TÕLLU VÕI TEMA HOBUSE JÄLJED KIVIL
68. [Tõllu istmeasemega kivi]
Salme vallas Üüdipe külas Tohvri talu koplis on kivi, milles istease. Sellel kivil istunud Suur Tõll ja jalad ulatanud Paavli aida taha.
RKM II 4, 216 (6) < Kaarma, Abruka saar < Anseküla, Salme v., Üüdipe k. — V. Väli < Aliide Lääts, 36 a. (1946).
Vrd. Käina kiriku ehitamine, Leiger, muist. 9.
69. [Tõllu istmeasemega kivi]
A.
Siin ligidal (s. o. Kihelkonna alevi juures) võsas on küll üks istumisasemega kivi. Vanad inimesed rääkisid, et vana Suur Tõll oli korra siin istund.
RKM II 73, 273/4 (l) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kihelkonna al. — E. Veskisaar < Mihkel Salong, 59 a. (1958).
Vrd. Käina kiriku ehitamine, Leiger, muist. 9.
B.
Meie juures on kivi, Tõll on seal peal istund. Seal on istekohad sees, istumise jäljed. Vanasti juba räägiti.
RKM II 74, 276 (l) < Kingissepa raj., Kihelkonna al. — R. Põldmäe < Aleksander Maskiika,40 a. (1958).
70. [Tõllu istmeasemega kivi]
Mälestusi Suurest Tõllust Hiiumaal
Vanasti, kui Saaremaal elas Suur Tõll, elas Tõllu vend Leiger Hiiumaal. Kord tulnud Tõll Hiiumaalt vennalt kapsaid viima. Enne Leigrile jõudmist puhanud Tõll jalgu ja laadinud piipu, milleks istunud ta suurele kivile. Veel praegugi asub kivi, millel istus Suur Tõll, Tihu heinamaal. Kivimürakas, mida hüütakse Tõllu kiviks, omab Tõllu istumiseasendi-taolist jäljendit. Tõllu tulekivi, mille abiga ta olla piipu süüdanud, asub Männamaa küla juures heinamaal. Selle, umbes väikese heinasao suuruse terava otsaga kivi oli Suur Tõll oma vestitaskust maha pillanud. Leigril, kus elas Suure Tõllu vend Leiger, elavad aga praegugi suure kasvuga inimesed, arvatavasti Leigri tõugu.
RKM II 60, 423/4 < Hiiumaa raj., Käina k/n. — U. Kiisa (1956). Trükitud veidi lühemalt: U. Kiisa, Rahvajutte Suurest Tõllust ja tema vennast Leigrist. Nõukogude Hiiumaa 13. X 1956, nr. 122, lk. 4.
Vt. muist. 35, 36, 37; Kapsaste toomine Hiiumaalt, muist. 158. Ka: Leiger, muist. 9;
Kalevipoja taskukivi, HVM I, lk. 160—161, muist. 25.
71. [Tõllu jäljega arstimiskivi]
Viki küla Laratsi talu põllul on kivi, millel Suure Tõllu jälg. Sääl käidi silmi ravimas. Jutustaja olnud siis poisikene.
RKM II 73, 426 (57) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Viki k. — O. Jõgever < Gustav Tihik, 72 a. (1958).
Arstimiskividest vt. ka muist. 85, 115 A, E. Vrd. Kalevi istmejäljega arstimiskivi Viki külas, HVM I, lk. 234, muist. 178.
72. Tõllakivi
See kivi on Karja kihelkonna Triigi valla piiris vastu Leisi valla piiri päris sihiaja pääl, mis Orisaare poolt Triigi mõisa läheb. Selle tee päält põrkab üks väike kirikutee kohe Karja kirikud kaudu Maalise ja Maassi külla, säält paremad kätt õhtu poole. Selle kivi sees on selged inimese jäljed.* See kivi ei ole suur, tema on neli jalga teist ja kuus jalga teist otsast kõrge, päris tõlla moodi, jalge ja käte jäljed on lõuna pool külje sees. Sääl ümber on kõik lage maa, kuid Leisi pool aeda, see on lõuna pool, on suured kased. See kutsutakse õeste Laula ja Maassi Laula vaheaja-päälne, kus see kivi seisab. Muud iseäralist juttu ei ole rahva seas selle kivi üle kuulda, mida tähelepanemise väärt võiks pidada.
EKS 4°5, 331 (313) < Karja — V. Mägi.
73. [Tõllu jälg kivil]
Suure Tõllu kivi
Seda kivi hüütakse sellepärast Suure Tõllu kiviks, et Suur Tõll on astunud sinna kivi peale ja jälg on jäänud järele.
ERA II 231, 161 (8) < Mustjata khk. ja v., Abula k. — M. Niitvegi < Mihkel Rüüs, 46a. (1939).
74. Suure Tõlla jalajälg
Härjamäe veerul lamab kivi, milles on saladuslik jalajälg. Vanemad inimesed räägivad, et Suur Tõll käinud Ruhnust kapsaid toomas. Raske koormaga kivile astudes vajunud jalg kivvi. Tõll tõmbanud jala küll kivist välja, kuid jälg püsib praegugi veel kivil.
ERA I 6, 369 (2) < Püha, Pihtla v., Suure-Rootsi k. — E. Päits < Leena Putk, 47a. (1939).
Vt. Kapsaste toomine Ruhnust, muist. 156, eriti 156 D; Jalajäljega kivi ka muist. 171.
75. [Tõllu kontsajälg kivil]
Juminda külast lõuna poole asetseb nn. Tõllu kivi, millel on kontsa meenutav jälg. Kord olevat Suur Tõll läbi Juminda Soome läinud ja kivile astunud, millest see jälg tekkis ja kivi oma nime sai.
EKRK I 12, 52 (42) < Loksa raj., Juminda k. — H. Kokamägi < E. Kaljurand, umb. 54a. (1956).
Vt. ka: Edasi 22. VIII 1956, nr. 167, lk. 3—4.
76. [Tõllu saapajäljega kivi Käkvere põllul]
Käkvere põllal on suur kivi, mis Tõllu põllepaeltest olla maha kukkund. Kivi ääre peal on praegugi veel saapajäljed. See kivi on Pöide kihelkonnas.
RKM II 4, 21 (3) < Kuressaare l. < Pöide — V. Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946).
Vt. muist. 28, 156 D.
77. [Tõllu saapajäljega kivi Lõetsa külas]
Lõetsa küla arus on Tõllu saapajälg. Mäe talu ligidal, umbes meetri pikkune, kontsaase kõik näha.
KKI 27, 250 (l) < Muhu, Kapi k. — A. Schmuul < Liina Kivimägi, sünd. 1912. a. (1959).
78. [Tõllu saaparaua jälg kivil]
(Kivisse jääb Suure Tõllu saaparaua jälg.)
ERA 11 229, 378/9 (10) < Käina khk. ja v., Jausa k. — V. Juurman < Therese Makk, 36a. (1939).
Vt. muist. 9 E.
79. [Tõllu rusikajälg kivil]
A.
Arukopli talu värava taga karjamaal oli kooljakivi. Suur lai punane kivi. Tõllu rusika jälg oli peal. Me lapsed karjas olime, siis laulsime ümber kivi:
«Tõllu, Tõllu, tõuse üles, anna mu valged riided kätte.»
RKM II 85, 46 (11) < Kingissepa raj., Pihtla k/n., Hämmelepa k. — L. Briedis < Liisu Lõhmus, 88 a. (1959),
Vt. ka: Tõllu äratamine, muist. 185.
B.
Arukopli talu aia taga oli olnud kaks kivi. Nüüd juba 70 aastat tagasi lõhutud. Räägiti, et Tõllu kivid. Ühe kivi peal olid jäljed olnd. Rusikas käsivarrega peal. Suur lai punane kivi. Ema rääkis, et lapsena olid nad selle kivi juures üksteist püüdnud, üks oli kivil. Seda'p tea, kuidas ta sai. Tõll oli elanud Tõlluste mõisas, siit alla kilomeetri. Oli pidand kivi viskama Kurakajule, aga sääl olid inimesed ja viskas siis Arukopli aia taga.
RKM II 85, 49/50 (l) < Kingissepa raj., Pihtla k/n., Rahniku k. — L. Briedis < Marie ..., 65 a. (1959).
80. [Tõllu sõrmeasemed kivil]
Pihtla vallas Tõlluste külas Peetsi talu väljal on mitu tähelepanuväärt kivi. Rahvajutu järele olevat Saaremaa kangelane Suur Tõll need sinna puistanud.
Ühekorra, kui Tõll läind suure sületäie kividega koju sauna ehitama, pudenenud tal katkenud põllest kõik kivid välja mööda laiali. Küll Tõll katsunud kive uuesti põllesse tõsta, kuid ikkagi kukkunud kivid uuesti välja. Rängast muljumisest jäänud aga Tõllu sõrmeasemed kividele sisse, kus need veel praegugi näha on. Suure Tõllu kodupaik olnud praegune Tõlluste küla, mis oma nime sellest olevat saanudki.
ERA II 232, 629 (l) < Püha, Pihtla v., Kõljala k. — H. Kivi < Viiu Kivi, 72 a. (1939).
Vt. Tõll kivikandjana, muist. 17—34; Tõllu sõrmejäljed kirikuseinal, muist. 127C, 129 C, 130, 150, 156 A, 162 B.
81. [Tõllu sõrmejäljed Ulja küla kivil]
Kivid
Toodud kivi
Ulja külas Paeaugu talu värava taga asuv suur kivi, mis arvatakse Suure Tõlli toodud olevat. Sõrmejäljed on kivi küljel.
ERA II 231, 401 (2) < Kärla khk. ja v., Kõrkküla k. — E. Matson < Mihail Mardla, 39a. (1939).
Vt. Tõll kivikandjana, muist. 17—34; ka muist. 129 C, 130.
82. [Tõllu ninajälg kivil]
Mustjala pangalt edela pool, üle väikese merelahe, seisab kitsas maaneem, mida üldselt Ninase rannaks kutsutakse. Selle kohta teab vanarahva suu järgmist rääkida: Kui Suur Tõll Mustjala kiriku tööd oli ära lõpetanud, läinud ta senna kohta mere aere, visanud pikali kivise maa pääle ja jäänud nii kauaks senna luurama, kuni kirik sisse õnnistud, kartes, et ehk Vanaõelus õnnistamata kirikut lõhkuma tuleb. Kui kirik sisse õnnistud, siis pannud ta pea ühe kivi pääle ja uinunud magama. Magades olla ta aga ennast kummuli pööranud. Kui ta üles oli ärkanud, näinud ta, et ta nina kivi sisse suure armi oli vajutanud. Kas see kivi nii pehme või Tõllu nina nii kõva olnud, et kivi sisse aseme vajutanud, sellest rahvasuu ei kõnele. Mõned teadvad koguni rääkida, et vanaste olnud kord sääl rändas nii suur tursakala saak, et Ninase mehed tursapäädest kivese- (kivi) aidu üles ehitanud. Kas niisugune «kiviaid» ennast hiljem tõesti ära kivistas? Võib-olla! Siis oli muidugi kivinemine alles pooleli ja võimalik Tõllu ninal senna sisse aset vajutada. Ülesse tõustes aga hüüdnud Tõll: «Oh, kui suur ninaase!» Sellest saati hakatudki seda kohta Ninaasemeks hüüdma, mis aga hiljem rahvasuus Ninaseks muutunud.
E 60475/6 (2) < Kärla — K. Loiken (1927). Vt. Tõll kirikute ehitajana, muist. 126—138; Mustjala kiriku ehitamisest, muist. 134;
Mustjala kiriku koha valimine, muist. 137.
83. [Tõllu kepi jälg kivil]
A.Koerakivi
Saaremaal Karja kihelkonnas Parasmetsa valla piiris on üks kivi, mis ümbert mõeta 9 sülda jäme on ja 4 jalga kõrge. Kivi on muidu lai, ilma et temal mingisugust nägu ehk vormi on. Tema seisab Metskülalt mere pool kohe Päka randa minnes kahe teearu vahel. Ümber on suur kõrge kuusemets, lõuna pool on enam männa- kui kuusepuid. Kivi ligidal on üks kõrge küng, kus otsas üks kõrge kask, ja paremal pool seisab üks veiksem kivi, mis sellesama nime järele kutsutakse ja see'p see tähtjas kivi ongi. Temal on peaaegu koera kuju kui välja nikerdud, tema pea pool seisab lõuna pool. Temal on põhja pool ehk koera tagumise otsa sees suur lõhe, mis Saaremaa vägimees Suur Tõll on kepiga löönud, kui tema ükskord Hiiumaalt oma venna Leigeri juurest ära tuli, sest tema mõtelnud selle ühe elaja olevat, ja et ta tema teele oli ette juhtunud, tahtnud tema teda selle löögiga oma eest ära kohutada, aga Koerakivi ei liigutanud teda kartes mitte ennast paigastki. Nüüd märkanud vägimees, et see mitte elajas, vaid kivi oli. Tema tõstnud teda siis ühe kõrgema küngu pääle, kus ta praegu seisab. Teine suurem kivi kannab nime Päka Reedu kivi.
H, Jõgever l, 149 (131) < Karja — V. Mägi (1889—1890) == EKS 4°5, 329 < Karja— V. Mägi.
Vrd. Hiidude suurus ja jõud, muist. 139.
B.
Korra tulnud Tõll Hiiust, suur puu kepiks käes. Karja jõudes löönud ühe kivi pihta selle puuga. Kivile jäänud suur lohk sisse.
E I 41 (288) — M. J. Eisen < kellegi saarlase suust. Vt. ka: E II 16 (91) — M. J. Eisen (1925).
C.
Korra tulnud Tõll, kepp käes, Hiiust. Tee ääres Karjas näinud Tõll suure kivi, annud sellele kepiga pihta. Sestsaadik kivil lohk.
E57317—M. J. Eisen.
84. [Tõllu noole pragu kivil]
Siitsamast edasi minna Välja tänakus on kaks halli kivi kõrvuti. Seal on Suure Tõllu noole pragu nagu kervehaav kivi sees.
RKM II 73, 308 (4) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kehila k. — E. Veskisaar < Mihkel Tinarist, 59 à. (1958).
85. [Suure Tõllu lapse jälg]
Külmking (Kivi nimetus)
Kui mõne inimese jalg oli haigeks jäänud, siis räägiti, et see inimene on külmakinga [jälje] sisse astunud. Selle arstimiseks pidi külmakinga seest vett kolm korda sisse võtma, siis pidada jalg terveks saama. Seda kivi hüütakse ka Suure Tõllu lapse jäljeks.
ERA II 231, 161/2 (9) < Mustjata khk. ja v., Abula k. — M. Niitvegi < Mihkel Rüüs, 46a. (1939).
Arstimiskivide kohta vt. muist. 71, 115 A, E.
86. [Tõllu hobuse kabjajälg]
Ju selle vana Tõllul suur hobu koa olli. Meie rihala otsas oo ta hobuse kabjajälg. Kutsutas Hobusejälje auk.1
KKI 27, 251/2 (l) < Muhu, Tupenurme k. — A. Schmuul < Juula Peeker, sünd. 1882. a. (1959). Vrd. ka: Vanapagana hobuse jalajälg, muist. 88.
------------------------------------------------------------------------------------------
1 Hobuse kabja kujuline süvend, mida kutsutakse Hobusejälje auguks, asub Tupenurme külas Mihkli talu värava taga. Pikuti ligi 20 m, laiuti 10 m. — Üleskirjutaja märkus.
------------------------------------------------------------------------------------------