Lihula
[Kivi Ridala kiriku pihta]
Ridala kirikus peeti vanasti palju jutlusi, mis Vanakuradit väga vihastas. Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik, mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga, et kartes Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Nüüd on ta ära lõhutud kohaliku talupoja poolt ja kivis oli enne ka Vanakuradi käejälgi.
ERA II 228, 215/6 (2) < Lihula khk. ja v., Äärenurga k. < Ridala khk. ja v. - A. Nurk < Johannes Vinglas, 35 a. (1939).
Vt. jälgedega kivid, muist. 342. Vt. ka HVM I, muist. 38.
Kord Vanapagan tahtnud jäele paisu ette ehitada või silda. Korjanud suure põlle ette, pand kive täis ja saand Kasari küla alla. Põllepaelad läind katki ja kivid kukkunud maha ja kivid on praegugi sääl hunnikus.
EKRK I 15, 394 (56) < Lihula raj., Kasari k. - P. Kippar ja K. Mölder < Kalju Rauert, 14 a. (1958).
[Vanapagana varbajälgedega kivi]
Kurese Salumäel (Lihula raj., Tammaru kolh.) on kivi, millel on Vanapagana varbajäljed näha.
Kivis on hõõrdunud uurendid, mis meenutavad varbajälgi.
RKM II 52, 522 (5) < Lihula raj. - I. Aavekukk < Mari Põld (1956).
[Kivi Ridala kiriku pihta]
(Kivis olid Vanakuradi käejäljed.)
ERA II 228, 215/6 (2) < Lihula khk. ja v., Äärenurga k. < Ridala khk. ja v. - A. Nurk < Johannes Vinglas, 35 a. (1939).
Vt. muist. 51.
(Helvati küla lähedal Lihontsi karjamõisa maa-alal mäekese juures on kivi, millel neli auku - jäljed Vanaõeluse neljakäpakil seismisest.)
T. B[raks], Mõned jooned Lihula mõisast ja alevist. Agu 1923, nr. 45, lk. 1463-1465. Konspekt samast tekstist: E I 57 (397) - M. J. Eisen.
Vt. HVM I, muist. 156.
[Salumägi]
Kloostri mõisa lähedal on mägi - Salumägi. Selle lähedal on Tuuliku rehi. Vanapagan tulnud rehest välja tükkis pingiga, pingi külge kinni seotud. Kukkus mäest alla koos pingiga. Olevat öelnud, et selle koha peal ei pea rohtu kasvama ega inimesi käima. Mäel ongi kukkumise koht näha, seal ei kasva rohtu ja ega seal ei käi ka keegi. Pole asja kellelgi üles ronida.
See Tuuliku rehi on viis korda põlenud. Neli korda pani pikne põlema, üks kord läks muidu põlema. Põles maha, varemeile ehitati jälle uus. Rahvas räägib, et see rehi pidavatki põlema viis korda, pärast viiendat korda enam ei ehitata üles. Rehi põles maha 1945. a., seekord piksest.
EKRK I 10, 168/9 (1) < Lihula raj., Kloostri - V. Pino < Lehte Kamarik 23 a. (1955).