Pöide
[Kivi Raba mõisa pihta]
Ennemuiste, kui Vanapagan veel moa peal keis, oli olnd paerguse Rangla talu asemel Raba möisa. See oli väga pisike ja vilets möisa ja tegi Vanapagana vihale, et ühte nii tühist kohta hüütakse möisaks. Sellepärast vöttis ta nöuks selle möisa moa pealt kiviga moa sisse pörgu saunaahju puudeks lüüa. Ta otsis suure kivi ja viskas. Kivi kukkus Orinömme karjamoale just Rangla piiri ääre maha. Seal ta seisab veel paerguski. Vanapagan läks aga suure südametäävega oma möisa ja vandus Taevataadile kättemaksu, sest ta teadis, ät Raba möisa elanikud väga vagad inimesed olid ja Taevatoat neid selle eest aitas.
ERA II 223, 473/4 (1) < Pöide khk., Maasi v., Väike-Rahula k. - V. Ükskask < Maria Ükskask, 73 a. (1939).
[Kivi Kandla mõisa väljal]
Kandla mõisa väljal suur kivi, 4 m lai ja kõrge. Jõmpa külas Tuha talus olnud pulm. Vanapagan tahtnud keelda, võtnud kivi, kukk laulnud, kivi kukkund sinna.
E I 30 (218) < Pöide khk. - M. J. Eisen < A. Tiitsmann.
[Kivi Kõrkvere küla põllul]
Vanapagana naise kerisekivi
Pöide kihelkonnas Kõrkvere küla põllul on üks suur kivi, mis olla sinna toodud Vanapagana naise poolt. Kivi ise on väga suur, nii suur, et keegi sinna otsa ilma redelita ei saa. Vanapagana naine tahtnud kivi viia oma saunale kerisekiviks. Kuna vanad kerisekivid olid ligidalt toodud ja need olid juba läbi põlenud, tulid panna uued kivid, ja et lähedusest juba kõik kivid korjatud olid, tulid uued kivid tuua kaugemalt. Ta läinud siis kive otsima ja leidnudki ühe vastava. Selle kahmanud ta kohe põlle ja hakanud ruttu kodu poole minema. Saanud umbes Kõrkvere küla lähedale, läinud koorem naise meelest raskeks, kuid ta otsustanud kivi siiski kohale toimetada. Jõudnud Kõrkvere küla põllule, olevat aga põllepaelad hakanud hirmsasti ragisema ja lõpuks ka katkenud. Kivi aga kukkunud sinnasamasse küla põllule ja olevat seal praegugi alles.
ERA II 232, 133/4 (101) < Pöide khk., Levala k. - J. Ratassepp < Ivan Kummits, 44 a. (1939). Vt. HVM II, muist. 28.
[Vanapagana viskamisest tekkinud mäed]
(Künkad Pöide kiriku ligidal on tekkinud Vanapagana visatud kividele kasvanud samblast.)
ERA II 232, 20/2 (5) < Pöide khk. ja v., Tumala k. - J. Ratassepp < Liisa Schasmin, 70 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 100.
[Saaremaa jagamine]
Vanapagan tahtnud omale laeva ehitada, selleks läinud ta Taevataadilt puid paluma. Oli lubatud, aga selle tingimusega, et ei tohi ei sirgeid ega kõveraid puid metsast puutuda. Vanapagan läinud siis mööda metsi puid otsima, aga, oh häda, ei leia, jooseb mööda metsi ja loeb: "Sirged, kõverad, sirged, kõverad! ... "
Aga teisi puid ei leia kuskiltki. Laevaehituseks puid ei leia, tarvis sõrmeküüne tükkidest laev teha. Vanapagan tahtnud Põidi poolt Saaremaad teisest, Sõrvepoolsest Saaremaast ära lahuta. Põhjuseks olnud: Sõrve pool olnud suured nõiad ja soolapuhujad, niisiis tema riigi alamad; Põidipoolsed Jumala riigi alamad. Et Jumala riigi alamate mõjul nõiad ja Vanapagana riigi alamad kahanenud, selle läbi tema riigile lõpp ähvardab, sellepärast arvanud Vanapagan heaks suurt laia kraavi vahele teha. Selleks pannud ta oma sõrmeküünest laevale väga raske tinamasti peale. Hakanud Karja poolt purjutades tulema, suur vagu järel, aga oh äpardust! üks nõianaine saanud veel viimsel silmapilgul plaanist aru. See olnud Keiguste mõisa ligidal, kus peaaegu juba Vanapagana laev oleks
Kõigusti lahte jõudnud, kui naene oma onni ees läbi hõbesõrmuse vaadates Vanapagana laeva näinud ja tema plaan tal selge olnud. Et seda mitte sündida lasta, sest ka nõidadele ähvardanud selleläbi kasu vähenemine, et Pöidi poolt inimesed usinad tarkade ja nõidade poolt abiotsijad olnud ja selle eest siis ka tubliste maksid, oleks see neile suureks õnnetuseks olnud. Naine votnud perse paljaks, vaotanud kolm korda maha ja öölnud:
"Vaogu sinu laev, nii kui mu perse vaob!"
Saanud naene kolmat korda vaotanud, langenud Vanapagana laev suure kolinaga maapõhja. Tinamasti otsa olla veel vanad inimesed näinud, ka peab seal maa sees tina olema. Kraav on ka alles ja hüütakse teda Maadevahe jõeks.
Et Vanapagan uut laeva ei saaks teha, sellepärast kästakse küünetükkisid särgipõue lasta.
E 42597/600 (4) < Pöide, Tornimäe - J. Prooses (1902).
[Muhumaa jagamine]
Kurat tahtnud kord laevaga Muhumaast läbi purjutada, jõge sünnitada, kust inimesed üle käies vannuksid ja seega tema nime austaksid. Purjutanud juba tüki teed maa sisse. Üks naine aga juhtunud nägema, ja näidanud Kuradile paljast tagaotsa, mida nähes viimane laevaga maa sisse vajunud. Sõidutee ja vaomise koht on Igaküla karjamaal Musta Mardi mäe juures, kus hiljuti veel mastide otsast tina olla raiutud.
E 42282 < Pöide khk., Tornimäe - M. Pallas (1902).
Vanapagana allik
Korra tahtnud Vanapagan Igaküla lahest Väiksesse väina sõita, et Igaküla, Kogova ja Rootsivere maast lahti lõigata. Ta sõitnud suure laevaga, nii et sügav vagu järele jäänud. Üks naine näinud seda ja näidanud paljast perset ja sajatanud:
"Vaibu, vaibu, suur laev, nõnda kui minu perse vaibub!"
Laev vajunud Suurevare ligidal maa sisse, kus praegu veel sügav auk näha, mida Vanapagana allikaks nimetakse.
E, StK 12, 120 (1) < Pöide khk., Talila - A. Tiitsmann < Aleksei Üksti (1922).
RKM II 86, 90/1 (1) < Pöide khk., Pihtla k/n., Suure-Rootsi k. < E. Liiv < Tiinu Suurpere, 82 a., ja Miina Lepik, 55 a. (1959). Vt. HVM II, muist. 87 B.
[Nupuga kivi]
Ah see Nupuga kivi seal metsanukas?!
Kui te tahate õieti teada, siis see on Vanakuradi hobune. Ja need väiksed kivid, mis sealt natuke edasi on, see on Vanakuradi sepapaja. Ta sõitis selle hobusega senna. Jumal nägi teda pealt ja muutis teda kiviks, et ta enam oma võimuga edasi ei saand.
RKM II 86, 87/8 (8) < Pöide khk., Pihtla k/n., Kailuka k. - E. Liiv < Aleksander Lahti, sünd. 1894. a. (1959).
[Pärast, eelmises muistendis nimetatud kivi juures:] Räägiti, et Vanapagan oli tulnud oma hobusega Loode arust sõites. Ma ei tea, kuidas see hobune oli ehmatanud või mis see oli, oli tahtand ümber pöörata, oli jäänudki nii.
RKM II 86, 83/4 (7) < Pöide khk., Pihtla k/n., Kailuka k., Paavli t. [Püha] - E. Liiv < Kristiine Ankur, 54 a. (1959).
[Nutust veekogu]
Kõigustes plekk-katusega maja taga on nõgu - veeauk - Vanapagana naise silmavesi. Samas on ka suur kivi. Vanapagana naine on toond selle kivi, põllepaelad on katki läind. Ta nutnud nii palju, et tekkis see vesi sinna. Kivi tahtis saunakerisele panna. Pidi suur saun olema. Teise mehe saun pole nii suur, kui see üks kivi.
Kuulnud vanematelt, kes pärit Saklast Ujelövelt.
RKM II 103, 144 (18) < Pöide khk., Ruhve k. - I. Rüütel < Erni Väli, 48 a. (1961).
Vt. HVM I, lk. 560-561; HVM II, muist. 30, 44, 59, 60, 113, 126 D, 149 B.
[Kivi Kärkvere külas]
Korra tahtnud Vanapagana naine päratu suurt kivi Kura kurku viia laevule teele takistuseks. Pöide kihelkonnas Kärkvere küla juures katkenud aga naise põllepaelad ja kivi kukkunud põllest välja maha, aga ei jäänud seisma, vaid veerenud umbes veerand versta võrra edasi. Vanapagana naine läinud äraveerenud kivi järele, roninud kivi otsa ja puhanud seal jalga. Jalajäljed ja istumisekoht on praegu alles kivis näha.
E II 7 (39) - M. J. Eisen < kelleltki saarlaselt (1925).
Vt. Vanapagana naise kerisekivi, muist. 281; Jälgedega kivid, muist. 361-363; HVM II, muist. 28.
(Vanapagana eit toob Kõrkvere kivi kerisekiviks.)
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid Uuemõisa v. Kõrkvere k. - V. Pukk.
Vt. HVM II, muist. 28 B.