Karja
[Kivi Karja kiriku ukse ette]
Vanapagan toond Sõrve säärelt suure kivi, tahtnd selle Karja kiriku ukse taha viia, kui kerkus jutlust tehtakse, et inimesed äi saaks änam kirikust välja. Saand juba Nõmme küla kohta. Sääl Nõmme küla kuked hakkand laulma, siis põllepaelad läind katki ja kivi kukkund sõnna maha Viilu määle. See suur kivi on praegu veel Viilu määl näha.
ERA II 201, 286 (1) < Karja khk., Pärsamaa v., Luulupe k. - K. Lepp < Aleksei Lants, sünd. 1857. a. (1938).
Vrd. HVM II, muist. 17-21.
[Kivid Kärla kiriku ukse ette]
Oriküla mõisa, Karida küla ja Vessika talu vahel väljal on suur [hulk] suuri kivisid üheskoos. Neist räägitakse, et Vanapagan tahtnud neid Kärla kiriku ukse ette viia, aga Karida küla kukk laulnud ennem ja seega kukkunud kivid põlle seest maha. Nimelt olnud Vanapoisil see pahandus, et inimesed palju kirikus käivad ja temast ära taganesivad.
H IV 2, 282 (5) < Karja khk. - T. Undritz < J. Jõgi (1886).
Vrd. HVM II, muist. 17-21.
Kiratse küla suur kivi
(Vanapagan kannab kivi Kaarma kiriku ukse ette.)
KKI MT 82 < Karja khk., Leisi v., Nurme k. - M. Must < L. Kallas (1950).
Trükitud: HVM II, muist. 17 D.
Tekkemuistend
See suur kivi, mis praegu Kiratse küla juures tee ääres seisab, selle olle Vanakuri sinna toond. Ehk ta oleks kivi edasi ka veel viind, aga kukk oli laulma hakkand ning Vanakurja põllepaelad läind katki selle suure kohkumise pääle. Sinna see kivi siis jäigi.
RKM II 2, 526 (22) < Karja khk., Leisi v., Aru k. - H. Mägi < Sohvia Sulg, 70 a. (1946). Vt. Kivi Kaarma kiriku ukse ette, muist. 279; HVM I, muist. 112 ja 113 F; HVM II, muist. 39 ja 45.
[Kiratsi kivi]
(Vanapagana naine näitab Tõllule kivikandmisel oma jõudu, kivi kukub Kiratsis maha.)
EKS 4°5, 393 (378) < Karja khk. - V. Mägi (1889). Trükitud: HVM II, muist. 67.
Kuradikivi
Karja kihelkonnas Pärsamaa vallas Ratla külas Salu karjamaal on Kuradikivi. Nime saanud kivi sellest, et Vanapagan soojal päikesepaistesel ilmal sellele kivile magama heitnud. Mehike ei märganud sugugi, et piksepilved tõusnud ja vaja pikse eest varjule pugeda. Ennä, eks pikned näinud Vanapagana kivi otsas magavat. Kohe annud Vanapaganale välguga pihta. Esimese välgu järele tulnud veel teine ja kolmas.
Välgud löönud Vanapagana kivi otsas surnuks, löönud ülepea niisuguse jõuga Vanapagana pihta, et Vanapagana kuju kivisse järele jäänud. Seal olnud varemalt selgesti näha Vanapagana pea, sarved, saba ja muud kehaosad. Meie päevil on kuju palju segasemaks jäänud.
E XI 52 (140) < Karja khk. - M. J. Eisen < K. Mägi, 50 a.
Vt. Vanapagana peidukivi välgu eest, muist. 391-395.
Kuradikivi
Kivi asub Salu talu põllu ja karjamaa aia sees. Kivi on umbes kolm m kõrge ja ülevalt umbes kaks m² lai.
Kord Kurat tulnud Tagaverelt ja päikese loojaminekul jõudnud ta selle suure kivini. Kurat oli olnud juba kolm ööd ilma uneta ja sellepärast tahtnud ta kangest magada. Läinud siis kivi otsa ja jäänud varsi magama ja maganud kuni hommikuni, kui kukk ta üles ajas oma lauluga. Kivi olnud aga päevasest soojusest alles sula, ja kui nüüd Vanapagan oli öö seal otsas maganud, tundis ta hommikul, et kivi oli igast poolt nõnda kontide järele, et põõnutaks veel terve päeva, aga kukk muudkui aga laulnud, mis mehikese kivilt tõrjunud.
ERA II 230, 45/6 (5) < Karja khk., Pärsama v., Ratla k. - A. Aav < Viiu Kohata, 63 a. (1939).
Kui Kurat katsus kiviga jõudu
Kurat tulnud Saaremaale ja lonkinud tühja kõhuga ringi. Korraga satunud Kurat lambakarjase, suure kõhutühjuse pärast pannud ta kõik lambad kõhtu. Kõht saanud hästi täis ja Kurat olnud jällegi oma jõu peale uhke ja lubanud kivil, mis oli suurimaist karjamail, juured ülespidi pöörata. Pannud siis kivile rinna taha, lükanud kõigest omast jõust, aga kivi ei liikunudki paigast. Kurat lükanud kivi nii tugevast, et ta käed, rind, põlved ja otsaesine ühes sarvedega kivise läksid. Ja et sellel kivil Kuradi jäljed on, nimetab rahvas teda Kuradikiviks.
ERA II 230, 56/7 (16) < Karja khk., Pärsama v., Ratla k. - A. Aav < R. Lember, 13 a. (1939).
Penimägi
Kui vanal ajal Karja kirikut hakatud ehitama, siis pannud Koikla, Lõppi ja Räägi küla rahvas koorma kivisi kiriku ehituse tarvis ree peale ja neli paari kõige paremaid härgi, mis nende küla seest leida on olnd, ree ette ja hakand minema ja tahtnud senna kohta kirikut ehita, kuhu härjad kõige esiteks seisma jäävad. Minema hakates läind härjad paarkümmend sülda edasi ja jäänd ühe veikse mäekünka otsa. See mägi, kuhu härjad seisma jäänd, on nimega Papimägi, aga seda ma ei tea, kust see nimi on tulnud. Sääl arvand härgade ajajad kirikuplatsi liig külade ligidal olevat ja võtnud nõuks senna kirikut ehita, kuhu härjad teist kord seisma jäävad. Edasi minnes jäänd härjad senna kohta teist kord seisma, kus Karja kirik on, ja nendest kividest olla esimised nurga- ja vundamendikivid pandud. Selle üle olnud Vanakuradil nende kolme küla rahva üle kade meel ja tahtnud nii kõrge mäe neile ette teha, et naad sellest üle kirikule ei saa minna. Kurat hakand mäge tegema ja pannud seitsme versta pitkuse mäe põhja ümber nende kolme küla maha ja teind kolme kunni viie sülla kõrguseni, siis kikerdand Kurat ühte suurt kivi ja tahtnud mäe otsa ajada, aga tema õnnetuseks ja inimeste suureks õnneks rüüstand Kurat ühe terava kiviserva vastu omal tüki kõhunahka pealt ära. Siis jätnud ta mäe tegemise nõuks. Oma seitsme verstase pitkuse läbi saand mägi omale nime Penikoorma mägi ja aegamööda kadus koorm vahelt ära, nenda et praegu kannab ta nime Penimägi.
E 41568/71 (4) < Karja khk., Koikla k. - J. Nau (1901).
[Odalätsi allikad]
Vanapagan saanud Odalätsi küla kuhal pihlamalakatega peksa. Vanapagana oda läind katki, siis karjund ikka: "Oda läts!" ja "Oda läts!". Sest jäändki Odalätsi küla nimeks. Vanapagan põrutand sääl Põdura mõisas Kihelkonnal nii kangesti jalgega, jalajäljed jäänd allikateks, sellepärast on sääl niipalju allikaid. Sääl oli Vanapagan merese aetud. Vanapagana luud olla veel meres, ajada sääl pailu laevu hukka. Tursad söönd sääl Vanapagana kontide päält liha, sellepärast nende pead olla paistetand.
ERA II 201, 287/8 (4) < Karja khk., Pärsamaa v., Luulupe k. - K. Lepp < Aleksei Lants, sünd. 1857. a. (1938). Vt. HVM II, muist. 115, 161, 162, 165.
[Vanapagan neab mesilased]
Vanapagan tahtnd Sõrve säärt Salme jõõst saadik merese tõugata, aga ühe Mardi (perenime änam ei tea) mesilased tulnd Vana kallale ja hirmutand ta säält minema. Sellepärast Sõrves änam mesilasi pole, et Vanapagan olla need ää needind.
ERA II 201, 286/7 (2) < Karja khk., Pärsamaa v., Luulupe k. - K. Lepp < Aleksei Lants, sünd. 1857. a. (1938).
Vt. HVM II, lk. 55-56.
[Karja kirik]
(Vanapagan lõhub öösi päeval tehtud Karja kirikut.)
Trükitud: HVM II, lk. 388/9.