Palamuse
Pühalepa kirikust ümbes paar versta eemal seisab Vanapagana sepapada Kallaste mäel ja Kurjavaimu viskekivi, kellega Vanarisu tahtnud kirikut ära hävitada ja puruks jahvatada, üsna kiriku ligidal, ja üks õige suur 29-30 sammu suur ümbermõeta Nearikivi Hiiesaarel, mis ennem meres seisis, aga kole torm ühel näärikuu öösel praegusele kohale merest välja veeretanud.
E 47081/2 (5) < Palamuse khk., Kuremaa < Pühalepa khk. - H. Karro < Toomas Põld (1909). Vt. E 54048/9 < Vigala (1929).
Vrd. ka HVM I, lk. 544: Näärikivi.
Ennemuiste olnud Saaremaa paksu metsaga kaetud. Sellel ajal pidanud Pühalepa kirik Kurja mäele ehitatud saama, aga Kurat olevat ikka kiskunud öösel maha, mis päeval ehitatud. Siis tuntud, et see koht jumalale meele järele ei ole. Sääl rakendatud kaks noort musta härga, mis ühel ajal olivad sündinud ja veel mitte pruugitud ei olnud, ühe uue vankri ette, pandi üks palk senna peale ja lastud härjad minna, kuhu nad tahavad. Ühes metsas jäenud härjad ühe lepa vastu seisma ja senna kohta ehitatud kirik, keda nüüd selle püha lepa järele Pohilepa (Pühalepa) kirikuks nimetatakse. Aga Kurat tahtnud Pühalepa kirikut ühe suure kiviga ära purustada, visates läinud kivi kõrvale, mis veel praegu kirikuaia kõrvas seisab, ja selle kivi sees veel tänapäevani selgesti Kuradi küüntejälgi näha võib.
EKnS 48, XXIII 102 (175) < Palamuse khk. - H. Karro < Toomas Põld, pärit Saaremaalt, Valjalast = E 47816/7 (68) < Palamuse khk. < Valjala khk. (1911).
[Kaup peremehega]
Ükskord teinud Vanapagan ühe peremehega kauba maha, et selle kivirikkad väljad ühe ööga kividest ära puhastab. Selle eest pidi Sarvik mehe hinge omale saama. Vanapagan teinud hoolega tööd. Aga viimse kotitäiega tulles olla mees salaja Vanapagana selja taha hiilinud ja noaga koti katki lõiganud. Kivid kukkunud kotist mürisedes ja kolisedes maha, müra peale ärganuvad küla kuked kõik üles, tõmmanud helid (laulu) lahti. See olevat Sarvikut nii väga ehmatanud, et pikad jäljed teinud ja kadunud. Nõndaviisi jäänud tema mehe hingest ilma, sest mees lõi kavalusega Vanapagana üle.
EKnS 48 XIII 2/3 (3) < Palamuse khk., Kuremaa - H. Karro < Jaan Jakobson (1909) = E 46708/9 (6) < Palamuse khk. - H. Karro < Joh. Pärtelpoeg (1909).
Ükskord teinud Vanakurat Maakohutajaga kauba, et ta ühe ööga kivirikka välja kividest ära puhastab, mis see ka hoolega olla teinud. Usinalt viimist kotitäit selga visates olla Maakohutaja õige tasa ja salaja Kuradi selja taha läinud ja noaga koti katki lõikanud, et kivid suure mürina ja kolinaga kotist välja jooksnud. Selle kolina peale olevat kuked üles ärganud ja laulma hakanud, nõnda olla Kurat oma võidu kaotanud.
E 47817/8 (70) < Palamuse khk., < Valjala v. - H. Karro < Laas Wiken (1911). Vt. EKnS 48 XIII, 2/3 (3) < Palamuse khk., Kuremaa - H. Karro < Jaan Jakobson
[Sild üle oja Saksamõisa ligidal]
Paistu kihelkonnas Saksamõisa ligidal on üks vana surnupõletuse paik. Seal lähedal olevast ojast tahtnud kord Vanapagan silda üle ehitama hakata, aga kukelaul ehmatanud mehikese oma pooleli töö juurest ära ja sild jäänud pooleli ning kivid kõik senna-tänna laiali, nagu praegu seal on.
E 47763 (4) < Palamuse khk., Kuremaa v. < Helme khk. - H. Karro < Mart Voika (1911).
[Sild Kuremaa järves]
Kuremaa järve (Palamuse kihelk.) põhjapoolsel otsal järve sees on üks suur maantee samane, kaunis kõrge kivitee, mis, ligi kolmveerand versta pikk, järve vette sisse läheb ja seal ühe korraga järsku ära lõpeb nagu ilmatu suur kivihunnik. Selle tee olevat Vanapagan ükskord teinud, keda ta ühe ööga teise järve otsani (Palamuse kiriku poole) läbi teha tahtnud, ta jäänud, vaene mees, oma tööga hiljaks, kui kukk keskööl esimest korda laulnud, olevat ta ka viimase sületäie kiva sinna paika maha lasknud kukkuda ja isi plagama pannud, nii mis jalad võtnud.
EKnS 48, XXIII 101/2 (173) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Saar = E 47815/6 (66) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Saar (1911). Vt. HVM I, muist. 98 ja 123.
Kuremaa järve lõunapoolsest otsast tahtnud Vanapagan teed risti läbi teha. Teetegemine alanud kahelt poolt järve kaldalt korraga peale. Piitrapoolsele järve kaldale ja Angküla all olevale kaldale kokku. Teetegemisega tahtnud Vanapoiss ühe ööga valmis saada. Mehikene jäänud aga hiljaks, kukk laulnud Järve talu lakas pennil (talu on järve kalda ligi) enne keskööd. Vanapagan paiskanud viimse sületäie kiva tulise kiirusega maha ja pistnud punuma. Kivid lasuvad mõlemal pool järve kaldal hunnikutes ja laiali maas, sellel kohal, kust teed taheti järvest läbi teha.
E 46707/8 (5) < Palamuse khk. - H. Karro < Ludvig Noormägi (1909) = EKnS 48 XM 1/2 (2) < Palamuse khk., Kuremaa - H. Karro < Jaan Jakobson (1909). Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 21-22.
[Tee läbi Kivijärve]
Kord tahtnud Vanapagan Kivijärvest (Laiuse kihelk.) teed läbi teha. Et aga kivid kaunis kaugelt Torma mõisa väljadelt tuua olnud, [on ta] aga oma tööga hiljaks jäänud ja Ookatku ja Lullikatku külade kuked äkki laulma hakanud südaöö tunnil. Kukelaulu ehmatuse peale visanud vaenekene kivid senna maha külade ligidale, kus kivid veel praegugi lademes maas seisavad.
EKnS 48, XXM 102 (174) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Kask = E 47816 (67) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Kask (1911).
Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
llmjärve üle pajatab vanajutt:
Vanapagan tahtnud Ilmjärvest silda üle teha. Selleks tassinud hulk suuri kivisid Liiva kõrtsi taha kokku, et kivisid siis ühekorraga järve põhja silla aluseks paigutada. Tahtnud silda liivaga üle katta, kividevahed kinni katta, tee tasaseks teha, et siis parem tee silda mööda üle järve käia oleks. Selleks läinud liiva tooma. Liiva kandmisega kivide vare juurde saades laulnud kukk Liiva kõrtsi lakas kolm korda. Seda kuuldes visanud kohe Vanapagan liivanoosi kividevare pääle maha, pistnud putkama. Sild üle Imjärve jäänud tegemata. Kivid ja liivamägi segi, suure varena kõrtsi taga on veel praegugi alal.
M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 20 - 21. Palamuse khk. - H. Karro.
Vanapagan silda ehitamas
Vanapoiss tahtnud Pedja jõest Miili aukude kohalt silda üle teha, et siis kuivalt võib ta läbi käia, kui Peipsi poolt tuleb ja Pärnu poole läheb, ehk kui Pärnust tuleb ja Peipsi poole läheb. Kannud juba hää hulga kiva jõe kaldale kokku. Kivid kandis ta vist Vaiatu mõisa väljadelt, sest et neid mujalt harva saada võis, aga Reasvere küla kuked hakanud laulma, mehikene ehmatanud pooleli oleva töö päält ja pannud vändad mängima; sild jäänud pooleli ning kivid kõik nõnda, nagu nad praegu veel sääl seisavad.
M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 21. Palamuse khk. - H. Karro.
(Vanapagan kannab pükstega kive, et Salust Venemaale teed teha.)
E 47856/7 < Palamuse khk., Kuremaa v. - H. Karro (1911). Vt. HVM I, muist. 29.
KANDMISE PÕHJUS TEADMATA
[Kivi Pühalepa kiriku pihta]
(Kivi seisab kiriku aia kõrval, sees Kuradi küüntejäljed.)
EKnS 48 XXIII 102 (175) < Palamuse khk. < Valjala khk. - H. Karro < Toomas Põld.
Vt. muist. 57 D.
[Vanapagan kaevab Virdeoja]
A.
Vanapoiss tahtnud korra Pedja jõele Jõgeva valla piiris Ellakvere külast keskhommiku pool läbijooksvat jõge Kuremaa järvega lasta jooksta. Ellakvere külast keskhommiku poole, pool versta maad eemal, kaevanud ta ühel ööl uue jõe, mis umbes verst maad pikk on, jõest hakates kunni Kolloka talu õueni. Et sellel kohal veikesest mäekünkast tarvis jõgi läbi kaevata, võtnud mehikesel vist naha märjaks, et sugu puhata ja uue jõuga edasi töötada. Sellel kohal laulnud Kolloka talu kukk. Mehike kohkunud selle üle ja pannud putked mängima, pikki jälgi tehes. Nõnda jäenudki jõgi poolikule, mis veel praegu nii seisab, kus ainsalt "mustad kuradi kalad" (kogrid) sees elutsevad.
E 47107 (5) < Palamuse khk., Kuremaa - H. Karro < Jüri Vaino (1909).
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 22-23. Vt. HVM I, muist. 299.
B.
Korra tahtnud Vanapagan Pedja jõge jooksu pealt kõrvale lasta. Kaevanud rohkem versta pikuselt Kolluka talu lähedalt algades kuni Otsa-Andrese talust mööda (Laiuse khk. Jõgeva vallas) laia (umbes 4 sülda) ja sügava jõekese (2-3 sülda). Vesi ei ole mitte Pedjast järgi tulnud, vaid hakkanud alla Pedja jõkke jooksma. Selle üle pahandades teinud Pedjasse jooksvale veele tammi ette. Kolluka kukk laulnud:
"Rikkal leiba küll," jämedal häälel.
Otsa-Andresse kukk laulnud vastu:
"Vaesel kakku kaa," heledal häälel.
Purika kukk laulnud:
"Vastus seisab siin," tüma häälega. Kukkede laulu kuuldes jätnud Vanapagan jõe kaevamise ja tammi tegemise pooleli ning lasknud jalga. Vanapaganast kaevatud oja nimetatakse praegu Virdeoja.
E 49645/6 (66) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Väli (1915).
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 22.
[Kirik Saksamõisa ligidal]
Saksamõisa piirkonnas on vana kiriku rusu veel näha. Kord tahtnuvad katoliku usu vanemad senna kirikut ehitama hakata. Müürid olnud juba varsti üleval. Ühel öösel olevat aga müürid ära lõhutud kuni maani. Müürid ehitatud uuesti üles. Tarvis lage ja katust peale teha. Müürid lõhutud jälle maatasa maha öösel. Vanapagan pole sallinud, et pühakoda tema ligidale ehitakse; Vanarisu elanud Kariste Koodiorus ja mägedes. Ehitus jäänud katki, kivivaremed seisavad murruna maas.
E 47763 (5) < Palamuse khk. < Helme khk. - H. Karro < Mart Voika (1911).
[Vanapaganad Koodiorus ja Abjas]
A.
(Vanapaganad elavad Abja mõisa Indu kõrtsi taga ja Koodiorus.)
E 47820 (75) < Palamuse khk. < Põltsamaa - H. Karro < Mart Ustav (1911).
Vt. Leivalabidate pildumine, muist. 589 B.
F.
Vägevad inimesed elavad Mäkiste põrgus.
EKS 48, XXIII 105/6 (181) < Palamuse khk. < Põltsamaa - H. Karro < Mart Ustav.
Põrguhaud seisab Aiba mõisa Indu kõrtsi taga. Nende mägede ja orgude sees olevad ennemuste Vanapagana suguvõsad elanud. Kui Vanapaganate naised leiba teinud, siis Aiba põrguhaua vanamoor leivalabida üle jõe Kariste Koodiorgu selle Vanapagana moori kätte visanud ja see jälle sealt omakorda tagasi, kui leivalabidat tarvis olnud, sest et kahe sugukonna peale neil üksainukene leivalabidas on olnud.
E 47820 (75) < Palamuse khk. < Põltsamaa - H. Karro < Mart Ustav (1911) = EKnS 48 XXIII 106 (182) < Palamuse < Põltsamaa - H. Karro < Mart Ustav.
(Kõnnu külas on Kalevipoeg ja Vanapagan teineteisele kive pildunud.)
EKRK I 4, 118 (29) < Palamuse khk., Luua as. < Äksi khk. - I. Sarv ja E. Veskisaar < August Õunap, 72 a. (1952). Vt. HVM I, muist. 28 A.
E 48104/5 < Torma khk., Avinurme v - M. Sild < J. Kuusk (1910).
Vt. HVM I, muist. 28 B.
Pühalepa kirikust ümbes paar versta eemal seisab Vanapagana sepapada Kallaste mäel ja Kurjavaimu viskekivi, kellega Vanarisu tahtnud kirikut ära hävitada ja puruks jahvatada, üsna kiriku ligidal, ja üks õige suur 29-30 sammu suur ümbermõeta Nearikivi Hiiesaarel, mis ennem meres seisis, aga kole torm ühel näärikuu öösel praegusele kohale merest välja veeretanud.
E 47081/2 (5) < Palamuse khk., Kuremaa < Pühalepa khk. - H. Karro < Toomas Põld (1909). Vt. E 54048/9 < Vigala (1929).
Vrd. ka HVM I, lk. 544: Näärikivi.
Ennemuiste olnud Saaremaa paksu metsaga kaetud. Sellel ajal pidanud Pühalepa kirik Kurja mäele ehitatud saama, aga Kurat olevat ikka kiskunud öösel maha, mis päeval ehitatud. Siis tuntud, et see koht jumalale meele järele ei ole. Sääl rakendatud kaks noort musta härga, mis ühel ajal olivad sündinud ja veel mitte pruugitud ei olnud, ühe uue vankri ette, pandi üks palk senna peale ja lastud härjad minna, kuhu nad tahavad. Ühes metsas jäenud härjad ühe lepa vastu seisma ja senna kohta ehitatud kirik, keda nüüd selle püha lepa järele Pohilepa (Pühalepa) kirikuks nimetatakse. Aga Kurat tahtnud Pühalepa kirikut ühe suure kiviga ära purustada, visates läinud kivi kõrvale, mis veel praegu kirikuaia kõrvas seisab, ja selle kivi sees veel tänapäevani selgesti Kuradi küüntejälgi näha võib.
EKnS 48, XXIII 102 (175) < Palamuse khk. - H. Karro < Toomas Põld, pärit Saaremaalt, Valjalast = E 47816/7 (68) < Palamuse khk. < Valjala khk. (1911).
[Kaup peremehega]
Ükskord teinud Vanapagan ühe peremehega kauba maha, et selle kivirikkad väljad ühe ööga kividest ära puhastab. Selle eest pidi Sarvik mehe hinge omale saama. Vanapagan teinud hoolega tööd. Aga viimse kotitäiega tulles olla mees salaja Vanapagana selja taha hiilinud ja noaga koti katki lõiganud. Kivid kukkunud kotist mürisedes ja kolisedes maha, müra peale ärganuvad küla kuked kõik üles, tõmmanud helid (laulu) lahti. See olevat Sarvikut nii väga ehmatanud, et pikad jäljed teinud ja kadunud. Nõndaviisi jäänud tema mehe hingest ilma, sest mees lõi kavalusega Vanapagana üle.
EKnS 48 XIII 2/3 (3) < Palamuse khk., Kuremaa - H. Karro < Jaan Jakobson (1909) = E 46708/9 (6) < Palamuse khk. - H. Karro < Joh. Pärtelpoeg (1909).
Ükskord teinud Vanakurat Maakohutajaga kauba, et ta ühe ööga kivirikka välja kividest ära puhastab, mis see ka hoolega olla teinud. Usinalt viimist kotitäit selga visates olla Maakohutaja õige tasa ja salaja Kuradi selja taha läinud ja noaga koti katki lõikanud, et kivid suure mürina ja kolinaga kotist välja jooksnud. Selle kolina peale olevat kuked üles ärganud ja laulma hakanud, nõnda olla Kurat oma võidu kaotanud.
E 47817/8 (70) < Palamuse khk., < Valjala v. - H. Karro < Laas Wiken (1911). Vt. EKnS 48 XIII, 2/3 (3) < Palamuse khk., Kuremaa - H. Karro < Jaan Jakobson
[Sild üle oja Saksamõisa ligidal]
Paistu kihelkonnas Saksamõisa ligidal on üks vana surnupõletuse paik. Seal lähedal olevast ojast tahtnud kord Vanapagan silda üle ehitama hakata, aga kukelaul ehmatanud mehikese oma pooleli töö juurest ära ja sild jäänud pooleli ning kivid kõik senna-tänna laiali, nagu praegu seal on.
E 47763 (4) < Palamuse khk., Kuremaa v. < Helme khk. - H. Karro < Mart Voika (1911).
[Sild Kuremaa järves]
Kuremaa järve (Palamuse kihelk.) põhjapoolsel otsal järve sees on üks suur maantee samane, kaunis kõrge kivitee, mis, ligi kolmveerand versta pikk, järve vette sisse läheb ja seal ühe korraga järsku ära lõpeb nagu ilmatu suur kivihunnik. Selle tee olevat Vanapagan ükskord teinud, keda ta ühe ööga teise järve otsani (Palamuse kiriku poole) läbi teha tahtnud, ta jäänud, vaene mees, oma tööga hiljaks, kui kukk keskööl esimest korda laulnud, olevat ta ka viimase sületäie kiva sinna paika maha lasknud kukkuda ja isi plagama pannud, nii mis jalad võtnud.
EKnS 48, XXIII 101/2 (173) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Saar = E 47815/6 (66) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Saar (1911). Vt. HVM I, muist. 98 ja 123.
Kuremaa järve lõunapoolsest otsast tahtnud Vanapagan teed risti läbi teha. Teetegemine alanud kahelt poolt järve kaldalt korraga peale. Piitrapoolsele järve kaldale ja Angküla all olevale kaldale kokku. Teetegemisega tahtnud Vanapoiss ühe ööga valmis saada. Mehikene jäänud aga hiljaks, kukk laulnud Järve talu lakas pennil (talu on järve kalda ligi) enne keskööd. Vanapagan paiskanud viimse sületäie kiva tulise kiirusega maha ja pistnud punuma. Kivid lasuvad mõlemal pool järve kaldal hunnikutes ja laiali maas, sellel kohal, kust teed taheti järvest läbi teha.
E 46707/8 (5) < Palamuse khk. - H. Karro < Ludvig Noormägi (1909) = EKnS 48 XM 1/2 (2) < Palamuse khk., Kuremaa - H. Karro < Jaan Jakobson (1909). Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 21-22.
[Tee läbi Kivijärve]
Kord tahtnud Vanapagan Kivijärvest (Laiuse kihelk.) teed läbi teha. Et aga kivid kaunis kaugelt Torma mõisa väljadelt tuua olnud, [on ta] aga oma tööga hiljaks jäänud ja Ookatku ja Lullikatku külade kuked äkki laulma hakanud südaöö tunnil. Kukelaulu ehmatuse peale visanud vaenekene kivid senna maha külade ligidale, kus kivid veel praegugi lademes maas seisavad.
EKnS 48, XXM 102 (174) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Kask = E 47816 (67) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Kask (1911).
Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
llmjärve üle pajatab vanajutt:
Vanapagan tahtnud Ilmjärvest silda üle teha. Selleks tassinud hulk suuri kivisid Liiva kõrtsi taha kokku, et kivisid siis ühekorraga järve põhja silla aluseks paigutada. Tahtnud silda liivaga üle katta, kividevahed kinni katta, tee tasaseks teha, et siis parem tee silda mööda üle järve käia oleks. Selleks läinud liiva tooma. Liiva kandmisega kivide vare juurde saades laulnud kukk Liiva kõrtsi lakas kolm korda. Seda kuuldes visanud kohe Vanapagan liivanoosi kividevare pääle maha, pistnud putkama. Sild üle Imjärve jäänud tegemata. Kivid ja liivamägi segi, suure varena kõrtsi taga on veel praegugi alal.
M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 20 - 21. Palamuse khk. - H. Karro.
Vanapagan silda ehitamas
Vanapoiss tahtnud Pedja jõest Miili aukude kohalt silda üle teha, et siis kuivalt võib ta läbi käia, kui Peipsi poolt tuleb ja Pärnu poole läheb, ehk kui Pärnust tuleb ja Peipsi poole läheb. Kannud juba hää hulga kiva jõe kaldale kokku. Kivid kandis ta vist Vaiatu mõisa väljadelt, sest et neid mujalt harva saada võis, aga Reasvere küla kuked hakanud laulma, mehikene ehmatanud pooleli oleva töö päält ja pannud vändad mängima; sild jäänud pooleli ning kivid kõik nõnda, nagu nad praegu veel sääl seisavad.
M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 21. Palamuse khk. - H. Karro.
(Vanapagan kannab pükstega kive, et Salust Venemaale teed teha.)
E 47856/7 < Palamuse khk., Kuremaa v. - H. Karro (1911). Vt. HVM I, muist. 29.
KANDMISE PÕHJUS TEADMATA
[Kivi Pühalepa kiriku pihta]
(Kivi seisab kiriku aia kõrval, sees Kuradi küüntejäljed.)
EKnS 48 XXIII 102 (175) < Palamuse khk. < Valjala khk. - H. Karro < Toomas Põld.
Vt. muist. 57 D.
[Vanapagan kaevab Virdeoja]
Vanapoiss tahtnud korra Pedja jõele Jõgeva valla piiris Ellakvere külast keskhommiku pool läbijooksvat jõge Kuremaa järvega lasta jooksta. Ellakvere külast keskhommiku poole, pool versta maad eemal, kaevanud ta ühel ööl uue jõe, mis umbes verst maad pikk on, jõest hakates kunni Kolloka talu õueni. Et sellel kohal veikesest mäekünkast tarvis jõgi läbi kaevata, võtnud mehikesel vist naha märjaks, et sugu puhata ja uue jõuga edasi töötada. Sellel kohal laulnud Kolloka talu kukk. Mehike kohkunud selle üle ja pannud putked mängima, pikki jälgi tehes. Nõnda jäenudki jõgi poolikule, mis veel praegu nii seisab, kus ainsalt "mustad kuradi kalad" (kogrid) sees elutsevad.
E 47107 (5) < Palamuse khk., Kuremaa - H. Karro < Jüri Vaino (1909).
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 22-23. Vt. HVM I, muist. 299.
Korra tahtnud Vanapagan Pedja jõge jooksu pealt kõrvale lasta. Kaevanud rohkem versta pikuselt Kolluka talu lähedalt algades kuni Otsa-Andrese talust mööda (Laiuse khk. Jõgeva vallas) laia (umbes 4 sülda) ja sügava jõekese (2-3 sülda). Vesi ei ole mitte Pedjast järgi tulnud, vaid hakkanud alla Pedja jõkke jooksma. Selle üle pahandades teinud Pedjasse jooksvale veele tammi ette. Kolluka kukk laulnud:
"Rikkal leiba küll," jämedal häälel.
Otsa-Andresse kukk laulnud vastu:
"Vaesel kakku kaa," heledal häälel.
Purika kukk laulnud:
"Vastus seisab siin," tüma häälega. Kukkede laulu kuuldes jätnud Vanapagan jõe kaevamise ja tammi tegemise pooleli ning lasknud jalga. Vanapaganast kaevatud oja nimetatakse praegu Virdeoja.
E 49645/6 (66) < Palamuse khk. - H. Karro < M. Väli (1915).
Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 22.
[Kirik Saksamõisa ligidal]
Saksamõisa piirkonnas on vana kiriku rusu veel näha. Kord tahtnuvad katoliku usu vanemad senna kirikut ehitama hakata. Müürid olnud juba varsti üleval. Ühel öösel olevat aga müürid ära lõhutud kuni maani. Müürid ehitatud uuesti üles. Tarvis lage ja katust peale teha. Müürid lõhutud jälle maatasa maha öösel. Vanapagan pole sallinud, et pühakoda tema ligidale ehitakse; Vanarisu elanud Kariste Koodiorus ja mägedes. Ehitus jäänud katki, kivivaremed seisavad murruna maas.
E 47763 (5) < Palamuse khk. < Helme khk. - H. Karro < Mart Voika (1911).
[Vanapaganad Koodiorus ja Abjas]
(Vanapaganad elavad Abja mõisa Indu kõrtsi taga ja Koodiorus.)
E 47820 (75) < Palamuse khk. < Põltsamaa - H. Karro < Mart Ustav (1911).
Vt. Leivalabidate pildumine, muist. 589 B.
Vägevad inimesed elavad Mäkiste põrgus.
EKS 48, XXIII 105/6 (181) < Palamuse khk. < Põltsamaa - H. Karro < Mart Ustav.
(Kallaste mäel on Vanapagana sepapada.)
E 47081/2 (5) < Palamuse khk. < Pühalepa khk. - H. Karro < Toomas Põld (1909).
Vt. muist. 58 C.
B.
Põrguhaud seisab Aiba mõisa Indu kõrtsi taga. Nende mägede ja orgude sees olevad ennemuste Vanapagana suguvõsad elanud. Kui Vanapaganate naised leiba teinud, siis Aiba põrguhaua vanamoor leivalabida üle jõe Kariste Koodiorgu selle Vanapagana moori kätte visanud ja see jälle sealt omakorda tagasi, kui leivalabidat tarvis olnud, sest et kahe sugukonna peale neil üksainukene leivalabidas on olnud.
E 47820 (75) < Palamuse khk. < Põltsamaa - H. Karro < Mart Ustav (1911) = EKnS 48 XXIII 106 (182) < Palamuse < Põltsamaa - H. Karro < Mart Ustav.