Noarootsi
[Kivi Haapsalu kiriku pihta]
Vanasti olnud kuskil mere kaldal lihav haavamets. Sääl olnud Vanapaganal väga mõnus asupaik. Rahvasuu teab rääkida, et tal olnud sääl metsas pesa ja pojad. Kui pikne raksatas, tulnud Vanatühi metsast välja ühes oma noorsooga ja karanud merde. Ta lebanud seni vees, kuni ilm muutus ilusaks. Ta tassinud pojad pessa. Käinud ise ümbruskonna inimesi kiusamas. Hiljemal ajal, kui mets hävitati ja Haapsalu linn ehitati metsa kohale, kolinud Vanatühi põhja-hommiku poole uut elukohta otsima. Uue elukoha valik ei olnud Vanatühjal kerge, seda näitab meile tema teguviis. Oru vallas Vädra mäel olnud suur kivi. Säält leidnud loomad palava päikese eest varju. Ka öösel paha ilmaga seisnud hobused kivi ääres. Ühel ilusal kuuvalgel ööl näinud hobustekarjane nimetatud kivi otsas hirmus suure sarvedega olevuse. Ta vaadanud säält uue linna poole. Ise pomisenud endamisi: "Algavad juba kirikuga! Küll ma neid kutsikaid õpetan!" Siis ta astunud kivi päält maha, kahmanud kivi sülle ja visanud selle linna poole õhku. Ise kukkunud sellise mürtsuga pikali, et tuli tulnud suust välja. Hirmunud hobustekarjane jooksnud külasse, ajanud inimesed unest üles, ise karjunud: "Koll tapab linna! Koll tapab linna!" Teisel päeval mindud kivipaika vaatama. Ei sääl olnud muud näha, kui laiaks tallatud loomade "lasusi". "Lasud" olid pehmed ja libedad, seepärast kukkunud Vanakoll pikali. Kivi ei saavutanud eesmärki. Veel tänapäeval võib igaüks näha seda kivi Võnnusaares. Tükk kivist on sinna kukkumisel lahti põrunud, see lebab kivi kõrval maas ... Ja tõendan, et see on tõestesündinud lugu. Kivi ei ole just suur ega ka väike. Maapinnast mõõtes on ta 6-7 m kõrge ja nii lai.
ERA II 229, 294/6 (7) < Noarootsi khk., Paslepa v., Pürksi k. - L. Gjärdman < Anton Gjärdman, 45 a. (1939).
Vt. Kivi Lääne-Nigula kiriku pihta, muist. 53.
Vt. ka HVM I, muist. 40.
[Kivi Haapsalu lossi pihta]
Võnnu saarel asub kivi, mis on sattunud sinna peale Haapsalu linna tekkimist. Rahvajutu järele tahtnud Vanapagan minna kord Hiiumaale ja näinud, Haapsalu lahe ääres on tekkinud loss ja tema ümber hulk elamuid. Seda nähes vihastanud ta, miks inimesed ehitanud selle ilma tema loata ja talle just teele ette. Siis võtnud ta suure kivi, pannud lingu ja tahtnud visata lossi tornile. Kuid oh õnnetust! lingupael katkenud ja kivi kukkunud Võnnu saarde. Vanapagan jooksnud kivi juurde ja haaranud uuesti selle järele, aga kivi libisend näppude vahelt maha ja läinud pooleks. Ta esineb veel praegu kahe kivina ning tas on viis Vanapagana näpujälge.
ERA II 229, 271/2 (2) < Noarootsi khk., Paslepa v., Eistrepa k. < Sutlepa v., Aulepa k. - H. Roomäe < Elvine Roomäe, 47 a. (1939).
Vt. Jälgedega kivid, muist. 344 A.
Vt. ka HVM I, muist.40.
[Kuradi lingukivi]
Sutlepa ja Nõmmküla piiril asub suur kivi. rahavjutu järele on ta visanud sinna Vanakurat ning on saanud selle järele ka nime Kuradi lingukivi. Ta juures on nähtud mõndagi nähet, mis täitnud kogu küla ärevusega. Ta all põlenud tuli ja alasti inimesed ümber hüppamas. Teinekord jälle nähtud inimesi rabelemas, kelledel Kuradi kuju olnud ja mustad kui neegrid. Kolmas kord päeva ajal olla külanaised palvelt tulnud ja näinud enda eel minevat hobust ning sellel istunud mees ja naine. Kivi kohta jõudes peatatud hobune ja inimesed läinud kivi ääre alla. Kui naised vaatama läinud, pole sääl enam midagi olnud.
ERA II 229, 271 (1) < Noarootsi khk., Paslepa v., Eistrepa k. < Sutlepa v., Aulepa k. - H. Roomäe < Elvine Roomäe, 47 a. (1939).
[Kitsejälgedega kivi Tahuküla ligidal]
Tahuküla mõisa lähedal asub suur kivi. Kivil on kolm kitsejälge sees, neid nimetatakse Vanapagana jälgedeks. Iga vana-aasta ööl nähakse sääl kurjavaimu. Kui külas on üks süütu neiu, peab sellele keegi hõberisti kaela heitma ja sinna saatma, siis pääseb küla. Juhtub aga, et ei ole seda, siis hukkub küla. Kivile peab enne Vanapagana tulekut kolm ringi ümber tegema. Kui neiu suudab üle astuda ja kivile suud anda, on Vanapagan võidetud.
ERA II 229, 282 (14) < Noarootsi khk., Paslepa v., Eistrepa k. < Sutlepa v., Aulepa k. - H. Roomäe < Elvine Roomäe, 47 a. (1939).
[Vanapagana hobusekasvatus]
Haapsalu lahes on saar, mida hüütakse Ruunarahuks. Sinna kogunud Vanapagan endale hobuseid, kui ta tahtnud minna õiguse vastu sõdima. Aga inimesed saanud sellest teada ja hakanud seda saart piirama. Vanapagan ise saanud säält kuidagiviisi põgenema, aga hobused jäänud sinna ja surnud söögipuudusesse. Pärast seda on tihti nähtud Vanapaganat sääl otsimas, et kas ei ole sääl veel mõni hobune, millega saaks minna õigust võitma.
ERA II 229, 272/3 (3) < Noarootsi khk., Paslepa v., Eistrepa k. < Sutlepa v., Aulepa k. - H. Roomäe < Elvine Roomäe, 47 a. (1939).
Vanapagan olevat tahtnud visata Võnnu saare kivi Haapsalu lossi torni otsa. Kivi kukkunud maha ja tükk tulnud ära. Viimasel ajal nimetatakse seda kivi ka Trumani kiviks. Kivi on mõisa maa peal, kus Truman oli valitsejaks.
EKRK I 36, 72 (1) < Noarootsi khk., Eistrepa k. - M. Talts < August Brandt, 70 a. (1961).
Võnnussaare kivi, hiljem Tahula mõisa valitseja järgi Trummani kiviks nimetatud. Vanasti rahvas rääkis, et Vanapagan tahtnud kivi visata Haapsalu lossi torni otsa. Siis kivi Võnnussaarele kukkunud ja katki läinud, tükk küljest lahti.
EKRK I 36, 107/8 (2) < Noarootsi khk., Pürksi k/n., Eistrepa k. - H. Liin < August Brandt, 70 a. (1961).
Tahu külas need kivid on küll suured. Nime neil ega midagi erilist ei ole. Mõni peaaegu sauna suurune. Aga see päris kivi on Võnnu saares.
Eks Vanapagan olla Tallinna Toompää mäelt tahtnud Haapsalu lossikiriku torni pihta visata. Aga ei jõud. Kivi kukkus nii kaugele maha ja kohe katki. Tükk on seal kohe maas. Ei jõud pihta visata. Kivi pääl on näha ka Vanapagana sõrajäljed.
EKRK I 36, 198 (1) < Noarootsi khk., Pürksi k/n., Tahu k. - A. Rõõm < Adeele Nurk, 60 a. (1961).