TÕLLU HAUD
175.
[Tõllu haud Hirmustel]
A.
Hirmuste küla Jaagu talu metsas Suure Tõllu haud tee ääres, mis Tiirimetsalt Hirmustele viib.
Haud olnud enne kõrgem küngas, nüüd ei eraldu ümberkaudsest maast, mis kõik künkline on. Haua kohal kasvab mänd. Suur auk, ½ m sügavune, on kalmu kaevatud. Ka hiljemini on Suure Tõllu hauda kaevamas käidud.
E I 29 (209) < Anseküla — M. J. Eisen < H. Laur. Vt. veel: Tõllu haud Hirmustel, muist. 15, 133 A, 167, 174 C.
B.
Suure Tõllu haud Hirmuste küla ja Anseküla kihelkonna piiril. Rahvas hüüab seda kohta ka Sütemäe raisk. On suurem sügavus ja nelja nurga pärast on otstes tammed kasvanud, kuid 5—6 aasta eest maha saetud, praegu veel kännud näha.
E 60763/4 (51) < Kärla khk. ja v., Kogula k. — T. Kaljo < Matson, 34 a. (1927).
C.
Tõllu matuse paik
Tõllu haud asub Hirmuste mäel Kärla kihelkonnas Saaremaal, kust tervelt seitse kiriku torni silma paistavad. See mägi olla rahvajutu järele Saaremaa seljaroog, sest et olla kõige ennemalt merevee pinnast välja kerkinud ja endast väikese saarekese moodustanud, kus peal kured harilikult olid asunud ja häälitsenud, seda oma rännakuil alaliseks peatuspaigaks valides. Sellest olla ka Saaremaa linna nimi Kuresaar saanud. Tõllu hauda olen isiklikult näinud. See sisaldab endast 2—3 sülla pikust ja ½ sülla laiust sisselangenud suurt kalmuküngast, kuni paari jala sügavuseni keskpaigast, mis rohelise mururohuga kaetud ja mille ümber noored männad sel ajal kasvasivad, kui mina veel noorukene olin, millas minule seda minu isa hobust piatades näitas, kui kord sealtkaudu sõitsime, sest haud asub otse tee ääres. Kuulukse veel räägitavat, et ka suur tamm tema päitsel kasvada, kuid seda ei juhtunud mina sel korral mitte nägema, või ehk on see mul aja jooksul koguni ära ununenud.
E 61534/35 (2) < Jämaja — A. Kuldsaar (1927). Vt. Kohanimede tekkimine, muist. 118—125.
D.
Tatrasselja karjamaal Sütemaa raiskas seisab see koht veel tänapäevani, mida vanarahva jutu järele Tõllu hauaks peetakse. Tühine ja näutu on küll see koht ja ei vasta mitte nii suure ja vägeva mehe hauale, kedast mered ja Saadangi kõige oma sulastega kinni ei jõudnud pidada ja kellel viiesüllane palk kepiks käes paras oli. Paljalt paari sulla pitkune lohk, kus keha alla vajunud, ja mõned sammud lõuna pool ümargune õõnsus, kus pea alla vajunud. «Kadakas katku mu pead!» hüüdnud Tõll veel alla vajudes. Ja see on tõeks läinudj sest kadakad on ainsad lilled, mis tema hauda ilustavad. Ainukene tamm, mis enne tema hauda ehtis, on jo nüüd maha võetud ja ära viidud. Kadakad, kanarpik ja mõned ümberseisvad männad ei jõua selle kohale luulelist ilu anda.
[---]
E 61343/4 < Kärla — K. Loiken (1927).
Esimene osa trükitud: M. J. Eisen, Tõll ja ta sugu, lk. 156—157.
Vt. ka: Tõllu suurus ja jõud, muist. 139—145; Tõllu tõotus, muist. 184—186.
E.
Hirmuste mäel asuvat Suure Tõllu haud; Mäe sees olevat kelder, kus rootsi sõjariistad sees on. Keldrit on küll otsitud, kuid mitte leitud.
KM KO Fond 199, 37, lk. 121 < Kärla khk. ja v., Kõrkküla — A. Soom < Toomas Viigandt, 93 a. (1930).
F.
Suur Tõll
Suure Tõllu haud pidavat olema Kärla vallas Hirmuste külas aiaga piiratud väike maa-ala.
RKM II 4, 296 (l) < Kaarma, Kuressaare v., Mändjala k. — E. Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1945).
G.
Vanake jutustas meile Suure Tõllu hauast, et sellel püsinud kaua aastaid lilled ja väike ristike isegi. Selle kõige eest hoolitsenud koolilapsed. Kuid juba palju aega tagasi ei olevat muud kui ainult kadakas. Juula Kupp kinnitas mitu korda, et Saarel tema Tõllu hauda rohkem küll ei teadvat, kui see siin — Jaagul.
EKRK I 16, 234 (26) < Kingissepa raj., Kärla k/n., Hirmuste k. — V. Ahas ja K. Mölder < J. Kupp, 60 a. (1957).
H.
Ma olen Töllu hauda ka käind vaatamas, ma olin karjapoiss siis. See on Hirmuste mäe all Raisa lepikus. Pöösad kasvavad. Vöib-olla on sealt aastasadade eest kruusa vöetud.
RKM II 73, 274/5 (3) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kihelkonna al. — E. Veskisaar < Mihkel Salong, 59 a. (1958).
I.
Vana Tõlu ase on praegast Koordi värava taga Tiirimetsa Aavasse külas.
RKM II 73, 84 (5) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kurevere k. — E. Veskisaar < Kõrtsi Aleksander, 82 a. (1958).
K.
Mulle näidati ükskord vana Tõllu hauda ka Tiirimetsas, see on nõgus, haud on sisse langenud.
RKM II 73, 79 (10) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kurevere k. — E. Veskisaar < Mihkel Kivi, 69 a. (1958).
L.
Suure Tõllu haud olevat Hirmuste mäe juures. Seal elab Õunpu, kes jutustas, et vanaema oli lubanud teda lapseeas Tõllu haua peale viia, et küll sa seal saad, kui sa sõna ei kuula.
RKM II 75, 46/7 (4) < Kingissepa raj., Mustjala k/n., Silla k. — E. Tampere < Mihkel Nõmm (1958).
M.
Hirmustel on Suure Töllu haud. Mo poeg käind seal, ta oli näind. Kõrgem ikka old, haua moodi. See oli kuulda ikka, et Suure Töllu haud. Siit on hulka maad minna.
RKM II 74, 259 (l) < Kingissepa raj., Kärla k/n, Paadla as. — R. Põldmäe < Anna Tasa, 84 a. (1958).
N.
Töllu haud on Hirmuste mäel, Kordi juures. Sest on kümmekond aastad, kui räägiti, vanad teedvad seda.
RKM II 74, 239 (4) < Kingissepa raj., Kärla k/n., Karide k. < Mõnnuste k. — R. Põldmäe < Anna Soomus, 70 a. (1958).
O.
Hirmustel peab Suure Töllu haud olema, kus ta on maetud. Karjalapsed on teda hüüdnud, et:
«Tõll, Tõll, tõuse üles, vaenlane on maal!» Siis tõusnud üles kuni põlvist saadik, vaatand, et vaenlast põle näha olnud, siis öelnud: «Ma ei tõuse enam!» Sellest ajast ei pea enam näha olnud. Seda rääkis minu emaema. Kui suri, oli 101 aastad ja 8 kuud vana. Oli siit inimene. Oli vist 1812 sündinud. Siit mõisnikud on siis oma vallale vahmiilid pannud. Tal oli nimi Peetres, enne oli Peetrus. Pärast oli Könner. Peetresid on siit Kuremetsa külast.
RKM II 74, 14/5 (3) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Odalätsi k. — R. Põldmäe < Jaen Teeäär, 75 a. (nimi ka Teär) (1958). Vt. Tõllu äratamine, muist. 186.
P.
Sütemaa raiska, kus Tõll oli end surema pand. Karjalapsed olid teda sealt üles aeand: «Tõll, Tõll, tõuse üles, vaenlane tuleb maale!» Tõusend üles, vaatand — äi ole vainlast. Pand jälle end maha, ütlend: «Küll änam ei tõuse, siis pole kedagid!» See on Suuremäe lähedal.
RKM II 74, 600 (2) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Vedruka k. — S. Lätt < Kaarli Niitsoo, 80 a. (1958).
R.
Veelgi Suurest Tõllust
Sest Tõllust on veel üks jutt, et ta vend old Hiiumaal oln. Sii vahel on meri. Ta läin venda vaatama, viin külaasjaks vaadi õlut. Mees oli söudn läbi vee, kangapoom oln kepiks kaas. Ja siis see Tõll on Sörve ära surn, sääl on üks suur mägi, sönna on ta maha maetud. Siis kui see Esimene ilmasõda oli, me käisime Sörve tööl, tehti kinlust ja raudteed, siis sääl räägiti, et Töllu haud old sääl. Sörve naised ikka hüitsid, et: «Tõll, Tõll, tõuse üles, et sõda tuleb Sörve säärele.»
KKI MT 82 < Karja, Leisi v., Nurme k. — M. Must < L. Kallas (1950). Vt. ka: Vete sügavused, muist. 139.
176. Suure Tõllu haud [Kõrkkülas]
Kõrkküla karjamaal on Suure Tõllu haud. Selgesti paistab seal kadakad jalutsis ja päitsis. Räägitakse, et Tõll olla sinna maetud ja enne surma olla ta ütelnud, et kui saarlased hädas on, siis hüüdku aga teda üles, siis ta aitavat neid. Kord tahtnud Kõrkküla karjalapsed Tõllu näha ja hüüdnud: «Tõll, Tõll, tõuse üles, vaenlane Sõrve sääre otsas!» Tõll tõusnud pooleni hauast üles, vaadanud ringi ega näinud vaenlast. Siis saanud Tõll vihaseks ja needinud Kõrkküla inimesed ära, üteldes, et Kõrkküla inimesed peavad põlvest põlve vargad ja valelikud olema. Siis heitnud ta jälle hauda ega tõuse enam karjalaste vale pärast.
ERA II 233, 29/31 (8) < Kuressaare — V. Anupõld < Olga Anupõld, 44 a. (1939). Vt. Tõllu äratamine, muist. 186.
177.
[Tõllu haud Paadlas]
A.
Ühekorra oli söda olnd. Paadla inimesed olid hüüdend: «Till, Töll, tõuse üles, vain maal!» Tõll ajand eese abudest saati üles — pole kuskil vastast, kellega hakkad. Ta läind hauda tagasi, ütlend: «Valejutud liikuvad seal valdas eluaja!» Mina ise ei ole seda raamatust kuulnud.
RKM II 74, 238/9 (3) < Kingissepa raj., Kärla k/n., Karide k. < Mõnnuste k. — R. Põldmäe < Anna Soomus, 70 a. (1958). Vt. ka: Tõllu äratamine, muist. 186.
B.
Paadla — ma olin noor inimene —, seal oli suur haud, kadagas kasvas peel. Üks naine, kes seal enne oli eland, näitas mulle, et see on Suure Töllu haud.
RKM II 74, 238 (2) < Kingissepa raj., Kärla k/n., Karide k. < Mõnnuste k. — R. Põldmäe < Anna Soomus, 70 a. (1958).
178. [Töllu haud Viieristil]
Suur Töll on Viieristi metsas Sörves maas, seal on Töllu haud. Töll oli ütend: «Kui vaen tuleb maale, siis kutsuge mind sönna abi ja ma tahan see vaenlase ära kutsuda!» Karjapoisid on karjas ond ja narrind teda. Hakkasid karjuma: «Töll, Töll, töuse üles, vain maal!» Töll on töusend rinnust saati üles, siis ta on vaatand jo üle puude. Näind, et poisid on valetand. Siis ta on pahandand ja on tagasi langend ja ütend: «Ma iial enam ei töuse!» Minu isa rääkis, tema käis seal kalarandas. Sörulane on talle näitand Suure Töllu hauda. See on Sörve tee ääres.
RKM II 74, 124/5 (16) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kuremetsa k. < Odalätsi k. — R. Põldmäe < Marie Riis, 73 a. (1958).
Vt. Tõllu magamisase Viieristil, muist. 95, 96; Tõllu äratamine, muist. 186; Tõllu haua kohta Sõrves vt. muist. 174 B.
179.
Tõllu haud [Järveküla järve lähedal]
Tõllu haud on umbes 3,5 m pikkune ja 2 m laiune ning 0,5 m kõrgune kaskega ülekasvanud (mille alt kohati kive näha), täisnurkne parallelogrammi-kujuline valmistatud. Kõrgem koht Külaaluse heinamaa põhja ääres Järveküla järve lähedal, mis on pealt ühetasane, mille küljed on veidi libamisi ja mis on heinamaa, nagu muugi ümbrus. See kannab Tõllu oma nime. Suur Tõll olevat sinna maetud. Kui sellepeale minna, siis pidavat kõmisema, nagu oleks seest tühi. Lassu t[alu] peremees on tahtnud seda raudkangiga sellepärast katsuda, et näha, mis seal all on, kuid et nüüd on võetud muinsuskaitse-alla, siis on loobutud sellest.
KKI KN < Jaani — T. Kaljo (1933).
180.
[Tõllu haud Pühas]
(Tõll suri ja maeti Püha kihelkonnas Tõlluste mõisa ligidale Hämmelepa küla tänavale.)
J. W. L. Luce, Wahrheit und Muthmassung, lk. 40—43. Vt. Võitlus vaenlaste vastu, muist. 167, 168.
181. [Tõllu haud Virtsus]
Suur Tõll, Tõllus, olevat Virtsu maetud.
KM KO Fond 199, 71—30 < Manila ja Varbla — O. Männik (1924).
182. [Tõllu haud Velise Kureveres]
Tõlluse haud on Velise Kurevere küla Päärni talu heinamaal Päärdu— Kurevere maantee ääres, 40 sm kõrge, l m lai, 1,8 m pikk.
E I 25 (166) —M. J. Eisen.
183.
Tõllu haud pidi olema kuskil, ma ei tea, see ei ole siin kantis. Ta oli siit ära läind. Inimene ta oli, kis teab, mis loom ta oli.
RKM II 74, 54/5 (3) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Odalätsi k. — R. Põldmäe < Sohvia Luugus, 65 a. (1958).
Vrd. Tõllu haud Hirmustel, muist. 175; Tõllu haud Kotka kivi all Käärmas, muist. 17 A, 185.