Otepää
Vana-Otepää Turu soos olevat ollu üits vähälik kivi ja tollel kivil olevat ollu üits latsejälg ja rahvas olevat ütelnu, et tuu om Vanatondi latse jälg.
ERA II 242, 415 (1) < Otepää l. < Vana-Otepää v. - Õ. Rebane < Juuli Sannamees, 69 a. (1939).
[Lootsiku moodi kivi]
Vastse-Otepää Immusoon on üts järv. Sääl järven om ollu üts kummalivisatud lootsku moodu kivi. Selle kivi ollev sinna Vanapagan visanu. Lootsku moodu kivi all ollev kuldmõla. Kivvi om tahetu üles tõsta, mõla kätte saada, aga ei ole saanu, nii raske ollev.
ERA II 242, 385 (1) < Otepää khk., Pühajärve v. ja as. < Vastse-Otepää v. - H. Mardiste < Jaan Ilves, 84 a. (1939).
Vt. HVM I, muist. 182; muist. 300; muist. 389, 390 ja 392.
Vanatondi püksipaikamine
Ütel kuuvalge õdagul istunu Vanatont hainakuhja otsan ja parandanu ommi pükse. Temal ollu hobeseseereluune nõgel ja hobesesooligune niit ollu nõgla peran. Ja selle luutse nõglaga pistunu tema väega valiste, nii et aiga ei ole mitte ette ega taade kaeda ollu. Nütt lännu kuu pilve ala, nii et Vanatont enamb valget ei ole nännu. Vanatont ütelnu: "Pasveedi" , ja esi pistnu iks kärmade pimmest päie. Üits mies saisnu kuhja taga ja ollu, hainavigel käen, nigu Vanatont valmis parandetu pükse tahtnu jalga aada, löönu seo kuhja taga saisja mies Vanatondi kuhja otst maha. Nütt ütelnu Vanatont kolm kõrda:
"Pasveedi, pasveedi, pasveedi, lase püksi jalga aada!"
Kui Vanatont kuhja otst maha sadanu, nännu tema selle mihe ärä, kes teda olli viglaga maha tõuganu. Tema lännu mihe manu ja ütelnu:
"Et sina minu kuhja otst jõudest maha tõugata, piat sina minuga maadlema tulema, et ma näta saa, kas sina oled minust kõvemp, nigu sina kuhja otst tõugaten minust kõvemb olid."
Mies ollu kah valmis minema. Nütt pandnuva nema süle kokku ja nakanuva maadlema. Mies ütelnu:
"Jumal, essa, Jumal pojakene!"
Nigu ta neo sõna ära ütelnu, visanu Vanatondi maha prantsti. Nütt ütelnu mies:
"Kas nütt näet, et mina igapäie sinust kõvemp oll!"
Vanatont ütelnu:
"Mis sinul siss viga kõvemb olla, sina tullid joh kolmekõiste ütte minu vasta. Oles sina ütsinda tullu, siss oles mina sinust kõvemb ollu!"
H III 21, 946/8 (7) < Otepää khk., Palupera - J. Kukrus (1895). Lühemalt: E 33434 (105) < Otepää - J. Kukrus (1897).
[Vanapagana linn Rõngu Liinamäel]
Rõngu kihkonnan Aakre vallan Rebaste kõrtsi lähikesen om mägi õge häste korge, selle mäe nimi on Liinamägi. Tema küle om õge häste äkilise ja mäe ots om päält tasane nigu häbentäsi tema oma latva taiva poole üles tõsta. Mäe külle om enämiste süütmaa. Õdagu puul külle pääl om väikese kahara pedäjä näta. Vanarahvas tiävä kõnelda, et Vanatont olev sinna endäle liina tahtnu tetä ja olev 2 kalsaharu täit kivve viinu. Kikas olev kirgma nakanu, sis olev Vanatont pakku lännu ja liinategemise poolele jätnu. Kivi oma prilla sääl katen hunikun alale, uulitsekivi suurutse ümäriku kivi.
Ka tiävä rahvas viil kõnelda, et selle mäe sisen olev paillu raha sõaaigu pantu. Üitskõrd sõitnu üits suur saks joba Tiidvä kõrdsi manu, pidänu kinni ja küsinu selle mäe nimme ja kas tema säält kavven om. Säält näedätu, kos mägi om. Et see mägi säält selgede näta om, ütelnu tema, sääl om enembi suur mõts ollu ja nüüd ärä kadunu ja lännu minema. Vanarahvas ei ollev sääl suurt mõtsa nännu, iks nigu nüidegi vähäligu puu.
H III 22, 56/7 < Otepää khk., Palupera - J. Silde (1894).
[Kivid Otepää kihelkonnas]
Minu kodu lähedal on kaks suurt kivi. Teine on neist alale, aga teine lõhuti ära. Rahvajutu järgi olevat Vanapagan need kivid sinna toonud ja oma püksisäärest maha visanud.
ERA II 242, 375 (1) < Otepää khk., Pühajärve v. < Pilkuse v., Vidrike mõis - H. Hõlpus < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939).
[Vanapagana linn Rõngu Liinamäel]
Rõngu kihkonnan Aakre vallan Rebaste kõrtsi lähikesen om mägi õge häste korge, selle mäe nimi on Liinamägi. Tema küle om õge häste äkilise ja mäe ots om päält tasane nigu häbentäsi tema oma latva taiva poole üles tõsta. Mäe külle om enämiste süütmaa. Õdagu puul külle pääl om väikese kahara pedäjä näta. Vanarahvas tiävä kõnelda, et Vanatont olev sinna endäle liina tahtnu tetä ja olev 2 kalsaharu täit kivve viinu. Kikas olev kirgma nakanu, sis olev Vanatont pakku lännu ja liinategemise poolele jätnu. Kivi oma prilla sääl katen hunikun alale, uulitsekivi suurutse ümäriku kivi.
Ka tiävä rahvas viil kõnelda, et selle mäe sisen olev paillu raha sõaaigu pantu. Üitskõrd sõitnu üits suur saks joba Tiidvä kõrdsi manu, pidänu kinni ja küsinu selle mäe nimme ja kas tema säält kavven om. Säält näedätu, kos mägi om. Et see mägi säält selgede näta om, ütelnu tema, sääl om enembi suur mõts ollu ja nüüd ärä kadunu ja lännu minema. Vanarahvas ei ollev sääl suurt mõtsa nännu, iks nigu nüidegi vähäligu puu.
H III 22, 56/7 < Otepää khk., Palupera - J. Silde (1894).
[Kivid Otepää kihelkonnas]
Minu kodu lähedal on kaks suurt kivi. Teine on neist alale, aga teine lõhuti ära. Rahvajutu järgi olevat Vanapagan need kivid sinna toonud ja oma püksisäärest maha visanud.
ERA II 242, 375 (1) < Otepää khk., Pühajärve v. < Pilkuse v., Vidrike mõis - H. Hõlpus < Juuli Hõlpus, 67 a. (1939).
Vana-Otepää Turu soos olevat ollu üits vähälik kivi ja tollel kivil olevat ollu üits latsejälg ja rahvas olevat ütelnu, et tuu om Vanatondi latse jälg.
ERA II 242, 415 (1) < Otepää l. < Vana-Otepää v. - Õ. Rebane < Juuli Sannamees, 69 a. (1939).
[Lootsiku moodi kivi]
Vastse-Otepää Immusoon on üts järv. Sääl järven om ollu üts kummalivisatud lootsku moodu kivi. Selle kivi ollev sinna Vanapagan visanu. Lootsku moodu kivi all ollev kuldmõla. Kivvi om tahetu üles tõsta, mõla kätte saada, aga ei ole saanu, nii raske ollev.
ERA II 242, 385 (1) < Otepää khk., Pühajärve v. ja as. < Vastse-Otepää v. - H. Mardiste < Jaan Ilves, 84 a. (1939).
Vt. HVM I, muist. 182; muist. 300; muist. 389, 390 ja 392.
Vanatondi püksipaikamine
Ütel kuuvalge õdagul istunu Vanatont hainakuhja otsan ja parandanu ommi pükse. Temal ollu hobeseseereluune nõgel ja hobesesooligune niit ollu nõgla peran. Ja selle luutse nõglaga pistunu tema väega valiste, nii et aiga ei ole mitte ette ega taade kaeda ollu. Nütt lännu kuu pilve ala, nii et Vanatont enamb valget ei ole nännu. Vanatont ütelnu: "Pasveedi" , ja esi pistnu iks kärmade pimmest päie. Üits mies saisnu kuhja taga ja ollu, hainavigel käen, nigu Vanatont valmis parandetu pükse tahtnu jalga aada, löönu seo kuhja taga saisja mies Vanatondi kuhja otst maha. Nütt ütelnu Vanatont kolm kõrda:
"Pasveedi, pasveedi, pasveedi, lase püksi jalga aada!"
Kui Vanatont kuhja otst maha sadanu, nännu tema selle mihe ärä, kes teda olli viglaga maha tõuganu. Tema lännu mihe manu ja ütelnu:
"Et sina minu kuhja otst jõudest maha tõugata, piat sina minuga maadlema tulema, et ma näta saa, kas sina oled minust kõvemp, nigu sina kuhja otst tõugaten minust kõvemb olid."
Mies ollu kah valmis minema. Nütt pandnuva nema süle kokku ja nakanuva maadlema. Mies ütelnu:
"Jumal, essa, Jumal pojakene!"
Nigu ta neo sõna ära ütelnu, visanu Vanatondi maha prantsti. Nütt ütelnu mies:
"Kas nütt näet, et mina igapäie sinust kõvemp oll!"
Vanatont ütelnu:
"Mis sinul siss viga kõvemb olla, sina tullid joh kolmekõiste ütte minu vasta. Oles sina ütsinda tullu, siss oles mina sinust kõvemb ollu!"
H III 21, 946/8 (7) < Otepää khk., Palupera - J. Kukrus (1895). Lühemalt: E 33434 (105) < Otepää - J. Kukrus (1897).