Paistu
Vanapagana teetegemine läbi Päidra järve
Vanast, kui mõisates veel teoorjust pidi tehtama, kuuldi pea igal pool Vanapaganat oma tembutamisega jalul olevat. Turva talu teolised pidivad, kui nad Õisu mõisa teole läksivad, Nabalaanest igakord, kas nad välja läksid ehk jälle tagasi koju tulivad, läbi minema. Aga Vanapagan ei kannatanud seda, et nad tema öörahu igakord rikkusivad, kui nad Nabalaanest läbi käisivad. Tema olla ette võtnud neile uut teed läbi Päidra järve teha. Ta olla oma arved teinud: kui ma sinna mõne põlletäie kive toon, teen ma selle tee varsti üheainsama ööga valmis. Kiva oli tal liiga palju Päidra küla nurmedel saada. Tal oli juba õnneks läinud kaks põllekandamat kive ära tuua ja kaks kolmandikku teed valmis. Tema olla jälle oma kolmandal [käigul] Rimmu küla poolt tulles teel. Siis kuulnud ta juba esimest noore kuke laulu! Sellepeale olla Vanapoiss jahmatanud, et nii vara! Selle tagajärjel olla tal põllepaelad katkenud! Kivid kukkunud tal põllest maha. Nad seisavad veel praegu Maiste lepikus hunikus! Vanapagan oli endale ette võtnud seda väikest silda ühe ööga valmis teha. Aga mis sa suise lühikese ööga ära teed. Selleks oli vist see noor kukeräpakas süüdi, ta oli väga vara laulma hakanud, kuna vanad kuked ikka poole tundi ehk vahest terve tunni hiljem kirevat. Pärast, teisel ööl, ei tihanud Vanapoiss enam oma teetegemist ette võtta. Nii seisab tema alustatud tee veel pooleli. Kaks jagu järves teed valmis, kuna kolmas jagu veel tegemata seisab. See poolik tee seisab praegu veel Päidra järve ja Tagametsa järve vahekohal, ootab valmistegijat. Kes tahab, võib seda suveajal vaadata, tähele panna.
Külanaesed ehk küsivad jutustajalt: kellel oleks kõige suurem kasu sellest uuest Vanapagana sillast? Turva talude teomehed ei oleks ühtgi kasu sellest uuest teest saanud, sest see tee, mida Vanapagan omast ajast ehitas, tuli mitu versta pikem kui vana tee läbi Nabalaane, päris sihitee, [mis] kuni Õisu Kalmete reheni välja käib!
Nüüd katsun teile ka Vanapagana uue silla kasu selgitada: nõnda, kuidas ta päris õigusega seisaks. Õiguse nõudmisega õige inimese silmis!
Nagu see, kes seda asja erapooletult silmitseb ja õiete mõtleb, ütleb kohe: Päidra järve uue silla kasu seisab ainult sillaehitaja kasuks! Tema olla oma arved nii teinud. Mina olen silla õõsi omast ajast valmistanud. Päeva aegus võib ilma ühegi maksuta silda pidi käia. Aga kes õhtu pärast päikese loojaminekut minu uuest sillast üle käib, selle hinge nõuan ma omale ehitamise tasuks.
Nüüd ehk saate aru kõik, kes selle silla kasu üle enne kahtlustasid! See kasupüüdmine näib päris ülekohtune olevat, nagu kõik, kes ikka oma kasu taga ajavad ja inimeste elu palju raskemaks teevad. [ - ]E 45697/8 < Paistu khk., Loodi mõis - P. Lensin (1920).
[Koodiorust Õisu Põrguorgu]
Koodiorg
Vana-Kariste Koodiorus oli Vanapagane kodu, kus ta elas ja töötas. Siin vahetas ta leivalabidad tõiste oma vaimudega. Ühel päeval, kui ta leiva ahju oli lasknud, siis viskas ta labida Koodiorust Õisu Jõeorgu. Oli see sääl oma töö ära toimetanud, siis viskas ta labida vingudes tagasi. Koodiorus võttis Vanapagan labida jälle vastu ja viskas säält edasi Polli Mäkkistele, sest sääl koopas elas ka üks Vanapagana vaimudest. Nii vahetati leivalabidat edasi ja tagasi. Praegu kannavad need kohad veel muinasnimesid: Koodiorgu kutsutakse kohaks, kus Vanapagan leivalabidat vahetanud; Õisu Jõeorgu kutsutakse Õisu põrguks ja Polli Mäkkiste koobast Mäkkiste põrguks.
E 3863 (5) < Paistu khk. - J. P. Sõggel (1893).
Turva järv
Vanal ajal olnud Paistu kihelkonnas Turva soos üksainus järv. Siis aga tahtnud Vanapagan sellele vahesid vahele teha, nii et järv mitmes jaos oleks. Vedanud koormade kaupa mulda järvesse ja teinud nii sellele vahesid. Mõnda koormad olnud veel vaja ja Vanapagan rutanud neid tooma, et seda kõik enne kukkelaulu korda toimetada. Aga kui ta mullakoormaga minemas olnud, laulnud kukk ja nii jäänud Vanapaganal töö poolele.
Praegu on nüüd Turva järv mitmes jaos ja neid kutsutakse: Turva, Tagamõtsa ja Tabure järvedeks.
H III 24, 262 (100) < Paistu khk. - J. P. Sõggel < Mari Sõggel (1895) = E 20055 (11) < Halliste khk. - J. P. Sõggel < Mari Sõggel (1895).
Suur kivi
Kivi kohta räägitakse, et Vanakuri olla tahtnud ta viia Paistu kiriku ukse ette, et inimesed kirikusse ei pääseks. Jõudes kivi praegusele asukohale, laulnud kukk. Vanakuri ehmunud ja pillanud kivi maha. Ka hiljem ei ole julgenud ta kivi enam liigutada.
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid. Loodi v. - A. Melts.
Kivi Soova t[alul] maal raba ääres Aidu v[allas]. Pikkus 7,8 m, kõrgus 2,35 m, ümbermõõt 22,30 m. Vanakuri tahtnud seda kivi Paistu kiriku ukse ette viia, et rahvas kirikusse ei pääseks. Kandmise ajal aga laulnud kukk ning kivi langenud Vanakurjal maha praegusele kohale.
TRÜ geoloogia kat. SRA - J. A. Ehrenpreis.
(Vanapagan tahab kiviga sulgeda Paistu kiriku uksi.)
TA looduskaitse andmed. Trükitud: HVM II, lk. 376.
[Vanapagana istekivi]
Vanapagana istekivi Õisu mõisast ca 2,5 km kirdesse teest paremat kätt.
TRÜ geoloogia kat. SRA - K. Orviku (1934).