Karula
Karulas Kiivite talu maal asub kivihunnik. Sellest räägib rahvausk järgmist.
Vanapagan on tahtnud Kiivite järvest silda üle ehitada ja on kivid kuue seest maha pillanud. Mõni kivi on jäänud veel pastalde sisse. Lähemas talus on kukk kirend. Vanapaganal on ka hirmuga need kivid pastalde seest maha kukkunud. Need kivid olevatki Vanapagana toodud.
ERA II 243, 454/5 (27) < Karula khk., Karula v. - L. Turm < Peeter Kõrgemäe, 70 a. (1939).
[Kivihunnik Karulas]
Karulas asub üks suur kivihunik, mida arvatakse, et Vanakurat on kivid oma saapasäärest välja puistanud, sest seal on alati palju kive.
ERA II 243, 542/3 (18) < Karula khk. ja v. - H. Latik < Minna Jantsikene (1939).
Vt. Sild üle Kiivite järve, muist. 243.
Värtemägi
Vana-Antslas elanud vanal ajal kaks Kuradit, tõine Siimani mäe peal ja tõine Värte mäel. Mõlemate mägede peal olnud neil rasked raudväravad, mida nad suure müraga kinni lükanud ja mida sagedasti kuulda olnud.
Värtemäele saanudki sellest nimi Värtemägi.
H II 24, 170/1 (41) < Karula khk., Vana-Antsla v. - P. Einer, J. Einer (1887-9).
Vanapagan püüab Urvaste kirikut hävitada
Urvastõ kerik ollu pia-aiigu val´mis. Puudunu veel keriku torni otsan rist vai kikas. Ehitäjä märknüvä veel, et kumba panda.
Ööse tullu Vanajuudas, saiisnu tõsõlbool Uhtjärve ülevän perve pääl ja ütelnü: "Näet, joba siiä kah kerik kasunu, nigu sitaseen mõtsa seen. Veel täämbä ööse, inne ku kikas kirg, om tiä torn maadasa."
Lännü tõnõ kivi otsma. Löüdnü kah ja pöörnü sälgä ja toonu sinnä, tõsõlõboolõ järve üles oru perve pääle, nakanu sääl siss kivvi lingubääle säädmä, et siss linguga keerutas kerikulõ too suurõ kivi sälgä.
Saanu joba kivi lingu pääle säädi, ja kergütänu joba üles kah, ja tahtnu õkva keerutama nakata, nii ollu kah õkva kell kat´stõisku, kikas kirgnü ja Vanajuudas pannu põrrgohe minemä, nii et kondsa löönüvä tuld. Kivi sadanu sinnäsamma orubõhja Uhtjärve veerde maha.
Tood luku ol´l päält nännü kerikuvaht, too kõnõlnu hummugu kerikuehitäjile kiik ärh, ja siss veel toosama päiv pantu kerikudorni otsa kikas, kes täämbädse pääväni om sinnä jäänü ja kivi kah tõsõlõboolõ järve oru põhja.
RKM II 47, 484/5 (C, 4) <Karula khk., - E. Siil < Jaan Siil, sünd. 1898. a. (1955).
Vanakuradi lingukivi
Pärast seda, kui oli valminud kirik, kadestas või kartis kirikut Vanakuri ning tahtis seda purustada. Kaua murdis pead, kuidas seda teha. Et aga Vanakurat kartnud risti ja ei julgenud läheneda kirikule, sellepärast pidi ta näitama osavust. Kaua murdis Vanakuri pead ja leidiski nõu. Temal hea ling ja seda ta nüüd kasutaski. Ta läks ise kaugele üle Eesti piiri (kindlat kohta ei ole) ja lennutas oma lingukivi lendu. Aga oh häda! Tema jala all juhtus olema lehmasõnniku hunik ning jalg libises sellel ja hoog ei olnud enam tugev, sellepärast ei langenud kivi tornile, vaid kiriku lähedal olevasse järve. Kes järve kaldal on käinud ja näeb seda kivi, millel on sõrmejäljed.
RKM II 49, 128/9 (4) < Karula khk., < Sangaste v. - K. Neevits < Karl Neevits, 82 a. (1955).
Karulas Kiivite talu maal asub kivihunnik. Sellest räägib rahvausk järgmist.
Vanapagan on tahtnud Kiivite järvest silda üle ehitada ja on kivid kuue seest maha pillanud. Mõni kivi on jäänud veel pastalde sisse. Lähemas talus on kukk kirend. Vanapaganal on ka hirmuga need kivid pastalde seest maha kukkunud. Need kivid olevatki Vanapagana toodud.
ERA II 243, 454/5 (27) < Karula khk., Karula v. - L. Turm < Peeter Kõrgemäe, 70 a. (1939).
[Kivihunnik Karulas]
Karulas asub üks suur kivihunik, mida arvatakse, et Vanakurat on kivid oma saapasäärest välja puistanud, sest seal on alati palju kive.
ERA II 243, 542/3 (18) < Karula khk. ja v. - H. Latik < Minna Jantsikene (1939).
Vt. Sild üle Kiivite järve, muist. 243.
Muistend suurest kivist
Õru metsas on suur kivi, mille all olevat Vanapagan suure rahapajaga. Ta istub kivi all ja segab käpaga raha. Mõnigi olevat jaanipäeva öösel seda kõlinat kuulnud. Enne kivi alla minekut maalinud ta kivile oma jälje, võtme ja triikraua. Ta teinud seda selleks, et keegi tema rahalugemist ei kuuleks ega segaks. Keegi ei saavat kivi üles kangutada.
RKM II 72, 164 (11) < Karula khk. - Antsla Keskkooli V kl. (1958).
[Vanapagana naise jalajälg]
Ligi Kraavi kirikut endise Kõrtsi-Jüri talu maa peal asus suur kivi. Suuremalt osalt oli ta maa sees, umbes pool meetrit oli maapinnast väljas. Kivi praegu ei ole. Ta lasti puruks, kuna takistas põlluharimist ning ehituste juurde oli kive tarvis. Sel kivil oli inimese jalajälg. Kand oli tagant natuke teravam kui hariliku inimese oma. Rahvas räägib, et selle jälje oli jätnud sinna Vanapagana naine, kui ta koos lapsega mööda maad rändas.
Sellest kivist ida pool, täpselt samas suunas, kuhu näitab kivil olev jälg, asub teine kivi. See asub ühe järsaku küljel, Matu maa peal. Mäge kutsutakse Soemäeks. Sellel kivil on näha jalajälg ning istease. Rahvas räägib, et selle kivi peal olevat Vanapagana naine andnud oma lapsele rinda.
RKM II 53, 490/1 (14) < Karula khk., Antsla l. - L. Palu < Richard Pedaja, umb. 67 a. (1956). Vrd. muist. 332.
Karulas Kivite ja Kolga talu mail 2 suurt kivivaret; neid Vanapagan pükstega sinna kannud.
E 54627 - M. J. Eisen.
Vanakuradi supikeetmise ase
Viljandimaal Karula vallas Puuri talu heinamaal, mida isenimega ka veel Kirikumurru heinamaaks kutsutakse, on üks natukene kõrgem maalapikene, kui tavaliselt see heinamaa on. Selle põndaku pääl on üks kaunis suur lai kivi, mille pääl istumise ase on, ja kohe selle kivi juures on kolm kaunis suurt kivi nõndamoodu seismas, nagu oleks nad ühe õieti suure keetmisekatla tarvis sinna nõnda maha säetud. Sellepärast kutsub rahvas seda põndakat Vanakuradi supikeetmise koht. Rahva jutt selle üle käib nõnda.
Kord tahtnud Vanakurat enesele suppi keeta. Supikeetmise katel tal küll olnud, aga mehike olnud sellega kimbus, et pole parajat paika supikeetmise kohaks leidnud. Ühes kohas olnud väga inimeste käimise kohal, teisel kohal olnud, palju va võsavillemisi, kes Põrguperemehele tulised jalad alla teinud. Nõnda käinud ta siis, supikatel kõige tarvilise materjaliga suure teibaga sangapidi õlal, ja otsinud parajat supikeetmise kohta. Viimaks jõudnud ta ka Kirikumurru heinamaale, kus ta eelnimetatud põndakule juhtunud ja seda enesele parajaks supikeetmise paigaks leidnud olema, sest inimesed pole muul ajal kui heinaajal siia tulnud ja et lage maa, pole ka võsavillemid siin elutsenud. Kohe teinud ta kolmest suurest kivist supikatla aluse valmis, nõnda suure laia kivi lähedale, et ta keetmise ajal sääl kivi pääl võis istu, tuld teha ja suppi segada. Nõnda keetnud siis Põrglane, jalad välja sirutatud, suure kivi pääl istudes suppi. Vanakuradi keha raskuse läbi jäenud tema tagaotsa ase tänapäevani kivi sisse. Kui supp valmis ja Kurat juba sööma tahtnud hakka, näinud ta, et kari huntisid üle lagendiku tema poole jooksnud. Vanakurat tõmbanud supikatla - palavast pärast - sülle ja jooksnud Parika rabasse, kus supi ära söönud. Ma usun aga, et see Kuradi üks vana matusepaik - nimelt mullakalme saab olema, sest see põndakas on päält mügerik, mis nagu hauaasemed välja näitab. Ja kust võis selle heinamaale nimi Kirikumurd tulla? See kõik juhib selle pääle, et sääl üks mullakalme saab olema. Rahvas ei tea sellest küll mitte kõige vähematki, kunas sinna surnuid on maetud, või kas ta täieste kalmukoht on; ainult mõned vanad raugad, arvavad, et see vahest ehk võib matusepaik olla, nagu maapindki näitab.
H I 9, 227/8 (105) - A. Suurkask (1896).