Jüri
[Sukasilla mägi]
Raudalu postmaantee ääres, mis Tallinna ligidalt Pernu postmaantee pealt ära kallab ja Raplast läbi Pernu läheb, on Kurna mõisa maa peal Raudalu kõrts, kust maantee ka nime saanud. Ja talitee ääres on Katku kõrts. Mõlema kõrtside vahet on arvata kolm versta, mis kange tüma soo on. Ennemuiste ükskord tahtnud Vanapagan neid kõrtsisi ühe tee läbi üle soo ühendada, et siis joodikutel oleks hea teisest teise minna jooma peale, kellest tal väga hea meel oleks olnud, muidu inimesed peavad 2-3 versta ringi käima, külast läbi. Selletarvis ajanud Vanapagan ühe suka Kurna männikust liiva täis ja hakanud sukka järel vedama Raudalust Katku poole. Liiv jooksis sukasäärest välja ja jäi ilusaks mäeks taha, mis arvata verst maad pitk on. Ena viimaks kulunud sukasäär katki ja liiv jooksnud puhas välja, sellepärast jäi tee poolele, sest Vanapagan ei läinud enam uut sukka otsima. Sellepärast hüütakse seda mäge tänapäev veel Sukasilla mäeks, mõnes kohas kasvavad ka tammevõsud seal mäel.
H II 58, 165 (1) < Jüri khk. - J. Saalverk < Jaan Peltong (1896). Vt. Sild Halliste jõele, muist. 210.
Sukasilla mägi
Lehmja küla heinamaal tüma soo sees endiste Raudalu ja Katku kõrtsi vahel (praegust on nimetud kõrtsid talukohtadeks muudetud) on üks kaunis kõrge mäeseljandik, mis Sukasilla mägi hüütakse. Vanapagan tahtnud sealt soost silla läbi teha, et joodikutel oleks hea teisest kõrtsist teise minna, vahest saab joodikul himu ühest kõrtsist otsa, kas teine kõrtsmik ei anna vahest võlga või muud. Selleks ajanud ta oma suka liiva täis, kannud selle soosse ja hakanud oma järele lohistama. Sukast välja voolavast liivast jäenud suur kõrge mäeseljandik järele. Seda tööd toimetanud Vanapagan, nagu harilikult igas vanajutus, õhtu poole ööd enne kukelaulmist; harilikult hakkavad kuked ikka ju kella kahetõistkümne ajal laulma. Saanud Vanapagan ju hulga maad silda valmistanud, vot siis laulnud kukk ja sest ehmatanud Vanapagan kangeste ja pannud jooksu, jätnud silla poolele. Nimetud kõrtside vahet on 3-4 versta, aga silda on umbes versta osa, suurem osa jäi tegemata.
E 49075/6 (5) < Jüri khk., Kurna - J. Saalverk (1914).
Vanapagan Suuresoo peal silda tegemas
Jüri ja Harju-Jaani kihelkondade rajal on üks suur tüma sood, mis mitme valla maa sisse ulatab. Seda sood on Jüri khk. Rae, Vaida ja Aru küla maa peal ja Jaani khk. Pitkavere ja Perila maa peal, ta pidada 9 versta pitk ja 5 versta lai olema; kohalised rahvas hüüavad teda Suursoo. Talvel käib sealt suur otsene Jaani ja Kose kihelkonna rahva linnatee üle. Sealt oleks ka suvel hea otse olema linna tulla, aga ei saa läbi.
Sellepärast ükskord üks Pitkavere valla mees palunud Vanapaganat, et tema teeks silla Suurestsoost läbi ja lubanud selle eest oma hinge Vanapaganale. Vanapagan olnud selle kaubaga rahul ja hakand ühel öösel kiva kandma ja silda tegema.
Hakanud Urbse kõrtsi juurest peale, saanud niikaugele kui Jäära kõrtsini. Sääl sees on ka mõned mäenukid, kus kõrtsid peal on. Siis laulnud kukk, Vanapagan ehmatanud sellest kangeste, nii et põllepaelad läinud katki, kellega ta kiva tassinud. Juba kukk laulnud teist korda, Vanapagan katsunud aga et minema saanud. Sild jäenud poolele ja Vanapagan mehe hingest ilma. See sillakoht on praegustgi veel selgeste näha.
H II 65, 615/6 (24) < Jüri khk., Rae v. - J. Saalverk < J. Lustverk (1898).
Teine Sukksild on Jüri kihelkonnas Lehmjas endise Katku ja Raudaru kõrtsi vahel pehmes soos.
Vanapaganat pahandanud pehme soo; Kuri ei pääsnud ise ega ta jüngrid ühest kõrtsist teise. Tarvis aga pea ühes, pea teises kõrtsis käia. Vanapagan arvama, mida teha. Üks, kaks, kolm nõu peetud: sohu sild ehitada. Üks häda ometi: puudub vanker liiva vedamiseks, puudub niisama kott liiva sissepanemiseks; ei saa sedaviisi seljaski liiva kohale viia. Aga ega Vanapagan nõunäljane ole. Ei muud kui sukk jalast, liiv suka sisse. Võtab suka selga, sammub sukaga soo äärde. Soo ääres viskab suka seljast maha, hakkab sukka taga vedama.
Sukka taga vedades tekib sohu kõrge liivaseljandik. Juba verst maad uut silda valmis. Korraga, oh häda! laulab kukk. Vanapaganal ei enam aega. Annab jalgadele valu, et koleda kuke küüsist pääseda. Sillaehitus pooleli. Ei Vanapaganal teine kord enam tahtmist tööd jätkata. Pooleli töö tänapäevani alles näha.
Sukaga kantud liiva järele hüüab rahvas kohta meie ajani Sukksilla mäeks.
M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 104-105.