Veel on praego seda rahvast, kes usuvad ja ütlevad: metspaganaid ehk poolristimata inimesi olevat, kes mägede-orgode koobaste sees peavad elama. Rääkisid meie vanemad meile ja ütlesid ennast oma vanematest kuulnud seda, et Vana-Kariste Koodioro mäe sees, kui alles suured metsad on olnud, paganad elanud ja mito kord ennast õhtusel ajal inimestele näitnud ja mito tempa inimestele, kes pärast päeva on käinud, teinud. Neid joobnuid käkkistand ja öökäijad metsa vedanud eksituses. On nemad ka muud märki teinud, mis praeko veel alles räägitav ja mõnes kohtas nähtav on. Üks neist tempudest on see, et nemad tahtnud Kariste järvest ühe ööga kivisilda üle teha nende tarvis, kes pärast päeva sest sillast üle käivad, siis sisse järve tarvis lükata, et hinged silla tegijale saavad. Nemad on siis kive, mis väga suuredki olnud, kokko korjanud, kahekeste, teine isane ja teine tema emane. Isane on kiva üles kaalunud ja emane on neid oma põllega järve sillaks kannud; isane on seni kui emane kaks korda oma põllega on viinud, jälle kaks vare kive valmis korjand. Kui veel kolmas kord oleks saanud viia, siis oleks karta, et sild oleks valmis saanud, aga õnneks, et kukk on laulnud ja ristiinimesed olid risti ette heitnud, siis on põllepanne katki läinud ja se sild poolikul jäänud, mis oli hakatud tegema. Aga need kivid, mis praego Kariste järves vee all silla viisil paistavad, hüidvad kalamehed Varepeälseks. Kaks vare on neid kive, mis isane seni kokko korjand, alles mõisa nurme peäl: teine vare on Sõnni palvemaja taga neli ehk viis vago maad, teine jälle mõisa ja kasarmi vahel, mis keik suured ja juurega kivid on. Need paganad ehk poolristimata inimesed on ka rääkinud ja mõne ristirahva seltsist eneste sõbraks pidanud, kes nende tahtmist on teinud.
Mõnele juhatand vana põlve raha maast üles, mõnele jälle pakkunud elamise ja varanduse õnne, kui aga võtaks teha, mis tahvad: inimest tappa või muud rasket patto teha, mis inimest hukka saadab. Neid poolkuradid neid om olnud mitme ja setme mägede sees: ninda kui Karksi vana linna, Viljandi ja Koodioro, ehk Eimtali ning ka Tori haude pääl, mis tänapäevani veel lahti seisvad. Ka nemad hüidnud üksteisi vadereks; Karksin, kui sääl orrun leiba teinud, siis küsinud Kariste orust leivalappid ja hõikanud:
"Vader! heida mulle leivalappid!" Siis seda on säält siia ära kuulnud ja siit sinna visatud. Ninda on ka Viljandi ja Koodioro vahel tehtud. Ka nemad on maja peäl poolemaamehed olnud, küs ristiinimene teise poole peäl, aga tema ikka rikkam, sest ta vahel lummutamisi nägemata teise omandust ja vilja ära järgsi riisunud, ning oma aita kokko vedanud. Tuleb üht ja teist veel neist tühjest kõnelda.
ÕES, EK 158, 13/4. Vt. muist. 206 B. Jääb poolele.
(Karksi ja Koodioru vanapaganad viskavad leivalabidat, millel on katsekakk, öeldes: "Lisna, säh leivalasna!")
H III 28, 974/84 (2) < Smolenski – E. Kitzberg (1896). Vt. Vanapaganate elukohad, muist. 542 A.
7 ehk 8 versta on säält õigeste Karksi kirikomäedesse ja sääl olnud üks niisugune sarvikute asse. Siis olnd neil üks vanatütrik. Kui leiba tarvis olnud, siis pandud see tütrik leivalapjo pääle ja visatud Karksi mägedesse, ja kui tarvis oli, siis visatud Kariste Koodioro mägedesse, sest et neil üks leivalapju oli ja see vanatütrik leivategija.
EKS 8°2, 37 < Rõngu khk. < Halliste khk., Kariste v. – J. Jutus (1877).
Kord viskanud kaks Vanapaganat leivalabidat. Koodiorg asub Pöögles ja Sokkaorg Karksis. See vahemaa on umbes kuus kilomeetrit. Kui üks Vanapagan teist viskama oli hakanud, ütelnud: "Läsna, seh levalisna!"
Teine oli viskanud ja öelnud: "Lisna, seh livaläsna." Nende Vanapaganate nimed olnud Lisna ja Läsna. Nad elanud seal suurtes maa-alustes koobastes, mis praegugi veel alles on.
ERA II 236, 43 (2) < Saarde khk., Voitveti v, < Karksi khk., Polli v. – A. Pärna < Marie Pärna, 53 a. (1939).
Minu ema rääkis iki, et Karksist visand leivalabidast Vana-Kariste orgu Vanapagan iki.
RKM II 1, 36 (3) < Viljandi < Kõpu – S. Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944).
Vanapagan ol´li Karksi orust levälapit pilden Karisteni väl´lä.
RKM II 96, 101 (1) < Abja raj., Polli k/n. – V. Jürken < Aleksander Rängel, 70 a. (1960).
Paganid om Koodiorun ja Karksi lossimäe all ollu. Kolm tükki ollu, olli lämit leibä visanu üittõistel.
RKM II 107, 44 (5) < Abja raj., Uue-Kariste as., Kassimõisa – S. Lätt < Jaak Heil, 82 a. (1961).
Koodiorun olli vanapagane jah elänu, Karksi vanapagane ollive suppi jaganu. Levälapit kah olli visanu.
RKM II 107, 53 (1) < Abja raj., Halliste k/n., Risti al. – S. Lätt < Anu Vomm, 84 a. (1961).
Ligi Kariste kroonumõisat on üks org mõne auguga, mida rahvas Koodioruks kutsub. Sääl elanud ennemuiste Vanapagan. Inimestega elanud ta väga sõbralikult. Kui mõisa aidavõtmed ette jäänud, siis varastanud Vanapagan võtmed ära ja viinud Koodiorgu. Rahvas teab rääkida, et mitu ja mitu korda aidavõtmetel Koodiorus järel käidud. Paganad annud ka lahkeste kätte, ütelnud, kui nad võtmeid ära ei too, ega neid siis keegi vaatama ka ei tule.
Karksi kihelkonnas Mäkiste talu krundi sees on ka üks vanapaganate elukortel, sääl on praegugi maa-aluseid teesid, esimine suur koobas on peaaegu suutumaks ajahamba all ära pudenenud. Mäkiste koobas elanud vanapaganatel ei olnud ise leivalabidat, sellepärast viskanud Koodioru Vanapagan Mäkiste vanapaganatele tihti leivalabidat laenuks. Seda maad kahe eluaseme vahel on umbes viis versta otseteed orgu mööda, kust ka leivalabida tee käinud. Kord viskanud Koodioru Vanapagan Mäkiste omadele jälle labidat. Käsi läinud hoogu võttes mäekingusse, sellepärast ei läinud leivalabidas ka õige kohale, vaid kukkunud poole maa peale Kaubi mõisa heinamaa peale maha. Labida raskuse pärast vajunud säält kohalt maa sügavale, kus labidas maha kukkus. Praegu on küll maa ühekõrgune, aga rohtu ei kasva sinna iialgi enam peale, vaid niitja leiab ainuult mõne punase kõrvenud kõrrekese labida asemelt.
E 25185/7 < Halliste khk., Porinuse v. – K. A. Sinka (1896).
(Mäkiste ja Koodioru vanapaganad viskavad üksteisele leivalabidat.)
E 31043/5 < Halliste raj. – H. Reissar (1897). Vt. Vanapagana tasu või kink, muist. 603 C.
(Vanapaganad viskavad Koodiorust Mäkistele leivalabidat.)
ERA II 235, 81 (1) < Halliste khk., Abja-Paluoja – Uue-Kariste v. – A. Heinsalu < Mari Riisalu, sünd. 1871. a. (1939). Vt. Vanapagana needus, muist. 623 D.
Koodiorg asub Vana-Kariste vallas Kariste järve lähedal. Sääl orus oli vanasti Vanapagan Lisna elanud. Vanapagana vend Lasna oli elanud Mäkiste põrguaugus. Neil olnud kahe peale üks leivalabidas. Kui Lasna tahtnud leiba teha, hüüdnud ta, et: "Viska, Lisna!" Lisna hüüdnud, et: "Püüa, Lasna!" Kui Lisna tahtnud leiba teha, hüüdnud ta, et: "Viska, Lasna!" Lasna hüüdnud, et: "Püüa, Lisna!"
Koodiorus elav Vanapagan elanud esmalt inimestega päris sõpruses. Ta kutsunud inimesi enda juurde söömagi. Kui inimestest mõni söögi ajal nimetas jumalat, muutunud toit sedamaid sõnnikuks ega kõlvanud süüa.
Pärastpoole pole Vanapagan inimestega enam nii sõbralikus vahekorras elanud kui enne. Ta oli inimestelt toitu hakanud varastama. Moondanud enese nägematuks, läinud inimeste elamutesse ja valvanud seal. Kui inimesed toitu lauale toonud, pannud Vanapagan jala ette ja inimene kukkunud pikali. Toidukauss kukkunud ka ühes maha ja läinud katki. Kui siis inimene kurja nimetanud, saanud Vanapagan toidu kõik omale. Kui ta aga jumalat nimetanud, pole saanud Vanapagan midagi. Ükskord varastanud Vanapagan kellegil mehel naise ära ja pannud oma tütre asemel. Mees saanud varsti pettusest aru. Ta läinud targa juurde nõu küsima, kuidas oma naist kätte saada. Tark käskinud sauna ukse ette augu kaevata ja tuliseid süsi augu põhja panna. Küll siis saavat oma naise kätte. Mees teinudki targa nõu järele. Kaevanud augu, pannud söed põhja, katnud augu päält kinni ja käskinud Vanapagana tütart sauna minna. Vanapagan aga valvanud kogu aeg tütart ega lasknud teda sütele astuda, vaid viinud mehele oma naise kätte. Vanapaganast olid inimesed viimaks siiski lahti saanud. Ta kadunud ära kui tina tuhka.
ERA II 236, 323/6 (5) < Halliste khk., Porinuse v., Kaubi k. – E. Laanemäe < Ann Akel, 72 a, (1939).
Levälapjut pildun Vanapagan Koodiorust Mägiste orgu. Sääl om siantsid põrguauka või aua – mis na oleve sääl.
ERA II 124, 69 (2) Halliste khk., Vana-Kariste – L. Takk < Mari Juhanson, 59 a. (1936.).
Koodiorun elas Vanakurat. Ja teine elas Mäkisten. Üt´s levälapi olli üle kate. Siis olli üts tõisele lapide visanu. Tõine visanu jälle tagasi. Olli tullu nii kui vuhin. Tuulehoog ollu hirmus. Vanakuri istun esi labida otsa pääl.
RKM II 102, 199 (1) Abja raj. ja k/n. – E. Tampere < Saar (1961).
Koodiorgu olli Mäkiste mäest levalapit visatu. Vanapagana visasiva. Tõisel es ole levalapit.
RKM II 105, 58 (6) < Ahja raj. ja k/n., Penuja as – L. Briedis < Leena Puks, 69 a. (1961).
Vanapagan olli Koodiorun elänu. Tõine ollu sääl Mäkiste orun. Visanu tõinetõisele levälapit. Pan´d pehme levä veel lapme pääle kah.
RKM II 107, 20 (16) < Abja raj., Kuksi k. – S. Lätt < Marie Kuld, 77 a. (1961).
Koodiorus ja Mäkistes on vanapaganad elanud. Üks leivalabidas olnud, orgu mööda lennutanud. Kui ühel vaja, siis lennutas.
RKM II 107, 98 (1) < Abja raj., Kulla al. – S. Lätt < August Kikas, 81 a. (1961).
Vanapagan olli Koodiorun, Mäkisten olli kah. Mäkistelt olli Koodiorgu levälapit visanu.
RKM II 107, 150/1 (18) < Abja raj., Vana-Kariste – S. Lätt < Johanna Parro, 88 a. (1961).
(Penuja Pulgaoru vanapaganad pilluvad leivalabidat Koodiorgu.)
ERA II 58, 619/21 (3) < Halliste, Penuja v. ja vanadekodu – J. Sarv < Jaan Ilves, sünd. 1851. a. (1933). Vt. Vanapagana peres katsikul, ristsel või last imetamas, muist. 602.
Pulgaorust on levalapmit pillut Kariste orgu.
RKM II 105, 81 (17) < Abja raj. ja k/n., Penuja as. – L. Briedis < Ann Karm, 61 a. (1961).
Vanasti räägiti, et Koodiorust olevet Pulgaorgu levälapit pillutu. Vanapagane perenase visäsi. Ku Pulgaoru perenane hakas küpsetemä, sis levälapi tul´l ku siuh! Sääl [Pulgaorus] om haud – põrguhaud. Praegu om kinni vajun.
RKM II 105, 332 (2) < Abja raj. ja k/n., Penuja as. – R. Praakli < Mari Laanemets, 63 a. (1961).
Pulgaorun ülti Vanapagan ollu. Mi tennu, ei tää. Levälapit ollu pillutu Pulgaorust Kariste orgu ja säält jäl Pulgaorgu tagasi.
RKM II 105, 368 (3) < Abja raj. ja k/n. – R. Praakli < Anna Surbakov, 72 a. (1961).
Pulgaorun oleved vanapagane haudu Raussepä mäe sehen. Raussepä mäe seest visat Koodiorgu levälapit. Pulgaorun om koope ja auke, ütelse Vanapagane auk.
RKM II 107, 121 (20) < Abja raj. ja k/n., Penuja as. – S. Lätt < Kadri Muru, 84 a. (1961).
(Koodiorus ja Abia Indu kõrtsi taga elavad vanapaganad viskavad üksteisele leivalabidat.)
H II 42, 331/4 (12) < Halliste khk. – J. Jung (1893). Vt. Vanapaganate elukohad, muist. 542 C.
Põrguhaud seisab Aiba mõisa Indu kõrtsi taga. Nende mägede ja orgude sees olevad ennemuste Vanapagana suguvõsad elanud. Kui Vanapaganate naised leiba teinud, siis Aiba põrguhaua vanamoor leivalabida üle jõe Kariste Koodiorgu selle Vanapagana moori kätte visanud ja see jälle sealt omakorda tagasi, kui leivalabidat tarvis olnud, sest et kahe sugukonna peale neil üksainukene leivalabidas on olnud.
E 47820 (75) < Palamuse khk. < Põltsamaa – H. Karro < Mart Ustav (1911) = EKnS 48 XXIII 106 (182) < Palamuse < Põltsamaa – H. Karro < Mart Ustav.
Kootiorus elanud vanapaganad. Kui nende naised leiba teinud, siis olla ka need leivalabidast Kootiorust Abja põrguhauda ja sealt tagasi üksteise kätte visanud.
ERA II 153, 871 (1) < Karksi khk. – H. Länts.
Sel ajal, kui elas meie maal vanapaganaid, elas ka Koodiorus ja Abja mõisa lähedal nn. Põrgupedakus perekond vanapaganaid. Nad olnud nii kehvad, et kahe perekonna peale olnud üks leivalabidas. Vanapaganate naised teinud tavaliselt ühel ja samal päeval ja peagu ühel ajal leiba. Leiba teinud nad nii, et kui üks Vanapagan saanud pätsi leiba valmis ja pandnud küpsema, visanud leivalabida teisele Vanapagana naisele. See omakorda teinud pätsi valmis visanud leivalabida teisele Vanapagana naisele. Nii käi [---] leivalabidas Koodioru ja Põrgupedaku vahel iga leivateo aeg nii kaua, kui need vanapaganad elanud.
RKM II 99, 346/7 < Abja – L. Univer (1948).
Vana-Kariste Koodiorus oli Vanapagane kodu, kus ta elas ja töötas. Siin vahetas ta leivalabidad tõiste oma vaimudega. Ühel päeval, kui ta leiva ahju oli lasknud, siis viskas ta labida Koodiorust Õisu Jõeorgu. Oli see sääl oma töö ära toimetanud, siis viskas ta labida vingudes tagasi. Koodiorus võttis Vanapagan labida jälle vastu ja viskas säält edasi Polli Mäkkistele, sest sääl koopas elas ka üks Vanapagana vaimudest. Nii vahetati leivalabidat edasi ja tagasi. Praegu kannavad need kohad veel muinasnimesid: Koodiorgu kutsutakse kohaks, kus Vanapagan leivalabidat vahetanud; Õisu Jõeorgu kutsutakse Õisu põrguks ja Polli Mäkkiste koobast Mäkkiste põrguks.
E 3863 (5) < Paistu khk. – J. P. Sõggel (1893).
Tõine sats oli neid vanapaganid Vana-Karistes Koodiorus, tõine sats Õisu mõisa all järve ääres Põrguorus. Siis nad olid üksteisele levalapjid vahetand. Seda vahet on üks kümme kilomeetrit. Aga mis see neil visata oli, väike lapju.
RKM II 104, 254 (5) < Abja raj., Halliste k/n., Ereste k. – E. Liiv < Juhan Taklaja, 80 a. (1961).
Üks Vanapagan ollu Koodiorun, tõine Vaida orun, levälapit visand ühest orust teise.
RKM II 107, 83 (2) < Abja raj., ja k/n., Penuja as. < Karksi khk. – S. Lätt < Liidia Puust, umb. 60 a. (1961).
Vanast olli elanu Halliste kihelkonnan kolm pesäkonda kuradeid. Ühed elanu Hendrikhansu põrgun, teise Hindu orun ja kolmas pesätäus ollu Koodiorun. Neil ollu aga hulga pääle üits levälapi. Kes kunagi kõrd leiba tei, siss sellel visat lapi. Ega üüse enne kukelaulu pillut siss levälapit. Aave koguni, et mõni om peris nännu. Vanarahvas iki kõnel sihantsid jutte. Nemä ollive üüse kava üleven ja ommuku ka vara, no siss inimene olli ilma unete, näive püstjalu und, tonte ja viirastusi.
RKM II 23, 583 (20) < Saarde khk. < Halliste khk., Vana-Kariste v. ja vanadekodu – S. Karro < Jaan Sepp, sünd. 1877. a. (1950).
Vanakuri elänu Vana-Kariste järve taga soon senen, kun ta oma rahapada olli hoolega segänu. Turbasoo ollu aga pehme, ei ole ollu üttegi kivi egä küngäst. Vanapagan käünü Vana-Kariste magatsiaidan vargil, toonu omal leväjahu. Es saa aga kuskil leibä küdsäte. Tennu teine siss siiapoole järve Koodiorgu leväahju. Pildun teine siss egä üüse südäüü aig levälapit soo sisse ja soo siist Koodiorgu. Koodiorgu ei ole tohtin lapit jätta, karjatse ollo laiali kanden või asi oles avalikus tullu. Vanakuri pidänu aga ruttu tegutseme, et enne kukelaulu üle järve saab. Tullu ka iki sedä ette, et Vana üle järve es saa, olli supelnu tüki aiga sehen. Selleperäst olevet pirlaki soo puult järvepõhi tümä, Vanakuri olla ärä sõkkun. Vanal tullu üitskõrd hää laan, et ehiteb silla üle järve. Aga Vanapaganal olnud ka omad säädused. Temä ei tohtvet rohkemp üte asja man tüüd teta kui üits üüse, seni kui kuke laulme hakkave. Korjanu siss kaits põlletäüt kive ärä ja lännu kolmandege järve pääle mineme; näe, kukk hakanu enne laulme, kivi pudunu põlle siist maha, kus na pirlaki om järve veeren.
RKM II 23, 569/70 (8) < Saarde khk., Tihemetsa – S. Karro < Jaan Puusepp, 80 a. (1950). Vt. muist. 206.
Vanapagane olli siin elänu. Turbasoost edesi om Kadriorg, säält olli levälapit pildun siiäpoole järve. Koobas olli nätä küll, nüüd om võsage kinni kasunu. Kadrimägi olli ja Kadriorg olli kah sääl. Koobas asub Vana-Kariste end. mõisa ja maantee vahel, mis läheb Hallistest Abja poole.
RKM II 94, 224 (1) < Abja-Paluoja ligidal Vana-Kariste järve ääres – S. Lätt < umb. 70-aastane naine (1960).
Seda ikka räägiti, et siin Koodiorus pidi hirmus palju vanapaganaid elama. Kui ma 10-aastane olin, siis oli meil üks teenija, küll see rääkis neid lugusid, aga ei mäleta. Üle [Vana-Kariste] järve on ka koopaid või orge, sealt pidid leivalabidaid pilduma siia [= Koodiorgu].
RKM II 104, 49/50 (1) < Abja raj., Kariste k/n. – E. Liiv < Aliide Masing, 68 a. (1961).
Koodiorun ollu kaks Vanapaganat, tõine tõise mäe sehen. Pildusid levälapit, ise ütelnud: "Pibu, kus sa pistsid? Pabu, kus sa panid?" Jutt olli, et Vanapagan pilliten last mõtsan. Mees lännu teed mööda, hakanu kangesti kartma, ku laits röökin.
RKM II 107, 200 (1) < Abja-Paluoja khk. – S. Lätt < Hilda Kristjan, sünd. 1895. a. (1961).
Siin on Põrgupedak, seal on koopad: mägra-, rebasekoopad ja allikaaugud. Siin pidid vanapaganad elama. Mägistel on ka üks põrguhaud. Üleaidsed olid üksteisele leivalabidaid visanud.
RKM II 104, 155 (13) < Abja raj., Abja sovh., Põlde os. – E. Liiv < Mari Margus, 82 a. (1961).
Selle jõõ kaldel, mis Karksi ja Halliste kihkonnast läbi jooses ja Abja kottel Kure jõõs kutsutas, millest meie ehenotsan juba oleme kõnelnu, om ennevanast nelläl kottel vanapagante eluaseme ollu, midä põrguhavva mägedes nimetetas. Edimäne om tõispool Karksi vana lossi ja kirikut, tõine Polli mõisa lähiksen Mäkkiste talu kottel, kolmas Abja mõisa lähiksen Indu kõrtsi taga ja nelläs Koodiorun tõispool jõge Vana-Kariste mõisa man. Kui nüüd nende vanapagante naise leibä ollu tennü, sis olla Abja põrguhavva vanamoor leivälapi üle jõõ neli versta kavvetse Kariste Koodiorgu selle Vanapagana moori kätte visanu ja see säält jälle tagasi, kui tarvis ollu. Nõndasamma tennü ka Karksi ja Mäkkiste Vanapagana moori, kes seitse versti üittõisest kavven ollu, sest neil ollu nellä perekonna pääle pallalt kaits ainust leivälapit. Et tee säält mäejala alt just Vana-Kariste mõisa lääs, sis ei ole tohtin kennegi öösel Koodiorust möödä minnä, sest et Vanapagan neid sääl käkistevet ja oma hauda vedävet.
H II 22, 277/8 (3) < Halliste khk., Abja – J. Jung (1888).
Vanarahvas kõneleb sellest mõnda imelist juhtumist. Karksi lossi ligedal ona vanal ajal kaks Vanapagana eluaset ollu, tõine neist ollu lossist lõune pool üle järve mäe sees praeguse köstri maja ligidal, tõine neist ollu viis versta lossist arvata õhtu pool Polli vallas Mägiste talu maa pääl kõva liiva sees, kus praegu põrgu ase näha om, selge allik jooseb säält välja, mis enne põrgust läbi joosnu. Üts vana inimene kõneles, et see põrgu ollu vanal ajal väga ilus. Tema nännu oma silmaga veel kõva liivast müüri sees kuu ja päeva asemid ja ka mitme pildi asemid ja lagi ollu ka veel pääl, liivast valli moodu tehtu, ja suure laelambi ase ollu ka näha lae külles ja see allik joosnu otsekohe põrgust läbi; nüüd ei ole neist põrgutest muud näha kui suured hauad, mis kogu sadanu. Enne ristiusu meie maale tulemist käinu nemad ka meie esivanematega õige sagetast läbi, nimelt ristsen ja pulmade pääl ja ka mudu pallide pääl, mis sagetast peetud, ja eestlased käinud ka nende juures võõrsil, aga kui ristiusk tullu ja eestlased juba enne söögi risti ette tegema haganu, siis om vanapaganad ütelnu: "Ära värgelt ette tege!"
Ja kui meie esivanemad risti ette tennu, siis ollu nende söök hirmus jälk; kõik viisurajakad ja pastlepaigad, kassi- ja koeraraiped ollu neil liha eest ja elajasitt ja hobusesitt või eest neil laua pääl; aga enne risti tegemist ollu ilus söök. Ja need kaks põrguvanemat elanu ütstõisega suures ühenduses. Kui teine põrgu leiba tennu, siis visatu teisest põrgust leivalapid tõisele, ehk see vahe küll viis versta pikk om. Aga kui Karksi lossi ehitama hakatud, siis püüdnud nemad seda kõigest väest keelda. Ehk küll suure sundmisega inimesi tööd tegema sunnitud ja ka naestlegi ei ole aega antu latsi imetata, poisslatse saanu kaits kõrda imeda ja tütarlatse üts kõrd päeval, aga siiski, mis pääva tett see ööse maha lagunud. Viimati andnu üts tark või nõid hääd nõu lossiülemale ja siis aetu keik ümberkatune rahvas kogu ja suure hulga keskel ollu lossiülem oma sõaväega ja ülemal ollu suur võtmekimp käes ja hõiganu rahva vastu: "Kes tahab Karksi linna võtmit kanda!"
Edimese ja tõise kõrra hõikamise pääle ei ole ütski vastanu, aga kui kolmat korda küsitu ja üteltu, et see inimene saab hea elu ja ei ole vaja tööd teta ja saad hääd sööki süvva ja ilusad rõõvad kanda, siis om üts tütruk rahva seast hõiganu: "Mina tahan Karksi linna võtmid kanda!" ja selle tüdruku nimi ollu Katri. Siis om tema tõiste hulgast välja kutsutu ja võtmekimp kätte antu ja siidirõõva selga pantu ja kuldkenga jalga ja kuldtooli pääle istma pantud ja magusat marjaviina juua antud ja siis aetu keik rahvas kotu minema ja Katri jäänu tooli pääle magama ja selle aja sehen, kui tema maganu, om temal kivist ja lubjast müür ümmer tett ehk müüritud ja post om pea valmis saanu, kui Katri isa ja ema teda vaatema tullu ja seda näten ära heitünu ja nakanu suure häälega ikma ja röökme ja selle kisa pääle ärkanud ka Katri üles ja hakanud ka röökma. Küll olli esa ja ema lossiülemat palelnu põlvi mahan, et nende tütar vallali lasta, aga nende palvet ei kuuldud mitte, vaid lastud läbi augu ütstõisele suud anda ja selle pääle pantu ka see auk kinni ja Katri jäänu posti sisse ja om sinna ära surnu ja üts must uss tullu posti alt välja. Ja nee linnavõtme jäänu tema kätte tänapäevani ja see tulp hõigates Katri nime perrä Katri tulp, tänapäevani ümberkautu rahvast ja see tulp seisab lossi valli müüri taga õhtu pool külles äkilise mäe külle pääl. Tema nägu om kui suur suhkrupää, päält ümarik. Seda tulpa võib igaüks näha. Kes juhtub Karksis käima, mingu isi vaateme. Pärast selle posti ehk tulba tegemist om jälle hakatud lossi ehitama. Siis om ööse enam müüri tett kui päeva, sest vanapaganad avitanu üüse ehitada ja toonu Soomemaaltki kive ehitamise tarvis. Üks Vanapagan jäänu oma põlletäuvega kauges ja kukk hakanu laulm, põllekanne lännu katik ja see kivilasu olla praegu Karksi Mäeküla Järve ligi ühe talu põllu pääl. Säält ei jätnud neid ütski ära hävitada, kõneleb vana rahvajutt.
Ja kui seda lossi hakatu ära purustama, [ei ole] muidu võitu saadu, kui üts lits näitanu seda kotust, kust lossi ehitama hakatud, ja siis om sinnapoole üts mägi tehtud ja säält otsast hakatud suuretükkidega laskme, siis om see tore loss langenu ja see mägi seisab lõuna pool üle järve, kust loss purus lasti. Seda juttu kõneles üts mees mulle lapsepõlves, nüüd om see mees surnud.
H III 5, 881/6 (1) < Karksi khk., Polli – M. Kõdar (1889).
Ennevanast elanud Karksi lossimäel ja Mägiste põrguhauas vanapaganad. – Mõlemil kokku olnud neil üks leivalabidas. Olnud lossi omal leivad tehtud, viskanud ta labida Mägiste oma kätte, üteldes: "Lisna, säh levalasna!" – Niisamuti saatnud jälle Mägiste Pagan labida tagasi, üteldes: "Lasna, säh levalisna!" Ka saatnud nad ühes labidaga teinetõisele katsekakkusi.
H III 5, 809 (1) < Karksi khk., Polli – E. Kitzberg (1889).
(Karksi ja Mäkiste vanapaganad viskavad teineteisele leivalabidat.)
H II 42, 331/4 (12) < Halliste khk. – J. Jung (1893). Vt. Vanapaganate elukohad, muist. 542 C.
Karksi kihelkonnan om kaits põrguhauda või koobast ja nee põrguhavva om selle oru koltel, mis Karksi lossi alt mööda lääp. Esimene om nimege Karksi põrgu, mis üits nelläntik versti Karksi kirikust lõunehommuku pool om orukalda sehen, kust üits ilus selge allik vällä joosep. Sii kotus ehk oru kallas om ütlemada ilus looduse kotus. Orgu mööda allapoole minnen, see om õhtu poole Karksi kirikust ja Polli mõisast, see om Karksi põrgu kotelt neli versti õhtu poole Polli vallan Mäkiste talu Märt Kivilannu maa sehen om ka jälle tõine põrguhaud, mida Mäkiste põrguhavvaks kutsutekse; see põrguhaud om oru kalda sehen nagu üits võllit keller kõva liiva sisse õõnistet. Tema suurus om 3–4 sülda egapidi, kust eest suu om selle havval vaevalt üte talukamre usse suurune. Ennevanast ollu selle põrgul taga maa sisse üits õõn kavetes sisse lännu, mis nüüd kinni sadanu om. Selle havva alt joosep ka üits suur ilus selge allik, mis alla heina pääle vällä joosep ja heinämaad kastap. Nende kate nimetet põrguhavva sehen elanu vanast vanapagane. Levategemise jaus ollu nende kate põrguhavvan olejetel üitsainus levvalappi. Tarvilisel kõrral visanuna säält üitstõisel levalapit nellä versti kaugusest. Karksi põrguhavvan pesiteve nüüd veel mõne nahkhiire. Rahvas, kes vana kuntsi peave, peave na säält kinni puadme ja oma kuntsse pidame, sest et neil suur õnnistuse vägi sehen olevet, nagu kaartimängmises raha pääl ehk mõne muu võidu pääl. Nende kate põrguhavva kohta ütleve inimese, et vanast sõa aal sääl inimese vainglaste eest varjun om ollu, mõne jälle, et sääl vanapagane, ku na alle maa pääl elänu, kortelt olevet pidanu.
H II 48, 648/50 (4) < Karksi khk. – J. Kivisäk (1895) = E 14973/4 < Karksi khk. – J. Kivisäk (1895).
Sell aal elänü ka Köstre orun põrguhauan vanapagane ja ollu Mägiste põrguhavva vanapagantege nindasi sugulise, et mehe ollu velitse ja naise sõsartse. Nii elänü nindä sõbralikult, et ku tõine oma levä ärä tennü, sis visanü tõine oma levälapme tõisel leibä tetta.
H II 55, 170 (11a) < Karksi khk. – J. Hünerson < Miina Rebane (1896).
Kas tuud oled kuuldanu, et Vanapagan visanu leivälapju Mägiste mõisast Karksi keriku juurde. Kui suur jõud omete!
E 56057 (2) < Sangaste khk. < Halliste khk. – E. Päss < Madale ema, 76 a. (1925).
Samas vallas Karksi lossi juures järsu orukalda punase liivakivi sees on sügav koobas, kust allikas välja jookseb. Teine samasugune koobas asub 6–7 km eemal Polli mõisast Halliste kiriku poole minna Kõrgemäe talu juures. Neis koopais elanud Vanapaganad ja kui üks vajanud leivalabidat, siis teine visanud selle soovijale koju kätte.
ERA II 241, 464/5 (3) < Nõo khk. < Karksi khk. – A. Peterson < Voldemar Peterson, 52 a. (1939).
Vanapagane eläsive põrguhavvan, sääl kun Emäntiraav om. Levälapit es ole ollu, sis Mäkiste hauast visanu Karksi hauda: Lisna, säh leivälasna!
RKM II 94, 198 (16) < Abja raj., Polli k/n., "Töö" kolh. – S. Lätt < Anna Kiusalaas, 84 a. (1960).
Karksi Vanapagan visanud leivalapjuga leiba Mäkiste Vanapaganale. Nuiast Mäkisteni on 7 km.
RKM II 94, 436 (10) < Abja raj., Karksi k/n. – O. Jõgever < Salme Kadak, 48 a. (1960).
Vanapagan pildunud levalapjid Karksist Mäkisteni, ise hüüdnud, "Lisna, säh levalasna!"
RKM II 94, 462 (14) < Abja raj., Polli k/n., Leeli sovh. – O. Jõgever < Amalie Libe, 67 a. (1960).
Vanapagana haud on Mägiste külas, vanarahvas räägib, Vanapagan olevat levalapidat visanud Karksi.
RKM II 94, 535 (18) < Abja raj., Polli k/n., Üri k. – O. Jõgever < Ann Jents, 79 a. (1960).
(Karksi ja Mäkiste vanapaganad Lesna ja Lasna viskavad teineteisele leivalabidat.)
RKM II 96, 93/4 (11) < Abja raj., Polli k/n. – V. Jürken < Ann Toompalu, 85 a. (1960). Vt. Vanapagana needus, muist. 623 G.
Vanapagan elli Mäkiste põrguhauan. Ku see teine elli, olid leiba küdsanu ja ütsteisele leivalapjut visanu.
RKM II 104, 126/7 (3) < Abja raj., Abja sovh., Põlde os. < Karksi khk., Polli – E. Liiv < Mari Lapp, 80 a. (1961).
[Küsisin Mäkiste põrguhauda. Juhatab. Küsin, mis sellest räägitakse.]
Üteldakse, et see on Maimu koobas.
[Küsin, miks nimeks põrguhaud?]
Vanarahvas rääkis, kas tõsi on, ei tea: Kaks Kuradit olid elanud, üks seal, teine siin Karksi põrguhauas ja olid üksteist levapätsidega pildund.
[13-aastane poeg vahele:] Leivalabidaga ikka. Ma lehest lugesin.
RKM II 104, 212/3 (1) < Abja raj., Polli k/n. – E. Liiv < Juhan Pork, 53 a. (1961).
Vanapagan olli Mäkiste ja tõine Köstre orun. Sõs olli levälapit vaheten. Suure uru, mis Köstre mäe pääl om, orun sehen om elänu. Sääl om sõa aig paon ollu.
RKM II 107, 245 (25) < Abja raj., Polli k/n. – S. Lätt < Liisa Tamtik, 88 a. (1961).
Sillavalgmed nad ikki pelläsid vanasti, et seal vanapaganad elavad. Ollid levalapid üle pildnu. Tahtnu silda üle teta, et siis oles hea anda olnu, ei oles pildmist olnu.
RKM II 104, 221 (3) < Ahja raj., Halliste k/n., Ereste k. – E. Liiv < Anna Mõtus, 67 a. (1961).
Minu nõu on esivanemate muistsed juttud ja vanad kõned selle mäe kohta kokku korjata ja kirja panna, mis mina esivanemate suust olen kuulnud. Selle mäe kohta räägitakse järgmisel viisil. Nii seal on üks talu olnud, mis mäe otsa olnud ehitud ja sel ajal, vana vabaduse ehk endisel kuldsel ajal, on rahvas jõugalt rõõmsaste elanud ja oma lustipõlves liiategi möllanud ja prassinud ja järjest on neil ka vaimudega tegemist olnud, mis mäe all elanud ja alliku juurest avansusest välja käinud. Need on tee- ja ümberkaudse rahvale palju tüli teinud ja kes nende kätte on sattunud, on ka küllaltki kimpus ja tegemist olnu, enne kui neist lahti saanud. Ja sagetast on nemad linnu kombel, vaist naisterahva ja keigesugustu nägemiste kombel jne. vankre ja ree peale roninud, et hobused ja härjad oma riistad katki vidanud ja mitte paigaltki ära saanud. Ja ühe korra on nemad nõuks võtnud Saarde kiriku torni maha visata, mis sealt 4 1/2 versta kaugel on ja mis neil alati takkistuseks on olnud selleperast, et see kirikukell igal pühapääval oma pühaliku kaja laseb rahvale kuulda ja need jumalateenistusele kokku kutsub. Ükskord on nemad oma plaani valmis sepitsenud ja see on.
Üks kaduv neljapääva õhtu olnud. Siis on nemad sealt lähedalt ühe suure kivi leidnud ja ühe määratuma jämeta[st] ja pitkast rossist on valmistanud ühe suure lingu, ja mis nad plaani kordasaatmiseks on tarvitanud. Ja kui nad saal kivi on lingule seatind ja viskamise tarvis hoogu võtnud, on teine kivi katkend linguharu läbi kõrvale jooksnud, mis alles tänapäävani näha on ja kirikust 3/4 versta eemal on jooksnud.
Ja teine niisugune tükk on veel juhtunud. Seal on nemad ühte meest ära tahtnud tappa ja olid levvalabidaga mäe seest välja viskanud, aga õnneks on labidas kõrvale kukkunud, mis nemad versta kaugusel on viskanud. See koht kutsutakse Sobu ehk Kärsu mäeks. Ja see tontide avantus on hilja aja eest lahti olli, kus hiljaaegu mitu vabrikupoisikest sisse on läinud ja ära kadunud ja nüüd on vabrikuvalitsuse poolt see auk kinni pandud, üksnen 5- ehk 6-tolline auk tunnistab veel vana avantust.
H I 2, 102/3 < Saarde khk., Kilingi v. – M. Kirschfelt (1890).