Karksi
Põllemägi, Sukksild ja Mäkiste põrguhaud
Selle oru kaldal, mis Karksi kiriku alt Pöögle, Kaubi ja Vana-Kariste mõisade kaudu läbi viib, seisab ühel pool Polli Mäkiste talu maa sees hea saunakese suurune koobas, mida rahvas Mäkiste põrguhauaks hüüab. Üle oru, teise mäe külgil seisab üksik ümargune mäekupp, kelle peal hulk suuri kiva hunikus seisavad. Näitab, et kivid inimeste käte läbi sinna on viidud. Kohta hüütakse Põllemäeks. Mõlemate kohtade vahel keset oru põhja jõe kaldal on hulk suuri kiva pehme maa sees, seda kohta hüütakse Sukksillaks.
Rahvajutt nende kohtadest käib nenda.
Mäkiste põrguhauas elanud ennevanaste Vanapagan, see tahtnud Põllemäelt põrguhauani üle oru kivisilda ehitada. Kui ta esimese põlletäie kividega tulnud ja Põllemäele jõudnud, laulnud kukk ja kivid pudenenud põlle seest mäe peale maha. Sild pidanud kõrgema väe sunnil ehitamata jääma ja kohale jäänud sest ajast Põllemägi nimeks. Sukksilla olla Vanapagan ehitanud, et sukis üle pehme oru põhja käia tahtnud.
Vanapagan elanud Mäkiste põrguhauas kaua aega ja teinud seal veidraid tempa. Suuremat viga ei ole ta kellelegi teinud, püüdnud inimestega isegi sõpruses läbi ajada. Kui Vanapagana vanamoorile korra poeg sündinud, otsinud ta lapsele imetajat, sest et enese eide rinnas piima ei ole olnud, aga keegi ei ole minna julgenud. Viimati võtnud Mäkiste talu perenaine südame rindu, läinud ja imetanud last. Kui ta jälle tulema tulnud, ütelnud Vanapagan:
"Mul ei ole sulle tänuks suuremat anda, aga midagi annan ma sulle põlle peale. Pigista silmad kinni, kui ma panen, ja ära vaata enne järele kui kodus."
Naine võtnud põlle üles, pigistanud silmad kinni ja Vanapagan viskanud labidaga ahjust õõguvaid süsa põlle sisse. Naine aga ei ole läbenud oodata, kuni kodu saanud, vaid vaadanud juba tee peal järele ja leidnud, et põlle sees muud ei ole olnud kui sumbunud söed, ning poetanud söed maha. Kodus aga leidnud ta, et ühe põlle kortsu vahele haljas kuldraha kinni olnud jäänud. Küll tõttanud naine senna uueste vaatama, kuhu ta söed maha poetanud, aga seal ei ole enam midagi leida olnud. Kui ta Vanapaganale oma rumalust kaebama läinud, ütelnud see:
"Mina ei või sinna enam midagi parata, oled isi oma õnne ära põlganud."
Kui Vanapagan pärast poega nime olla pannud, kutsunud ta Äläkiste peremehe ja perenaise ka pidule, sundinud neid sööma ja jooma, aga hoiatanud:
"Söö, peremees, joo, peremees, ära sa värskelt (risti) ette heida."
Laua peal seisnud pitka pudelite sees kallis viin, korbid ja koogid, aga kui peremees enne sööki laua all käega ristitähte teinud, näinud ta kohkudes, et viinapudelite asemel täidetud hobusesorid ja korpide-kookide asemel kuivand tõpra roojakooriksed seisnud. Põrguhaua ümber olnud laialised külakarjamaad, kus suured härjad möuginud. Kui ristiusk laiale lagunenud ja isegi karjased karja juures juba jumalasõnalaulusi laulnuvad, ei ole Vanapaganal enam rahu ega püsi olnud. Ta jätnud oma eluaseme maha ja läinud sealt ära. Minnes olla ta veel sajatanud:
"Kadugu tüdruku au ja härja kasv!"
Sest ajast ollagi härjakasv kängus ja neiud ei olla enam nii ilmsüüta karsid ja kasinad kui enne.
H II 23, 187/90 (2)< Karksi khk. - A. Kitzberg (1889). Vt. muist. 542, 544, 587, 596, 600, 603.
Aidu põrguhauas elanud Vanapagan oma perega. Vanapagana ema olla aga sealt orust, kust üks veike jõgi läbi, teisel pool kaldal kivi juures vihtlemas käinud. Poeg tahtnud emale meelehead teha ja hakanud läbi mere või jõe kividest silda tegema. Temal olnud juba 2 sukasäärt kive täis korjatud, mida ta alla jõe ääre viinud, kus aga sukad kahjuks lõhki kärisenud ja kivid sinnapaika maha langenud. Silda ei olla enam saanud teha. Neid kive kutsutakse praegu Sukksillaks. Sellest kehvast sillast üle minnes olla Vanapagana ema ära uppunud ja selle kivi alla maetud. (Pöögles Leisu talus.)
ERA II 153, 871 (2) < Karksi khk., Pöögle - H. Länts.
[Sild Veisjärve]
Iivakivi
Teine legend teab rääkida järgmist.
Vanapaganal olnud raske liikuda suure Veisjärve pärast. Otsustanud siis Veisjärvest teed läbi teha. Korjanud nahkpõlle kive täis ja hakanud minema Veisjärve poole. Üks suur kivi kukkunud aga maha, s. o. Iivakivi. Saanud Pähnavarikuni, laulnud kukk. Vanapaganal läinud põllepael kati ja kivid kukkunud maha. Pähnavarik on küll ammu hävinenud, aga kivid on seal veel nüüdki alles.
ERA II 236, 572 (10a) < Karksi khk., Polli v. - A. Eek < Anna Aabram, 63 a. (1939). Vt. Vanapagana sild Võrtsjärve, muist. 217.
[Sillakivid Karksis]
Iivakivi saamine
Üitskõrd tahten seidse Vanapagant Võrtsjärvest tiid läbi tettä (Võisiku kohast), et sis oles nende inimeste henge neil saanu, kes seda tiid möödä õhtu peräst päeva veerseni ku' kukelauluni üle oles tahten minnä, mida na oles ärä käkisten või ka uputen. Üits Sarvik ollu iki ülemp tõistest või peremiis, kes tõistel käsku anden, tõise ollu raasik alampe. Kigepäält kanden lähepest kivi äräde, seni ku' viimäde saanu järg kainus kavetes, kus ka häste kive ollu ja vanapoisi tirinu ka ahnelt hulga kokku, põlle pääle võtmise tarvis, ninda et aiga joba häste ärä lännu. Viimäde panden kokkukorjat kivi' põlle pääle ja hakanu tuleme, aga kuorme' ollu väege raske ja ei joole kedägi edesi saanu ja kukk hakanu laulme, põllekanne lännü katik, kivikuorme sadanü maha ja jäänügi sinnapaika. Vana Pääsarvikul ollu üitsainuk, aga õige suur põlle pääle tassit ja ollu oma kuormege kige kestpalgan, mis Karksi Pilgu talu maa sehen pirle om ja selleperäst livakivis õigats, et ta üttepuhku iki viil suures kasuvet. Kige edimene, kes kige tulitsep ja kige vähep kive ollu, ollu joba Kärstnen Varepuu kuhal ja selleperäst hakat sedä talu Varepuu hõikame, et sääl sell' varel kigepäält puu pääle kasunu, sest et ta kige tillep ollu. Kolmas Vanapoiss ollu oma kuormege Kütti kivivare kuhal, nelläs ollu oma kuormege Pähnävarigu kuhal. Viies ollu Riidame Mõhnesuo otsa man. Kuues ollu Tauga salu kuhal ja seitmes ollu Põlli Rempsi kuhal. Peräst sedä laulen va Vanapoiss Pähnävarikun kase otsah halet kahetsekise laulu:
"Iivakivi iste maha,
Pähnävare pääse valla.
Nüüd lääme Punapüksel pulma
Hintssaare hõlma."
Ja nõnda jäänügi Võrtsjärvest tii läbitegemine puolel.
H II 48, 103/5 (1) < Karksi khk. ja v. - J. Hünerson (1893).
Vt. Vanapagana sild Veisjärve, muist. 211.
Vanapagan tahab Virtsjärvest kivist silda läbi teha, jäeb aga pooleli.
E 10232/3 (5) < Karksi khk. - J. Kivisäk (1894).
Vt. HVM I, lk. 523-524. (1960).
Iivakivi sünidimine
Taugas on üks metsasalu, mida kutsutakse Tauga saluks. Edasi minnes leiame Pilgu talu karjalepikust suure kivi, mille rahvas ristinud Iivakiviks. Lähme veel edasi, siis näeme Mõku talu maa pääl üht mäge nimega Pähnamägi. Nende asjade kohta räägib vanarahva jutt järgmist.
Kord tulnud Vanapagan Tauka ja ütelnud:
"Tauga salu, seisa paigal!"
Nii saanudki Tauka metsasalu. Ta läinud edasi. Jõudnud Pilgu talu juurde, visanud põlle seest ühe kivi maha ja ütelnud:
"Iivakivi, istu maha!"
Ning sinna jäänud üks väga suur kivi. Vanapagan läinud ikka edasi kuni Mõku taluni. Visanud natuke liiva maha ja sõnanud:
"Pähna riba, pääse valla!"
Ja sinna jäänud mägi, millele rahvas nimeks annud Pähnamägi. Pähnamäe otsas kasvanud männid, kus Vanapagan elanud. Tal olnud kaasas õlekubu ja taarilass ning ta laulnud sääl:
"Tiru tipa, Mõku nopa,
tule Intsaare saaja,
Punapüksi pulma."
ERA II 236, 527/8 (1) < Karksi khk. ja v., Vagiste k. - J. Muks < Anna Muks (1939).
Suure kivi teke
Karksi kihelkonnas asuva Pilgu talu maa-alal (Mäeküla järve ligidal) asub umbes sauna suurune kivi. Kivi on põhja poolt kõrgem ja lõuna poolt madalam. Kivi olevat sattunud sinna rahvajutu järgi järgmiselt.
Rahvas uskus ja teadis, et enne koitu kukk alati olevat laulnud ja alati üheksa korda. Kord kunagi enne koitu Vanapagan olevat kandnud suurt kivi põllega. Vanapagan aga olevat kivikandmisega natuke hilinenud (kivi pidi enne viidud olema, ennem kui kukk sai üheksa korda laulda) ja kukk olevat laulnud juba üheksandat korda. Siis Vanapaganal olevat katkenud põllepaelad ja kivi olevat kukkunud maasse. Vanapagan olevat sellest hirmus ära kohkunud ja olevat nuttes jooksma hakanud Pintsatu mäe poole, mis asub Veisjärve suunas. Joostes Vanapagan olevat hirmus vihane olnud kukelaulu peale. Siis Vanapagan olevat lausunud või ütelnud:
"Iivakivi, istu maha,
Pähnamägi, päästa kõik!"
Nüüd Vanapagan olevat Pintsatu mäest üle joosnud praeguse Mäeküla järve poole ja olevat seal hirmsasti nutma hakanud. Vanapagana nutust olevat tekkinud Karksisse Mäeküla järv.
Märkus: Vanapagan olevat kutsunud Iivakiviks sedasama suurt kivi, mis tal olevat siis maha sülest kukkunud, kui kukk laulnud. Pähnamäeks Vanapagan kutsunud Pintsatu mäge, kuhupoole ta joosnud.
ERA II 243, 339/42 (6) < Karksi khk. ja v. - J. Kosenkranius < Leena Kosenkranius, 57 a. (1939).
Iivakivi
Karksi vallamaja ligidal Pilgu Kadaku maa pääl asub hiiglasuur kivi. Seda kivi kardetakse. Arvatakse, et selles kivis elavad vaimud. Räägitakse, et sellel kohal olnud Vanapoisi maja, kes kangesti punaseid loomi armastanud. Eriti armastanud ta punast kukke. Kord saanud Vanapagana poeg kuulda sellest. Kohe moondanud ta end kukeks ja läinud Vanapoisi juurde elama. Külarahva seas levinud jutt, et Vanapoiss käib vaimudega läbi, sest leitud ümber maja Vanapagana suuri sõrajälgi. Peetud nõu, et kui me selle punase kuke kätte saame, siis põletame tuleriidal ära. Vanapagan saanud salajaid teateid selle kohta ja lasknud maja kivistuda. Kukeks moondunud poeg ja Vanapoiss maganud kivi tühja õõne sees. Viimaks lõppenud vaestel toit otsa ja Vanapoiss hakanud Vanapaganat paluma, et ta neid lahti laseks. Vanapaganal oli aga läinud meelest, kuidas saada kivi endiseks. Vanapoiss surnud, aga Vanapagana poja surematu hing jäänud kivi õõnsusesse.
ERA II 236, 572 (10) < Karksi khk., Polli v. - A. Eek < Anna Aabram, 63 a. (1939).
Vt. ka muist. 211.
Tiru pärnaraaglitest
(Karksi Mäekülas Tiru talu maa sees olnud vanasti kaks suurt pärna, mis Vanapagan sinna toonud ja maha istutanud.)
H II 48, 483/4 (2) < Karksi khk., Kurimetsa - J. Kivisäk (1894).
Muistend Karksist
Siis, kui puud ja kivid kõik liikund ja käinud, siis läinud Vanapagan Karksi Karukülasse vastu ja kuulnud:
"Pähnamägi, jää paigal,
Iivakivi, istu maha,
salu, jää seisma!"
Sääl Pähnamäe ja Iivakivi ümbruses on küll neid kive rumalat moodu. Siis Vanapagan läind ise Pähnamäe pääle, istund kuuseoksa pääle ja kisendanud:
"Tulge nüüd punapüksi pulma ja Intsaare saaja!"
ERA II 121, 132 (1) < Karksi khk. ja v. - M. Sarv < Peeter Kangur, 83 a. (1935).
Karksi linnaoru ja Polli-Mäkiste põrguhaudadest
Karksi kihelkonnas on kaks kõva liiva sisse õõnistatud koobast ehk põrguhauda, kuida neid rahvas nimetab. Mõlemad seisavad selle oru kalda sees, mis mööda Karksi kirikut ja linnakantsi alt mööda õhtu poole, Halliste poole lähab. Esimene on Karksi kirikust lõune pool üks neljandik versta ja tõine sääl olla õhtu poole 4 versta Polli-Mäkiste talude kohas oru kalda sees ja nende mõlemade orukallastelt põrguhaua alt jookseb üks ilus selge allik välja, mis heinamaid kosutavad. Ühed ütlevad, et enne nende mõlemade põrguhaudade sees elanud enne vanapaganad, tõised jälle, et vanast sõaaeg olla sääl inimesed vaenlaste eest varjus elanud.
E 14972 < Karksi khk. - J. Kivisäk (1895).
F.
(Vanapaganad elavad Karksi põrguhauas ja Mäkiste põrguhauas.)
H III 5, 881/6 (1) < Karksi khk., Polli - M. Kõdar (1889).
Vt. Leivalabidate pildumine, muist. 596 B.
G.
(Vanapaganad elavad Karksi põrguhauas ja Mäkiste põrguhauas.)
H II 48, 648/50 (4) < Karksi khk. - J. Kivisäk (1895). Vt. Leivalabidate pildumine, muist. 596 E.
H.
(Vanapaganad elavad Karksi Köstreorus ja Mäkiste põrguhauas.)
H II 55, 170 (11a) < Karksi khk. - J. Hünerson < Miina Rebane (1896). Vt. Leivalabidate pildumine, muist. 596 F.
[Vanapagan elab Karksis]
A.
Sügavas orus mäe veeru all asetseb kuulus Karksi põrguhaud. Seal olevat elutsenud muistsel ajal Vanapagan. Põrguhaua ees olevat olnud paarikümmend aastat tagasi näha veel Vanapagana jalajälgi.
ERA II 236, 558 (19) < Karksi khk. ja v., Nuia as. - E. Jents < Katariina Pettai, 65 a. (1939).
D.
H II 55, 169/70 (11) < Karksi - J. Hünerson < Miina Rebane (1896).
Vt. Vanapagana tasu või kink, muist. 603 A.
G.
Mägiste koobas
Mägiste koobas asub Polli vallas Karksi kihelkonnas Mägiste külas. Mäe küljel, vastu jõge, on mäekülje sees suur avar koobas liivakivis uuristunud (või ei tea kuidas tekkinud). Koopas viimasest nurgast voolab välja allikas. Rahvas räägib, et vanasti elanud koopas Vanapagana pojad, mida kutsuti Vanapagana poisiksteks. Rahvas kutsunud neid Vanapagana poegi Mäkiste "poisiksteks". Vanapagana poisikseid hüütud alati järgmise lauluga:
"Poisikse põrajõmmikse,
Mägiste tuletegije,
Mägiste veevedaje."
Noid Vanapagana poisikseid tunti tulevaimudena. Vanapagana poisikseid olevat ainult nähtud öösiti, kuna nad päevavalgel ei olevat julgenud inimestele endid näitama tulla.
ERA II 234, 350/1 (10) < Karksi khk. ja v. - J. Kosenkranius < Leena Kosenkranius, 57 a. (1939).
[Vanapagan Mäekülas]
A.
Karksi Karu Matsi pärnaraagudest
Karksi Mäekülas Karu Matsi talu maa sees Pähnamäe kaldal külatee ääres olnud kaks suurt põlist pärnapuud, mida vanast pärnaraagudeks kutsutud, sest et nad igavesed vanad raagud olnud, mida Vanapagan sinna olla toonud ja seisma pannud.
Intsaare soo, mis ka sääl lähedal on ja ennevanast paganate päralt olnud. Kui sääl Intsaarel midagi paganatel mõni pidu tulnud, siis tulnud üks Pagan, võtnud õlle poolvaati käe pääle, läinud pärnaraagude otsa ja ise hõikanud:
"Karu Mats, Karu Mats, tule nüüd Intsaare saaja, punapüksi pulma!"
Kui Karu Mats Pagana käest ande vastu oll võtnud, siis läinud ta naine nurikut viima. Ja pääle selle läinud Karu Mats ja ta perekond Intsaare paganatele ristses. Kes ristsen risti ette ei ole heitnud, sellele antud kõiksugust head rooga küll ja küll süüa, kes risti ette oli heitnud, sellele ei ole siis muud süüa antud kui elajasitta ja joogi asemel elajakust ja korbide asemel kuivand elajasitakoorikaid.
Kui sääl Intsaare soo ääres põlli pääl pääle pääva veel künda tahetud, ole paganad enam kudagi lasknud, siis ikka kiusanud juures ja hääl ütelnud nagu maa alt: "Jäta rähu, mis veel pääle päeva teed tööd!"
E 10240 (94) < Karksi khk. - J. Kivisäk = H II 48, 4834 (2) < Karksi khk. - J. Kivisäk.
C.
Lüüsi tamm. Kootiorg
Kootiorus elanud vanapaganad. Kui nende naised leiba teinud, siis olla ka need leivalabidast Kootiorust Abja põrguhauda ja sealt tagasi üksteise kätte visanud.
ERA II 153, 871 (1) < Karksi khk. - H. Länts.
B.
Mõni sõna Karksi lossi ajaloost
Vanarahvas kõneleb sellest mõnda imelist juhtumist. Karksi lossi ligedal ona vanal ajal kaks Vanapagana eluaset ollu, tõine neist ollu lossist lõune pool üle järve mäe sees praeguse köstri maja ligidal, tõine neist ollu viis versta lossist arvata õhtu pool Polli vallas Mägiste talu maa pääl kõva liiva sees, kus praegu põrgu ase näha om, selge allik jooseb säält välja, mis enne põrgust läbi joosnu. Üts vana inimene kõneles, et see põrgu ollu vanal ajal väga ilus. Tema nännu oma silmaga veel kõva liivast müüri sees kuu ja päeva asemid ja ka mitme pildi asemid ja lagi ollu ka veel pääl, liivast valli moodu tehtu, ja suure laelambi ase ollu ka näha lae külles ja see allik joosnu otsekohe põrgust läbi; nüüd ei ole neist põrgutest muud näha kui suured hauad, mis kogu sadanu. Enne ristiusu meie maale tulemist käinu nemad ka meie esivanematega õige sagetast läbi, nimelt ristsen ja pulmade pääl ja ka mudu pallide pääl, mis sagetast peetud, ja eestlased käinud ka nende juures võõrsil, aga kui ristiusk tullu ja eestlased juba enne söögi risti ette tegema haganu, siis om vanapaganad ütelnu:
"Ära värgelt ette tege!"
Ja kui meie esivanemad risti ette tennu, siis ollu nende söök hirmus jälk; kõik viisurajakad ja pastlepaigad, kassi- ja koeraraiped ollu neil liha eest ja elajasitt ja hobusesitt või eest neil laua pääl; aga enne risti tegemist ollu ilus söök. Ja need kaks põrguvanemat elanu ütstõisega suures ühenduses. Kui teine põrgu leiba tennu, siis visatu teisest põrgust leivalapid tõisele, ehk see vahe küll viis versta pikk om. Aga kui Karksi lossi ehitama hakatud, siis püüdnud nemad seda kõigest väest keelda. Ehk küll suure sundmisega inimesi tööd tegema sunnitud ja ka naestlegi ei ole aega antu latsi imetata, poisslatse saanu kaits kõrda imeda ja tütarlatse üts kõrd päeval, aga siiski, mis pääva tett see ööse maha lagunud. Viimati andnu üts tark või nõid hääd nõu lossiülemale ja siis aetu keik ümberkatune rahvas kogu ja suure hulga keskel ollu lossiülem oma sõaväega ja ülemal ollu suur võtmekimp käes ja hõiganu rahva vastu:
"Kes tahab Karksi linna võtmit kanda!"
Edimese ja tõise kõrra hõikamise pääle ei ole ütski vastanu, aga kui kolmat korda küsitu ja üteltu, et see inimene saab hea elu ja ei ole vaja tööd teta ja saad hääd sööki süvva ja ilusad rõõvad kanda, siis om üts tütruk rahva seast hõiganu:
"Mina tahan Karksi linna võtmid kanda!" ja selle tüdruku nimi ollu Katri. Siis om tema tõiste hulgast välja kutsutu ja võtmekimp kätte antu ja siidirõõva selga pantu ja kuldkenga jalga ja kuldtooli pääle istma pantud ja magusat marjaviina juua antud ja siis aetu keik rahvas kotu minema ja Katri jäänu tooli pääle magama ja selle aja sehen, kui tema maganu, om temal kivist ja lubjast müür ümmer tett ehk müüritud ja post om pea valmis saanu, kui Katri isa ja ema teda vaatema tullu ja seda näten ära heitünu ja nakanu suure häälega ikma ja röökme ja selle kisa pääle ärkanud ka Katri üles ja hakanud ka röökma. Küll olli esa ja ema lossiülemat palelnu põlvi mahan, et nende tütar vallali lasta, aga nende palvet ei kuuldud mitte, vaid lastud läbi augu ütstõisele suud anda ja selle pääle pantu ka see auk kinni ja Katri jäänu posti sisse ja om sinna ära surnu ja üts must uss tullu posti alt välja. Ja nee linnavõtme jäänu tema kätte tänapäevani ja see tulp hõigates Katri nime perrä Katri tulp, tänapäevani ümberkautu rahvast ja see tulp seisab lossi valli müüri taga õhtu pool külles äkilise mäe külle pääl. Tema nägu om kui suur suhkrupää, päält ümarik. Seda tulpa võib igaüks näha. Kes juhtub Karksis käima, mingu isi vaateme. Pärast selle posti ehk tulba tegemist om jälle hakatud lossi ehitama. Siis om ööse enam müüri tett kui päeva, sest vanapaganad avitanu üüse ehitada ja toonu Soomemaaltki kive ehitamise tarvis. Üks Vanapagan jäänu oma põlletäuvega kauges ja kukk hakanu laulm, põllekanne lännu katik ja see kivilasu olla praegu Karksi Mäeküla Järve ligi ühe talu põllu pääl. Säält ei jätnud neid ütski ära hävitada, kõneleb vana rahvajutt.
Ja kui seda lossi hakatu ära purustama, [ei ole] muidu võitu saadu, kui üts lits näitanu seda kotust, kust lossi ehitama hakatud, ja siis om sinnapoole üts mägi tehtud ja säält otsast hakatud suuretükkidega laskme, siis om see tore loss langenu ja see mägi seisab lõuna pool üle järve, kust loss purus lasti. Seda juttu kõneles üts mees mulle lapsepõlves, nüüd om see mees surnud.
H III 5, 881/6 (1) < Karksi khk., Polli - M. Kõdar (1889).
C.
Ennevanast elanud Karksi lossimäel ja Mägiste põrguhauas vanapaganad. - Mõlemil kokku olnud neil üks leivalabidas. Olnud lossi omal leivad tehtud, viskanud ta labida Mägiste oma kätte, üteldes: "Lisna, säh levalasna!" - Niisamuti saatnud jälle Mägiste Pagan labida tagasi, üteldes: "Lasna, säh levalisna!" Ka saatnud nad ühes labidaga teinetõisele katsekakkusi.
H III 5, 809 (1) < Karksi khk., Polli - E. Kitzberg (1889).
E.
Põrguhautest
Karksi kihelkonnan om kaits põrguhauda või koobast ja nee põrguhavva om selle oru koltel, mis Karksi lossi alt mööda lääp. Esimene om nimege Karksi põrgu, mis üits nelläntik versti Karksi kirikust lõunehommuku pool om orukalda sehen, kust üits ilus selge allik vällä joosep. Sii kotus ehk oru kallas om ütlemada ilus looduse kotus. Orgu mööda allapoole minnen, see om õhtu poole Karksi kirikust ja Polli mõisast, see om Karksi põrgu kotelt neli versti õhtu poole Polli vallan Mäkiste talu Märt Kivilannu maa sehen om ka jälle tõine põrguhaud, mida Mäkiste põrguhavvaks kutsutekse; see põrguhaud om oru kalda sehen nagu üits võllit keller kõva liiva sisse õõnistet. Tema suurus om 3-4 sülda egapidi, kust eest suu om selle havval vaevalt üte talukamre usse suurune. Ennevanast ollu selle põrgul taga maa sisse üits õõn kavetes sisse lännu, mis nüüd kinni sadanu om. Selle havva alt joosep ka üits suur ilus selge allik, mis alla heina pääle vällä joosep ja heinämaad kastap. Nende kate nimetet põrguhavva sehen elanu vanast vanapagane. Levategemise jaus ollu nende kate põrguhavvan olejetel üitsainus levvalappi. Tarvilisel kõrral visanuna säält üitstõisel levalapit nellä versti kaugusest. Karksi põrguhavvan pesiteve nüüd veel mõne nahkhiire. Rahvas, kes vana kuntsi peave, peave na säält kinni puadme ja oma kuntsse pidame, sest et neil suur õnnistuse vägi sehen olevet, nagu kaartimängmises raha pääl ehk mõne muu võidu pääl.
Nende kate põrguhavva kohta ütleve inimese, et vanast sõa aal sääl inimese vainglaste eest varjun om ollu, mõne jälle, et sääl vanapagane, ku na alle maa pääl elänu, kortelt olevet pidanu.
H II 48, 648/50 (4) < Karksi khk. - J. Kivisäk (1895) = E 14973/4 < Karksi khk. - J. Kivisäk (1895).
F.
Sell aal elänü ka Köstre orun põrguhauan vanapagane ja ollu Mägiste põrguhavva vanapagantege nindasi sugulise, et mehe ollu velitse ja naise sõsartse. Nii elänü nindä sõbralikult, et ku tõine oma levä ärä tennü, sis visanü tõine oma levälapme tõisel leibä tetta.
H II 55, 170 (11a) < Karksi khk. - J. Hünerson < Miina Rebane (1896).
C.
(Mäkiste Vanapagan keelab tema last imetaval perenaisel ristimärki ette teha. Perenaine teeb seda siiski ja kohe muutub toit sõnnikuks.)
H II 55, 169/70 (11) < Karksi khk. - J. Hünerson < Miina Rebane (1896). Vt. Vanapagana tasu või kink, muist. 603 A.
Vanapagane latse imetemine
Vanast, ku Mägiste põrguhavvan olle Vanapagan elanü, käünü Mägiste pernan neil last imeteme. Kõrd ant ka pernasel süvvä. Pernan tennü enne süömä hakatust nägü ennegi risti ette. Vanapagan ütelnü sedä nättan:
"Süö, mis sa süöt, ärä virklit-värklit ette pildu!"
Ja ninda ku peman risti ette tennü, ollu leib lehmäsita koorikse ja muu söök selge sula sitt. Ku pernan ärä hakanu mineme, ütelnü Vanapagane naine:
"Ma anna sull näpü valget põlle pääle kah."
Ja visanugi midägi põlle sissi. Vällän vaaten pernan, et mis asja nii om, mis ta ands. Nännü, et põll ollu tulitsit süse taüs. Pernan mõtelnü, et mis mia nendest süttest kanna ja ärä paluts kah, ja visanu söe maha, jätten nalla perast paar tükki kodu viia. Kodun vaaten ja ollu kaits kuldraha sütte asemel põlle pääl. Küll ollu pernasel kahju nüüd, aga mis tetta, lännü küll põrguhavva manu vaateme viel ja küsünü Vanapaganeit. Vanapagan ütelnü:
"Mis sa miu annist ärä põlasit."
H II 55, 169/70 (11) < Karksi khk. - J. Hünerson < Miina Rebane (1896).
Koodioru põrguhaud
Kolmas Vanapagan elanud Vana-Kariste mõisa ja järve ligidal suures Koodiorus. Mehikene olnud eht argpüks, nimelt kartnud ta metsakutsikaid, kes arusagedaste talle parvena Abja põlistest laanedest naha pääle kippunud. Ka Pikkeri-taadiga olnud tal ala pahandus. Niipea kui kõuekõminat kuulnud, valanud ta järve poole mis kannad välkunud. Sagedaste virutanud pitkne talle järve järele, kust aina sinine suits ülesse keenud jne.
Sagedaste tassinud ta mõisa keldri võtmed põrguhauda, kus ta siis keldrites üht ja tõist nosimas käinud. Mõisaherra toapoiss olnud aga Vanapagana hea sõber, kes siis igakord herra palve pääle võtmed põrguhauast välja toonud.
E 26735/6 < Karksi khk. - E. Kitzberg (1896).
[Kivid Võrtsjärve ääres]
Mäeküläst oll Vanapagan kive pilden Võrtsjärve viirde.
RKM II 96, 154/5 (1) < Abja raj., Mäeküla k. - V. Jürken < Marie Helimets, 68 a. (1960).
[Kivid Karksis]
Kui ütekõrra Vanapagan kive pilds, siss üits olli Kitsi talu maale kukken, tõne Tauga sallu ja kolmas ollugi Iivakivi.
RKM II 96, 155 (3) < Abja raj., Mäeküla k. - V. Jürken - Marie Helimets, 68 a. (1960).
[Kivid Kariste järves]
Kariste järven ollu Vanapaganit suuri kive pilden ja lossimäelt joosnu must kass Kariste järvi manu.
RKM II 96, 233 (30) < Abja raj., Mäeküla k. - V. Jüriken < Marie Reidolv, 76 a. 1960).
[Kiriku matmine Tarul]
Vanapagan kanden kive põllega üle Sillavalgne jõest Õisu vallast Taru varesse. Põllepaelad läind katki ja kivid kukkusid maha. Viis kivid sinna, kus kirik oli alla vajunud. Tema mattis kiriku kinni.
RKM II 105, 24 (12) < Abja raj., Halliste k/n., Kaarli alevik - L. Briedis < Marie Tust, 74 a. (1961).
Vana-Kariste järve olli Vanakurat tahten silda tetä. Aga põllekanne olli katik lännu ja kivi pudunu maha. Siis olli sillategemine katik jäänu.
RKM II 102, 199 (12) < Abja raj., Abja k/n. - E. Tampere < Maali Lepik, sünd. 1893. a., ja Anna Laanmaa, sünd. 1898. a. (1961).
Vanapagan tahtnud silda üle Vana-Kariste järve teha. Mis päeva tehti, see öösel lõhuti ära.
RKM II 106, 99 (4) < Abja raj., Kulla al. - S. Lätt - August Kikas, 81 a. (1961).
Vana-Kariste järvest tahten Vanapagan silda läbi tetä. Seni kui järve veere sai, olli kivi puha põllest maha pudunu, es saa silda tetä, põllekanne lännu katik. Om ka sedäsi suure kivi, kivirodi lääb järve.
RKM II 106, 121 (22) < Abja raj., Abja k/n., Penuja al. - S. Lätt < Kadri Muru, 84 a. (1961).
Vanapagan tahtand Sillavalgmen teed üle teta, põllega olid kandand neid kive. Kukk oli lauland, põllepaelad ollid katik lännu, kivid olid maha jäänu, aga ma ei tea, kuhu. Siin Ereste külas küll ei ole. Mudu oleks tee üle tennu. Sellepärast ongi nimi Sillavalgme.
RKM II 104, 220/1 (2) < Abja raj., Halliste k/n., Ereste k. - E. Liiv < Anna Mõtus, 67 a. (1961).
Vanapagan toonud põlletäie kive. See kivivare on praegu Sammaste k. Taru nurmel. Tal olid põllepaelad katki läinud.
RKM II 104, 253 (2) < Abja raj., Halliste k/n., Ereste k. - E. Liiv < Juhan Taklaja, 80 a. (1961).
Vanapagan oli kivisi kandand, oli tahtand Sukksilda silda teha. Kukk oli lauland, põllekanne oli katik lännu ja kivid olid maha sadanu. See kivine maa hakkab Morna mõisast peale ja läheb siit läbi Taageperasse välja. Vanapagan oli öösi kandand, oli vihastand, et kukk laulis, oli ütlend:
"Iivakivi, istu maha,
Pähnariba, pääse valla!"
Siis olid männid Pähnamäele sedasi ridamisi kasuma hakanud. See oli kõik üits jut't Küti maa peal ja Aragu maa peal, hõigati kivivare. Aga seal näüd enam kive ei ole. Neid lõhuti juba tsaariaig ja Eesti aig ja nüüd kolhoosiaig veeti viimased ära. Neid on Nuia mäe peale tee ehitamiseks veetud ja igale poole ehituste sisse.
RKM II 104, 216/7 (1) < Abja raj., Karksi k/n., Mäeküla - E. Liiv < Moks, ca 80 a. (1961). Vrd. ka muist. 218 A.
[Miks Põllemäel selline nimi on?]
Kunagi, kui Maimu siin oli, siis oli see ta põllest maha kukkunud. Põllepaelad olid katki läinud või.
Kas te "Maimut" lugenud olete? Seal sees on ju.
RKM II 104, 246 (1) < Abja raj., Polli k/n., Leipse k. - E. Liiv < ca 45-aastane naine (1961).
Teine jutt Põllemäest oli nii, et Vanapagan tahtnu silda siit Suksillast üle jõe teha. Miks, seda ma ei tea. Kas ta Maimu koopa juurde tahtis minna või. Aga ta oli veidi hiljaks jäänud, kukk oli laulnud, ei, pikne oli välkuma hakanud, Vanapagan oli väga ära ehmatand, põllekanne oli katik lännu ja kivid olid maha pudenend.
RKM II 104, 248/9 (2) < Abja raj., Polli k/n., Leipse k - E. Liiv < Ants Vallas, 59 a. (1961).
[Miks Põllemäel selline nimi?]
Vanasti räägiti, et Vanapagana põllest kukkunud. Põllekanne oli katik lännu. [Pärast, Põllemäe juures, kui ma teisele saatjale ütlen, et Põllemägi on ilmselt kivikalme:] Ei tea jah, üteldi ikka, et Vanapagana põllest kukkunud. Aga kes teab, ehk on siia maetud ka kedagi.
RKM II 104, 246/7 (1) < Ahja raj., Polli k/n., Leipse k. - E. Liiv < Leena Räbak, 64 a. (1961).
Iivakivige om siände asi, et Kurat oll taht Veisjärvest silda üle tetä. Kivi ollev maha kukken, esimene Tauga sallu, tõne Iivakivi omgi ja kolmas oli Veisjärve veeren Kitsi talu maa sisse kukken.
RKM II 96, 237/8 (7) < Abja raj., Kolda k. - V. Jürken < August Heinsoo, 68 a. (1960).
Tuusama kõrd kukk oll laulen ja Kuradil jäänugi sild ehitämäde.
RKM II 96, 238 (9) < Abja raj., Kolda k. - V. Jürken < August Heinsoo, 68 a. (1960).
Karksi Mäekülan Viriti ja Kukese nurme pääl on Pähnavarik. Vanapagan oli tahtnud silda ehita, põllekanne oli seal katik lännu. Nii palju kive oli põlles olnu, et mitu nurme oli kive täis karanu, kivi kivis kinni. Nüüd on kolhoos kivid ära korjanud.
RKM II 104, 108 (38) < Abja alev < Karksi khk. - E. Liiv < Mai Mölder, 87 a. (1961).
[Sild Veisjärves Kulli kohal]
Kulli kottal (Veisjärve ääres) om suured kivid. Om tahetu teed teha, om pooleli jäänu. Järv lasti maha, nüid om seal kõik mõtsa lännu, näha pole enam midagi.
RKM II 104, 215 (1) < Abja raj., Karksi k/n., Mäeküla - E. Liiv < Juhan Viira, 76 a. (1961).
Vt. ka muist. 213-214.
Pilgu talu juures on Iivakivi, kus Vanapagana põllepaelad läinud katki ja kivi kukkunud maha. Vanapagan tahtnud Võrtsjärvest silda üle teha. Vanapagan laulnud:
"Tauga salu, seisa paigal,
Pähna riba, pääse lahti!"
RKM II 94, 483 (2) < Ahja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Anna Kaelas, 63 a. (1960).
Vanapagan tahtnud Võrtsjärvest silda üle teha. Kolm kivi kukkunud maha. Üks olnd Iivakivi. Üks olnd Tauga mõisa maa peal.
RKM II 104, 214 (6) < Abja raj., Karksi k/n., Mäeküla - E. Liiv < Ants Järv, 75 a. (1961).
Vanapagan toonu Iivakivi põllege siia. Põllepaela ollive katik lännu ja Iivakivi olligi siss maha kukken.
RKM II 96, 146/7 (12) < Abja raj., Sudiste k., Pilgu t. - V. Jürken < Tiiu Kadak, 80 a. (1960).
Vanapagan viis Tauga salust Iivakivi. Põllepaelad olid katki läinud.
RKM II 95, 183 (6) < Abja raj., Polli k/n., Vakiste k., Laanejaagu t. < Karksi k. - L. Briedis < Mari Paju, 69 a. (1960).
Karksin om Tauga salu, Iivakivi ja Pähnämägi. Vanapaganel ollu põllepaela katik lännu, kivi pudunu maha. Tauga salun on viis kaske. Pähnämäelt olevet seitse kirikutorni näta, ku selge ilm olevet.
RKM II 107, 151 (20) < Abja raj., Vana-Kariste - S. Lätt < Johanna Parro, 88 a. (1961).
[Kivid Mäkiste talu juures]
Mäkiste talu juures heinamaa veeren Vanapagan kannud kive, põllepaelad läinud katki.
RKM II 94, 461 (13) < Ahja raj., Polli k/n., Leeli sovhoos - O. Jõgever < Amalie Libe, 67 a. (1960).
[Vana Tosnaku jalajäljega kivi]
Paju mõisa maa pääl (end. Pöögle v.) Polli k/n. on kivi jalajäljega. Rahvas ütleb: "Vana Tosnak on sinna kivi pääle astunud."
RKM II 94, 462 (15) < Abja raj., Polli k/n., Leeli sovh. - O. Jõgever < Amalie Libe, 67 a. (1960).
[Kivi Mõku talu juures]
Mõku talu juures Vanapagana tekitatud istumisjälg kivile. Vanaemalt kuulnud.
RKM II 94, 434 (3a) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Salme Kadak, 48 a. (1960).
[Iivakivi]
Iivakivi on Sudiste tee ääres, umbes 5 km Nuiast. Vanapagana istumisejälg on peal. Nuias ehitati rahvamaja, millele Iivakivi nimeks pandi.
RKM II 94, 499 (6) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Johan Priimäe, 78 a. (1960).
Vt. Vanapagana sillad, muist. 211; 218.
Iivakivi om Kärstne pool. Üits olli Iivakivi lõhki lasken. Om tullu sinnä, salu om kige ehen ollu, Pähna kige taga. Pähna ütelnu:
"Salu, salu, seisa paigal,
Iivakivim, istu maha!
Pähnä paela pääsi valla."
Salu olli Taugan. Kun ollu, sinna jäänu.
Pähnä, nee om puuse, see peab Kärsne valla maa pääl oleme. Vallamaja ligidal lepikun ütelti oleved.
RKM II 94, 210/1 (9) < Abja raj., Polli k/n. - S. Lätt < Leena Maling, 89 a. (1960).
Mõts es edene. Kolm kaske tullu, rohkep es tule. Vanatont sis ütelnu:
"Päsnäriba, pääse valla, Iivakivi, istu maha, Tauga salu, seisä paigal."
Päsnäriba om akanu kasume.
RKM II 94, 299 (4) < Abja raj., Karksi k/n., Irmu k. - S. Lätt < August Palu, 74 a. (1960).
[Vanapagan künnab poegadega]
Vanapagana künnitööst on teada, et harkaderil olnud kaks poega ees, Vanapagan käinud taga, pikk piits ja raudmutter piitsa otsas, sellega löönud poegadele sarvede vahelt. Vanaisa rääkinud.
RKM II 94, 399 (12) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Eleena Animägi, 60 a. (1960).
[Kolm auku Abja-Tõllal]
Tõlla sovhoosis on jõgi, mille ääres on kolm väikest auku. Rahvas räägib nende kohta järgmist.
Tallinnas oli ehitatud Oleviste kiriku torni. Vanapaganale see muidugi ei meeldinud. Nüüd, kui hakkas juba paistma natuke torni, oli Vanapagan parajasti Abja-Tõllal. Ta leidis jõe äärest suure kivi ja viskas Oleviste kiriku pihta. See vise aga ei õnnestunud ja kivi kukkus Ülemiste järve. Üks auk kahest august ees ja see oli kiviase. Teised kaks on Vanapagana jalajäljed.
RKM II 99, 334 < Abja - V. Kink (1959).
Vt. HVM I, muist. 36, 37 ja 322; HVM II, muist. 1 (Olev).
[Vanapagana jalajälg Söödi talu lähedal]
End[ise] Pöögle v[alla] Söödi talu lähedal on Vanapagana jalajälg.
RKM II 94, 404 (28) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Eleena Animägi, 60 a. (1960).
[Vanapagan paikab pükse Mornal kivi otsas]
Morna mõisniku maa pääl on suur kivi, kus Vanapagan paikanud kuusekoorest püksa, pajuniinega õmbles paiga kinni. Kivi on mõisa metsas, suur, lai kivi. Lapsena istusime otsas, kui karjas käisime.
Kord mõisnik peksnud orjatüdrukut, tüdruk jooksnud metsa ja näinud Vanapaganat kivi otsas püksa paikamas. Tüdruk nutnud, Vanapagan andnud talle oma koha, ise kadunud kui õhk. Vanapagana istumisejälg oli jäänud kivile. Kas see kivi praegu veel alles on, ei tea.
RKM II 94, 403/4 (26) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Eleena Animägi, 60 a. (1960).
Vt. Jälgedega kivid, muist, 364.
Vt. ka HVM II, komment. lk. 378-379.
[Halliste kiriku ehitamine]
Praegune Halliste kirik taheti Penuja valda ehitada. Mis päeval ehitati, see lõhuti öösse maha, Vanakuri kiskus maha. Siis ehitati Halliste, seal Vanakuri kurja ei teinud.
RKM II 94, 405 (29) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Elena Animägi, 60 a. (1960).
[Karksi lossi ehitamine]
Karksi lossi oli päeval ehitatud ja öösel lõhutud. Vanapagan öösel lõhkus. Tema taht hinge endal. Küsiti, kes tahab kirikuvõtmeid kanda. võtmekandja võlliti kirikumüüri sisse, siis sai edasi ehitada. Käsitsi kanneti kiviksed. Linnaehitajatel neistel anti poisslaste imetamiseks kaks korda päevas aega, tütarlaste imetamiseks üks kord.
RKM II 95, 43 (1a) < Abja raj., Polli k/n., Ainja k. - L. Briedis < Katarina Kits, 87 a. (1960).
[Kivid Võrtsjärve ääres]
Mäeküläst oll Vanapagan kive pilden Võrtsjärve viirde.
RKM II 96, 154/5 (1) < Abja raj., Mäeküla k. - V. Jürken < Marie Helimets, 68 a. (1960).
[Kivid Karksis]
Kui ütekõrra Vanapagan kive pilds, siss üits olli Kitsi talu maale kukken, tõne Tauga sallu ja kolmas ollugi Iivakivi.
RKM II 96, 155 (3) < Abja raj., Mäeküla k. - V. Jürken - Marie Helimets, 68 a. (1960).
Vt. Vanapagana sillad, muist. 210 I.
[Kivid Kariste järves]
Kariste järven ollu Vanapaganit suuri kive pilden ja lossimäelt joosnu must kass Kariste järvi manu.
RKM II 96, 233 (30) < Abja raj., Mäeküla k. - V. Jüriken < Marie Reidolv, 76 a. 1960).
[Kiriku matmine Tarul]
Vanapagan kanden kive põllega üle Sillavalgne jõest Õisu vallast Taru varesse. Põllepaelad läind katki ja kivid kukkusid maha. Viis kivid sinna, kus kirik oli alla vajunud. Tema mattis kiriku kinni.
RKM II 105, 24 (12) < Abja raj., Halliste k/n., Kaarli alevik - L. Briedis < Marie Tust, 74 a. (1961). Vt. Vanapagana sillad, muist. 209.
Vana-Kariste järve olli Vanakurat tahten silda tetä. Aga põllekanne olli katik lännu ja kivi pudunu maha. Siis olli sillategemine katik jäänu.
RKM II 102, 199 (12) < Abja raj., Abja k/n. - E. Tampere < Maali Lepik, sünd. 1893. a., ja Anna Laanmaa, sünd. 1898. a. (1961).
Vanapagan tahtnud silda üle Vana-Kariste järve teha. Mis päeva tehti, see öösel lõhuti ära.
RKM II 106, 99 (4) < Abja raj., Kulla al. - S. Lätt - August Kikas, 81 a. (1961).
Vana-Kariste järvest tahten Vanapagan silda läbi tetä. Seni kui järve veere sai, olli kivi puha põllest maha pudunu, es saa silda tetä, põllekanne lännu katik. Om ka sedäsi suure kivi, kivirodi lääb järve.
RKM II 106, 121 (22) < Abja raj., Abja k/n., Penuja al. - S. Lätt < Kadri Muru, 84 a. (1961).
Vanapagan tahtand Sillavalgmen teed üle teta, põllega olid kandand neid kive. Kukk oli lauland, põllepaelad ollid katik lännu, kivid olid maha jäänu, aga ma ei tea, kuhu. Siin Ereste külas küll ei ole. Mudu oleks tee üle tennu. Sellepärast ongi nimi Sillavalgme.
RKM II 104, 220/1 (2) < Abja raj., Halliste k/n., Ereste k. - E. Liiv < Anna Mõtus, 67 a. (1961).
Vanapagan toonud põlletäie kive. See kivivare on praegu Sammaste k. Taru nurmel. Tal olid põllepaelad katki läinud.
RKM II 104, 253 (2) < Abja raj., Halliste k/n., Ereste k. - E. Liiv < Juhan Taklaja, 80 a. (1961).
Vanapagan oli kivisi kandand, oli tahtand Sukksilda silda teha. Kukk oli lauland, põllekanne oli katik lännu ja kivid olid maha sadanu. See kivine maa hakkab Morna mõisast peale ja läheb siit läbi Taageperasse välja. Vanapagan oli öösi kandand, oli vihastand, et kukk laulis, oli ütlend:
"Iivakivi, istu maha,
Pähnariba, pääse valla!"
Siis olid männid Pähnamäele sedasi ridamisi kasuma hakanud. See oli kõik üits jut't Küti maa peal ja Aragu maa peal, hõigati kivivare. Aga seal näüd enam kive ei ole. Neid lõhuti juba tsaariaig ja Eesti aig ja nüüd kolhoosiaig veeti viimased ära. Neid on Nuia mäe peale tee ehitamiseks veetud ja igale poole ehituste sisse.
RKM II 104, 216/7 (1) < Abja raj., Karksi k/n., Mäeküla - E. Liiv < Moks, ca 80 a. (1961).
[Miks Põllemäel selline nimi?]
Vanasti räägiti, et Vanapagana põllest kukkunud. Põllekanne oli katik lännu. [Pärast, Põllemäe juures, kui ma teisele saatjale ütlen, et Põllemägi on ilmselt kivikalme:] Ei tea jah, üteldi ikka, et Vanapagana põllest kukkunud. Aga kes teab, ehk on siia maetud ka kedagi.
RKM II 104, 246/7 (1) < Ahja raj., Polli k/n., Leipse k. - E. Liiv < Leena Räbak, 64 a. (1961).
[Miks Põllemäel selline nimi on?]
Kunagi, kui Maimu siin oli, siis oli see ta põllest maha kukkunud. Põllepaelad olid katki läinud või.
Kas te "Maimut" lugenud olete? Seal sees on ju.
RKM II 104, 246 (1) < Abja raj., Polli k/n., Leipse k. - E. Liiv < ca 45-aastane naine (1961).
Teine jutt Põllemäest oli nii, et Vanapagan tahtnu silda siit Suksillast üle jõe teha. Miks, seda ma ei tea. Kas ta Maimu koopa juurde tahtis minna või. Aga ta oli veidi hiljaks jäänud, kukk oli laulnud, ei, pikne oli välkuma hakanud, Vanapagan oli väga ära ehmatand, põllekanne oli katik lännu ja kivid olid maha pudenend.
RKM II 104, 248/9 (2) < Abja raj., Polli k/n., Leipse k - E. Liiv < Ants Vallas, 59 a. (1961).
Iivakivige om siände asi, et Kurat oll taht Veisjärvest silda üle tetä. Kivi ollev maha kukken, esimene Tauga sallu, tõne Iivakivi omgi ja kolmas oli Veisjärve veeren Kitsi talu maa sisse kukken.
RKM II 96, 237/8 (7) < Abja raj., Kolda k. - V. Jürken < August Heinsoo, 68 a. (1960).
Tuusama kõrd kukk oll laulen ja Kuradil jäänugi sild ehitämäde.
RKM II 96, 238 (9) < Abja raj., Kolda k. - V. Jürken < August Heinsoo, 68 a. (1960).
Karksi Mäekülan Viriti ja Kukese nurme pääl on Pähnavarik. Vanapagan oli tahtnud silda ehita, põllekanne oli seal katik lännu. Nii palju kive oli põlles olnu, et mitu nurme oli kive täis karanu, kivi kivis kinni. Nüüd on kolhoos kivid ära korjanud.
RKM II 104, 108 (38) < Abja alev < Karksi khk. - E. Liiv < Mai Mölder, 87 a. (1961).
[Sild Veisjärves Kulli kohal]
Kulli kottal (Veisjärve ääres) om suured kivid. Om tahetu teed teha, om pooleli jäänu. Järv lasti maha, nüid om seal kõik mõtsa lännu, näha pole enam midagi.
RKM II 104, 215 (1) < Abja raj., Karksi k/n., Mäeküla - E. Liiv < Juhan Viira, 76 a. (1961).
Vt. ka muist. 213-214.
Vanapagan tahtnud Võrtsjärvest silda üle teha. Kolm kivi kukkunud maha. Üks olnd Iivakivi. Üks olnd Tauga mõisa maa peal.
RKM II 104, 214 (6) < Abja raj., Karksi k/n., Mäeküla - E. Liiv < Ants Järv, 75 a. (1961).
Vanapagan toonu Iivakivi põllege siia. Põllepaela ollive katik lännu ja Iivakivi olligi siss maha kukken.
RKM II 96, 146/7 (12) < Abja raj., Sudiste k., Pilgu t. - V. Jürken < Tiiu Kadak, 80 a. (1960).
Vanapagan viis Tauga salust Iivakivi. Põllepaelad olid katki läinud.
RKM II 95, 183 (6) < Abja raj., Polli k/n., Vakiste k., Laanejaagu t. < Karksi k. - L. Briedis < Mari Paju, 69 a. (1960).
Karksin om Tauga salu, Iivakivi ja Pähnämägi. Vanapaganel ollu põllepaela katik lännu, kivi pudunu maha. Tauga salun on viis kaske. Pähnämäelt olevet seitse kirikutorni näta, ku selge ilm olevet.
RKM II 107, 151 (20) < Abja raj., Vana-Kariste - S. Lätt < Johanna Parro, 88 a. (1961).
[Kivid Mäkiste talu juures]
Mäkiste talu juures heinamaa veeren Vanapagan kannud kive, põllepaelad läinud katki.
RKM II 94, 461 (13) < Ahja raj., Polli k/n., Leeli sovhoos - O. Jõgever < Amalie Libe, 67 a. (1960).
[Vana Tosnaku jalajäljega kivi]
Paju mõisa maa pääl (end. Pöögle v.) Polli k/n. on kivi jalajäljega. Rahvas ütleb: "Vana Tosnak on sinna kivi pääle astunud."
RKM II 94, 462 (15) < Abja raj., Polli k/n., Leeli sovh. - O. Jõgever < Amalie Libe, 67 a. (1960).
[Kivi Mõku talu juures]
Mõku talu juures Vanapagana tekitatud istumisjälg kivile. Vanaemalt kuulnud.
RKM II 94, 434 (3a) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Salme Kadak, 48 a. (1960).
[Iivakivi]
Iivakivi on Sudiste tee ääres, umbes 5 km Nuiast. Vanapagana istumisejälg on peal. Nuias ehitati rahvamaja, millele Iivakivi nimeks pandi.
RKM II 94, 499 (6) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Johan Priimäe, 78 a. (1960).
Iivakivi om Kärstne pool. Üits olli Iivakivi lõhki lasken. Om tullu sinnä, salu om kige ehen ollu, Pähna kige taga. Pähna ütelnu:
"Salu, salu, seisa paigal,
Iivakivim, istu maha!
Pähnä paela pääsi valla."
Salu olli Taugan. Kun ollu, sinna jäänu.
Pähnä, nee om puuse, see peab Kärsne valla maa pääl oleme. Vallamaja ligidal lepikun ütelti oleved.
RKM II 94, 210/1 (9) < Abja raj., Polli k/n. - S. Lätt < Leena Maling, 89 a. (1960).
Mõts es edene. Kolm kaske tullu, rohkep es tule. Vanatont sis ütelnu:
"Päsnäriba, pääse valla, Iivakivi, istu maha, Tauga salu, seisä paigal."
Päsnäriba om akanu kasume.
RKM II 94, 299 (4) < Abja raj., Karksi k/n., Irmu k. - S. Lätt < August Palu, 74 a. (1960).
[Vanapagan künnab poegadega]
Vanapagana künnitööst on teada, et harkaderil olnud kaks poega ees, Vanapagan käinud taga, pikk piits ja raudmutter piitsa otsas, sellega löönud poegadele sarvede vahelt. Vanaisa rääkinud.
RKM II 94, 399 (12) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Eleena Animägi, 60 a. (1960).
[Kolm auku Abja-Tõllal]
Tõlla sovhoosis on jõgi, mille ääres on kolm väikest auku. Rahvas räägib nende kohta järgmist.
Tallinnas oli ehitatud Oleviste kiriku torni. Vanapaganale see muidugi ei meeldinud. Nüüd, kui hakkas juba paistma natuke torni, oli Vanapagan parajasti Abja-Tõllal. Ta leidis jõe äärest suure kivi ja viskas Oleviste kiriku pihta. See vise aga ei õnnestunud ja kivi kukkus Ülemiste järve. Üks auk kahest august ees ja see oli kiviase. Teised kaks on Vanapagana jalajäljed.
RKM II 99, 334 < Abja - V. Kink (1959).
Vt. HVM I, muist. 36, 37 ja 322; HVM II, muist. 1 (Olev).
[Vanapagana jalajälg Söödi talu lähedal]
End[ise] Pöögle v[alla] Söödi talu lähedal on Vanapagana jalajälg.
RKM II 94, 404 (28) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Eleena Animägi, 60 a. (1960).
[Vanapagan paikab pükse Mornal kivi otsas]
Morna mõisniku maa pääl on suur kivi, kus Vanapagan paikanud kuusekoorest püksa, pajuniinega õmbles paiga kinni. Kivi on mõisa metsas, suur, lai kivi. Lapsena istusime otsas, kui karjas käisime.
Kord mõisnik peksnud orjatüdrukut, tüdruk jooksnud metsa ja näinud Vanapaganat kivi otsas püksa paikamas. Tüdruk nutnud, Vanapagan andnud talle oma koha, ise kadunud kui õhk. Vanapagana istumisejälg oli jäänud kivile. Kas see kivi praegu veel alles on, ei tea.
RKM II 94, 403/4 (26) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Eleena Animägi, 60 a. (1960).
Vt. ka HVM II, komment. lk. 378-379.
[Halliste kiriku ehitamine]
Praegune Halliste kirik taheti Penuja valda ehitada. Mis päeval ehitati, see lõhuti öösse maha, Vanakuri kiskus maha. Siis ehitati Halliste, seal Vanakuri kurja ei teinud.
RKM II 94, 405 (29) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Elena Animägi, 60 a. (1960).
Halliste kirikut tahetud enne sinne surnuaia poole ehitada, aga kõik, mis päeval ehitedu, oli Vanapagan öösel maha lõhknu.
Selle koha peal, kus praegu kirik on, oli üks lind laulnud: "Hal-list, hall-list!"
Siis oli hakatud sinna ehitama ja seal ei ole Vanapagan enam lõhkund.
RKM II 104, 221/2 (5) < Abja raj., Halliste k/n., Ereste k. - E. Liiv < Anna Mõtus, 67 a. (1961).
[Karksi lossi ehitamine]
Karksi lossi oli päeval ehitatud ja öösel lõhutud. Vanapagan öösel lõhkus. Tema taht hinge endal. Küsiti, kes tahab kirikuvõtmeid kanda. võtmekandja võlliti kirikumüüri sisse, siis sai edasi ehitada. Käsitsi kanneti kiviksed. Linnaehitajatel neistel anti poisslaste imetamiseks kaks korda päevas aega, tütarlaste imetamiseks üks kord.
RKM II 95, 43 (1a) < Abja raj., Polli k/n., Ainja k. - L. Briedis < Katarina Kits, 87 a. (1960).
[Karksi lossi ehitamine]
Karksi lossi oli päeval ehitatud ja öösel lõhutud. Vanapagan öösel lõhkus. Tema taht hinge endal. Küsiti, kes tahab kirikuvõtmeid kanda. võtmekandja võlliti kirikumüüri sisse, siis sai edasi ehitada. Käsitsi kanneti kiviksed. Linnaehitajatel neistel anti poisslaste imetamiseks kaks korda päevas aega, tütarlaste imetamiseks üks kord.
RKM II 95, 43 (1a) < Abja raj., Polli k/n., Ainja k. - L. Briedis < Katarina Kits, 87 a. (1960).
Pulgaorus käänab Vanapagan ilma,
RKM II 105, 379 (2) < Abja raj. ja k/n., Penuja as. - R. Praakli < Alma Kurvits, 55 a. (1961).
Nuia alevist Abja poole minna on Sokaorg, vanaisa rääkind, et olevat vanapaganate elukoht olnud.
RKM II 94, 509 (6) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Juhan Vene, 78 a. (1960).
Nuia alevi külje all, Viljandi teed välja sõita, vasakut kätt on pikk org, see on Sokaorg. Vanarahvas rääkis, et olevat Vanapagana elukoht olnud.
RKM II 94, 433/4 (2) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Salme Kadak, 48 a.
(1960).
Mäkisten ollu Vanapagana põrguhaud. Lapsena kuulnud.
RKM II 94, 541 (4) < Abja raj., Karksi k/n., Üri k. - O. Jõgever < Reet Unt,
85 a. (1960).
Mäkiste orus käisid Vanapaganad söömas. Seal on org alles, kutsutes Mäkiste põrguhaud.
RKM II 96, 274/5 (5) < Abja raj., Sudiste k. - V. Jürken < Leena Karu, 73 a. (1960).
Mäkiste mäe sees on üks koht, üks koobas, üteldi, et Vanakuradi koobas. Seal on ta kivisid kannud ja teed teinud ja... Aga ma ei ole selle sisse enam uskund pärast seda Maimu-raamatu lugemist.
RKM II 104, 169/70 (2) < Abja raj., Kamara sovh., Laatre os. < Karksi khk. - E. Liiv < Mari Liiv, 80 a. (1961).
[Vanapagan Pollis Nuuda all]
Pollin-Nuuda all om üts kinnikasunu järv. Seal all olnu ka põrgu. Ei tea, mis sinna sisse oli lännu, oli vällä võetu, oli verine oinapää otsan, suure sarve olnu.
Vanasti mõisa rehelised neid jutte ajasid ja hoiatasid, et sinna ei tohi minna.
RKM II 104, 127 (4) < Abja raj., Abja sovh., Põlde os. < Karksi khk., Polli v. - E. Liiv < Mari Lapp, 80 a. (1961).
Vrd. HVM I, muist. 305 A.
Seitsekümmend aastad tagasi olid Pähnamäel kased, nüüd kasvavad männid.
Vana Mõku Jaak laulis:
"Tiru Jüri,
Tiru Jüri,
Hintsara saaja,
punapüksi pulma."
Vanapagan oli jalgu kase otsas kõlgutanu ja laulnu.
RKM II 94, 510 (7) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Juhan Vene, 78 a. (1960).
[Vanapagan Tondikuusikus]
Tondikuusikus suure kivi all elanud vanasti Vanatont. Virsti talu maa peal Mäeküla järve ligidal.
RKM II 103, 278/9 (3) < Abja raj., Karksi k/n., Mäeküla - O. Kõiva < Marie Reimets, 58 a. (1961).
[Vanapagan peseb lapsi]
Morna mõisa heinamaal suur lai kivi, lohk sees, öeldi, Vanapagan pesi oma lapsi. Meie pesime ennast ka.
RKM II 94, 449 (16) < Abja raj., Karksi as. - O. Jõgever < Leena Koppel, 65 a. (1960).
[Vanapagan kolgib linu]
Minu naabri sauna taga on põrguauk. Seal elasid ennemuiste vanapaganad. Ükskord, kui minu vanaisa oli käinud otsimas korvivitsu metsas, kuulis ta mingit häält. Vanapagan kolkis linu. Vanaisat ei lase Vanapagan ära minna, aga vanaisa löönud risti ette ja öelnud: "Jumal, issa, poig ja pühävaim, päästa mu ikki nende kutsikate käest!" Kohe olnud kutsikad kadunud.
RKM II 99, 342 < Abja raj. - Abja Keskkooli õpilane (1960).
Vanapagan ol´li Karksi orust levälapit pilden Karisteni väl´lä.
RKM II 96, 101 (1) < Abja raj., Polli k/n. - V. Jürken < Aleksander Rängel, 70 a. (1960).
Paganid om Koodiorun ja Karksi lossimäe all ollu. Kolm tükki ollu, olli lämit leibä visanu üittõistel.
RKM II 107, 44 (5) < Abja raj., Uue-Kariste as., Kassimõisa - S. Lätt < Jaak Heil, 82 a. (1961).
Koodiorun olli vanapagane jah elänu, Karksi vanapagane ollive suppi jaganu. Levälapit kah olli visanu.
RKM II 107, 53 (1) < Abja raj., Halliste k/n., Risti al. - S. Lätt < Anu Vomm, 84 a. (1961).
Koodiorun elas Vanakurat. Ja teine elas Mäkisten. Üt´s levälapi olli üle kate. Siis olli üts tõisele lapide visanu. Tõine visanu jälle tagasi. Olli tullu nii kui vuhin. Tuulehoog ollu hirmus. Vanakuri istun esi labida otsa pääl.
RKM II 102, 199 (1) Abja raj. ja k/n. - E. Tampere < Saar (1961).
Koodiorgu olli Mäkiste mäest levalapit visatu. Vanapagana visasiva. Tõisel es ole levalapit.
RKM II 105, 58 (6) < Ahja raj. ja k/n., Penuja as - L. Briedis < Leena Puks, 69 a. (1961).
Vanapagan olli Koodiorun elänu. Tõine ollu sääl Mäkiste orun. Visanu tõinetõisele levälapit. Pan´d pehme levä veel lapme pääle kah.
RKM II 107, 20 (16) < Abja raj., Kuksi k. - S. Lätt < Marie Kuld, 77 a. (1961).
Koodiorus ja Mäkistes on vanapaganad elanud. Üks leivalabidas olnud, orgu mööda lennutanud. Kui ühel vaja, siis lennutas.
RKM II 107, 98 (1) < Abja raj., Kulla al. - S. Lätt < August Kikas, 81 a. (1961).
Vanapagan olli Koodiorun, Mäkisten olli kah. Mäkistelt olli Koodiorgu levälapit visanu.
RKM II 107, 150/1 (18) < Abja raj., Vana-Kariste - S. Lätt < Johanna Parro, 88 a. (1961).
Pulgaorust on levalapmit pillut Kariste orgu.
RKM II 105, 81 (17) < Abja raj. ja k/n., Penuja as. - L. Briedis < Ann Karm, 61 a. (1961).
Vanasti räägiti, et Koodiorust olevet Pulgaorgu levälapit pillutu. Vanapagane perenase visäsi. Ku Pulgaoru perenane hakas küpsetemä, sis levälapi tul´l ku siuh!
Sääl [Pulgaorus] om haud - põrguhaud. Praegu om kinni vajun.
RKM II 105, 332 (2) < Abja raj. ja k/n., Penuja as. - R. Praakli < Mari Laanemets, 63 a. (1961).
Pulgaorun ülti Vanapagan ollu. Mi tennu, ei tää. Levälapit ollu pillutu Pulgaorust Kariste orgu ja säält jäl Pulgaorgu tagasi.
RKM II 105, 368 (3) < Abja raj. ja k/n. - R. Praakli < Anna Surbakov, 72 a. (1961).
Pulgaorun oleved vanapagane haudu Raussepä mäe sehen. Raussepä mäe seest visat Koodiorgu levälapit. Pulgaorun om koope ja auke, ütelse Vanapagane auk.
RKM II 107, 121 (20) < Abja raj. ja k/n., Penuja as. - S. Lätt < Kadri Muru, 84 a. (1961).
Vanapaganate ühine leivalabidas
Sel ajal, kui elas meie maal vanapaganaid, elas ka Koodiorus ja Abja mõisa lähedal nn. Põrgupedakus perekond vanapaganaid. Nad olnud nii kehvad, et kahe perekonna peale olnud üks leivalabidas. Vanapaganate naised teinud tavaliselt ühel ja samal päeval ja peagu ühel ajal leiba. Leiba teinud nad nii, et kui üks Vanapagan saanud pätsi leiba valmis ja pandnud küpsema, visanud leivalabida teisele Vanapagana naisele. See omakorda teinud pätsi valmis visanud leivalabida teisele Vanapagana
naisele. Nii käi [---] leivalabidas Koodioru ja Põrgupedaku vahel iga leivateo aeg nii kaua, kui need vanapaganad elanud.
RKM II 99, 346/7 < Abja - L. Univer (1948).
Tõine sats oli neid vanapaganid Vana-Karistes Koodiorus, tõine sats Õisu mõisa all järve ääres Põrguorus. Siis nad olid üksteisele levalapjid vahetand. Seda vahet on üks kümme kilomeetrit. Aga mis see neil visata oli, väike lapju.
RKM II 104, 254 (5) < Abja raj., Halliste k/n., Ereste k. - E. Liiv < Juhan Taklaja, 80 a. (1961).
[Koodiorust Vaida orgu]
Üks Vanapagan ollu Koodiorun, tõine Vaida orun, levälapit visand ühest orust teise.
RKM II 107, 83 (2) < Abja raj., ja k/n., Penuja as. < Karksi khk. - S. Lätt < Liidia Puust, umb. 60 a. (1961).
Seda ikka räägiti, et siin Koodiorus pidi hirmus palju vanapaganaid elama.
Kui ma 10-aastane olin, siis oli meil üks teenija, küll see rääkis neid lugusid, aga ei mäleta.
Üle [Vana-Kariste] järve on ka koopaid või orge, sealt pidid leivalabidaid pilduma siia [= Koodiorgu].
RKM II 104, 49/50 (1) < Abja raj., Kariste k/n. - E. Liiv < Aliide Masing, 68 a. (1961).
[Põrgupedakust Mäkistele]
Siin on Põrgupedak, seal on koopad: mägra-, rebasekoopad ja allikaaugud. Siin pidid vanapaganad elama. Mägistel on ka üks põrguhaud. Üleaidsed olid üksteisele leivalabidaid visanud.
RKM II 104, 155 (13) < Abja raj., Abja sovh., Põlde os. - E. Liiv < Mari Margus, 82 a. (1961).
Vanapagane eläsive põrguhavvan, sääl kun Emäntiraav om. Levälapit es ole ollu, sis Mäkiste hauast visanu Karksi hauda: Lisna, säh leivälasna!
RKM II 94, 198 (16) < Abja raj., Polli k/n., "Töö" kolh. - S. Lätt < Anna Kiusalaas, 84 a. (1960).
Karksi Vanapagan visanud leivalapjuga leiba Mäkiste Vanapaganale. Nuiast Mäkisteni on 7 km.
RKM II 94, 436 (10) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Salme Kadak, 48 a. (1960).
Vanapagan pildunud levalapjid Karksist Mäkisteni, ise hüüdnud, "Lisna, säh levalasna!"
RKM II 94, 462 (14) < Abja raj., Polli k/n., Leeli sovh. - O. Jõgever < Amalie Libe, 67 a. (1960).
Vanapagana haud on Mägiste külas, vanarahvas räägib, Vanapagan olevat levalapidat visanud Karksi.
RKM II 94, 535 (18) < Abja raj., Polli k/n., Üri k. - O. Jõgever < Ann Jents, 79 a. (1960).
Vanapagan elli Mäkiste põrguhauan. Ku see teine elli, olid leiba küdsanu ja ütsteisele leivalapjut visanu.
RKM II 104, 126/7 (3) < Abja raj., Abja sovh., Põlde os. < Karksi khk., Polli - E. Liiv < Mari Lapp, 80 a. (1961).
[Küsisin Mäkiste põrguhauda. Juhatab. Küsin, mis sellest räägitakse.]
Üteldakse, et see on Maimu koobas.
[Küsin, miks nimeks põrguhaud?]
Vanarahvas rääkis, kas tõsi on, ei tea:
Kaks Kuradit olid elanud, üks seal, teine siin Karksi põrguhauas ja olid üksteist levapätsidega pildund.
[13-aastane poeg vahele:] Leivalabidaga ikka. Ma lehest lugesin.
RKM II 104, 212/3 (1) < Abja raj., Polli k/n. - E. Liiv < Juhan Pork, 53 a. (1961).
Vanapagan olli Mäkiste ja tõine Köstre orun. Sõs olli levälapit vaheten. Suure uru, mis Köstre mäe pääl om, orun sehen om elänu. Sääl om sõa aig paon ollu.
RKM II 107, 245 (25) < Abja raj., Polli k/n. - S. Lätt < Liisa Tamtik, 88 a. (1961).
Vanapagan
Pööglis, Mägiste talu lähedal, elanud kord metsas Vanapagan. Kord saanud Mägiste perenaine teada, et Vanapaganal sündinud laps. Mägiste perenaine mõelnud, et läheb ka last vaatama, missugune ta on. Teised keelanud küll, et ära mine, ei tea, mis teeb. Teisel päeval läinud perenaine, võtnud külakosti kaasa ja pandnud ette kõige uuema põlle, mille alles laadalt ostnud. Läinud ja jõudnud Vanapagana maja juurde. Alul kartnud
perenaine küll sisse astuda, kuid pärast võtnud südame rindu ja astunud sisse. Vanapagan ja ta naine olnud lahke perenaise [---], rääkinud külauudiseid ja lõpuks näidanud ka last. Laps oli ikka selline nagu kõik lapsed, aga süsimust ja sarvenukkidega peas. Ära minnes Vanapagan käsknud perenaist põlle laiali hoida ja pannud põllesse ahjust kühvlitäie hõõguvaid punaseid süsi. Perenaine kohkunud ära, et põletab ta kõige uuema põlle ära. Nii kui ta Vanapagana majast tükk maad kaugemal olnud, julgenud ta söed maha puista. Kodus võtnud uue põlle eest ära, et näha, kui palju on ära põlenud. Oma imestuseks näinud ta, et põll pole kõrbenudki, ja leidnud põlle voltide vahelt kaks kuldraha. Nüüd alles saanud perenaine aru, et söed olid õieti rahad. Küll kahetsenud perenaine, et viskas söed maha, kuid polnud teha enam midagi.
RKM II 99, 347/8 < Abja raj. - L. Univer (1948).
[Vanapagan Karu külas]
Karu külä rahvas kuts iki Vanapagana ka pulma. Üitskõrd tullu Vanapagan last kaeme ja visan naesele tulitsit süsi põlle pääle. Naene raputen ruttu maha, aga üits jäänu põlle pääle pidäme, ollu hõberaha. Naene juusk siss sinna kaeme, kos maha raputas, ollu pallalt hunik haavalehti mahan.
RKM II 96, 217/8 (7) < Abja raj., Mäeküla - V. Jürken < Ants Järv, 75 a. (1960).
Koodiorus on üks rump. Üks mees purjus peaga sõitis veskilt koju, koorem läks ümber ja mees sai surma. Naine nägi pärast unes, et mees ütles:
"Seal rumbi all on üks kolmeharuline hark, sellega Vanakurat tappis mu ära."
Naine rääkis seda unenägu teistele ka.
Läks mõni aasta mööda ja rumbile hakati tsementtoru sisse panema. Ja tuligi sealt üks vanaaoline maasepa tehtud hark välja.
RKM II 104, 162/3 (9) < Abja raj., Tõlla sovh., Kamali k. - E. Liiv < Peeter Noop, 73 a. (1961).
Töömehed sõitnud põrguhauast mööda, Vanapagan ei tahtnud, et nad säält mööda käivad, tahtnud töömehi kimbutada. Vanapagan pannud saapa tee pääle, ise olnud saapa sees, läinud töömeestega jõudu katsuma, tahtnud neid ära viia. Töömehed ütelnud:
"Issa, poja, pühavaim."
Saabas kadunud tee päält, töömehed saanud rahulikult sõita.
RKM II 94, 363/4 (15) < Abja raj., Karksi k/n. - O. Jõgever < Leena Tamm, 81 a. (1960).
[Maadlemine Sillavalgmes]
Siit küla oli Loodi mõisa järgi.
Üks Ereste küla mees läind Looti linu tegema, võtnud kolgitsa ja nädala leivakoti selga, läind üle Sillavalgme ja ütlend:
"Nüüd tulgu või Vanapagan vastu!"
Sillavalgmes tulnd Vanapagan maadlema. Kui mees olnd kuu pool, siis tema tugevam. Kui Vanapagan kuu pool, siis tema tugevam.
Kui kukk lauland, siis kadund Vanapagan ää.
RKM II 104, 252/3 (1) < Abja raj., Halliste k/n., Ereste k. - E. Liiv < Juhan Taklaja, 80 a. (1961).
Muistend
Ükskord väga vanal ajal elanud neli Vanapaganat. Kaks elanud Karksis, üks Abja Põrguorus ja neljas Abja Leerimäel.
Kord läinud üks poissmees koju, kui äkki keegi haaranud tal tagant kinni ja viinud ühe väikese mäe otsa, Leerimäele, ja põletanud ta seal. Järele jäid vaid kondid.
Igakord enne südaöötundi laulavad need kondid
:,: "Oo-hei, oo-hei,
kes suudab päästa mind!" :,:
Aga niipea kui on südaöö ja kukk laulab, jäävad kondid vait. Neid konte seal mäel valvab Vanapagan. Kord läinud üks naine teolt koju ja laulnud just Leerimäe kohal, õhtul:
"Kurat, sind
naeran ma.
Surm sulle
selga just praegu
pöörab."
Aga Vanapagan kuulis seda ja väga vihastas selle naise peale ja hüüdis vastu:
"Mis sa must naerad, sa ei tea, mida ma sulle teha võin."
Ja selle üteluse peale hakkas ta naist taga ajama. Naisel oli paarkümmend kilomeetrit joosta, kui äkki tuli ette jõgi. Jõe nimi on Hindu. Naine ees, mees taga, jooksid sinna jõkke. Sellest ajast peale on jõel silla juures suur auk.
RKM II 99, 335/6 < Abja khk. - A. Uibo < Hans Uibo, umb. 70 a. (1960).
Pollis, Lõhmuse karjamaal, on vanapaganad söömas käinud. Neid hakatud rahva poolt taga kiusama ja nad läksid säält ära ja viisid kaasa naisterahva häbi ja härja kasvu. Niimoodi räägiti.
RKM II 95, 584/5 (1) < Abja raj., Lilli k/n., Kõrgemäe sovh. < Halliste as. - R. Praakli < Emilie Kits, 50 a. (1960).
Lesnä ja Lasna ol´live. Lesnä eläs Karksi põrguhavvan, Lasna Mäkiste all. Üits levälapi olli üle kate. Tõne hõeganu iki tõsele: "Anna levälapit!" Tõne siss hõeganu vasta: "Lasna, võta vasta!" Es ole kuulu: tüdruku ollive naaren ja härja möüren. Siss hõeganu: "Kurat võtas tüdrukite häbi ja härja kasu!" Nüit ei häbene tüdruku enämp ja härjä ei kasva.
RKM II 96, 93/4 (11) < Abja raj., Polli k/n. - V. Jürken < Ann Toompalu, 85 a. (1960).
[Haud Tauga mõisa juures]
Endises Pöögle vallas Tauga mõisa juures pidi Vanapagana haud olema.
RKM II 94, 461 (12) < Abja raj., Polli k/n. - O. Jõgever < Amalie Libe, 67 a. (1960).
[livakivi]
Vanapagan olli põllege kivi toonu. Põllepaela lännu katik, kivi pudunu maha. See om Iivakivi mede talu [Pilgu] rundi sehen.
RKM II 94, 118 (5) < Karksi khk. - S. Lätt < Tiiu Kadak, 80 a. (1960).
Vt. Sild Veisjärves, muist. 211; Sild Võrtsjärves, muist. 217.
Pilgu talu juures on Iivakivi, kus Vanapagana põllepaelad läinud katki ja kivi kukkunud maha. Vanapagan tahtnud Võrtsjärvest silda üle teha. Vanapagan laulnud:
"Tauga salu, seisa paigal,
Pähna riba, pääse lahti!"
RKM II 94, 483 (2) < Karksi khk. - O. Jõgever < Anna Kaelas, 63 a. (1960).
[Vanapagana linnaehituskivid Karksis]
Karksi kihelkonnas on mitu niisugust ahervart või varet. Polli Remsi talu põllu sees on 2 (kaks), Karksi Tauga karjamõisa põllu sees 1 ja Mäekülas Küti talu juures 1 jne. Neist räägitakse, et Vanapagan Karksisse linna olevat tahtnud ehitada, mistarvis ta põllega kive kokku olevat kannud. Kukelaulu ajal olevat ta aga nõnda ehmatanud, et põllepael katki läinud ja kivid sinna maha kukkunud, kus praegu need varemed on.
E 53367/8 (4) - J. Jung (?). Vrd. ka muist. 158.
[ --- ] E. Kitse tervis pole päris korras ja sellepärast ei saa ta põllutöid teha, vaid hoiab öösel sovhoosi karja. Pärit on ta Hallistest, siin elavat alles viiendat aastat. Vanu jutte ja laule ta kahjuks ei tea. - Kas ta pole kuulnud, et vanarahva juttude järele olla siin Tauga mõisa maal koht, kus mingid vägilased (siin ütleb ta vahele: "Vanapaganad!") olevat süüa keetnud? Siin ta sellist kohta ei teadvat, küll aga Pollis, Lõhmuse karjamaal. [ --- ]
RKM II 95, 643 - R. Praakli kogumispäevikust (1960).
[Iivakivi, Pähnamäe ja Tauga salu sündimine]
Pöögli valla piirid
Taugasalu, Karksi Tauga karjamõisa lähedal suurte kividest ahervars, kus pääl neli suurt igavest vana pärnapuud kasvavad. Rahvas räägib kohast nenda: Kiviahervars ei ole mitte ikka sääl olnud, ega pärnad sääl kasvanud, vaid olla vanal ajal sinna tulnud. Nendasama ka Iivakivi ja Pähnariba Karksi Mäekülas. "Taugu salu, seisa paigal, Iivakivi, istu maha, Pähnariba pääsi valla!" olla üks hääl ütelnud, ja nenda Taugu salu, Iivakivi ja Pähnariba sinna saanud, kus nad praegu olla. Iivakivi olla üks arutu suur kivi, kelle sarnast ümberkaudu kuskil ei leita ja Pähnariba üks suurte kividest ahervars (kivikangur), kus ka vanad puud pääl kasvada.
Tauga salust pool versta õhtu pool seisab nurmede sees niisamasugune suure kividest kivikangur ja säält veel pool versta edasi, Remsi talu lähedal kolmas niisamasugune. Nendest räägib rahvas seda: Vanapagan tahtnud linna ehitada ja kannud seks kiva, töö jäänud aga poolele, sest kukk laulnud, põllekanne läinud katki ja kivid kukkunud maha ja jäänud sinnapaika. - Need kivihunikud ei või vistist muud olla kui vanad normannide matmisepaigad.
[A. Kitzberg,] Kodu-kurukesest, lk. 30-31; Ka: [A. Kitzberg] ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused, lk. 92.
Iivakivi
Vanapagan tahten Veisjärvest teed läbi tetä. Põllepaela lännu katik ja kivi puttun maha. Tee tegemine jäänu katik. Olli tähten Kärstne poole teed läbi tetä. Tee pidi nätä kah oleme. Kulli kottalt pidi jupike nätä oleme.
RKM II 94. 145 (5) < Nuia alev - S. Lätt < Leena Jõnts, 66 a. (1960).
Mäkiste Vanapagan
Korra tulnud Vanapagan ühe lesenaese juure, nõudnud süüa.
Naene sõnanud: "Sa sööd mu leivapalukese kõik ära, millega ma siis ise heina jäksan teha!"
Vanapagan vastu: "Too aga siia! Küll ma sulle ka kõhutäieväärilist tööd teen!"
Naene annud. Vanapagan pannud söögi kõik minema.
Peale sööki läinud heinamaale. Natukese ajaga olnud kõik hein kui ka
puud, põesad, mättad maha niidetud.
H III 29, 726/7 (8) < Kroonlinn < Karksi khk. - E. Kitzberg.
Vt. HVM I, muist. 225.
Allikivi nõmm
Hobused ei saanud kaudu, siis vald käis seda tee päält ära vedamas. Liisu Pull, Tiiu Aabasti tütar, on praegu 75 a. vana. Tiiu oli 73. Aga Tiiu Aabast on seda kivi köitega vedamas [käinud].
Köis pandi abu ta'a, ta pole pand, et talus last. Liisu Pulli õde on praegu 81 a. vana ja see oli siis Tiiul põhjuseks, et kivi ei vedand, oli raske. Kurivaim toond selle kivi sinna.
RKM II 76, 242 - J. Laul < Liisu Pull, 75 a. (1935).
[Vanapaganad elavad Karksis ja Mäkistel]
Karksi põrguhauad
Karksi lossimäe ümbrus on üks kaunimatest maakohtadest Pärnumaal. Õitsevast heinamaast ja Linnaveske järve sinise vee voogudest sisse piiratud, tõuseb järsk mäekupp vaataja silma, mille kõrgelt harjalt lossivaremate rusud taeva poole tõusevad, millede keskel kena valge Karksi kirik kui pruudilinnikuga ehitud neitsi alla orgu vaatab. Ajahammas on tugevatest müürikantsidest peaaegu puudumata mööda läinud, sest ka kõige vanemad inimesed ei mäleta näinud olevat, et nende müüritükkidest mõni nurk ehk torn maha oleks pudenenud. Kõikumata seisavad nad seal ja kuulutavad tumma suuga muistesest uhkusest ja vägevate võimusest - jutustavad mõtlejale vaatajale lugusi endisest aegade õnnest ja õnnetusest, langenud suurustest ja kadunud läigetest, armuta raudmeeste õelusest ja Eesti esivanemate orjapõlve kibedusest ja viletsusest jne. Pöörad lossimäelt silmad hommiku, lõuna, õhtu poole, kaunim vaade avab sulle süle. Üle sügava laia oru ja järve tõusevad kõrged käärulised kaldad ülesse, millede vahelt hõbeallikad välja voolavad. Mägede harjul igavesed vanad pärna-, tammepuud ja sinavad männid ja kuused omi latvu taeva poole sirutavad. Kaugemal haljendavad hällivad viljapõllud, talud jne. Kogu koht on kirjeldamata luuleline ilus ja vist sellegipärast rahva raamat lossi ja ümbrusesse Vanapaganad elama on paigutanud.
Karksi lossis ja ümbruses elanud ennemuiste kolm Vanapaganat, nimelt: lossis, Mäkiste põrguhauas ja Vana-Kariste Koodiorus. Karksi lossis elav Vanapagan ei olla inimestele mingit paha teinud, poisikesena hulkunud ta mööda metsa maad, mänginud küilakarjastega kurni, löönud murul hundirattast, vedanud vägipulka jne. Heinalistel söönud ta sagedaste kartovlipudru karbid tühjaks, pannud kivid asemele ja teinud palju muid karutükke. Hiljem nähtud Vanapaganat sagedaste mustas tõllas, neli musta täkku ees (täkud olnud kohalised surnud mõisaherrased), lossiplatsil ülmber kihutavat. Nii kui kukk laulnud, olnud ta kui maa alla kadunud. Sagedaste nähtud jälle musta kassi, tulist kera, ilust naesterahvast lossiplatsil jalutama, mis kiriku juure jõudes kui maa alla ära kadunud. Lossi ja Vana-Kariste Koodioru Vanapagan olnud head sõbrad. Iga esmaspäev ja reedi küpsetanud lossi Vanapagan värsket leiba, igakord annud ta ka Koodioru Vanale värsket kakku katsuda. Lossi Vanal olnud suur, lai pitka varrega leivalabidas. Pannud korraga kaks suurt pätsi labidale ja virutanud labida läbi õhu Koodiorgu, öeldes: "Lisna, siih leivalasna!" Koodioru Vanapagan pannud omalt poolt kah pätsi labidale ja saatnud selle tuldud teed tagasi, öeldes: "Lasna, siih leivalisna!" Nii lendanud labidad alalõpmata taeva all.
Teine Vanapagan elanud 3-4 versta lossimäelt Polli Mäkiste talu maa piiris Mäkiste põrguhauas. Järsu mäe kaldal on ilus liivapae koobas, umbes 3 sülda kõrge, mis pealt püstköögi moodi kokku käib, Koobas on alt 4 sülda lai, tema Seest vuliseb ilus selge allikas välja. Siin olnud Vanapagana eluase. Sel ajal aga, kui meie maal vaimulikusi laulusi hakatud laulma, olla ta ära läinud. Tol ajal ei ole mitte üksi kirikus ja kodus lauldud, vaid ka väljas töö juures ja õitsi, iseäranis neljapäeva ja laupäeva õhtudel kõlanud metsad ja mäed küla noorte neidude lahkeist lauludest. Ka olnud sel ajal alles põrguhaua ümberkaudu külade karjasmaad, kus härjad ammunud ja küüni kaapinud. Seda kõike pole Vanapagan sallida võinud, olla viha pärast oma elukoha maha jätnud. Ära minnes olla ta sajatanud:
"Kadugu tüdruku häbi ja härja kasu!"
Sest ajast ei olla külaneiud enam nii kasinad, karsid ja härja kasv olla ka kängu jäänud. Põrguhaua vastu, üle mädasoo ja Kurejõe, seisab Põllemäe kohal Sukksild, kus palju suuremaid ja vähemaid kive pehme maa sees. Vanapagan tahtnud kõrra oma emale paari Maarja sukke kinkida, kautanud neid aga üle mere tulles merde ära. Pahameelega hakkanud ta üle mere silda tegema. Tassinud ühe põlletäie kive merde, põllekanne katkenud, kivid kukkunud maha ja jäänud sinna paika, kus nad praegu on.
Kolmas Vanapagan Koodiorus elanud tasahiljukesi. Sagedaste tassinud ta mõisaherraste keldrivõtmed ära, kus ta siis üht ja tõist maiust nosimas käinud. Herraste toapoiss Mats olnud Vanapaganaga sõbramees, kes siis igakord härra palve pääle põrguhauas võtmede järel käinud. Abja metsast kipunud hundid sagedaste Vanapagana naha peale, kus ta siis igakord nende eest Kariste järve peidupaika pugenud.
H III 28, 97484 (2) < Smolenski - E. Kitzberg (1896).
Karksi vägimehed
Karksis elanud muiste kolmes "põrgus" koopaelanikud vägimehed oma perekondadega, üks lossi juures, teine Koodiorus, kolmas Mäkistes. Lossi vägimeest hüütud Lasnaks, Koodioru oma Lisnaks; Mäkiste vägimehe nimi on meie ajal ununud. Lasna ja Lisna pidanud head sõprust. Jaganud kõik vennalikult, omandanud ühiselt maja- ja muid riistu. Tarvitanud Lasna mingisugust majariista, hüüdnud ta Koodiorgu: "Lisna, anna Lasnale labidat, kirvest!" Kohe visanud Lisna Lasnale nõutud asja kätte. Niisama Lasna Lisnale, kui Lisna midagi tarvitanud.
Igapäev küpsetanud Karksi ja Koodioru omad leiba. Iga korra saatnud teine teisele külaleiba. Üks leib arvatud vähäks, visatud ikka kaks leiba korraga teisele kätte.
Vägimeeste pojad käinud tihti lihtinimeste majades mõnesugust vallatust tegemas. Söönud heinalistel pudrukarbid, töölistel leivakotid tühjaks, pannud kivid asemele. Korra lõpnud Karksis täkk ära. Raibe visatud orgu. Vägimeeste poisid võtnud ilma kellegi nägemata selle raipe, viinud lossi söögituppa lauale, pannud noa ja kahvli kõrvale.
Vahel käinud vägimeeste pojad külalaste seas, mänginud nendega kurni, vedanud vägipulka, löönud hundiratast ja teinud muid tükka. Võit jäänud iga korra vägimeeste poistele.
Korra sammunud üks naine Koodiorust mööda. Äkisti vägimees ta juures. Ütleb: "Tule minu juurde last imetama. Minu naine läks vanale isale külaliseks!"
Ei aita midagi, naine peab kaasa minema. Vägimees viskab naisele naise omasuuruse karuse jõmsika sülle. Ütleb: "Imeta mu poega!" Eks naine imeta. Kui laps imetatud, saadab vägimees naise "põrgust" ilusasti jälle välja ja annab talle vaevapalgaks raha. Naisel ometi nii kange hirm omasuuruse imeja eest, et edespidi enam ei julge Koodioru vägilaste lähedale minna.
Mäkiste vägimehe ema käinud teine pool jõge suure kivi juures sagedasti vihtlemas, komistanud kevadel suure vee ajal, uppunud jõkke. Teised vägimehed tulnud, viinud eide Pööglesse Leisi talu maa peale, matnud sinna maha, veeretanud suure kivi hauale. Seal kibi praegu alles näha.
Kohalikkude elanikkudega saanud vägimehed hästi läbi. Mõnegi korra teinud nad neile head. Kohalikud elanikud palunud tarbekorral vägimeeste abi ja need tulnud palujatele appi.
Vägimehed elanud väga vanadeks. Nende elu ajal asunud nende ümbrusesse ikka enam ristiinimesi. Vägimehed selle vasta olnud ju muistsest ajast peale paganad. Uuemal ajal on seepärast vägimehi hakatud vanadekspaganateks hüüdma.
Tõepoolest ei ole neil vägilastel ometi vanadepaganatega mingisugust tegemist.
Karksi elanikud armastanud kristlasteks hakates palju vaimulikka laulusid laulda. Kodu ja väljas, nurmel ja niidul, mäel ja orul kõlanud vaimulikud laulud neiude ja naiste suus. Niisugune vaimulikkude laulude laulmine pahandanud Karksi vägimehi kangesti.
Veel teise süü pärast pahandunud vägimehed. Karksi elanikud hakanud palju karja kasvatama. Põrgute ümber uitnud igal pool ristinimeste karjad; härjad möiranud ja kaapinud ega annud vägimeestele sugugi rahu.
Korra tulnud kõik kolm vägimeest, Lasna, Lisna ja Mäkiste oma kokku nõu pidama, mida niisuguses täbaras seisukorras teha, mil kodu enam koduna ei tundunud. Ühelmeelel otsustanud vägimehed: "Karksist ära kolida mujale paremasse asupaika!"
Varsti korjanud vägimehed kimpsud-kampsud kokku, tõstnud selga, läinud kõigi naiste, lastega uut asukohta otsima. Minnes sajatanud üks vägimees eneste ärasaatjaid: "Kadugu tüdrukute häbi ja -härgade kasv!" Sestsaadik kadunudki Karksi tütarlaste häbitundmine. Enne olnud nad kiiduväärt kained ja häbelikud. Niisama jäänud kängu härjad, kes Karksis varemalt, suured kui metssõnnid, möllanud ja möiranud. Teated puuduvad, kus koopaasunikud Lasna, Lisna ja Mäkiste oma perekondadega enestele uued asupaigad leidnud.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 118-120.
Mäkkiste põrguhaud
Pöögle mõisa kohal üle laia oru Polli Mäkkiste talu maa piiris on järsu oru kalda sees ilus liivapae koobas, arvata 3 sülda kõrge, mis päält püstköögi moodi kokku käib. Koobas on alt 4 kuni 5 sülda lai, tema seest viriseb ilus selge allikas välja. Sääl elanud enne vanal ajal Vanapagan. Aga sest saadik, kui meie maal vaimulike laulusi laulma hakatud, olla ta säält ära läinud. Sell ajal ei ole mitte üksi kirikus ja kodus lauldud, vaid ka väljas töö juures ja õitsel; isiäranis laupäeva ja neljapäeva õhtudel kõlanud metsad ja mäed küla noore neiude lahke lauludest. Ka olnud sell ajal põrguhaua, ümber alles küla kaunid karjamaad, kus härjad ammunud ja küüsi kaapinud. Seda keik pole Vanapagan sallinud ja olla viha pärast oma elukoha maha jätnud. Ära minnes olla ta sajatanud: "Kadugu tüdruku häbi ja härja kasu!" Sest ajast ei olla küla neiud enam nii kasinad ja karsid, kui endisel ajal, ka olla härja kasu kängu jäänud.
[A. Kitzberg,] Kodu-kurukesest, lk. 33, Vt. muist. 210 C.
Kõrgemäe kõrvan Vanapagane org, põrguhaud Mäkisten. Vanapagan olli sääl elänu.
RKM II 94, 285 (10) < Polli k/n., Üriküla < Mäeküla - S. Lätt < Jaak Jõnts, 80 a. (1960).
[Koodiorust Karksisse]
Üks jutt paganate mägedest
Veel on praego seda rahvast, kes usuvad ja ütlevad: metspaganaid ehk poolristimata inimesi olevat, kes mägede-orgode koobaste sees peavad elama. Rääkisid meie vanemad meile ja ütlesid ennast oma vanematest kuulnud seda, et Vana-Kariste Koodioro mäe sees, kui alles suured metsad on olnud, paganad elanud ja mito kord ennast õhtusel ajal inimestele näitnud ja mito tempa inimestele, kes pärast päeva on käinud, teinud. Neid joobnuid käkkistand ja öökäijad metsa vedanud eksituses. On nemad ka muud märki teinud, mis praeko veel alles räägitav ja mõnes kohtas nähtav on. Üks neist tempudest on see, et nemad tahtnud Kariste järvest ühe ööga kivisilda üle teha nende tarvis, kes pärast päeva sest sillast üle käivad, siis sisse järve tarvis lükata, et hinged silla tegijale saavad. Nemad on siis kive, mis väga suuredki olnud, kokko korjanud, kahekeste, teine isane ja teine tema emane. Isane on kiva üles kaalunud ja emane on neid oma põllega järve sillaks kannud; isane on seni kui emane kaks korda oma põllega on viinud, jälle kaks vare kive valmis korjand. Kui veel kolmas kord oleks saanud viia, siis oleks karta, et sild oleks valmis saanud, aga õnneks, et kukk on laulnud ja ristiinimesed olid risti ette heitnud, siis on põllepanne katki läinud ja se sild poolikul jäänud, mis oli hakatud tegema. Aga need kivid, mis praego Kariste järves vee all silla viisil paistavad, hüidvad kalamehed Varepeälseks. Kaks vare on neid kive, mis isane seni kokko korjand, alles mõisa nurme peäl: teine vare on Sõnni palvemaja taga neli ehk viis vago maad, teine jälle mõisa ja kasarmi vahel, mis keik suured ja juurega kivid on. Need paganad ehk poolristimata inimesed on ka rääkinud ja mõne ristirahva seltsist eneste sõbraks pidanud, kes nende tahtmist on teinud.
Mõnele juhatand vana põlve raha maast üles, mõnele jälle pakkunud elamise ja varanduse õnne, kui aga võtaks teha, mis tahvad: inimest tappa või muud rasket patto teha, mis inimest hukka saadab. Neid poolkuradid neid om olnud mitme ja setme mägede sees: ninda kui Karksi vana linna, Viljandi ja Koodioro, ehk Eimtali ning ka Tori haude pääl, mis tänapäevani veel lahti seisvad. Ka nemad hüidnud üksteisi vadereks; Karksin, kui sääl orrun leiba teinud, siis küsinud Kariste orust leivalappid ja hõikanud:
"Vader! heida mulle leivalappid!" Siis seda on säält siia ära kuulnud ja siit sinna visatud. Ninda on ka Viljandi ja Koodioro vahel tehtud. Ka nemad on maja peäl poolemaamehed olnud, küs ristiinimene teise poole peäl, aga tema ikka rikkam, sest ta vahel lummutamisi nägemata teise omandust ja vilja ära järgsi riisunud, ning oma aita kokko vedanud.
Tuleb üht ja teist veel neist tühjest kõnelda.
ÕES, EK 158, 13/4.
Vt. muist. 206 B.
Jääb poolele.
Vanapagane olli siin elänu. Turbasoost edesi om Kadriorg, säält olli levälapit pildun siiäpoole järve. Koobas olli nätä küll, nüüd om võsage kinni kasunu.
Kadrimägi olli ja Kadriorg olli kah sääl.
Koobas asub Vana-Kariste end. mõisa ja maantee vahel, mis läheb Hallistest Abja poole.
RKM II 94, 224 (1) < Abja-Paluoja ligidal Vana-Kariste järve ääres - S. Lätt < umb. 70-aastane naine (1960).
[Koodioru mägedes]
Koodiorun ollu kaks Vanapaganat, tõine tõise mäe sehen. Pildusid levälapit, ise ütelnud:
"Pibu, kus sa pistsid? Pabu, kus sa panid?"
Jutt olli, et Vanapagan pilliten last mõtsan. Mees lännu teed mööda, hakanu kangesti kartma, ku laits röökin.
RKM II 107, 200 (1) < Abja-Paluoja khk. - S. Lätt < Hilda Kristjan, sünd. 1895. a. (1961).
Vanapagan ja veimevakk
Korra vedanud Mäkiste põrguhaua Vanapagan külanooriguga kihla, et ta kõik veimed veimevakas enne kukelaulu üles harutab.
Noorik täitis veimevaka viltidega ja andis siis Vanapagana kätte harutada.
Vanapagan sõnama: algan õige kõigepealt nende pisikeste patakatega.
Hakkab vilditükki harutama. Töö ei edene, katsub, katsub, asjata. Hambad tööle! Vaevalt natuke vilti ära näritud, hakkavad jo hambad suus logisema. Katsub, katsub, aga juba laulab kukk. Vanapagan andis jalgadele teada.
H III 29, 719 (2) < Kroonlinn (< Karksi?) - E. Kitzberg.
Põrguhaud
Põrguaud õigatse. Üits allik tulep mäe siist vällä, seantte valge liivamägi ja. Ei jole säl kedägi. Minevaaste või kunas na käisiv siin seantse kajojese sna olt kala, igävesi vanaaiksit kalaluid saanu ja. Sääl om enne [---] kooba elänikku kik ollu. Üits vanaeit juttust ett om jälle, nii, ussedulba sehen ollu. Säl olli, seantte auk vei alla nõnda, sisse lännu. Temä om nännu. Aga ku mea käüsi sõs ess ole küll muut ku pallelt allik, nu aga mea ole tat nännu küll, sedä kohta. Suur allik tulep sält alt mäe ala. Ja valge liivamägi olli.
Aga nüid om ta kinni kasunu. Nüid om na muist vist jälle vällä sält kajonu ku käüsiv üitskõrd kajoje sit. Ja sõs, sõs sääl üleven om, ollu sõs vanajutt om sedäviisi. Üits kendral om ollu. Lossin. Ja sell om üits täkk ollu kellek ta nüüd ... sõan käünü. Aga sii täkk koolu ärä. Ja sõs mattet sinna mäerõuna pääle, selle, just selle alligu kottele või selle. Temäl om obene ärä koolu ja, sõs temä matten, sinna mäe otsa, sääl om üits vana surnuaid ka ollu ja sinna, et siin ilus koht ja matten sinna maha.
Aga üüse aet temä üles, et: "Tule üles, süümä." Obene olli ärä praet, ja nua- kahvle man ja. Ja kaits üüd är sedäsi, kolm, kolm üüd, kolmas üü ka taga järgi. Sis sii ess ole aidanu sõs võtten obese sält vällä ja panden tõisse kohta matten maha. Sõs ess ole ämp, ämp süümä aet. Nuh, sedäsi om, vanarahva jutt. Et säält olli sis põrguaud tal nimes saanu, selle, selle kohal. Allik om säl al ja, et sii põrglaste koht olli, et nemä sinna obese mattiv [---] si om, siin üle oru raasik maad, pallu maad ei jole siit meilt. Ja ega me ka tat küll ei usu, et tat om ollu põrgut. Aga nuh, vanarahvas tat usksive.
KKI MT 213, 15-18 - A. Univere, S. Tanning (1958).
Trükitud: S. Tanning, Mulgi murdetekstid, lk. 102-103.
Vanapagana kodu
Õitseline maganud korra Koodiorus suure kivi külle all. Korra keskööl kuulnud ta üht häält ütlema:
"Kasi minu koja ukse alt ära!"
Mees tõuseb ülesse, vaatab ümberringi, ei miskit näha-kuulda. Heidab jällegi magama. Uueste öeldakse: "Kasi minu koja ukse alt ära!" Mees magab edasi. Veel kolmat korda kuulab ta neid sõnu. Äkiselt on kange mühin ja kohin kuulda, kaks tugevat kätt haaravad mehe jalgadest kinni ja viskavad mehe kaugele eemale, põõsastikku.
Mees saanud viskamisest nii häda, et end hulgal ajal pole liigutada võinud. Kui ta viimaks toibunud, näinud ta vanapaganaid kui heinasaadusi kivi alt välja ja sisse käima.
H III 29, 722/3 (4) < Kroonlinn (< Karksi khk.?) - E. Kitzberg.
Mees sai Koodiorun surma. Tulli veskelt ja olli surnu. Naisel olli sis unel näüdet, et sääl rumbi all om kolmeharuline hark, selleg om su mees ärä tapet, vanapagane om tappen. Ku rumpi paranted, tulliki kolmeharuline hark vällä.
RKM II 107, 328 (4) < Abja-Paluoja khk. - S. Lätt < Anna Teener, 75 a. (1961).
Jaksoni Elts või kes ta olli, tullu ööse masine mant, hakanu Koodiorust läbi tuleme, valge koer ollu ehen, raputen temal vett pääle, es lase tulla. Lännu sis tagasi ja tullu ümmert suurt teed möödä.
RKM II 107, 328 (5) < Abja-Paluoja khk. - S. Lätt < Anna Teener, 75 a. (1961).
Sõnni talu tüdruk ollu pühäbe hommuku karjan ja laulen kangest. Härg kaapin ja röökin kah hirmsast, möügin sedäsi.
Vanapagan tullu august vällä, kaits kätt perse pääl, ollu kangest unine ja tahten magade. Laube õhtu ollu temäl pallu tööd, mehe ja naise-tüdruku kakliv, temäl pal´lu tööd.
Vana sis ütelnu:
"Härjä kasu ja tüdrukude häbü piab maa päält ärä kadume!"
Nüüd omgi sedäsi, egä härjä ei kasva kah ninda suures.
RKM II 107, 328/9 (6) < Abja-Paluoja al. - S. Lätt < Anna Teener, 75 a. (1961).