Pärnu
(Kalevipoeg viskab Vanapaganat Võnnu Taali kiviga.)
H II 20, 439 (10) < Pärnu khk., Tammiste v. - J. Reinson < J. Steinberg (1889).
Vt. HVM I, muist. 25 A.
Vanapagan püünd Vanaõue (Navesti) jões vähki ja sis Kalevipoeg tulnd ja Vanapagan läind Kalevipoja kallale ja Kalevipoeg virutand ta jõepõhja nii kõvaste, et kivi sisse jäi jälg ja tulesädemed tuld pialaest välja. Vanapagan saand vihaseks ja viskand Kalevipoega tagant järgi. Kivi on kukkund Kaansoo sohu, Vändra piiri ääre.
Mõned räägivad, et see on Kalevipoja taskukivi, see kivi on haruldaselt suur.
RKM II 158, 125 (4) < Pärnu raj., Tori k/n., Ore k. < Suure-Jaani khk. < H. Kokamägi < Liisa Kümmel, 75 a. (1963). Vt. HVM I, muist. 25 ja 31.
Tellissaares on suur kivi. Vanakurat viskas Kalevipoega. Kivil suur jälg.
RKM II 158, 421 (105) < Pärnu raj., Tori k/n., Ore k. < Suure-Jaani khk. - S. Lätt < Liisa Kümmel, 75 a. (1963).
[Kivi Pärnu kiriku pihta]
Võnnukivi
Taali Võninukivi karjamõisa all jões on üks suur kõrge kivi ja ta on ühest otsast lõhki läinud. Selle kivi üle räägib rahvas järgmist juttu.
Kui Pärnus esimest kirikut ehitatud, siis olnud Vanapaganal selle üle paha meel ja ta võtnud suure kivi ja viskanud sellega Võnnust Tartumaalt Pärnu kiriku torni, pole aga nii palju jõudu olnud ja kivi kukkunud Taali mõisa põllule maha, kus ta ka praegu on veel. Siis viskanud ta teist korda veel suurema kiviga, aga seegi kukkunud praeguse nendanimetatud karjamõisa alla jõkke maha, kus ta praegu veel on. Nenda saanud karjamõisale Võnnu kivimõisa nime.
E 39323/4 (10) < Pärnu l. - J. Kangur < Ühe Tori kihelkonna mehe suust (1899).
Vt. HVM I, muist. 2; komment. lk. 499.
[Kivi Kotlandi vallas]
Saaremaal mede kodu aia taga ol'li suur kivi, meil räägiti ikki, et Vanapagan on selle viskanu, aga ma äi tää, mispärast. Mina olen Kihelkonna kihelkonnast Kotlandi vallast.
RKM II 108, 154 (19) < Pärnu piirk., Häädemeeste k/n., Arumetsa k. < Kihelkonna khk. - M. Mäesalu < Peeter Sark, sünd. 1873. a. (1961).
[Vanapagana sild Virtsu ja Muhumaa vahele]
Mihkli kihelkonnas Kalli vallas on üks kivimägi mõisast Lõpu kõrtsi poole minnes mõisa nurme peal. Vanapagan korjanud kord Pärnust kivid ära ja tahtnud Virtsu väinast silda üle teha. Kui ta Kallisse jõudnud, läinud tal seal põllepaelad katki, kivid kukkunud maha ja säält saanudki see mägi. Vanapagan pole aga enam kive korjama hakanud. Nii jäänud Virtsu väinast sild üle ehitamata ja kividest saanud sinna suur mägi, aga Pärnus pole sestsaadik enam kive.
E 3204 (26) < Pärnu < Helme khk. - J. Karu (1893).
[Sild üle Pärnu jõe]
Kuidas Vanapoiss üle Pärnu jõe sai
Et Vanapoiss muiste sagedaste maad mööda ümber käinud ja kord siin ja kord sial olnud ja oma karutükka teinud, see on mitmel ehk vast teada, aga et ta kord Pärnu jõest üleminemisega hädas olnud, see on paljul alles uudis ja sest tahan seekord jutustada.
See olnud ühel maikuu algneval või aprillikuu lõppeval päeval, mis mitte selgeste teada ei ole, tulnud Vanapoiss vilet ajades suurt maanteed mööda Pärnu, mis Riia poolt tuleb. Jõe ääre saades tahtnud ta sillast üle minna, kui kunagi iga teine õige inimene, aga ei julgenud oma soovi täita, sest et palju inimesi silla pial seisivad ja silla lapist lastud laevu
läbi. Kus inimesi palju koos on, sinna ei julge tema mehike sekka tungida. Nagu pääsukesed öökulli ümber pääval lendavad ja teda löövad, nii saab va Vanapoiss ka inimeste käest hurjutada, kui teda nähakse. Et sillast mitte üle ei ole saanud, läinud Vanapoiss hulkudes jõe äärt mööda Sindi poole, ehk leiab vast kuskilt madalamat või kitsamat kohta, kust üle võiks saada. Jõudnud ta linnast juba piaaegu mööda, selle koha piale arvata, kus nüüd Frelingi lauasaagimise veske seisab, kuulnud ta ennast korraga kahes kohas hüütavat: linnas Lemmerathi kõrtsis ja tema kohas üle jõe olevas Rääma kõrtsis. Ei tia, kumbasse kohta nüüd ennem piab minema. Rääma kõrtsi hüüdmise hääled olnud aga valjemad ja ta mõtelnud, sinna piab küll ennem tõttama. Aga kust sa saad, jõgi jälle tülinaks ees! Sial ei ole muu nõu aidanud, kui ta võtnud Pärnu linna jõepoolsest vallist hulga mulda ja liiva sülle ja viinud selle piaaegu keskpaika jõge ja lasknud sial selle sülest natukehaavalt maha pudiseda, nii et jõgi piaaegu poolest saadik madalaks jäänud. Sügavamast poolest hüpanud ta ise kalpsti üle ja olnudki Räämal käratsejate seas. Pool jõge on aga mullast ja liivast praegugi koguni madalaks jäänud, nii et jalgsi võib sees käia. Rääma poolt on aga väga sügav, mida mööda ka väiksed aurulaevad Pärnu ja Tammiste vahet käivad; ka vesi jookseb Rääma poolt käredamini. Kas aga Vanapoiss Räämalt linna tagasi läks ja ka sialt tüli vaigistada suutis, seda ei ole inimesed enam tähele pannud.
H II 20, 26/7 (5) < Pärnu khk., Sauga v. - M. Lippmann (1888).
Vanapagan viibinud korra Pärnus. Äkisti kuulnud: Räämal kutsutud teda appi. Vanapagan tahaks appi minna, aga kudas lähed, jõgi ees, jõel puudub sild. Vanapagan ometi ei ole nõunäljane, kahmab heinavallist tubli kahmaku sülle, jookseb natuke maad jõe äärt mööda üles, viskab sületäie plärts jõkke. Maatükk ulatab veest välja. Vanapagan hüppab kaldalt uuele laiule, sealt teisele kaldale. Ongi Räämal väljas.
Vanapagana tehtud laidu ei ole meie päevil enam näha; vesi on selle ära uhtnud, aga jõe põhi on nüüdki veel sel kohal üsna madal.
E V, 16 (63) < Pärnu - M. J. Eisen.
Meelimägi
Halliste kihelkonnas Vana-Kariste vallas on üks kivimägi, Meelimägi. Sellest räägib rahvasuu, et Vanapagan tahtnud kord Vana-Kariste järvest silda üle teha. Selleks korjanud ta kiva kokku, et järvest silda üle teha, aga järve poole minnes läinud tal põllepaelad katki, kivid kukkunud sinna maha ja sellest saanudki Meelimägi.
E 3195/6 (13) < Pärnu < Helme khk. - J. Karu (1893).
Millega kannab Vanapagan kive? -Seda ma olen kuuln, et püksisääre sees kannab.
RKM II 108, 154 (18) < Pärnu piirk., Häädemeeste k/n., Arumetsa k. < Kihelkonna khk. - M. Mäesalu < Peeter Sark, sünd. 1873. a. (1961).
Vanakuradi kanna- ja käpajäljega kivi on Alt-Tõnise karjamaal Koeramäe all soo ääres. Vanakurat olle siin istund ja üle kivi läind. Enne üteldi, et istumisease oli ka, aga nüüd mina küll ei oska näidata. Kivi on nii vedel olnud, et jälg on veel pikemaks läinud kui sorinal.
RKM II 176, 38/9 (2) < Pärnu raj., Kurese k., [Mihkli khk] - E. Liiv < Anna Soontak, 67 a. (1964).
Sopi Mart ja Tont
Puka mõisast Ruuna mõisa poole minnes on tee ääres üks kivi, mille peal üks istumisease tunda on. Selle kivi peal oli Vanatont vanast alati istunud, nii et ta oma persega kivi sisse õõnsuse oli teinud. Sopi Mart, ameti poolest sepp, oli iga kord mõisast töölt koju tulles säält mööda pidanud tulema. Iga kord, kui Tont Marti näinud, kutsunud teda omaga rabelema. Vahel saanud Mart üle, vahel Tont. Kord oli Mart oma rabelemiselugu ühe targa mehele rääkinud ja ütelnud, et ei tea, kust see tulla, et tema vahest Tondist ja Tont vahel temast üle saab. Tark seletanud:
"Kui sina kuu pool küljes oled, saad sina võimust, on Tont, saab Tont; seeperast hoia ennast alati kuu poole, küll siis näed, et Tont ikka alla jääb."
Kui Mart jälle õhtu Tondist rabelema saanud kutsutud, hoidnud Mart ennast kuu poole, nii et Tont tema varju sisse jäänud. Nii sündinud kolm õhtut järjestikku kuni keskööni. Kui Tont näinud, et ta Mardist jagu ei saa, jätnud ta tema rahule ja kivi otsast ära.
E 27316 (55) < Pärnu l. - J. Kukrus (1896).
[Vanapagan Koodiorus]
(Vanapaganad elavad Koodiorus.)
E 3197 (15) < Pärnu khk. - J. Karu (1893). Vt. Hobuseraibe põrgu ukse ees, muist. 610 B.
B.
E 27320 (65) < Pärnu khk. - J. Kukrus (1896). Vt. Hobuseraibe põrgu ukse ees, muist. 610 C.
[Kaali järv]
Seuksed kohad on olnud, kus Vanapaganas vihtleb. Saaremaal on üks järi, Kaali järi, Vanapaganas vihtleva sääl ja oleva ennast pesnud.
RKM II 108, 153 (10) < Pärnu piirk., Häädemeeste k/n., Arumetsa k. < Kihelkonna - M. Mäesalu < Peeter Sark, sünd. 1873. a. (1961).
[Koodioru Vanapagan]
(Naine imetab Koodiorus Vanapagana last ja saab tasuks põlletäie liiva.)
E 27320 (65) < Pärnu - J. Kukrus (1896).
Vt. muist. 610 C.
Vana-Kariste mõisa ligidal on üks org, Koodiorg. Sääl orus on ühe kooba sees vanapaganad elanud. Kariste mõisast kadunud ikka alati võtmed ära ja need olnud ikka koopas vanapaganate käes. Keegi pole aga julgenud järele minna, muu kui üks tüdruk. Iga kord, kui võtmed kadunud, käinud ta koopas järel. Koopas pole ta muud leidnud kui ühe vana naese. See võtnud teda iga kord lahkeste vastu ja annud talle süia ja ka võtmed kätte. Ükskord surnud sääl mõisas hobu ära. Poistel kästud hobu ära nülgida ja metsa viia. Poisid nülginud hobuse õhtul ära ja viinud pannud kohe vanapaganate koopa suu ette. Tõisel hommikul, kui kõik maast üles ärkanud, olnud hobu mõisa söögituas laua pääl, kahvlid sees ja taldrikud ümber ringi säetud.
E 3197 (15) < Pärnu - J. Karu (1893).
Koodiorg
Uue-Kariste mõisa lähedal on üks org, mida Koodioruks kutsutakse. Nimetud orus olla vanast tondid elutsenud, nimelt kuristukede või koopade sees, mida sääl orgus palju on. Korra oli üks mõisa täkk ära lõpnud. Täku raibe oli Koodiorgu ühte kuristikku visatud. Teisel hommikul oli täku raibe herra söömasaalist laua pealt leitud, nuga ja kahvel külje sees.
Korra oli üks naine Koodiorust mööda läinud. Häkitselt tulnud talle üks mees vastu ja ütelnud: "Tule minu last imetama, naise saatsin vanaisale külaliseks." Naine läinud ka. Mees viinud ta orgu ühte maa-alusesse koopasse. Viskanud naisele ühe karvase jõmpsika sülesse. Naine ei ole hirmuga julgenud vastu panna. Karvane laps aga hammustanud naise nisast vere välla. Kui laps imenud, saatnud mees naise jälle välja. Puistanud naisele labidatäie liiva veel põlle sisse. Väljas tahtnud naine liiva põlle seest maha puistata - leidnud aga, et põlles kuldraha olnud.
E 27320 (65) < Pärnu - J. Kukrus (1896).
Seda ma mäletan küll, et ma seda küünt nägin, kus need tondid käind nõu pidamas. See oli seal Koonutukkas. Maantee ääres olnd üks suur kask. Sipla kask kutsuti, vana krobeline kask olnd. Üks naine tulnd linnast, tondid sääl ja ütlesid: "Vanakurat võttis lamba ää ja kadus." Taali mõisast olnd Tori mõisa üks 10 km. Siis naine sõitnud senna Kooreveski silla juurde ja tondid järge. Tõmmand ratta otsast ära ja Vanakurat tulnd rattarummust välja. Torist on 8 km sinnamaale, kus see seitsmeharuline mänd on, senna männa otsa Vanakurat poond ennast ära niinekeiega. Tondid aasid teda järel.
RKM II 157, 11/2 (1) < Pärnu raj., Tori k/n., Puista k. - E. Tampere < Liisa Tilk, 73 a. (1963).
Kui Toherast teed mööda edasi lääd, siis seal on Kuradimännik. Oli kolmeharaline mänd olnd, kus Kurat ennast ära poond. Ema ikka rääkis.
RKM II 157, 72 (6) < Pärnu raj., Tori k/n., Puista k. [Suure-Jaani] - E. Tampere < Ann Tilk, 77 a. (1963).
Koonutukk oli Taalimõisa maa pääl. Tondid pidand sääl ikka aru. Säält natuke maad on Sipla kask. Tondid tulnd Sipla kase juure ja Kurat võtnd lamba nendel ära. Üks naine tuli sõites ja tondid jooksnd temale järele, et Kurat võtnd nendel lamma ää. Läinud niikaugel kui Kooreveski silla juure Torisse. Naine tõmmand ratta otsast ära. Kurat tulnd rattarummust välja ja pand ledima. Säält tulnd siia Toherasse Kuradimännikusse, kus seitsmeharuline mänd, sinna poond end ülesse. Sellest männik saand nime. Mänd seisis seal kaua aega. Päält oli seuke must, ma veel lapsen seda nägin.
RKM II 157, 80/1 (3) < Pärnu raj., Tori k/n., Puista k., Viira t. - E. Tampere < Liisa Tilk, 73 a. (1963).
Kuradimännik on üle jõe, Pöörde talu taga metsas. Sääl olnd Vanapagan seitsmeharulise männa külges rihmadega kinni. Ta tõmmand oma lahti säält. Vermed jäänd sinna männa pääle. Vanatädi rääkis.
RKM II 157, 265 (13) < Pärnu raj., Tori k/n., Maaranõmme k. - E. Tampere < Liisa Gerberson, 78 a. (1963).
Kuradimänd oli üks seuke vana männapässakas. Väga haraliseks kasund. Üks haru oli sedasi lookas, sääl pääl oli see Vanakurat ennast üles poond.
RKM II 157, 313 (3) < Pärnu raj., Tori-Jõesuu - E. Tampere < Ernst Juurikas, 55 a. (1963).
(Vanapaganad tahavad Vana-Kariste järvest ühe ööga silda üle teha, kukk laulab, põllekanne katkeb, järves on näha Varepealne.)
ÕES, EK 158, 13/4. Vt. Leivalabidate pildumine, muist. 586 A.
[Taevaminemise torni ehitamine]
(Uulus Igaküla arus on lõhkine kivi inimesenäolise nõoga. Sinna on kukkunud Vanapoiss.)
H II 54, 550 (XXX) - H. Laipmann (1896). Vt. muist. 171.