Kolga-Jaani
[Sild Oiu Vare talu juures]
Virsujärve üle teetegemine
Enne kui Vanaisa Virsujärve kaldad tammikutega ja pärnikutega ehitanud, häälerikkad linnud laulnud hommikust õhtuni tamme- ja pärnaokstes, nii et iga hingeline järve ääre tõttas ennast karastava veega karastama ja ilusaid häälesid kuulama, luuranud Vanapoiss nende õnne kannul; luuranud ja uurinud, kas ehk mõnda oma võrku saaks. Aga kõik ilmaaegu. Viimaks võtnud ta nõuks Vanaisa juure minna ja sealt endale luba paluda, kas ehk Vanaisa temale luba annaks teed üle järve teha Pikasillale. Ja nõudnud selle ehituse eest omale need hinged, kes peale päeva seda teed käevad. Aga Vanaisa ei ole mitte seda lubanud, sest et peale päeva palju inimesi käib. Siis tellinud ta need hinged, kes enda silmad hommiku pesemata jätab ja seda teed käib. Aga neid ei ole ka mitte Vanaisa lubanud. Viimaks tellinud need hinged, kes oma suud pesevad ja pühkimata jätavad. Neid on siis Vanaisa lubanud, sest et neid inimesi väga vähe on, ehk mitte sugugi ei ole. Vanapoiss karganud õige ruttu tööle. Viinud juba kolm rüpetäit kiva ja sedasamavõrra liiva. Aga harakas hakanud puu otsas lobisema:
"Ilma jääd, ilma jääd!"
Seda aga märganud kohe Vanapoiss ja jätnud tee pooleli. Teekoht on praegu näha Vare talu juures hommiku pool Oiu parve 2 versta. Tee, mis Vanapoiss teinud, [on] 1 verst pikk järves. Harakad aga kutsuvad kurja kuulutajaks, sest kui kodust teeleminek on, kui siis harakas kädistab, siis on ikka halbtust tee peal. Ehk Vanapoiss luurava õnne.
Jõgever < 187/9 < Kolga-Jaani khk. - T. Orgussaar (1887). Vt. HVM I, muist, 121.
[Säärekena Leie küla all]
Võrtsjärve vared
Jõesuu vare.
Säärekenä - kivivare, järve sisse käib. Vanapagan tahtn säält kivisilla järvest läbi teha, kivisilla jah, järvest läbi teha, et siis igaüks, kis nelläba õhta pääle päeva läbi käivad, et selle saab ta siis omale, üle tee käib, see saab temale. Aga ei ole lubatud ja siis jätsid kat'ti.
Põllega olevat viind need kivid. (Teise naise kuuldes kukk laulnud.) Järve sihes piab olema (vare), vee sihes, ei paista väl'lä, tee moodi reas.
Jõesuu vare, Leie vare vee all, muudku Säärekenä, see on kuival. Vare vare kah veel.
ERA II 34, 33 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k. - O. Loorits < Jaak Unt, sünd. 1869. a. (1931).
Kolga-Jaani kihelkonnas Leie küla all läheb Võrtsjärve sisse pikk kividest tee nn. Säärekena. Selle olevat jätnud sinna Vanapagan. Vanapagan on tahtnud üle Võrtsjärve silda ehitada. Kandnud ikka põllega kive. Ükskord läind põllepael katki ja kivid kukkunud pikas reas järve kaldale maha. Nii jäänudki sinna nagu tee järve sisse.
ERA II 308, 312/3 (5) < Kolga-Jaani, Võisiku v., Leie k. - L. Vallaste < Mari Laar, 67 a. (1943).
Säärekena on Vanapagana kokku kantud. Tahtnud silda üle Võrtsjärve Tarvastusse teha, aga kukk on laulnud ja siis enam Vanapagan ei saa teha, siis kadus ära, jäi sild pooleli.
(Nn. Säärekena on poolsaar Võrtsjärves Leie k. Sääre t. juures.)
RKM II 69, 68 (13) < K-Jaani khk., Leie k. - E. Veskisaar < Leena Veskisaar, sünd. 1888. a. (1957).
Üks - ma ei mäleta, kes see oli - oli tahtnud teed läbi järve teha ja sellest jäi siia see Säärekena.
RKM II 93, 214 (1) < K-Jaani khk., Leie k. - E. Liiv < Anna Kampus, 75 a. (1959).