Anseküla

[Kivi Kassemaa juures meres]
(Jumal viskab selle kiviga Vanapaganat, kes viib maatüki Kuressaare linna hävitamiseks.)
H II 18, 923/4 (1) < Anseküla khk. - Leppik (1888).
Vt. muist. 464.

[Vanapagana jäljekivi]
Vanapagana jäljekivi on Lõmala küla mõisametsas. Kivil on jalajälje kuju. Vanapagan olla seal vanasti suure laeva ära vaibutanud ja sest jäljekuju järele jäänud.
E 60757 (42) < Anseküla khk., Abruka v. - T. Kalio < Miller, 65 a. (1924).

[Kivi Kaavi külas]
Kaavi külas nn. Riiu heinamaas on suur kivi. Vanarahva suu teab sellest kivist palju rääkida. Tihti mänginud Vanapagan seal kivi otsas torupilli. Pillilooks olnud tal:
"Vit-vaterdi va vol,
vit-vaterdi
vii va vol."
Ja praegugi võivat veel näha Vanapagana istmeaset ja jalakandade kohti kivi sees. Ja rahvasuu räägib, et kivi olnud nii suur, et olnud ühe talumehe heinaküüni seinaks. Nüüd aga on heinaküün lagunenud, aga kivi peab seisma veel praegugi selsamal kujul seal heinamaal.
ERA II 231, 497/9 (7) < Anseküla khk., Salme v., Vintri k. - Torgu v., Kaavi k. - M. Pihl < Triin Pihl, 72 a. (1939).

Kuidas Abrugu saar sugend on
Ühekorra, kut Kuresaare võrst hakkand omale seia linna tegema, olnd va Vanapoiss sellepärast hirmus vihane ning tahtand Kuresaare võrsti keige linna ning rahvaga maa pealt ette tükkis ära kautada. Eks taal siis ikka nõud pole ka. Siis läind tene Kuramaale ning hakkand sääl ühte armutu suurt tükki maad välja kaevama, et seda siis seia Kuresaare linna peele tuua. Kas see kaevand ning kraapind sääl ühed ilmad ajad (vaada koos sa siis seokese suure tüki maad välja saad). Viimaks saand siis see tüki välja, ajand oma selga ning pand Kuresaare poole lindma. See on jo muudugid tääda, koest seokene suur tükk maad välja võetakse, et sõnna suur auk taa jääb. Sääl kuhas peab paergu Kuramaal järi olema. Vanapoiss olnd juba ette üsna Kuresaare lihidal ning mõtlend: vaest mõned seokesed tükid on mool nurja läind, aga jo see ikka korda lihab. Seekorra saa ma ometi Vanadjumalad petta, tema on jo ikka inimessi oort abis. No suur koorm vaibund va mihel püsut teise külje peele. Vanapoiss nüksand siis paramidi selga. Äkist patsatand jälle sääma tiiba peelt tükk maad mere. (See on jo see Kirju rahu, natuse Abrugust Kuramaa pool üks 28 võrsti.) Vanapoiss kohkund natuse ning vätsind aga edasi. No Vanajumal juhtund jälle nägema, et Vanapoiss siukest tükki tegemas on, muud kut võttand suure kivi käde ning virutand sellega va Vanapoisi sääma tiiba pihta. Oh sa poiss! Vanapoiss kohkund nenda, et va tagumine ots pääsend ka lahti, see, mis paergu Linnusita sääreks hüüteste, ning see kivi on paergu seal Kassemaa juures meres ka näha, missega Vanajumal viskand oli. No Vanapoiss olnd nenda visa hingega, siis Jumal virutand vasagu tiiba peele ka kaks suurt kivi, siis veel Vanapoiss tulnd oma kandamaga ülalt keerdes. Tahtand tene siis veel abi hüüda, no suu jooksend vett täis, paljas plurin olnd taga: Abrrroo. Sellepärast hakatud siis seda maad Abrugu maaks hüütema. Nee kaks suurt kivi on paergu teine Vahase maal, teine Vahase ning Abrugu vahel Vaherahus. See kivi, mis Vahases on, see on luhki läind:, teeb, on kou ta luhki löönd või on ta taevalt nii suure jooniga visatud, et ta luhki läind on. Selle järge on inimesed sääl hirmsast tontisid näind, jo va Vanapoiss ikka sääl siis veel pärast viirustamas olnd on.
H II 18, 923/4 (1) < Anseküla khk. - Leppik (1888).
Vt. HVM II, muist. 104.


E 40271/6 < Anseküla khk. - F. Peters < V. Arge (1900).
Vt. HVM II, muist. 104 A.

H.
E 52466/7 < Anseküla khk. - V. Arge (1900).
Vt. HVM II, muist. 104 B.

[Abruka]
(Vanapoiss tahab hävitada Kuressaare linna ja toob Kuramaalt tüki maad. Jumal viskab teda kividega, nii et ta upub, enne veel hüüdes: "Abrrooo!") Vt. muist. 464.