Muhu
[Kivi Muhu kiriku pihta]
Peedu põllu sees, haigla taga, on suur kivi. Vanad inimesed riaksid ikka, et Vanakurat tahtn Muhu kirikut puruks vissata. Kukk lauln ja kivi kukkun sõnnapaika. Ma'p taha ütelda, misega ta torkas suure vihaga sinna sisse augu. Sellest seal auk.
KKI 27, 254 (1) < Muhu khk., Liiva k., kolh. "Kalev" - A. Schmuul < Ruudo Allik, sünd. 1900. a. (1959). Vt. Jälgedega kivid, muist. 375.
[Kivi matab noorpaari]
Põitse tee ääres pooleldi maa sees on suur lame kirstukivi. Selle olevat sinna Vanapagan visanud. Sõitnud kord noorpaar laulatuselt. Noored olnud väga õnnelikud. Seda näinud aga kuri vanapagan, kes olnud kade inimeste õnnele. Ta võtnud maast kivi ja visanud. Noorpaar olnud just seal, kus kivi praegu, kui see neid tabanud ja matnud enda alla noorpaari koos hobuse ja vankriga.
RKM II 5, 319 (3) < Muhu khk., Hellamaa v., Simiste k. - M. Kolk < tädilt (1947).
[Kivi Muhu kiriku ukse ette]
Inimese jäljega kivi
Muhu Viira küla Oti talu maal olla kivi, millel inimese jälg peal. Vanapagan tahtnud selle kiviga korra üht kiriku ust kinni panna, et siis teise ukse vahel inimesi püüda. See pole millegipärast korda läinud.
E, StK 12, 19 (19) < Muhu khk. - A. Tiitsmann (1922).
Vt. Jälgedega kivid, muist. 324.
Vrd. HVM II, muist. 17-21.
Viira küla põllal suur kivi. Kurat tahtn seda kiriku ukse taha tuua.
ERA II 130, 292 (4) < Muhu khk., Muhu-Suurvald, Soonda k. - R. Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937).
Vanatont oli tahtnud viia suurt kivi Muhu kiriku ukse taha.
ERA II 130, 294 (4) < Muhu khk., Muhu-Suurvald, Soonda k. - R. Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937).
Vanasarvik tahtnud üht kivi Suurekiriku ukse ette viia, kui kirikus teenistust peetud, et inimesed ei saaks kirikust välja. Aga kivi oli maha kukkunud ja asub paergust Viira küla arus.
ERA II 250, 38 (5) < Muhu khk., Hellamaa v., Tupenurme k. - L. Raun < Jaan Kolu, 75 a. (1939).
Muhu kiriku juures Viira küla põllu taga on suur kivi, seal otsas on jäljeauk. Vanatont hakkas kivi kiriku ukse taha viima. Kukk laulis, nöör on katki läin ja kivi on maha kukkun. Ise olli suurema kivi otsas - jälg on seal sees.
KKI 27, 253 (3) < Muhu khk., Tupenurme k., kolh. "Põhjarannik" - A. Schmuul < Juula Peeker, sünd. 1882. a. (1959).
[Kivi Paenase küla karjamaal]
Üks lorijutt oo sõuke.
Paenase küla karjamaal Rätsepa maja juures oo kivi, kutsutse Suurekivi. Vanarahvas köösid kirikuteed kaodu. Vanapaganal oln süda täis, toon põlle sees kivi, tahtn kiriku ukse taha viia. Külasema kukk lauln ja põllepaelad peasn lahti. Vanapagan ei kannata ju kukelaulu. Sellel kivil oo veel justkut repid. Mo isa käest olen seda kuuln, et täkud üht naist taga aan, see jooksn kivi otsa, sellest need repid. Seda'b soa uskuda ma ühtid.
KKI 27, 217 (1) < Muhu khk., Paenase k. - A. Schmuul < Nikolai Alasi, sünd. 1873. a. (1959).
Vt. Jälgedega kivid, muist. 378-379.
Vrd. HVM II, muist. 17-21.
[Kivid Pühati mäe juures]
Kui Pühati mäel ennemalt ikka hiiepidusid peeti, siis Vanapagan olle vihaseks saanud, et jumalaid nii palju austati ja temast ei tehtud väljagi. Ta hakan siis kive vädama, et pidulisi surnuks visata. Toon siis hulga kive, sial Pühati mäe juures oo üks teine mägi veel, toon siis sõnna neid kive ja tahtn just parajast hakata pidulisi kividega patsima, kui äkist hakan kangesti müristama ja välku heitma. Oh sa poiss, kuidas Vanapagan joosma pistis! Kivid aga jään kõik sõnna mäele ja sest aast kutsutse seda mäge Kivismäeks.
ERA II 250, 54/5 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Päädla k. - A. Vaga < Maria Vaga, 66 a. (1939).
Abruku laidus Saaremaal on suur kivi. Kelle pagana põllepaelad pidan katki minema, ei mäleta. Kivi on sedasi sõnna soan.
KKI 27, 238 (3) < Muhu khk., Võlla as. - A. Schmuul < Mihhail Kask, sünd. 1871. a. (1959).
Kürvagi kivi
Õieti suur kivi Järve metsa ja Võlla mõisa vahepeal. Suur auk oli sees. Et Vanapoiss pidan selle oma kella otsas siia tooma ja kukkun maha. Kivi olevat patareide ehitamisel ära lõhutud.
ERA II 191, 142 (5) < Muhu khk. ja v., Tusti k. - R. Viidalepp < kahelt eidelt (1938).
Vt. Jälgedega kivid, muist. 284, 376.
[Punane raudkivi Piiri metsa all]
Piiri metsa all, koolimajast üle kilomeetri, mändade seas, ei paista välja toakõrgune punane raudkivi. Punaski on nimi, ühest küljest saab otsa ronida. Vanasaadan olli oma habemekarva sees toon. Vanad inimesed rääkisid. Kui me lapsed ollime, käisime seal karjas.
KKI 27, 179/181 (7) < Muhu khk., Linnuse k. - A. Schmuul < Feodor Naeris, sünd. 1876. a. (1959).
[Kabelisoadu suur kivi]
Vanad eided riaksid, et Kabelisoadu suure kivi olla Vanapagan põlle sies tuon, paelad ollid katki läin. Kivi on Suuremõisa põllu külas Mäla tänava tee ääres Mardi talust umbes 200 m.
KKI 27, 195 (1) < Muhu khk., Suuremõisa k. - A. Schmuul < Pauline Vapper, sünd. 1907. a. (1959).
[Igikivi]
Igaküla karjamaal Võidu talu juures on Igikivi. Vanasaadan olli põlle sees toon, põllepaelad ollid katki läin.
KKI 27, 203 (1) < Muhu khk., Igaküla - A. Schmuul < Juula Väärtnõu, sünd. 1892. a. (1959).
[Tondikivi]
Üks vana muistne mees pidada selle Tondikivi varba otsas toon olema. See üks vanaaegne jutt, ma ei tea selle mehe nime ütelda.
KKI 27, 253 (1) < Muhu khk., Viira k. - A. Schmuul < Elena Lahke, sünd. 1886. a. (1959).
Vt. Jälgedega kivid, muist. 324.
[Niuete ehk Immulde kivi]
Üks suur kivi, Niuete ehk Immulde kivi - ma ei tea, on see ära lõhutud või oo see alles, seda Vanapagan olli oma põlle sees toon. Põllepaelad läin katki, kivi oln raske, kukkun maha. See olli siis, kui Vanapagan veel maa peal olli. Nüüd ta oo põrgus. Kivi oo Soonda küla põllal, Targa küla on kõige ligemal, sealt pool kilomeetrid.
KKI 27, 254/5 (1) < Muhu khk., Soonda k. - A. Schmuul < Jaan Väärtnõu, sünd. 1871. a. (1959).
[Kivi Muhu kiriku ukse ette]
Haigla taga oo Laoritsa lõhkine kivi. Vanapagana naene tahtn seda kiriku ukse taha viia. Aga kukk lauln ja põllepaelad läin lahti, kivi kukkun maha. Paganatele kirik ikka vastuverd oln, ju ta sellepärast tahtis viia.
KKI 27, 256 (1) < Muhu khk., Viira k., kolh. "Suur Väin" - A. Schmuul < Julia Vaga, sünd. 1899. a. (1959).
Vt. Vanapagan kivikandja, muist. 124. Vt. HVM II, muist. 34.
[Kürvagi kivi]
Kürvagi kivi, see on nüüd lõhutud, seda põle änam. See olli Võlla piiris. Ilmasõja aegas venelased lõhkusid ää. Ükskord Vanapagan oma naisega tahtn seda kivi Suure väina keskele taevasõiduteed viia, et laevad läbi ei peaseks. Naine pannud kivi oma põlle sisse. Aga põllepaelad läin katki ja kivi kukkun Võlla piiri maha. Põllepaela asemed olle paergus veel kivi sihes.
RKM II 5, 345 (17) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k. - M. Kolk < Juulia Ling, 45 a. (1947). Vt. muist. 260.
[Kivi Võllaküla arus]
Võlla arus on kivi, mis on sinna Vanapagana naise poolt visatud. Vanapagana naine hakan maja ehitamiseks kive tassima. Kivi kukkun põlle seest maha ja on praegu veel Võllaküla arus.
ERA II 250, 43 (14) < Muhu khk., Hellamaa v., Tupenurme k. - L. Raun < Maria Jürestaust, 86 a. (1939).
[Kuradi jäljega. kivi Suuremõisa karjamaal]
Kuradi jäljega kivi
Muhu Suuremõisa küla karjamaal olnud enne Kurati jäljega kivi. Nüüd on kadunud.
E, StK 12, 10 (10) < Muhu khk. - A. Tiitsmann (1922).
[Vanapagana jäljega kivi]
Niitis oli ühe kivi pääl Vanapagana jälg, väga selgesti oli näha, aga see kivi lasti puruks aastal 1937. Seda ei ole teatud, kuidas see jälg sinna sai.
ERA II 250, 41 (11) < Muhu khk., Hellamaa v., Tupenurme k. - L. Raun < Jaan Kolu, 75 a. (1939).
[Tondijälje kivi]
Aga Pärase küla karjamaal oo Tondijälje kivi. Seal oo sõuksed augud, nagu oleks jalaaugud. Neid oo 2 või 3 tükki kivi pealmise poole sees.
KKI 27, 240 (6) < Muhu khk., Võlla k. - A. Schmuul < Mihhail Kask, sünd. 1879. a. (1959).
[Vanapagana jalajälg]
Vanapagana jalajälg oo Kiviriida mäel. Kesse panga pealt oo ta sõnna astun. Vanad muistsed inimesed riaksid. Nie oo nüüd surn kõik.
KKI 27, 255 (1) < Muhu khk., Lõetsa k. - A. Schmuul < Kristiina Lepmets, sünd. 1878. a. (1959).
Muhu saare idapoolel on kolm küla: Koguva, Rootsivere ja Igaküla. Kord tahtnud Vanapagan neid külasid Muhu saarest lahutada. Hakanud siis oma suure laevaga teed läbi maa lõhkuma. Kõik inimesed olid hirmus hädas olnud, et kuidas nüüd veel pääseks. Siis tulnud üks vana naine ja näidanud Kuradi laevale paljast tagumikku. Kohe hakanud laev kangesti tõusma ja vajuma ja lõpuks langenud suure mürinaga maa sisse. Praegugi on näha veel nisukseid lohke, kus Vanapagana laev oli vajunud ja tõusnud. Ühes kohas on aga üks suurem auk, kuhu Kurat ühe laevaga oli vajunud.
ERA II 232, 346 (28) < Muhu khk. ja v., Painase k. < Ridasi k. - J. Grünthal < Ingel Vaga (1939).
Suure laeva soon läheb Eku mäest kuni Väikse väinani välja, kaks ja pool kilomeetrit, umbes 8 m lai. Praegus enam nii hästi välja ei paista, kadakaid täis kasvan. Riagiti, et suur laev olli ää vaon, sellest see soon. Vanakuri sõitn laevaga. Eks vanaeit pesn pesu ja näidan paljast perset. Laev hüpan kolm korda ja vajun maa alla. Karjapoisid saen veel pärast kettakaikud masti otsast, mis välja jäi.
KKI 27, 191 (1) < Muhu khk., Rootsivere k. - A. Schmuul < Ivan Tüür, sünd. 1901. a.
(1959).
Igaküla karjamaal, kus Mustamardi mägi, olli Vanakurat oma laevaga ää vaon. Ta tahtn Muhumaad kaheks aada, et jõgi oleks läbi joosn. Kukk lauln ja vaon ää maa sisse. Sial on üks nõgu augukoht, kus lae ää vaos.
KKI 27, 241/2 (8) < Muhu khk., Võlla k. - A. Schmuul < Mihhail Kask, sünd. 1879. a. (1959).
[Muhu kiriku ehitamine]
Muhu kirikut hakati ehitama Viira külla Grünthali maja juurde. Mis pääva tehtud sai, see on öösel ära laotet. Vanakurat olli segan. Sedasi oln kolm päeva. Siis on üks targem mees tuln ja üteln, et tarvis vundamendikivid härjavankri peale panna, ja kus härjad viivad ja seisma jäävad, sõnna kirik ehitada. Härjad on seisma jään sõnna, kus kirik praegu seisab. See on Härjamägi. Seda olen ma kuuln vanast-vanast riagitavad.
KKI 27, 252 (2) < Muhu khk., Tupenurme k. - A. Schmuul < Juula Peeker, sünd. 1882. a. (1959).
[Haud Kivestus]
Kivestus - Igakülast paar kilomeetrit, Väikse väina ääres - oo Vanasaadana haud. Ta oo seal magan, põlve-, perse-, peakohad oo näha.
KKI 27, 203 (2) < Muhu khk., Igaküla - A. Schmuul < Juula Väärtnõu, sünd.1892. a. (1959).
Muhu haigla taga Viira küla põllul asetseb suur kivi. Vanapagan olevat tahtnud seda põlles [Muhu] luteruse kiriku ukse ette viia, kui inimesed teenistusel olid. Põllepaelad aga kulunud läbi ja katkesid. Kivi jäänud sinna maha ja seal on ta tänapäevani seisnud. Põllepaelte jäljed on veel praegugi näha.
RKM II 36, 268/9 (1) < Muhu khk., Viira k. - J. Vinkel < Juulia Metsniit, 65 a. (1951).
Vanapagan on siin küll vägitegusid teind. Viira küla põllul on suur must kivi. Kurivaim tahtnud seda kivi viia kiriku ukse taha, kui inimesed kirikus olid. Kukk laulnud hommikust, põllepaelad läind katki ja kivi kukkund Kurjale varvaste peale.
RKM II 40, 346 (7) < Muhu khk., Piiri k/n., Külasema k. - E. Veskisaar < Aleksander Kand, 52 a. (1954) = EKRK I 6, 128 < Muhu khk., Külasema k. - E. Veskisaar < Aleksander Kand, 52 a. (1954).
Viira küla põllal on hiigelsuur kivi. Vanapagan katkestand selle oma põlle sisse ja tahtnud rahva kiriku kinni panna. Põllepaelad läind katki ja kivi jäänd toomata, kukkund Vanale varvaste peale. Rahvas pääses kirikust välja. Muud kurja see Vanapagan Muhus vist ei teinud.
RKM II 40, 385/6 (52) < Muhu khk., Hellamaa k/n., Liiva k. - E. Veskisaar < Raissa Koppelmei, 59 a. (1954) = EKRK I 6, 153/4 <Muhu khk., Liiva k. - E. Veskisaar < Raissa Koppelmei, 59 a. (1954).
[Kivi Muhu haigla taga]
Küsimusele Vanapaganast vastab, et ta ei tea. Küsimusele haigla taga põllul oleva kivi kohta vastab järgmist:
Vanapagan toond põlle sees selle kivi sinna. Ma ei mäleta, eit [ema] teadis.
EKRK I 6, 123 < Muhu khk., Levalõpe k. - E. Veskisaar < Mihkel Saaremääl, umb. 60 a. (1954) = RKM II 40, 341 (3) < Muhu khk., Hellamaa k/n., Levalõpe k. - E. Veskisaar < Mihkel Saaremääl, umb. 60 a. (1954). Vt. Kivi Muhu kiriku ukse ette, muist. 124.
Igikivi
Vanakuradi naene tahtn seda kiriku ukse taha viia pühapäeva hommiku, kui jumalateenistust oln peetud. Tahtn kivi ukse taha viia, et need hinged kätte saada, kes sees. Põllepaelad läksid katki ja kivi kukkus maha. Vanaeit kukkus ise kivi kõrva, seal on veel vanaeide seljaase maas ja põllepaelad kivil sees.
KKI 27, 295/6 (4) < Muhu khk., Kõinastu saar - A. Schmuul < Juulie Lember, 55 a. (1960).
Vanakurat tuln Muhusse. Muhu oln püha maa, teisiti ei saand kui öösel, koidu aal, siis ta ikka liigub. Mõisaküla alt astun ühe sammuga Kesse, sealt teise sammuga Kiviriida mäele. Seal kivi peal on ta jälg näha. Muhus ehitatud kirikut, sellepärast tuln. Mõned vanad inimesed on seda näinud, kuidas Kurat on pikkade sammudega astun.
KKI 27, 301 (1) < Muhu khk., Lõetsa k. - A. Schmuul < Vassili Lepmets, 52 a. (1960).
Suurelaeva soon
Vanasti oln Koguva, Igalküla ja Rootsivere omaette Sant-Jaagu saar - jõgi joosn vahelt läbi. Vanapagan sõitn laevaga ja tähtn kõiki orjadeks võtta. Vanaeit jälle pesn pesu ja üteln: "Vao, vao, nagu mo perse vaob!" Ise vaadan jalge vahelt läbi. Vanapagan vaos laevaga maa alla, mastiotsad jään välja.
Suurelaeva soon on meie endise karjamaa peal.
KKI 27, 209 (1) < Muhu khk., Rootsivere k. - A. Schmuul < Iivan Heapost, umb. 60 a. (1959).
Suurelaeva soon
Ükskord oln seal meri. Üks naene loputan pesu, kui üks suur laev tuln - mereröövlid. Naene tõmman sabad üle pea ja kolm korda näitas paljast tagumikku ja ütles: "Vao ära, vao ära!" Laev vajus ära ja auk jäi järgi.
KKI 27, 299 (12) < Muhu khk., Kõinastu saar - A. Schmuul < Juulie Lember, 55 a. (1960).
Vanapagana haud
Ükskord tahtnud Vanapagan Eku kõige kõrgemast mäetipust hakata välku püüdma. Kukkunud aga mäe otsast maha ja maasse tekkinud 2 meetri pikkune lõhe, mida nimetatakse Vanapagana hauaks. Seal olevat igat sorti väärtuslikke kuldesemeid. Vanapagana haud on praegugi alles.
RKM II 41, 416 (5) < Muhu khk., Piiri k/n. - U. Liik < Riste Abe, sünd. 1873. a. (1954).
Vanakuradi haud
oo Kivestus. Seal oo sõuke kaljulõhe, kui sa kiviga peale viskad, müriseb nagu kuum keris. Ta on alt tühi, sellepärast müriseb. Seal sai karjas kive peale loobitud. See pole kuigi pikk lõhe, pole meetrit pikk.
KKI 27, 297 (6) < Muhu khk., Kõinastu saar [Muhu] - A. Schmuul < Juulie Lember, 55 a. (1960).
Muhus Viira külas Oti talu maal inimese jäljega kivi. Vanapagan tahtnud selle kiviga korra kiriku ust kinni panna.
E 57315 - M. J. Eisen.
[Taevaminemise torni ehitamine]
Muhu saarel Igaküla arus vastu Väikest väina on:
1) üks suur raudkivide ladu ehk hunnik, vist muiste jääst kokku võetud, hüütakse Igeveste torn;
2) üks üksik suur raudkivi 2x3 sülda - Higikivi; ja
3) üks madalapoolne lõhkine kivi inimesenäulise nõguga. Neist käib järgmine jutt.
Vanapoiss tahtnd taeva minna ja hakand enesele seks astepaika ehitama. Ta korjanud omale esiti hulga kiva põlle sisse, Jumal kiusand teda, põllepaelad kärisend ja kivid varisend maha. Siis võtnud ta ühe suure kivi (Higikivi) tilli peale. Aga till väsinud ära. Kõigepealt tassinud ta veel üht suurt kivi, ta komistand, kukkund näuga kivi peale, kivi lõhki ja ta prau seest alla, nii et sinine suits aga taga olnd.
H II 54, 550 (XXX) - H. Laipmann (1896). Vt. Jälgedega kivid, muist. 374.
(Muhu Viira küla põllul on kivi, millega Vanapagana naine tahtis sulgeda Muhu kiriku ust.)
Meie Maa 26. VII 1922, nr. 56. Trükitud: HVM II, lk. 374.
Muhu Suuremõisa küla karjamaal on Vanapagana jäljega kivi.
E 57315 - M. J. Eisen.