KIVID KARJASTE PIHTA
13. [Kivid Vedruka küla karjaste pihta]
A.
Viidumäe kohta räägiti, vana Töll olla maganud sääl mäel, Vedruka küla lapsed olid Töllu üles äratanud: «Töll, Töll, tõuse üles, vaen on meie maal!» Töll sai vihaseks, et lapsed teda narrisid, ja hakkas kividega loopima Vedruka küla poole, kivid läksid üle küla Paasiku metsa. Kivid on praegu alles.
RKM II 73, 524 (184) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Liiva k. — O. Jõgever < Miina Ein, 68 a. (1958). Vt. Kivi Kihelkonna kiriku pihta, muist. 11 B; Tõllu äratamine, muist. 186.
B.
Paasiku metsas on palju kive, rahvas räägib: Tõll oli maganud metsas, poisid tulid juurde, ajasid ta üles, üteldes: «Tõll, Tõll, tõuse üles, sõda Sõrve säärel!» Tõll saanud aru, et poisid teda petavad ja hakkanud kividega loopima. Sellest ajast on need kivid Paasiku metsas.
RKM II 73, 556 (228) < Kingissepa raj., Lümanda k/n., Leedri k. — O. Jõgever < Hella Mälk, 52 a. (1958).
C.
Karjapoisid olid hüüdnud:
«Tõll, Tõll, tõuse üles, vaen on maal!» Tõll tõusnud üles — pole siin kedagi. Siis ta hakand loopima, olid siitkandi karjapoisid. Loopind need kivid kõik siia. Loona Paasiku metsas on kivi kivis kinni. Need ta viskas ka sinna, et ta üles äratasid.
RKM II 74, 335 (3) < Kingissepa raj., Kihelkonna al. < Virita k. — R. Põldmäe < Jüri Allik, 59 a. (1958).
D.
Loona karjatsed ajand Tõllu üles, see magand, siis hakkand kividega Vedruka küla pilduma, seal on nii palju kive praegugi. Ma arvan, et Töllu pole olemas olndki — niisama vanarahva jutt.
RKM II 73, 69 (5) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kurevere k. — E. Veskisaar < Peeter Valdmets, 73 a. (1958).
E.
Vedruka küla on tahetud puruks visata, kivid on metsas. (Küsimuse peale: «Kes viskas?»): Ju see Suur Tõll oli.
RKM II 73, 79 (9) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kurevere k. — E. Veskisaar < Mihkel Kivi, 69 a. (1958).
F.
Seda nad räägivad, et Töll Paasigu metsa kive vinnind. Ta oli Töldemäel magand, Vedruka karjalapsed olid teda maast üles ajand, olid ta pahaseks teind, siis oli hakand kive viskama.
RKM II 73, 223 (l) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Vedruka k. — E. Veskisaar < 70-ndates aastates naine (1958). Vt. ka: Tõllu magamisase Tõldemäel, muist. 97; samuti muist. 104 A.
G.
Vedruka küla palju kivide kohta olete kuulnud? Neid Vanapagan loopis. Ei, Suur Tõll, ikka Suur Tõll loopis sellepärast, et lapsed äratasid ta väsimusest ja tegid ühte ulakust, ma ei mäleta, mis nad tegid. Oli ütlend: «Palju pörssid ja vähe podi.» Nüüd on Vedrukas palju kive ja vilets maapind.
RKM II 73, 277/8 (5) < Kingissepa raj.. Kihelkonna k/n., Kihelkonna al. — E. Veskisaar < Ella Salong, 41 a. (1958).
H.
Suur Töll magas Suurelmäel, Vedruka lambalapsed ajasid ta üles, tahtsid nalja teha, ütlesid: «Suur Töll, Suur Töll, tõuse üles, vaenlane on maal!» Suur Töll tõusis üles, vaatas ümber, ei näind midagi, vihastas ja hakkas Vedruka küla puruks viskama. Kivid on Paasigu metsas Kihelkonna ja Lümanda vahel. See on vanemuine jutt, see pole raamatust.
RKM II 73, lil (5) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kurevere k. — E. Veskisaar < Marie Malk ja Jüri Malk, 74 a. (1958).
I.
Selle kohta (s. o. Paasigu metsa kivide kohta) vanarahvas räägib Suure Töllu juttu.
Töldemägi on siit kolm kilomeetrit. Töll oli seal magand, Vedruka poisid olid narrimas käind, olid Töllu üles ajand. Seal on üks sängikoht, Suureltmäelt pool kilomeetrit, seal ta on magand. Töll tahtnud siis Vedruka küla kividega puruks visata. Liiga suure hooga viskas, muidugi, suur mees, siis läksid kivid veel kaugemale. Sarnased jutud siin vanarahva suus liiguvad.
RKM II 73, 217/8 (2) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Loona as. — E. Veskisaar < Priidu Niitsoo, 57 a. (1958).
K.
Töll oli Töldemäelt ükskord kivisid vinnind siia Vedruka küla peale. Näe üks kivi paistab siit, selle ta oli ka vinnind. Neid pisemid kivisid on ta ka viskand. Vedruka põllud on ju nii kivised. Nii on see rahva jutt. Miks viskas, ei tea.
RKM II 73, 221/2 (l) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Vedruka k. — E. Veskisaar < Liisu Annus, 84 a. (1958).
L.
Lapsed olid Töllu narrind, Töll tahtnud Vedruka küla ära tappada, kivid tulnd üle küla, on praegu Loona Paasigu metsas. Tõll oli magand, lapsed hõikand: «Tõllu, Töllu, tõuse üles!»
RKM Ï 73, 308/9 (l) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n, Kehila k. — E. Veskisaar <Jaan Tinarist, 79 a. (1958).
M.
Suur Tõll oli Paasigu metsas kivisid rookind.
RKM II 73, 329 (5) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Läägi k. — E. Veskisaar < Viia Usin, 63 a. (1958).
N.
Suur Tõll magas Viidu seljandikul. Vedruka küla poisid käisid karjas seal metsades, tahtsid Suure Tõlli und segada, hüüdsid: «Tõll, Tõll, tõuse üles, vaenlane maal!» Kui Suur Tõll tõusis põlvili, vaatas — Saaremaa, aga vaenlast pole kusagil näha! Vihastas sellepärast väga, haaras peoga kivisid ja tahtis Vedruka küla ära hävitada pahameelega. Ja viskaski sinnapoole, aga südametäiega [visatud] kivid läksid üle Vedruka küla Paasiku metsa. Praegugi on need kivid seal näha. Tegelikult need on jääaegsed rändrahnud, on kivi kivis kinni. See riba algab siit Kihelkonnalt. Ei mäleta, kellelt lapsepõlves kuulnud. Võib ka vanaemalt olla.
RKM II 74, 80/1 (2) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Läägi k. — R. Põldmäe < August Tõkmann, 38 a. (1958).
O.
Kord elanud mees, keda nimetatud Suur Tõll, sest tema oli hiiglasuure kehaga. Kui ta kuskil tööl oli ja kui kodu tuli, siis heitis ta mäele magama. Teda ei tohitud muidu äratada, kui üteldi: "Suur Tõll, tõuse üles, vaenlane on maal!" Kord näinud lapsed Suur Tõllu magamas. Nad läinud juure ja äratanud Suure Tõllu üles. Suur Tõll vihastanud selle üle ja võtnud suure männi ning hakanud lapsi taga ajama. Sellest ajast kutsutaksegi seda mäge Tõllu säng.
ERA II 247, 275 (46) < Vastseliina, Orava v., Ala-Hanikase k. - A. Tein < Gustav Tuur, 65 a. (1939).
P.
Loona metsas on palju kivisid. Suur Tõll tulnud Hiiumaalt saunast ja pannud magama, Vedruka küla karjased aga hüüdand ta enneaegu üles. Tõll vihastand, läind Kiirassare randa ja tahtnud Vedruka küla puruks vinnida. Kivid aga kukkund enne maha. Pole nii kaugele läind.
ERA II 289, 141 (6) < Kihelkonna, Lümanda v., Koimla k. — E. Prei < Tiina Prei, sünd.1879. a. (1940). Vt. Tõllu saunaskäimine, muist. 154.