KIVID KIRIKUTE PIHTA
6. [Kivi Käina kiriku pihta]
A. Hio rahva juttud vannast aiast
Hio rahva juttud vannast aiast kulutavad kahhest vennast, kes vägga sured ja rammukad mehhed on olnud. Vannem vend Tõllus elland Saremaal ommas moisas, mis Tõllusse moisaks nimmetud. Saremaal on präego veel Tõllusse mois. Kui Tõllus kulis, et Hiomaal Käina kirrikud ehhitati, selle ülle on ta meel pahhaks saand, vötnud sure kivvi ja tahtnud sega Saremaalt Käina kirriko torni mahha vissata, agga se kivvi ei olle ullatand nikaugelle ja kukkunud Hioma liggidal merrese. Se kivvi on veel seäl, ja nimmetakse Tõlluse kivviks. Kui sõdda on olnud ja vaendlassed kuulnud, et Tõllus ka vaendlasse vasto tulnud, siis on nad põggenenud. Tõllus viskand tõllarattaga nende järrel, rattas jooksnud ühheksa versta maad; Sörve säres läind ta katki. Se ratta vits peab präego veel Saremaal ollema. Norem vend Leiger on Hiomaal elland Surru kabbeli liggidal; seal on temmast monned mällestusse kohhad: Leigri perred ja veel muud paigad, kedda ma ennam ei mälleta. Kui need vennad käinud teine-teist vaatmas, siis on neil vie-süllane pal'k keppiks kääs olnud ja pool vati õllut taskus; seddavisi käinud merrest läbbi, vessi ei olle kõrgemale ullatand, kui kotse mütti. Kui Tõllus leent keetnud, siis panud ta padda tullele, ja issi läinud Hiomaalt kapstaid toma. Kui padda keend, on ta taggasi olnud. Kui Tõllus hakkand surrema, on ta üttelnud: «Matke mind mo rohhoaeda, ja kui teil hädda ehk södda peale tulleb ja teie isse ei või endid aidata, hüüdke mind mo haua jures, siis tullen ma teid aitma!» Parrast Tõllusse surma kuulnud lapsed vannematte käest sedda ja läinud Tõllusse haua jure, hüüdnud: «Töllus, Töllus, tõuse ülles, södda Sörve säres!»
Ta on omma pea tõstnud ja näind, et laste assi olnud, se on tedda pahhandand ja polle tõotanud ennam aitma tulla.
EKÜ F 232i l, 1/3 < Hiiumaa - Ellerberg = H. Neus, Tõllus und Leiger. Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands. Bd. I, Heft l. Reval 1868, lk. 111—112. Vt. ka: Tõllu kodu Tõllustes, muist. 148; Kivi Käina kiriku pihta, muist. 7, 8, 150, 159 D, Leiger, muist. 2, 11, 16. Rattajälje kohta muist. 111, 112, 172 A; Vete sügavused, muist. 139; Kapsaste toomine Hiiumaalt, muist. 158, 159; Tõllu surm, muist. 174; Tõllu äratamine, muist. 185, 186.
B.
Hiiu Emastes jutustati mulle a. 1894: Tõll viskas Saaremaalt kiviga Keina kiriku pääle, sellepärast et ta Leigeriga riidu oli läinud; üks kivi kukkus merde Orjaku mõisa juurde (4 versta kirikust Saaremaa poole), teine lendas 1 ½ versta kirikust kaugemale Ristivälja ja Moka küla vahele.
E 59458/9 (18) < Emmaste — O. Kallas (1921).
C.
Põhjatu auk
Kolga küla Karu talu karjamaal, mis Kolga külast loode pool asub, on suur veeauk, millel pehme, ilma kõva põhjata põhi on ja mille vesi kaldalt järsult sügavaks läheb. Praegu kasvab kaldal noor kasesalk, vanasti aga kasvanud seal suurem mets. Mõned arvavad seal ohverdamise paiga olevat. Rahvas jutustab selle augu kohta, et sealt ükskord pruutpaar, kes Keina kirikusse laulatusele tahtnud minna, nõrga jää ajal üle sõites jääst läbi murdunud ja kolme päeva pärast 5 versta kaugel olevast Orjaku silmast suure kivi alt välja tulnud. Kivi on umbes 12 jalga kõrge ja niisama lai, millest pool vee all on. Selle olevat Suur Tõll viskanud kadeduse ja viha pärast, et Leiger omale Keina ilusama kiriku ehitanud kui tema omale Saaremaale, ning tahtnud kiviga kirikut purustada, mis aga mitte ei õnnestanud.
TEM 13, 44 < Käina — M. Peedu.
D.
Pallupõllu määl Allika külas on praegu suur kibi, seda hüütakse Tõlluste kihiks. Leiger ehitand Käinasse kiriku, Tõllus põle sellest Saaremaal midagi teand. Kui kiriku torn hakand üle väina paistma, visand Tõllus kiviga torni pihta. Aga kivi põle trehvand, vaid kukkund Palupõllu maale maha.
ERA II 188, 304 (15) < Käina khk. ja v., Mäe k., — E. Ennist < Ants Lammast, sünd. 1887. a. (1938).
E.
Kui ehitatud Keina kirikut, siis Saaremaa Suur Tõll tahtnud seda puruks visata. Aga kivid läinud mööda, üks Palupõllu mäele, teine Karjamaa ninale ja kolmas Orjaku, kus nad praegugi veel seisavad kui hiiglased.
ERA II 229, 415 (42) < Käina khk. ja v., Jausa k. — V. Juurman < Juhan Juurman, 65 a. (1939).
F.
Käina kirik
Käinasse ehitatud kirik. Tõll näinud seda Saaremaal, kahmanud suure kivi peosse, visanud Käina kiriku pihta. Eks kivi sattunud merde. Võtnud teise. Sama palk. Tõll sasinud kolmanda peosse, see aga sattunud verst maad kirikust eemale maha.
E XII 57 (183) < Emmaste — M. J. Eisen < M. Meiusi.
G.
Suure Tõllu märkiviskamine
Neil aastatel, kui Keina ehitati kirik, elas Saaremaal Suur Tõll. Eks ühel päeval Suur Tõll märganud, et üle vee naabersaarel hakkab üle puulatvade üles kerkima torn (Keina kiriku torn). Suur Tõll mõelnud, et see nagu märklaud temale sinna üles seatud. Ta võtnudki maast kivi ning tahtnud tornile pihta visata. Kivi aga lennanud tornist mööda. Suur Tõll proovinud teise kiviga. Ka see lennanud tornist mööda. Suur Tõll näinud, et ta viskamisel edu ei ole, ja lõpetanud viskamise. Suure Tõllu poolt visatud kividest seisab üks Käina kiriku asukohast umbes üks kilomeeter eemal Allika mäel, teine aga Palupalu mäel.
RKM II 60, 421/2 < Käina — U. Kiisa (1956).
H.
Praegu olevat veel alles Orjaku küla all kivi, millega Tõll olevat tahtnud visata Käina kirikut.
EKRK I 5, 199 (2) < Hiiumaa raj., Käina k/n., Mäe k. — V. Vasemägi < J. Johannes, 76 a. (1954).
I.
Suur Tõll ja Leiger olevat olnud vägevad mehed. Orjaku külas on suur kivi, millega Suur Tõll olevat tahtnud Käina kirikut visata.
EKRK I 5, 397/8 (3) < Hiiumaa raj., Käina k/n., Mäe k. — J. Langinen < J. Johannes, 76 a. (1954).
K.
Orjaku külas on kivi, millega Suur Tõll tahtis visata Käina kirikut.
EKRK I 5, 475 < Hiiumaa raj., Käina k/n., Mäe k. — L. Lage < J. Johannes, 76 a. (1954).
L.
Suure Töllu kivi
Keinas Orjakus oli üks kivi. Orjaku sild, seal selle silla otses. Üks suur kivi. Seda räägivad, et Suure Tõllu visatud kivi. Tahtnud Keina kiriku torni visata. Et Suure Tõlli vestitasku kivi.
KKI 27, 17 (l) < Hiiumaa raj., Suuremõisa — R. Viidalepp < Avasaar, 70 a. (1954). Vt. Suure Tõllu taskukivi, muist. 35, 36; sildade ehitamisest, muist. 33, 101, 107 A, 150, 161 B, C, 162 A, 163; ka Harilaiu tekkimine, Leiger, muist. 8.
M.
Suure Töllu kivid
Kaks kivi on, üks on Orjagu silmas ja teine Palupöllu maal. Saaremaa Suur Tõll on viskan need. Tahtn Käina keriku pihta visata, ei ole pihta saan neh.
KKI 27, 60 (3) < Hiiumaa raj., Käina k/n. — R. Viidalepp < Jaan Suuster, 80 a. <1954).
N.
Palupõllu mäel (üle Käina kiriku) oli suur kivi (on lõhutud), teine Viit-Antsu maa peal (Käinas), kolmas Käina lahes Orjaku silmas (see on alles). Need on Tölluse kivid, Saaremaalt visatud Käina kiriku pihta.
KKI 27, 77 (9) < Hiiumaa raj., Käina k/n., Putkaste-Selja k. — R. Viidalepp < Jaan Kääramees, 63 a. (1954).
O.
Tõllusekivid
Töllus oli vestitaskus toond ne kivid, tahtnud Käina kerigud maha visata. Üks kivi läind Palumee peele, teine läind Orjagu, kerik jäänd ikka ülesse.
Äi see pole tösi mette, aga kui pole reekida medagid, jo siis peab tühja heeld tegema.
KKI MT 173 < Käina, Moka k. — L. Tammeste < Toomas Kuuse (1952).
P.
Tõll
Tõll visanud Käina kiriku torni kiviga pooleks. Sellest ajast on Käina kirikul tömp torn.
E VI 24 (41) — M. J. Eisen < keegi hiidlane. Vt. ka muist. 7 B.
R.
Ah soo, need-Suure Töllu kivid? (Jah.) Need on jälle nii, et Suur Tõll on pidan Saaremaal elama ja tema siis katsun jälle Käina keriku torni pääl maha visata, et seda torni ära ähvitada. Ühe veskan. See jään öige siia Jausa lahesse mere suusse, Jausa lahe karjamaades kutsutas. Sääl on üks suur kivi meres küll. Noh ja teine tuln siia, jään siia Orjagusse, kukkun siia. Ja üks läin jälle Käinast mööda, kukkun — Palupõhja maja juurde. Ma ei tea, kus see on. Ju ta ikka kuskil peab olema.
KKI 30, 311/2 (3) < Hiiumaa raj., Käina k/n., Kassari saar, Mereküla — L. Raudsep < Priidu Harjak, 79 a. (1959).
S.
Kelm Suur-Tõlli kivi Hiius
Saarlaste vägimehest Suur-Tõllist teavad vanad saarlased ja hiidlased nii mõndagi kangelastegu jutustada. Hiidlased ja saarlased elanud Tõlli ajal kaunis heas vahekorras. Hiidlased andnud kergesti uuendustele maad, kuna saarlased visamalt oma vanadest pruukidest kinni pidanud. Nii ehitanud Keina mehed omale kiriku. See vihastanud Tõlli, et hiidlased nii vähe oma vanadest Uku kividest ja ohvripaikadest lugu peavad ning verevalamata sakslaste jumalale koja ehitavad. Oma esimeses vihatujus otsinud vägimees kolm vabatmehe sauna suurust kivi ja tahtnud nendega Keina meeste kirikut purustada, mis aga mitte märki ei tabanud. Seega olnudki siis alus pandud ristiusu arenemisele Hiius, kuid Tõll omal maal suutis veel mõni aeg peale selle raudriides sortsilastele vastu seista. Viimaks rauges temagi jõud ja saarlaste maal kerkisid ka sarnased kirikud ühes mõisatega, nagu seda üks esimestest Hiiumaal oli. Suur-Tõlli viimaseid sõjariistu, kahte suurt kivi, millega ta sakslaste ikkest tahtis hiidlasi vabastada, võib praegu veel Keina lahes, umbes kaks versta Saaremaa pool kirikut näha. Kolmas aga lendas versta teinepoole kirikut. Viimane kivi lõhuti möödunud suvel peremehe poolt ära, kelle krunti ta oli kukkunud.
Rahvasuust kirja pannud Olga. Esm. 30. IV 1923, nr. 17, lk. [5] = Hiiu Teataja 7. VI 1935, nr. 43, lk. 2.
T.
Siin silla — Orjaku silla ääres, õieti ütelda, nii roogude sees kuskil, on üks suur kivi. (Hästi suur. A(ga) ta varem oli ikka nii maa peal?) Varem ta ei ole maa peal olnd, ta oli vees küll, aga nüüd on tal rood ümber kasvand, nii et praegu ta on roogude sees, ei paista hästi välja just mitte. (A(ga) kas selle kivi kohta midagi rahvas räägib ka? Ja mida räägib?) Räägib, et on Töllu kivi, Töll olla selle Saaremaalt viskand Hiiumaale. Käina kiriku torni tahtnd maha visata. No ei tea, milleks just seda, aga tal olid siin vennad Leigerid, elasid Hiiumaal. Ja siis on vist Leigritega ja selle Käina kirikuga mingi pahandus olnd, et ta tahtis, et seda kirikut enam ei oleks.
KKI 30, 305 (l)<Hiiumaa raj., Käina k/n., Kassari saar, Nasva k. — L. Raudsep < Leo Kruusrnägi, 49 a. (1959).
Vt. ka Leiger, muist. 2.
U.
Keina kiriku minevikust
[---]
Olles kaunis vana, ei puudu ka Keina kirikul oma ehituslegendid. Üks legend pajatab, kuidas Hiiu kangelane Leiger Keina kiriku teinud ja kuidas Saare kangelane Suur Tõll seda kividega purustada katsunud. — Teine pajatab, et ehitajad kirikut valmis ei saanud — mis päeval tehtud, lagunenud öösel ära. Siis pandud ehitatava kiriku peale vanne, mille järele kirik rusuks langeb, kui isa oma seitsme pojaga kirikusse astub. Kohe tehtud ka kirik ilma takistusteta valmis.
[——]
J. W.
Esm. 22. I 1923, nr. 3, lk. [7].
7. [Kivi Karja ja Käina kiriku pihta]
A.
Tõll ehitas sel ajal Karja kirikut, kui Leiger ehitas Käina kirikut. Et Käina kirikul pikem torn oli, vihastas Tõll ja tahtis Käina kiriku torni maha visata. Ei trehvanud aga märki. Üks kivi praegu Tubala mäel, teine Mäelse mäel (lõhutud), kolmas Käina alevis (lõhutud), neljas Käina lahes vees.
ERA II 9, 59 (15) < Käina khk. ja v., Männamaa k. — M. Meiusi < Johannes Lauri, 55 a. (1928) = E X 47 (226) < Emmaste — M. J. Eisen < M. Meiusi. Vt. Karja kiriku ehitamine, muist. 126, 128.
B.
Keina kirikul on tömp torn, sest Tõll olla otsa kiviga maha löönud. Tõll olla Leigriga võidu kirikut ehitanud. Leigril saanud ilusam. Tõll viskand vihaga Leigri ehitud Keina kirikul torni puruks.
KM KO, Fond 199, nr. 8, 35 < Reigi, Kõrgessaare v., Kiduspää k. — A. Lätti < Kustav Viin, 53 a. (1924) = E 55154 (24) < Pühalepa — A. Lätti (1924). Vt. ka muist. 6 O ja Leiger, muist. 2.
8.
[Kivi Pühalepa, Käina ja Paluküla kiriku pihta]
A.
Vanasti elas Saaremaal Suur Tõll, Tõllu vend Leiger aga Hiiumaal. Kord võttis Leiger nõuks Tõllu teadmata kerikud ehitada. Lasi ehita Pühalepa, Käina ja Paluküla. Niikaua sai rahus ehita, kui kerikutornid hakkasid Saaremaale paistma. Siis vihastas Tõll ja pani kivid lendu. See kivi, millega Tõll tahtis Käina kirikut puruks visata, kukkus Orjaku lahe äärde maha, teine aga, Pühalepa kerikule määrat kivi, lendas üle kiriku ja kukkus Pühalepa kõrtsi taha maha. Paluküla kerikule visal kivi läks ka üle keriku ja kukkus Paluküla mäele. Neid kivisid võib näha tänapäevani.
RKM II 60, 202/3 < Hiiumaa raj., Käina k/n., Kassari saar — M. Hanikat < Priidu Hanikat, sünd. 1897. a. (1956).
Vt. ka: Kivi Käina kiriku pihta, muist. 6; Kivi Pühalepa kiriku pihta, muist. 9.
B.
Suur Tõll tahtis Pühalepa kiriku torni maha visata, kui kirikut ehitati. Viskas kolm kivi, ükski ei läinud pihta. Kõige suurem kivi läks Käina kiriku juurde Palupera (?) küla ligidale. Teine kivi läks Pühalepa kiriku juurde. Kolmas - Leigu metsa. Kust ta neid viskas, ei tea. Hiiglasuur maakivi hunnik on Suure Tõllu kivi taga, umb. 150 m eemal. Kivid kanti kokku orjaajal orjade poolt. Ei tea, kuidas nad kokku jõudsid ajada. Esimese saksa okupatsiooni ajal peeti seal koosolekut ja öeldi, et saksa võim on nii tugev kui see kivivare. Aga ei olnud ühtegi nii tugev.
EKRK I 36, 310/1 (1,2) < Hiiumaa raj., Pühalepa k/n. — A. Rõõm < umbes 50-a. Suuremõisa kohalik elanik (1961).
9. [Kivi Pühalepa kiriku pihta]
A.
Pühalepa kiriku ehitamist nähes vihastunud Tõll. Tahtnud kirikut hävitada. Võtnud suure kivi, visanud mitme versta pealt kiriku pihta. Ei kivi tabanud märki. Tõll võtnud teise kivi, visanud uuesti. Ei paremat ühtigi. Tõll võtnud kolmanda. Seegi ei tabanud. Tõll pahandunud, jätnud viskamise järele. Kivid praegu Pühalepa ümbruses näha. NB! Olen varem kuulnud, Leiger visanud kiva P[ühalepa] kiriku pihta.
M. J. E[isen].
E X 16 (76) < Pühalepa — M. J. Eisen < Leena Paju, 60—70 a. Vt. ka muist. 8.
B.
Leiger ja Tõllus (leiger, tõllus) olid vennaksed. Teine elas Hiius, teine Suurelmaal. Pühalepa kirikust papsi poole kortsu juures on suur kivi. Selle on (kas Leiger või Tõllus — ütleja ei mäleta) viskand vägimees. Tahtnud visata puruks Pühalepa kiriku torni.
ERA II l, 513 (12) < Pühalepa, Suuremõisa v., Keremaa k. — P. Ariste < Mare Fried, 70 a. ja Peeter Fried, 73 a. (1928).
C.
Tõllus tahtnud Õunagu mäelt 3 kiviga Pühalepa kiriku puruks visata. Kõik kolm kivi läind mööda ja Pühalepa kirik on praegugi alles. Pärast tulnud Vanapagan vaatama, kas kirik on puru. Et aga kirik olnud terve, Vanapagan vihastund ja pöörand kannapäält ümber. Vanapagan olnud ratsahobuse seljas. Sinna kohta, kus Vanapagan pööran ümber, jäänd suur hobuse jala jälg paesse. See olevat praegugi alles Pühalepa kõrtsi juures.
ERA II l, 548/9 (3) < Pühalepa, Suuremõisa v., Kuri k. — P. Ariste < Juhan Nurk, 80 a. (1928).
Vt. ka: Jälgedega kivid, muist. 88.
D.
Tõllukivi
Pühalepa kiriku lähedal kõrtsi taga asub suur rändrahn, mille kohta teab rahvas rääkida, et Tõll Saaremaalt tahtnud sellega ümber visata Pühalepa kiriku torni, kuid kivi ei ole tornile pihta sattunud, vaid langenud torni lähedale maha.
ERA II 229, 353 (8) < Pühalepa, Suuremõisa v. — J. Palm (1939).
E.
Suur Tõll tahtnud Saaremaalt Pühalepa kiriku torni maha visata, aga kivi läinud üle kiriku torni ja kukkunud teinepool kirikut maha. Suurel Tõllul saanud süda täis ja hüpanud ise kivile järele ja otse kivi otsa. Praegugi on sellel kivil veel Suure Tõllu saaparaua jälg.
ERA II 229, 378/9 (10) < Käina khk. ja v., Jausa k. — V. Juurman < Therese Makk, 36 a. (1939). Vt. Jälgedega kivid, muist. 78.
10.
[Kivi Oleviste kiriku pihta]
Oleviste kiriku pidand Tõllus puruks viskama.
ERA II l, 506 (6) < Pühalepa, Suuremõisa v. — P. Ariste < Anna Fried, 78 a. <1928). Vrd. ka: Olev, muist, l E3; HVM I, lk. 357—358, muist. 322 D.
11.
[Kivi Kihelkonna kiriku pihta]
A.
Hiieniitis on üks suur kivi, see on ka üks tähtis kivi, see oli siis, kui Kihelkonna kirikut oli ehitatud, tahetud kiriku peale visata. Vana Tõll ikka, kui nad siin olid tülitsend, olid ju vanakurjaga tülis, oli tahtand seda torni maha visata, aga ei ole mette jöudand, enne oli kivi maha kukkund. Ei, see jutt oli ikka sedaviisi: ju nad kahekesi ehitasid kirikud, poeg ja isa. Mis kirik see teine oli, ei tea, päri teiste käest paremini järele. Aga vana ehitas Kihelkonnale. Teisel oli suurem ehitus, tahtis maha visata, aga kivi kukkus siia maha. (Kes need isa ja poeg olid?) Tõll ikka.
RKM II 73, 302/3 (l) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kehila k. < Lümanda k/n. — E. Veskisaar < Miina Vooglaid, 76 a. (1958). Vt. ka: Kivi Kihelkonna kiriku pihta, muist. 109; Kivi Kihelkonna kiriku ukse ette, muist. 18, 19; Kihelkonna kiriku ehitamisest, muist. 127 A, 131,133,134,162 B; Kihelkonna kiriku koha valimine, muist. 136.
B.
Suur Tõll taht Viidu Suurelt mäelt Kihelkonna kiriku pihta visata. Kivid olid enne maha kukkund, nee pidid Paasigu metsa maha kukkund olema. Paasigu kivid pidid keik olema Suurelt mäelt pillat.
RKM II 74, 567/8 (18) < Kingissepa raj., Lümanda k/n., Mõisaküla — S. Lätt < Marie Part, 69 a. (1958). Vt. Kivid vaenlaste pihta, muist. 12 A; Kivid Vedruka küla karjaste pihta, muist. 13.
C.
Tõll on kole tige olnd, taht Kihelkonna kiriku uksed kinni panna. Viskand need kivid, Loonal või kus on läind põllepael katki, kukk on laulnd. Üks on siin meie juures Paasiku metsas. Selle kohta on laul ka. Pirida kukk laulnud. Kolmas kivi on Lümanda pool, see on ka ikka Töllu kivi. Ta tahtnd kolm kivi visata.
RKM II 74, 276/7 (2) < Kingissepa raj., Kihelkonna al. — R. Põldmäe < Aleksander Maskiika, 40 a. (1958). Vt. Kivi Kihelkonna kiriku ukse ette, muist. 18—19.
D.
Tõll oli visanud kivisid Paasigu metsa, katsund kirikud puruks visata, et pojal olnd parem kirik.
RKM II 73, 142 (11) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Läägi k. — E. Veskisaar < Marie Tökman, 83 a. (1958).