Kodavere
ERA II 14, 521 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - P. Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929). Vt. HVM I, muist. 6 B.
[Kivi Purtse rannas]
Purtse kohal on üks kivi, kus inimese sõrmejäljed on näha. Vanakurat tahtnud kord kirikut sellega maha visata. Ometi teatakse ka Viru rannas, et ka Kalevipoeg ühe kivi (Ulunieme otsa) olla visanud. - Muidu on vist Viru ranna jutud kadunud Dr. Veske põhjalikult korjanud, nagu seda veel kohalikud inimesedki mäletavad.
EKnS 32, 4 < Kodavere - L. Kettunen (1911). Vrd. Jälgedega kivid, muist. 337.
Vikkuri luodo Kalvi mõisa kohal sündis kord nii.
Vanakurat tahtis kord teed Soome ehitada, kandis munakiva põllega meresse. Kaupsaare kõrtsi kukk laulis, põllepaelad kohe katki, ja sest sündiski nimetatud "luodo".
Rannamõisa äärsed kivihunnikud Peipsi rannas olla sedaviisi Kalevipoja põllest kukkunud. Kukke sääl ometi ei nimetata. See loom on vist keskaja legendadest päritud ka Viru ranna juttude hulka. – Üleskirjutaja märkus.
EKS 32, 4 < Kodavere khk. - L. Kettunen (1911). Vt. HVM I, muist. 124 B.
[Mõisajärve tekkimine]
(Vanapaganad tahavad magavat Kalevipoega uputada, tekib Alatskivi Mõisajärv.)
EKnS 32, 2 < Kodavere khk., Pala v. - L. Kettunen (1911).
Vt. HVM I, muist. 370.
[Hobune Tori põrgu suu ette]
Austatud toimetus, ärge pange pahaks ega võtke vihaks. Mulle kõneles üks vana töömees ühe väikese jutu Tori põrgust, mis ta Toris vanarahva suust oli kuulnud, kui ta sääl tööl oli olnud.
Tori põrgu ligi olevas mõisas lõpnud alati hobused. Ükskord viinud mõisa omanik ühe lõpnud hobuse põrgu ukse taga, et mis ime temaga õige sünniks. Hommigu tõusnud mõisateendrid üles, leidnud mõisa omanigi söögilaualt selle hobuse keha, noad ja kahvlid sisse pistetud, ja mõisa võtmed viimne kui üks ära veetud. Nüüd saatnud mõisa omanik ühe poollolli tüdruku, mis seekord käepärast mõisas olnud, põrgust võtmid ära tooma. Tüdruk pannud esiti küll vastu, aga viimas ikka läinud. Kui ta põrgu ukse taga läinud koputades, teinud temale üks vanamees ukse lahti ja küsinud, mis tarvis olla. Tüdruk vastanud, et mõisa võtmid saadetud ära õtsma. Vanamees käskinud teda aga julgesti edasi minna. Varsti tul teine mees temale tulega vastu ja annud mõisa võtmed tüdruku kätte. Sääljuures aga kukkunud küündlarasva tilk tüdruku jalavarba pääle ning põletanud nii kui peenikese uherdiaugu läbi, mis ka surmani jäänud. Tüdrukule antud mõisast armuleiba kuni elu õtsa.
H I 2, 397/8 < Kodavere khk., Alatskivi v. < Kokora v. - K. Põdder < Juhanes Pärsikivi (1889).
ERA II 14, 521 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. - P. Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929). Vt. HVM I, muist. 6 B.
[Kivi Purtse rannas]
Purtse kohal on üks kivi, kus inimese sõrmejäljed on näha. Vanakurat tahtnud kord kirikut sellega maha visata. Ometi teatakse ka Viru rannas, et ka Kalevipoeg ühe kivi (Ulunieme otsa) olla visanud. - Muidu on vist Viru ranna jutud kadunud Dr. Veske põhjalikult korjanud, nagu seda veel kohalikud inimesedki mäletavad.
EKnS 32, 4 < Kodavere - L. Kettunen (1911). Vrd. Jälgedega kivid, muist. 337.
Vikkuri luodo Kalvi mõisa kohal sündis kord nii.
Vanakurat tahtis kord teed Soome ehitada, kandis munakiva põllega meresse. Kaupsaare kõrtsi kukk laulis, põllepaelad kohe katki, ja sest sündiski nimetatud "luodo".
Rannamõisa äärsed kivihunnikud Peipsi rannas olla sedaviisi Kalevipoja põllest kukkunud. Kukke sääl ometi ei nimetata. See loom on vist keskaja legendadest päritud ka Viru ranna juttude hulka. – Üleskirjutaja märkus.
EKS 32, 4 < Kodavere khk. - L. Kettunen (1911). Vt. HVM I, muist. 124 B.
[Mõisajärve tekkimine]
(Vanapaganad tahavad magavat Kalevipoega uputada, tekib Alatskivi Mõisajärv.)
EKnS 32, 2 < Kodavere khk., Pala v. - L. Kettunen (1911).
Vt. HVM I, muist. 370.
[Hobune Tori põrgu suu ette]
Austatud toimetus, ärge pange pahaks ega võtke vihaks. Mulle kõneles üks vana töömees ühe väikese jutu Tori põrgust, mis ta Toris vanarahva suust oli kuulnud, kui ta sääl tööl oli olnud.
Tori põrgu ligi olevas mõisas lõpnud alati hobused. Ükskord viinud mõisa omanik ühe lõpnud hobuse põrgu ukse taga, et mis ime temaga õige sünniks. Hommigu tõusnud mõisateendrid üles, leidnud mõisa omanigi söögilaualt selle hobuse keha, noad ja kahvlid sisse pistetud, ja mõisa võtmed viimne kui üks ära veetud. Nüüd saatnud mõisa omanik ühe poollolli tüdruku, mis seekord käepärast mõisas olnud, põrgust võtmid ära tooma. Tüdruk pannud esiti küll vastu, aga viimas ikka läinud. Kui ta põrgu ukse taga läinud koputades, teinud temale üks vanamees ukse lahti ja küsinud, mis tarvis olla. Tüdruk vastanud, et mõisa võtmid saadetud ära õtsma. Vanamees käskinud teda aga julgesti edasi minna. Varsti tul teine mees temale tulega vastu ja annud mõisa võtmed tüdruku kätte. Sääljuures aga kukkunud küündlarasva tilk tüdruku jalavarba pääle ning põletanud nii kui peenikese uherdiaugu läbi, mis ka surmani jäänud. Tüdrukule antud mõisast armuleiba kuni elu õtsa.
H I 2, 397/8 < Kodavere khk., Alatskivi v. < Kokora v. - K. Põdder < Juhanes Pärsikivi (1889).