihta, muist. 52; Jälgedega kivid, muist. 344 C.
Vt. ka HVM I, muist. 40.

Annuse väljal (Umbusi külas) on suur kivi - 3 meetrit lai igapidi ja umbes sama kõrge ka. Vanad inimesed ütlevad, et Vanapagan olevat selle oma viisukannast raputanud sinna.
KKI 13, 542 (3) < Põltsamaa khk., Umbusi k. - V. Kuut < Hans Rusi, 68 a. (1950).

(Kalevipoeg ostab Vanapaganalt hobuse.)
E 19750/2 (1) < Põltsamaa, Kurista v., Kaavere k. - M. Luu (1895) = H IV 9, 607/10 (1). Vt. HVM I, muist. 222 A.