Korra hakanud Vanapagan Nigulast mungaga võidu kivi viskama. Vanapagana ling katkenud, kivi kukkunud maha. Munk pannud kivi oma lingule ja visanud kivi Paliveresse välja.
Trükitud: M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 99.
(Vanapagan võistleb Tõlluga kiviviskamises, Vanapagana kivi Õunangu mäel, Tõllu kivi Pühalepa kiriku juures.)
ERA II 229, 353 (9) < Pühalepa khk. – J. Palm (1939), Trükitud: HVM II, lk. 98, muist. 1.
Köpus on Suurikpöllu kivi. Vägimehed hakand vöidu viskama. Ei tia, kes teine oli, aga teine oli Vanapagan. Seisnud praguse Puski kiriku lähedal Ümatsi või Ümarkantsi määl. Sääl on praegugi tondid. Tontide teerajad käivad määst alla. Määl on kaks latva. Teisel ladval on külje pial nögu sees. Kui kivi viskand, olnd teine mää otsas. Vägimees saand vöitjaks: kivi läind Köpu möisa Suurikpöldu, teise oma kukkunud Arepsi kopli. Kui visand, siis vägimehe jalg libisend. Sellest tulnud ladvale nögu sisse.
ERA II 1, 669 (33) < Reigi khk., Kõpu v. – P. Ariste < Gustav Lauri, 49 a., (1928). Vt. Kivikandja, muist. 103.
Kuivalauka juures metsas on Suurkivi. Rahvas teab jutusta, et see pidand olema vana Põrgupapa visatud ühe kiriku juurest asuvalt mäelt. Seda mäge nimetatakse Ümmarkantsi mäeks. Põrgupapa viskand kaugust, et kui kaugele lendab kivi lenguga visates. See olnud küll suur leng, et Papa arvand, et kivi mahub senna küll. Katsunud, aga ikka jäänud suureks, sellepärast löönud jalaga killu küljest ära, siis katsunud, olnud paras, visanud siis kõige jõuga. Aga oh õnnetust! Va Põrgupapa viskand liiga suure jõuga, ja kui viskanud, kärisenud ise lõhki. Nüüd lähevad säält Ümmarkantsi mäest kaks teed alla mõlemast otsast, need pidid olema Vanapapa jalad.
ERA II 229, 562 (16) < Haapsalu l. < Reigi khk., Kõrgessaare v. – H. Raud < Aleksander Raud, 46 a. (1939).
(Võiduviskamine Kalevipoja ja Vanapagana vahel.)
H III 19, 434/5 (6) < Halliste khk., Kaarli v. – J. P. Sõggel (1894). Vt. HVM I, muist. 1.
(Võiduviskamine Kalevipoja ja Vanapagana vahel. Kivi Vändras, Vihtra mõisa lähedal.)
E 51008 < Suure-Jaani khk. Suur kivi siin järve ääres olevat Vanapagana kivi, aga teine lendand edasi, on soo ääres umb. 1 ½ km kaugel järvest, see olevat Kalevipoja kivi. Vanapagan ja Kalevipoeg olid Tartumaa poolt need visanud. Seda kutsutas küll Kalevipoja kiviks, aga jutustuse järgi, nagu vanasti räägiti, olevat Kalevipoja kivi kaugemale lennanud, Vanapagana kivi kukkunud järve.
RKM II 142, 128 (5) < Viljandi raj., Suislepa k/n., Kivilõppe k. – E. Tampere < Jaan Kadak, 77 a. (1962). Vt. HVM I, muist. 3.
Selle kivi, mis järven, om Kalevipoeg visanu. Kalevipoeg ja Vanakurat minnu võitu viskame. Vanakuradi kivi om järve põhjan, seda ei näe kennegi, aga Kalevipoja kivi om tullu siiä veerde.
RKM II 142, 133 (10) (Kalevipoja ja Vanapagana võiduviskamine. Kivid Suislepa v. Matsimärdi maa peal järve ääres.)
ERA II 237, 17 (1) < Helme khk., Patküla v., Alaküla < Lõve v. – H. Lill < Gustav
Lill, 38 a. (1939). Vt. HVM I, muist. 3 A.
(Võiduviskamine Kalevipoja ja Vanapagana vahel. Kivi Aadamhantsu niidul.)
H III 16, 393 (1) < Tarvastu khk., Vooru v. – A. Rull (1889). Vt. HVM I, muist. 4 A.
ERA II 237, 259/61 (13) < Tarvastu khk. ja v. – H. Ristsoo < Jaak Taev, 77 a. (1939).
Vt. HVM I, muist. 4 B.
Kord Vanapagan hakanud kaugust viskama. Seadnud kivi siis linku. Kivi olnud paraja sauna suurune. Hakanud siis viskamiseks hoogu võtma. Kukk aga laulnud ja kivi kukkunud lingust maha Luige metsa Maidla-Sutlemma rajale, kus ta seisab praegugi.
ERA II 226, 42 (1) Rahvasuust saadud teadete kohaselt olevat Vanapagan selle kivi Vatlast Linnusemäelt linguga visanud. Olevat olnud jõukatsumine tema ja Vanajumala vahel. Jumal visanud oma kivi kaugemale, see kivi on Koonga valla Rabavere küla maadel tuntud Suurringi kivi nime all.
[Kivi asetseb] Veltsa valla Paimre külla Rehe talu põllul, Lihula – Pärnu mnt. (42 km Pärnust, 16 km Lihulast) serval põllul.
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid < Läänemaa, Veltsa v. – E. Kiidemaa.
(Võiduviskamine Kalevipoja ja Vanapagana vahel. Vanapagana kivi Ahja jões.)
E 29934/5 (2) < Võnnu khk., Ahja v., Kõnnu k. – P. Rootslane < Kaarel Mudsu (1897). Vt. HVM I, muist. 5.
(Kalevipoja ja Vanapagana võiduviskamine. Vanapagana kivi Ihastes.)
E 48184/5 < Peterburi < Võnnu khk. – G. Mootse (1911). Vt. HVM I, muist. 6 A
ERA II 14, 521 (2) < Kodavere khk., Peipsiäärne v., Varnja k. – P. Ariste < Joosep Katsan, 69 a. (1929). Vt. HVM I, muist. 6 B.
ERA II 265, 589/91 (3) < Räpina khk., Meeksi v. – E. Kundla < Juula Tenson, 64 a.
(1940). Vt. HVM I, muist. 6 C.
(Jumala poja ja Juuda poja kiviviskamine.)
ERA II 265, 675 (26) < Räpina khk., Meeksi v., Tammistu k. < Meerapalu k. – L. Aidla < Rudolf Aidla, 52 a. (1940). Vt. HVM I, muist. 6 D.
Kõnesolev Tondikivi asub Lõuna-Tartumaal Rõngu kihelkonnas Rõngu vallas Juka talu karjamaal. Ta asub ühe vee uuristatud ürgse oru nõlvakul. Nimetatud ürgorg ühineb ühe suurema oruga, mis suubub Võrtsjärve madalikku. Tondikivi ligiduses on kõrgem küngas, mida rahvas Liimikmäeks nimetab. See küngas on ümbruskonna kõrgeim koht. Orust ida poole on mets, kuna läänepoolne orunõlv ja Liimikmägi on kannustikune karjamaa.
Otse Tondikivi ääre alt voolab välja allikas ja moodustab väikese ojakese. Tähelepanuvääriv on see, et nimetatud ojake umbes 50 m pikkuse salaoja moodustab. Vihmastel suvedel on nimetatud allikas veerikas, kuid kuivadel aegadel kuivab ta peaaegu ära.
Tondikivi on hallist graniidist, läbi põimunud üksikute punaste ränikivikihtidega. Ka mõned mustad kihid tulevad nähtavale. Kivi pikkus on 7 meetrit, laius päält 3 meetrit ja kõrgus 2,5 meetrit. Ta päälmine pind on sile ja moodustab tasase ovaalse platvormi. Ühes otsas on tal isesugune väljaulatuv osa, mis talle annab auto või omnibuse välimise kuju. Küljed on tasased ja veidi kumeras. Üks külgedest on pooleldi kalda sees, kuna teine täiesti näha. Tähelepandavad on vaod kivi küljel. Neid on lehvikukujuliselt ja neid,on kolm. Nad algavad kivi alt ja lähevad kivi küljel kokku. Nende vagude sügavus on 5 cm ja laius umbes sama. Vagude põhjad on kaetud isesuguste mustade ja ränikivikristallidega. Kas ka teisel küljel niisuguseid vagusid on, seda ei tea, sest see külg on maa sees. Üldse tekitavad need vaod niisugust muljet, nagu oleks seda kivi linguga visatud ja siis on lingu nöörid need vaod sinna sisse surunud.
Praegu avaldab kivi pealt lagunemise tundemärke, ta päälmine pind on täis väikesi praokesi. Päälmine ja ka külgpind on osaliselt kaetud samblaga, kuna ühe suurema prao vahel kasvab väike kuusk ja mõned vaarikad.
Mõnikümmend meetrit Tondikivist lõuna pool asub teine, väiksem kivi, mis rahva jutu järele olevat Tondikivist veelgi suurem ja ainult üks osa asuvat temast maa peal. Peale nimetatute on sääl ümbruses veel palju väiksemaid kive.
Kohapääl liiguvad Tondikivi kohta igasugused jutud. Räägitakse, et see olevat seesama kivi, mille Sorts või Vetevaim Kikerpere soo äärest linguga heitnud, kui nad Kalevipojaga võitlesid ja Vetevaim kivi Võrtsjärve äärde ja Kalevipoeg Peipsi äärde viskas.
Peale selle okevat Tondikivi juures nõiatuld nähtud ja tondid olla sääl raha keetnud. Ka minevat kivi juurest käik maa alla, sellepärast kaduvatki allikavesi ära. Pikseilmaga välk lööb tihti sinna orgu ja inimesed ütlevad: "Näe, kui otsib Vanapaganat."
TA Looduskaitse Komisioni materjalid < Rõngu khk – V. Mägi.
[- - -] Juka talu vanaperenaine olla kuulnud, et see kivi "olli üitskord suure vihmaga taivast maha sadanu". Muid teateid ei ole.
[Asukoht] Rõngu v. Koruste k. Juka t.
TA Looduskaitse Komisjoni materialid < Rõngu khk., Rõngu v, – A. Leibur.
(Kalevipoja ja Vanapagana lutsukivid Uhtjärve ääres.)
Perekonnaleht 1911, nr. 34, lk. 269–270. Vt. HVM I, muist. 10.
[Vanapagan ja Kalevipoeg viskavad võidu kaugust]
A.
B.
7.
[Kivi Aadamhantsu niidul]
A.
B.
8.
Vanapagan kaugust viskamas
Rehe talu kivi
10.
[Kivi Ahja jões]
11.
[Ihaste kivi]
A.
B.
C.
D.
12.
A.
Tondikivi
B.
Tondikivi
13.
[Lutsukivid]