Kihelkonna
[Kivid Kihelkonna kiriku ukse ette]
A.
Agama karjamaal on üks suur kivi. Vanapagan oli see vana-aasta öösse pidand kirgu ukse taa viima, äga Agama kukk oli äkist laulma hakkand. Vanapagan oli seda kangesti kohkund ning kotipailad olid selle kohkumisega katki läind. Siis Vanapaganal pole änam nõu midad olnd, kivi jäänd sõnnasammusse ning rahvas oli homiku ikkagid kirku saand minna. Sellestsaadik on see suur kivi sääl karjamaal.
ERA II 230, 177 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Mõisa k. - I. Part < Marie Part, 49 a., ja Miina Triipan, 64 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 18 ja 19.
Kuidas Kurivaim pidi Kihelkonna keriku ukse kinni panema. Agama kukk laulend nõnda, et võtke kivikandja kinni. Vana kohkund nii kangesti, et laskend sii kivi maha ning naise varvaste peale. Vana naise silmaveest on kõik pehme maa, ning suur kivi on maha jäänd sinna. Kas nüüd on kivi sääl, ma ei tea, ma pole sääl käind. Selle läbi on siis Kihelkonna kerigu ukse taa sii kivi panemata jäänd.
ERA II 164, 120 (9) < Kihelkonna khk. ja v., Kõruse k. - L. Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937). Vt. Maapinnavormid, muist. 470; HVM I, muist. 37 B; HVM II, muist. 59-60.
(Vanapagan tahtis Kihelkonna kiriku ust sulgeda; kivid Pällil ja Agamal.)
TA looduskaitse materjalid < Kihelkonna v. - E. Hõberik. Vt. HVM II, muist. 19 E.
[Kivid Pälli männikus ja Loona metsas]
Vanapagan tulnd ühekorra, kivid kotiga seljas, Sõrve poolt ning läind Kihelkonna poole. Ta tahtend neid kivisid Kihelkonna kirgu ukse ede viia. Teel läind kott katki ning kivid kukkund välja. Üks kukkund Pälli männiku, teine Loona metsa. Kaks pidavad veel kuskile kukkund olema, äga nende kohta pole änam midagid kuulda. Ju nad katki lõhutud ning ajaks tehtud on.
RKM II 2, 485 (36) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - L. Tarkin < Aleksander Tarkin, 46 a. (1946).
Vt. HVM II, muist. 18, 19.
[Kivi Kõruse külas]
Ühe pühabä, kui rahvas Kihelkonna kirikus oli, Vanapoiss (Vanapagan) talund seljas suurt kivi. Tä pidand see kirgu ukse taa viimä, ät rahvas ep pääsä änam kirgust väljä. Kui Vanapoiss kivigä Köruse küla juures olnd, kukk lauländ äkisti, Vanapoiss kohkund sida nönda kangesti, ät püllund kivi sönnasämase maha.
See suur kivi (Vanapoisikivi) oo paeskid Karssebä pere juures niidal (Köruse külas).
RKM II 82, 321 (1) < Kihelkonna khk., Tagamõisa, Kalinini nim. kalurikolhoos - A. Tulk < Jüri Koor, 82 a. (1958).
Vrd. HVM II, muist. 17-21.
[Kivi Kulli külas]
Lümanda vallas Kulli külas Oja talu karjamaal asub kivi, mille pikkus 650 cm, laius 310 cm, kõrgus 260 cm.
Kui Kihelkonnale kirik ehitatud, hakkanud rahvas kirikut pooldama ja kirikus käima. Vanakurja riik aga seetõttu hakanud kokku kuivama, ta märkanud, et rahvas enam teda ei poolda. Vanakuri aga hakanud asja hästi järele mõtlema, et kuidas rahvast tagasi meelitada. Viimaks leidnud Vanakuri hea nõu. Ta toonud Kabeli väljalt suure kivi ja tahtnud seda kiriku ukse taha viia. Vanakuri pole julgenud maanteed mööda minna, sest ta kartnud kangesti kukelaulu. Siis ta tulnud karjamaalt otse. Kui ta parajasti Oja karjamaale jõudnud, laulnud Agama kukk kolm korda:
"Kikerikkuu, võtke kivikandja kinniii!"
Vanakuri kohkunud ja kivi kukkunud.
ERA II 230, 149 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kulli k. - Õ. Lonn < August Lonn, 45 a. (1939).
Vrd. HVM II, muist. 17-21.
Tammepää kivi
Ühel pühapäeval, kui rahvas oli kirikus, tuli Vanapaganale hea nõu viia suur kivi kiriku ukse taha, et rahvas välja ei pääseks. Valis suure kivi, pani märsi sisse ja hakkas Kihelkonna poole sammuma. Jõudnud Tammepääle, katkenud märsi silmad ja kivi langenud Vanapaganale varba pääle ja vana pistis uludes minema. Nii jäi kiriku uks lahti ja rahvas pääses välja. Aga see kivi on praegus veel ja Vanapagana küüntejäljed on tal sees.
ERA II 230, 289/90 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k. - V. Raudsepp < Leena Raudsepp, 77 a. (1939). Vt. Jälgedega kivid, muist. 349. Vrd. HVM II, muist. 17-21.
[Kivi Hiieniitis]
Kehila ja Läägi külade vahel Hiieniitis, Hiie pere juurest natuse maad, on suur hall kivi, millest räägitässe, ät selle toond Kurivaim. Kurivaim tahtand selle kivi viia Kihelkonna kirgu ukse ede, ät rahvas änam kirku äp saaks. Ühe pere kukk (Jüri Alas Kehilast nimetas seda talu Kukelaulu taluks) lauland umbest ning kivi kukkund sõnna maha.
See on sääl niitis igavene hull koht, kohes inimesed ikka ää kaduvad. Ühekorra üks Tammese küla mees keind niitis poole pääva ning tulnd midu ning midu korda sõnna kivi juure tagasi.
Kehilast Kaibiste Miina olnd ühekorra vassigatega iganis hädas. Küll lapsest saadik sääl niitis keind, äga äi osa koju minna. Sönna olid ka möned teised ää kadund. Äi tee, mis hull asi sääl kohas küll on?
ERA II 223, 321/2 (1) < Kihelkonna khk. ja v., Läägi k. < Kehila k. - A. Tõkman < Sohvie Tõkman, 43 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 11 A.
Vrd. HVM II, muist. 17-21.
[Kivi Pidula mõisa ukse ette]
Kogula kivi
Vanapagan tahtnud Pidula mõisa sakste ukse ette kivi viia, üks kukk aga laulnud siis, kui ta selle kiviga teel oli. Tal olnud nii suur rutt, et põllepaelad katki läind ja kivi sõnna maha jäänd, kui kukk oli lauland: "Võtke kivikandja kinni ää!"
ERA II 230, 687 (3) < Kihelkonna khk. ja v., Kõõru k. < Kuusiku k. - B. Sillart < Vija Sillart, 67 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 22, 23, 42.
(Vanapagan viib kivi Pidula mõisa ukse ette.)
RKM II 78, 391/2 < Kihelkonna khk. - J. Laul < Ella Saagpakk.
Trükitud: HVM II, muist. 23.
Kogula Raka kivi
Kogula kivi arvatakse, et see on toodud Kogula mäelt. Selle kivi on pidanud Kurivaim tooma Pidula koolimaja ukse ette. Aga Kõõru küla kukk on laulnud ja Kurjavaimu põllepaelad on puruks läinud ja kivi on maha kukkunud ja sinna on ta jäänud.
ERA II 230, 652 (4) < Kihelkonna khk. ja v., Kõõru k. - L. Armus < Jaan Armus, 62 a. (1939). Vt. muist. 127. Vrd. HVM II, muist. 22-26.
[Kivid Kihelkonna kiriku purustamiseks]
Ägama välja Tondikivid
Ühekorra kandnud Tont mõrtsiga kivisid ja tahtnud nendega Kihelkonna kirikut minna puruks viskama.
Kui Tont parajasti Ägama väljalt Ägama pere juurest oli läbi läinud, siis laulnud Ägama kukk laudast, et kivikandja peab kinni võetama.
Vanatont kohkunud sellest, sööstanud korraga ja rapsanud suure õhinaga mõrtsi silma katki, nõnda et kivi läbi katkise silma mõrsist välja pudisenud ja maha langenud. Sinna see kivi oli jäänud. Sääl see praeguski on otsapidi maa sees.
E, StK 39, 198 (20) < Kihelkonna khk. - M. Tooms (1926). Vt. Kivi Kihelkonna kiriku ukse ette, muist. 105.
Tondikivi
Pussa taju Tõlmissoo heinamaal on suur must ränikivi, mis on iseäraline esiteks selle poolest, et ta kannab nime Tondikivi ja teiseks, et tal on sees kolmteist ümmargust auku. Vanapagana tosin. Nüüd vaatame, kust ta oma nime ja need augud on saanud.
Rukkilõikuse ajal olnud teolised heinamaa ääres põllul rukist lõikamas. Lõikus olnud hea ja inimesed rääkinud lugusid vanadest aegadest. Äkki kuulnud nad, et keegi naerab "ahahah" ja "eheheh". Vaadanud kõik sinna, kust naer kostnud, ja näinud, et Vanapagan läheb kivi juure, kargab selle otsa ja kukub hüppama. Hüpanud vasema jala kannal kolmteist korda nii, et sädemed ja söed lennanud. Iga hüppe järele jäänud sügav, ümmargune kannajälg kivvi. Viimase hüppe järele kadunud Tont nagu tina tuhka, aga kivil on alles kolmteist auku ja kõik kivi ümbrus on süsi täis.
Meie ümbrus tunneb seda kivi Tondikivi nime all, mille ta on saanud sellest jutust.
ERA II 230, 199/201 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - K. Sepp < Peeter Sepp, 56 a. (1939).
[Vanakurat hüppab kivi otsas]
Lümanda vallas Jõgela küla lähedal oleval heinamaal on kivi, sinna sisse on tehtud kolmteist auku, augud on umbes toll läbimõõt. Sinna kivi peale ei tohtinud kedagi minna, sest see kivi oli Vanakuradi kivi. Kes sinna peale läks, see suri kohe ära. Need augud on tekkinud sellest, et Vanakuri oli seal kolmteist korda kanna peal hüpanud.
ERA II 230, 247 (5) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Leedri k. < Loona v., Liiva k. - V. Meier < Viia Jänk, 73 a. (1939).
Tammepää kivi
(Vanapagan tahtis sellega sulgeda Kihelkonna kiriku ukse. Kivis on Vanapagana küüntejäljed.)
ERA II 230, 289/90 (6) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k. - V. Raudsepp < Leena Raudsepp, 77 a. (1939).
Vt. muist. 110.
[Laevasarnane kivi]
Atla külas Läkundi tänavas asub laevasarnane kivi. Selle saamisest räägib rahvasuu järgmist.
Vanasti olnud muist maad mere all, ühes praeguse Roopa tänavaga. Sealt kaudu käinud Vanakuri oma asju ajamas. Kui ta jõudnud Läkundi tänavasse, laulnud äkki kukk. Vanakurja paat läinud ümber ja kivistanud ära, kuna Vanakuri jõudnud põgeneda.
ERA II 230, 318/9 (4) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Atla k. - H. Raun < Leena Telder, 70 a. (1939). Vrd. HVM I, muist.181, 182.
[Sarapiku järv]
Sarapiku järi on sugend sõnna kuha pääle, kohest Vanapagan ühekorra oo võttend püutääve liiva, et teha teed Rootsi.
RKM II 2, 119 (12) < Kihelkonna khk. ja v., Lätiniidi k. - A. Kannel < Jaan Kannel, 44 a. (1947).
Vt. HVM II, muist. 161 ja 162.
(Sarapiku järv, tekib Vanapagana poolt haaratud liivapeotäiest.)
Vanapagan talund üht kivi, tahtand kirgu ukse ette tassida, Agama kukk laulend:
"Vötke kivikandja kinni!"
Siis kivi kukkund mehel käest maha.
RKM II 73, 318 (12) < Kihelkonna khk., Tammese k. - E. Veskisaar < Miina Maaker, 84 a. (1958).
Suur kivi
Ühekorra, kui keik inimesed olid olnd kirikus, tahtn Vanapagan viia kirgu ukse ede suurt kivi, et inimesed enamp saaks välja. Vanapagan jõudend Agama kuusiku, äkist Agama kukk laulind. Vanapagan kartin kukelaulu ning laskind kivi käest maha, ise aga jooksind minema.
Sellest ajast saadik on seesamma suur kivi seisend sääl ega Vanapagan julgend änam kiputa.
RKM II 99, 91 (11) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kuusnõmme k. - A. Laanvere < Helmi Laanvere (1960).
[Kolm kivi Kihelkonna kiriku ukse ette]
Vanakuri oli tulnd Pälli männigust. Pälli-Mardi kukk oli lauland:
"Kukel käed koos, võtke kivikandja kinni!"
Vanakurat laskend kivi maha, pöllepaelad olid läind katki. Üks kivi kukkund Pälli männigu maha. Siis sealt tuli edasi Kirikuvälja kuusigu, see on Lümandas. Siis Kulli Agama kukk jälle sedasi lauland:
"Vötke kivikandja kinni!"
Siis kukkund teine kivi maha, see on pool meie maja. Ma olin karjas, käisin seal otsas, oli nagu pool meie maja. Siis ta tahtand Kihelkonna kiriku ukse taha tuua, uksed kinni panna. Siis ta tuli Kihelkonnale. Siin Sepa-Reinu kukk oli lauland:
"Vötke kivikandja kinni!"
Viimane kivi oli Seljandi sarabikus, siin Kihelkonnal. See on kõige veiksem, teised on suured kivid.
Kullivälja kivil on märgid peal, et Vanakuradi jäljed on. Teistel ei tea.
RKM II 74, 292/3 (1) < Kihelkonna khk., Kihelkonna alev < Lümanda - R. Põldmäe < Niina Naissaar, 55 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 18 ja 19.
Kui Kihelkonna kirik oli valmis, siis Vanapagan otsustas ukse peele nii suure kivi tuua, et rahvas sisse ei saa. Kui ta tuli selle kiviga, siis Pällil laulis kukk:
"Vötke kivikandja kinni!"
Vanapagana silmus läks lahti, kivi kukkus maha. Pällil on näha see kivi, suur kivi. Ta hakkas uuesti teist kivi tooma. Siis aga Agama kukk laulis:
"Vötke kivikandja kinni!"
Jälle läks silmus lahti, kivi kukkus maha. Kui ta kolmandat korda hakkas tulema, siis ta jõudis Sepa-Reinule - see on 2 kilumeetrid - kukk jälle laulis. Siis ta enam ei proovind.
RKM II 74, 228/9 (3) < Kihelkonna khk., Kihelkonna al. - R. Põldmäe < Ella Salong, 41 a. (1958).
Vanapagan tahtnud suure kivi tuua siia Kihelkonna kiriku ukse ette. Ta oli Kulli küla ligi tulnud, kukk oli laulnud ja ta oli ehmatand, pöllepaelad katkend ja kivi kukkus senna maha. See on suur kivi, väiksem on körval. Mu lapsepölves olen käind seal. Seal on inimese jalajälje ase peal. 10-15-aastase poisikese jälje suurune.
RKM II 74, 334 (1) < Kihelkonna khk., Kihelkonna alev - R. Põldmäe < Jüri Allik (1958).
Vt. Jälgedega kivid, muist. 311.
Siin Hiieniitis Aadu talu maa peal on suur kivi. Kurivaim pidand selle kiriku ukse taha viima, aga pöllepaelad läind katki.
RKM II 73, 305 (1) < Kihelkonna khk., Kehila k. - E. Veskisaar < Jaan Tinarist, 79 a. (1958).
Hiieniitis on Aadu hall kivi. Vanarahva jutt räägib sedaviisi, et Vanapagan oli tahtand seda kivi Kihelkonna kiriku ukse ette tuua, kui rahvas kirikus on, et siis nad ei pääse enam välja. Pöllepaelad kukkund katki ja sellepärast jäänd kivi kirgu ukse taha viimata.
RKM II 73, 377 (4) < Kihelkonna khk., Kehila k. - E. Veskisaar < Arnold Vakker, sünd. 1909. a. (1958).
[Raka kivi]
Vanakurat oli pölle sees pidand tooma Kihelkonna ukse ette suure kivi. Kukk lauland, Kööru küla kukk, pöllepaelad lähtand katki. Kivi kukkund senna maha, jäänd tänaseks päevaks senna. See nimetakse Raka kiviks. Seal on Raka koht ja Raka mägi. Senna on kivi maha pand. Muidu ei saa senna üles, peab karsas olema. Viis meetrid körge.
RKM II 74, 106 (1) < Kihelkonna khk., Kuremetsa k. < Odalätsi k. - R. Põldmäe < Marie Riis, 72 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 2 A, 19 B, 115 I, 116 C.
[Kivi Oju külas]
Vanakuri tahtis Kihelkonna kiriku ust kinni panna, et rahvas ei pääseks kirigusse. Selleks ta kandis ühel ööl suurt kivi, millega kirikuust sulgeda. Oli juba koiduaeg ja Oju küla kukk kires, talu nime ei mäleta, vist Reebri. Sellest ehmus Vanakuri ja jättis kivi sinna maha ja jooksis minema. Aga selle tähistamiseks pandi Kihelkonna kiriku torni otsa kukk. Alguses oli olnud kukk suurem, aga torm oli ajanud maha, siis kärbitud, saba tehtud väiksemaks.
RKM II 74, 82/3 (3) < Kihelkonna khk., Kihelkonna k/n., Läägi k. - R. Põldmäe < August Tõkmann, 38 a. (1958).
Vrd. HVM II, muist. 17-21,
Raka kivi peab olema toodud Kogula külast linna lähedalt. Vanakuri pidand Pidula möisa ukse taha viima, et saksad läbi ei läheks. Vana tuld tassides, kivi old pölles. Kukk lauld kolm korda, pöllepaelad läind katki, kivi jäänd sinna maha, praegu seel. Maailma suur kivi, üsna elumaja körgus.
RKM II 74, 169 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna k/n., Varkja k. - R. Põldmäe < Marie Malk, 59 a. (1958).
[Rakakivi]
Rakamäel Odalätsi lähedal metsas on kivi, mille kohta rahvas räägib: Vanapagan tassind suurt kivi põlles, tahtnud Odalätsi visata. Kukk laulnud, Vanapagana põllepael läinud katki, kivi kukkunud maha.
RKM II 73, 637 (355) < Kihelkonna khk., Kihelkonna k/n., Paju asundus < Oju k. - O. Jõgever < Elviine Oja, 59 a. (1958).
Vt. Kivi Kihelkonna kiriku ukse ette, muist. 109 B; Kivi Pidula mõisa ukse ette, muist. 127; Kivi koolimaja ukse sulgemiseks, muist. 128.
Vt. ka HVM II, muist. 2 A, 19 B, 22, 23, 42, 115 I, 116 C.
[Kivi Kulli külas]
(Vanapagan tahtis kivi viia Kihelkonna kiriku ukse ette, kuid põllepaelad katkesid. Kivil on inimese jalajälje ase.)
RKM II 74, 334 (1) < Kihelkonna khk., Kihelkonna alev < Virita k. - R. Põldmäe < Jüri Allik (1958).
Vt. muist. 109 B.
[Kivi Kihelkonna lähedal]
(Kivis on jalakanna jälg.)
RKM II 73, 603 (308) < Kihelkonna khk., Kihelkonna k/n., Viki k. - O. Jõgever < Tiina Kruuk, 72 a. (1958).
Vt. muist. 361.
[Kivi Kihelkonna lähedal]
Kihelkonna lähedal Seljandi metsas on suur kivi hästi selge ja suure istmejäljega ja jalakanna jäljega. Vana Kurivaim olevat sääl istunud ja kurtes laulnud:
"Sellest sünnib hirmus häda.
kiriku jookseb rahva rida."
Praegu on kivi olemas, Kihelkonna alevi inimesed peaks teadma, ütleb jutustaja.
RKM II 73, 603 (308) < Kihelkonna khk., Kihelkonna k/n., Viki k. - O. Jõgever < Tiina Kruuk, 72 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 69.
[Kuradi kujuga kivi]
Üks kivi on Pamana randas ka, kus peal on nagu Kurat kohe, täpselt kui Kurat köveras, seljakondid ja köik. Olin karjapoiss, siis vana Juhan näitas. Nüüd ma ühel aastal otsisin, ei leidnud enam.
RKM II 86, 327/8 (7) < Kihelkonna
[Kivi Kihelkonna lähedal]
Kihelkonna lähedal Seljandi metsas on suur kivi hästi selge ja suure istmejäljega ja jalakanna jäljega. Vana Kurivaim olevat sääl istunud ja kurtes laulnud:
"Sellest sünnib hirmus häda.
kiriku jookseb rahva rida."
Praegu on kivi olemas, Kihelkonna alevi inimesed peaks teadma, ütleb jutustaja.
RKM II 73, 603 (308) < Kihelkonna khk., Kihelkonna k/n., Viki k. - O. Jõgever < Tiina Kruuk, 72 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 69.
[Vanapagan tekitab mägesid]
Ühekorra, kui Vanapagan tahtend Sõrve säärt Saaremaa küljest ära võtta ja see ei läinud tal korda, siis tahtend ta omale vee ala lossi teha. Mere põhjas olnd aga nii palju rämpsu ja Vanapagan loopind keik Ala lahe ääre, mida näeme veel praegugi mägede kujul.
RKM II 99, 90 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna - E. Armuand < Jaan Armuand, 81 a. (1960).
Vrd. HVM II, muist. 162.
[Lohk Tondijaagu mäel]
Artur Toom rääkis.
Esimeseks Vilsandi saare elanikuks olnud vana Jaak. Tegeles kalapüügiga. Ühel päeval korraga Vanakuri tuli Jaagu juurde ja pakkus ennast kalapüügiabiliseks. Kaks meest ikka kaks meest! Jaak märkas, kellega on tegemist, ja tahtis teda tagasi merre saata. Rüselesid seal hulk aega, enne kui Jaak Vanakurjast jagu sai. Kõik see toimus Vilsandi saare kõige kõrgemal kohal, Tondijaagu mäel. Suurest rüselemisest on tekkinud sinna lohk. Lõpuks ikkagi Jaak tõukas Vanakurja merre. Sellest ajast Vilsandi saare rahvas ei riidle kunagi omavahel. Isegi kui asi nõuab kohut, siis lähevad kohtusse kui sõbrad ja tulevad ka kui sõbrad. Mis meie asi riielda, las kohtusaksad riidlevad! Et odavam minna oleks, siis võetud Kihelkonnalt ühine hobune, mindud kohtusse ühise vankriga ja tuldud kohtust samuti.
RKM II 74, 88/9 (11) < Kihelkonna khk., - R. Põldmäe < August Tõkmann, 38 a. (1958).
[Kõverad maanteed]
(Maanteed on kõverad sellepärast, et Kurivaim ei saaks kergesti edasi.)
EKRK I 27, 51 (3) < Kihelkonna khk., Lümanda k/n. - M. Soll < I. Nurga (1959).
Trükitud: HVM II, lk. 393.
Vanapaganal ju jäljed taga kõik Pidulas.
RKM II 73, 78 (8) < Kihelkonna khk., Kurevere k. - E. Veskisaar < Mihkel Kivi, 69 a. (1958).
Kihelkonna kirik oli ehitatud, Vanapagan ei tahtnud. Kui ta Odalätsi saand, siis kus ta sammuga astund, senna kohta sündind allik.
RKM II 74, 210/1 (2) < Kihelkonna khk., Üru k. < Kummi k. - R. Põldmäe < Viia Vasur, 63 a. (1958).
Kurivaim tampis siia alligad. Kivi kukkus varvaste peale, ta tampis valu pärast alligad.
RKM II 74, 24/5 (2) < Kihelkonna khk., Odalätsi k. - R. Põldmäe < Jaen Teeäre naine, ca 70 a. (1958).
RKM II 73, 218 (3) < Kihelkonna khk., Loona as. - E. Veskisaar < Priidu Niitsoo, 57 a. (1958). Vt. HVM II, muist. 107 B.
RKM II 83, 330/6 < Kihelkonna khk., Ranna k. - L. Suurna < Marie Rauk, 69 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 162 A.
RKM II 74, 78/82 < Kihelkonna khk., Läägi k. - R. Põldmäe < August Tõkmann, 38 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 165 A.
RKM II 74, 34/5 < Kihelkonna khk., Odalätsi k. - R. Põldmäe (1958).
Vt. HVM II, lk. 384.
RKM II 74, 96 (1) < Kihelkonna khk., Kuremetsa k. - R. Põldmäe < Jaan Mark, 51 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 116 A.
RKM. II 73, 276 (2) < Kihelkonna khk., Kihelkonna al. - E. Veskisaar Ella Salong, 41 a. (1958).
Vt. HVM II, muist.116 D.
RKM II 73, 275 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna al. - E. Veskisaar < Mihkel Salong, 59 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 116 E.
RKM II 73, 148/9 (8) < Kihelkonna khk., Läägi k. - E. Veskisaar < Sofia Klausson, 50 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 116 F.
RKM II 73, 82/3 (2) < Kihelkonna khk., Kurevere k. - E. Veskisaar < Kõrtsi Aleksander, 82 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 116 G.
RKM II 73, 70 (7) < Kihelkonna khk., Kurevere k. - E. Veskisaar < Peeter Valdmets, 73 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 116 H.
RKM II 74, 168/9 (3) < Kihelkonna khk., Varkja k. - R. Põldmäe < Marie Malk, 59 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 116 I.
RKM II 74, 49/50 (1) < Kihelkonna khk., Kõõru k. - R. Põldmäe < Aleksander Teier, 55 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 116 K.
RKM II 74, 13/4 (1) < Kihelkonna khk., Odalätsi k. - R. Põldmäe < Jaan Teeäär, 75 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 116 L.
EKRK 1 10, 73 (31) < Kihelkonna khk., Virita k. - S. Lubi < J. Jõgel, 79 a. (1955).
Vt. HVM II, muist. 107 C.
RKM II 73, 258 (1) < Kihelkonna khk., Kalmu k. - E. Veskisaar < Jüri Peit, umb. 65 a (1958).
Vt. HVM II, muist. 107 E.
RKM II 74, 673/6 (15) < Kihelkonna khk., Karala k. < Atla k. - S. Lätt < Mihkel Remmel, 82 a. (1958). Vt. HVM II, muist. 161 D.
Tõllu kivi
(Vanapagan tahtis Kihelkonna kiriku ust sulgeda; kivid Pällil ja Agamal.)
TA looduskaitse materjalid. Vt. HVM II, muist. 19 D.
Vanapagan kivi vedamas
Ennevanasti tahtnud Vanapagan Kihelkonna kiriku ukse taha kivi viia. Vanapagan oli hakanud Kaarma kirikult tulema, suur kivi põlle sees, saanud Taavi metsa, Taavi kõrtsi kukk hakanud laulma, Vanapagan oli kohkunud, mõtelnud, et on hommik, ja põllepailad olid katki läind ja kivi on maha kukkunud, ja sellest oli saanudki Kaare kivi.
RKM II 78, 188/9 - A. Aasa = RKM II 77, 10 - J. Laul.
Vrd. HVM II, muist. 17-21.
Suur kivi Raka niidi ees. Sõmera väljalt Kurivaim toond Pidula mõisa ukse taa ...
RKM II 76, 415 - J. Laul < Liisu Kilk (1939).
RKM II 2, 31/5 (22) < Kihelkonna khk. ja v., Lätiniidi k. - A. Kannel < Jaan Kannel (1947).
Vt. HVM II, muist. 161 B.
ERA II 164, 119/20 (8) < Kihelkonna khk. ja v., Kõruse k. - L. Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937).
Vt. HVM II, muist. 107 A.
ERA II 231, 207/9 (3) < Kihelkonna khk. ja v., Odalätsi k. - A. Teeär < Jaan Teeär, 55 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 161 A.
ERA II 230, 623/5 (6) < Kihelkonna khk. ja v., Pidula as. < Kurevere k. - V. Riis < Tiina Malk, 68 a. (1939).
Vt. HVM II, muist. 116
(Vedruka küla kivid on Vanapagana loobitud.)
Trükitud: HVM II, muist. 13 G.
RKM II 73, 277/8 (5) < Kihelkonna khk., Kihelkonna al. - E. Veskisaar < Ella Salong, 41 a. (1958).
(Vanapagan tahtis Kihelkonna kiriku ust kinni panna; kivid Pälli männikus ja Agamas.)
RKM II 73, 275/6 (1) < Kihelkonna khk., Kihelkonna al. - E. Veskisaar < Ella Salong, 41 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 19 C.
(Vanapagan tahab sulgeda Kihelkonna kiriku ust.)
RKM II 74, 210 (1) < Kihelkonna khk., Oru k. < Kummi k. - R. Põldmäe < Viia Vasur, 63 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 19 B.
RKM II 82, 321/2 (2) < Kihelkonna khk., Tagamõisa as. - A. Tulk < Jüri Koor, 82 a. (1958).
Vt. HVM II, muist. 107 F.
EKRK I 16, 231 (21) < Kihelkonna khk., Kirikuküla - V. Ahas ja K. Mölder < J. Aruhein, 60 a. (1957).
Vt. HVM II, muist, 165 D.