Kuusalu
Vanapagana õnnetus
Kursi külas K. talu ligidal on üks määratu suur kivi, millest ma järgmist juttu olen kuulnud.
Korra hakanud Vanapagan taeva ronima, kukkunud aga vanarauk alla ja otsekohe nimetatud suure kivi sisse. Oma jõuga põle ta sealt enam välja saanud, vaid hakanud abi karjuma. Kisa peal jooksnud inimesed kokku. Ka nemad põle jaksanud teda välja rebida. Põle muud nõu üle jäänud, kui saaginud põlvest saadik jalad alt ära. Hirmsa valu kätte surnud ta ka ise ära.
Tallinnast saadetud 25 soldatid teda maha matma. Puusärk tehtud pikist saelaudadest. Aruküla tagant ostetud vakamaa põldu matmisepaigaks. Äkitselt läinud puusärk suure praginaga puruks ja matnud kõik soldatid oma alla.
Enne kui linnast uus salk soldatid seia jõudnud, olnud näljased hundid ja rebased ja Vanapagana kogu soldatitega ära söönud.
E 43643/4 < Kuusalu khk. - G. Sandberg (1902).
[Liivaküngas Sibula soos]
Korra sattunud Sibula soo pärast kaks kurjavaimu tülli. Tülitsesid päeva, tülitsesid teise, aga kumbki vaim ei jõua ära võita teist. Igaüks tahab sood enesele, sellest tuli tüli. Viimaks juhtub nägema nende tülitsemist mees. Mees hakkas kohe vaatama, mida kurjadvaimud kaklevad. Kui nad nägid meest, jätsid kurjadvaimud tülitsemise järele, kohe kutsuvad selle kohtumõistjaks tüliasja seletama.
Kohe ütleb esimene:
"See soo olgu minu!"
Teine vasta:
"Ei, see soo on minu!"
"Mis sa räägid? Soo on ikka minu olnud!"
"Aga ta ju kuulub tõepoolest minule!"
Uuesti kurjadvaimud kaklema. Mees vahele. Kohe lahutab tülitsejad teineteisest. Kohe laseb enesele asja põhjalikult seletada. Kurjadvaimud seletavad kohe. Mees otsustab:
"Suurem saab suurema osa, väiksem vähema osa! Piir vahele!"
Kurjadvaimud vasta:
"Hea küll, lähme kohe siis piirivaiu maha taguma!"
"See ei aita! Teine võib öösel vaiad teisale tõsta ja oma maad suurendada! Kindel piir vahele!"
"Kas kaevame kraavi vahele?"
"Kraavi võiks suur vesi ära rikkuda ehk enesele uue voolukoha teha. Mägi aga seisab kindlamalt!"
Kurjadvaimud lepivad mehe otsusega. Üks-kaks-kolm ametisse, kohe piirimäge tegema. Palituhõlmad liiva täis, liiv kohe kantakse piirile. Veavad ühe nädala, veavad, veavad teise, ja veavad ühe kuu. Juba hakab kerkima Sibula soo peale liivaküngas, piiriks kurjadevaimude soo vahele.
Sellest ajast võivad kurjadvaimud rahus elada ega lähe enam kunagi riidu. Liivamägi näitab mõlemile kurjalevaimudele oma õige piiri kätte.
ERA II 110, 545/6 (1) < Kuusalu khk. - Lennart (1935).
[Kuradikambri kärk]
Kolga ja meie vahel on üks kõrge kärk, seda hüüta Kuradikambri kärgaks. All on org, üleval on kõrge kärk. Vanasti on see nimi juba old, eks ikka Kurat ole eland seal. Eks vanad inimesed ikka nähnd koa midagi ja ja kuuld. Seal pidi siis Kuradi kamber olema.
ERA II 192, 85 (23) < Kuusalu khk., Kolga v., Hara k. - R. Põldmäe < Maurus Einstruk, 81 a. (1938).
Turje kelder
Kuusalus Tsitri ja Loo mõisa vahene kallas, umbes 5 versta pikk, nimetakse Turje kallas. Kõrge tahukivisarnane kaljukallas on aja jooksul libajaks kulunud, ja et ülevalt mulda ja kõiksugu prügi sinna hulka on libisenud, sest on see kaldaalune väga lihavas taimerikkuses lokkamas. Eemal tasasema ja madalama maapinna peal on kuni mereni mitme versta laiused heinamaad.
Igalt poolt ei ole aga mäe serv veel mitte libajas, vaid järsku järsk kaljusein ja paljas nagu sel ajal, kui merelained veel tema vastu loksusivad.
Ühes kohas, umbes verst maad Tsitri mõisast eemal, ulatab lühike järsu seintega org kalju sisse, mille põhjas veikene ojakene niriseb. Selle orukese sopis on nõndanimetud Turje kelder. See on umbes 3 sülda lai, 13 jalga kõrge ja ulatab umbes 15 jalga kalju sisse. Paistab nagu ühe koletuma võlvitud hoone ots. Koopa lae või räästa keskkohalt jookseb ühtelugu sirinal vett alla, mis sealtsama koopa kohalt mäe seest välja jookseb. Koopa lagi ja seinad on pragusi täis, millest igaühest vett välja nõrgub. Kesk koobast on vähelane nõgu, mis kristallselget vett täis on. Ajahammas mõjub selle koopa peale väga ruttu. Talvel külmetab iga prau vahele vesi ära ja kangutab tükk tüki järele kalju küllest lahti. Ennevanast olnud ta palju kitsam ja sügavam, seda võib ka praegugi veel kukkunud kaljupankadest aru saada. Koht on oma loomu poolest väga ilus ja luulelik, mida iludust veel kohane taime-, puude- ja lillederikkus tõstab. Kohalise Tsitri suvemõisa suvitajad perekonnad käia enamiste iga päev oma jalutamisekäikutel kord Turje keldri juure. Rahvajutu järele olnud seal ennevanast Vanapagana kõrts. Suure laia kivi serval seisnud viinaklaas, milles Vanapagan oma jooki müünud. Kes kõrtsi tulnud, pannud raha kivi peale, mis sealt iseenesest ära kadunud, kuna viinaklaas magusat purjustavat jooki täis ilmunud. See jook olnud aga veel palju kahjulikum kui meieaegne viin. Inimesel, kes seda kord maitsenud, käinud kange himu selle järele, et ta muidu põle rahu saanud, kui et ta ikka jälle Turje keldri juure tulnud ja Vanapagana käest viina ostnud. Selleläbi kadunud kõik õnnelik elu ümberikaudse rahva seast ära ja vaesus tulnud ühes kõigesuguste voorusevastaliste hädadega asemele. Siiski olnud veel inimesi, kes saadana joogist vabad olnud ja voorust armastanud. Neile läinud rahva viletsus ja häda südamesse ja need pidanud nõu, kuda sarnatsest viletsuse allikast lahti saaks. Mõni katsunud küll klaasi viinaga ühes ära viia, aga kohe olnud Vanapagana poisid järele, kes klaasi jälle oma koha peale viinud.
Ükskord muretsenud keegi omale ratsahobuse keldri juure varuks ja siis läinud viinaklaasi ära tooma; maksnud raha ära, võtnud klaasi viinaga ja jooksnud hobuse juure. Hobuse selga hüpates vaadanud kord koopa poole tagasi ja näinud, et koopa tagumisest seinast veikesest august kurje kui pihu ja põrmu välja voolanud.
Mees pannud hobusega tulist ruttu ajama, aga see kõik ei aidanud ühtegi, sest Vanapagana poisid jõudnud ikka ligemale ja ligemale. Kui mees üsna tagaajajate kätte langemas olnud, kuulnud ta hüütavat:
"Vii ristitud maa peale!"
Mees ajanud siis hobusega põllu peale, arvates, et see küll hästi ristitud, s. o. risti küntud on (tuttav lugu on, et Vanapagan ilmaski üle risti ei saa). Põllu äärest läinud Vanapagana poisid tagasi, kuna mees viina põllule maha valas ja klaasi puruks tegi. Sestsaadik kadunud viin Turje keldrist, aga põld, kuhu viin viidud, jäänud sestsaadik sigimata sooks. Vanapagan ehk mõni tema poistest aga elutseda veel praegugi Turje mäe sees ja käia vahel videviku ajal sealt sisse ja välja.
E 4406/15 < Kuusalu khk., Koitjärve - H. Rebane, T. Ploompuu (1892). Vt. HVM I, muist. 337 D.
Turje kelder
Kuusalu kihelkonnas Muuksi küla all on kõrge paekalda sees koobas, mida Turje keldriks hüütakse. Koobas on kaunis suur, mis aja jooksul pae- ja tahukivisse murenemise teel sündinud. Ülevalt jookseb vesisel ajal kraavi mööda väike veetireke alla, koopa seinte vahelt imbib alati vett, mikspärast koopa põhi vesine ja pehme on. Allpool on pehme vesine soo. Selles koopas või keldris olnud ennemuiste vanarahva jutu järele Vanapagana kõrts. Kõrtsis olnud kolm neidu. Kes raha kivist laua peale pannud, neile toonud piigad kohe viina.
Kord kündnud üks mees kalda peal põldu. Korraga kuulnud ta, et keegi hüüdnud: "Kai, too kapaga kalja!" Tema öelnud seda kuuldes: "Too mulle ka!" Kohe olnud kaljakapp nagu iseenesest mehe juures. Mees joonud isu täis, õige hea kali olnud, ja kapp olnud jälle kadunud.
Korra toonud üks mees Rannametsa heinamaalt heinu. Kureallika teelahkmes palunud üks vanaeit teda peale võtta. Mees võtnud. Tee peal seletanud eit: "Ma olen Turje eit ja lähen Piirita moorile katsikule." Annud siis ka kaks kooki mehele, õige head koogid olnud.
Kord kuulnud jälle üks linnamineja, et keegi taga järel hüüdnud: "Turje eit saadab Piirita moorile palju tervikseid."
ERA II 292, 151/2 (8) < Kuusalu khk., Kiiu v., Kiiu vanadekodu - G. Vilbaste < Anna Vilistus, 73 a. (1940).
(Kalevipoeg viskab Vanapaganat. Odakivi ja Painuva kivi.)
E 48173/5 < Samosje < Kuusalu khk., Kolga v. - J. Lindvest (1911).
Vt. HVM I, muist. 21 B.
Kalevi kivi
(Kalev on visanud kivi, mis asub Kuusalus Tülivere kaldal Leesi tee lähedal, Vanasarviku pähe.)
Emakeele Seltsi Kuusalu kohanimede kogu - Evi Tael (1949). Vt. HVM I, muist. 62 B.
(Kalevipoeg viskab kividega Vanapaganat. Kivid Kuusalus Uuri küla ligidal.)
E 54611 - M. J. Eisen.
Vt. HVM I, muist. 23 A.
(Vanapagan tahab Juminda ja Loksa kabelit puruks visata, Odakivi ja Painuva kivi.)
J. Jung, Muinasajateadus III, lk. 154-155 (45).
Vt. HVM I, muist. 22 A.