NUTUST VEEKOGUD
59. [Tõllu nutust järv]
(Laimjala v[alla] Käita küla Tooma talu karjamaal olevat katkenud Tõllu põllepael, kivi langenud maha. Tõll hakanud nutma ja nutust tekkinud kivi kõrvale väike järv.)
ERA II 221, 423 (40) < Türi < Pöide — V. Tõnissoo < M. Pihelgas (1939). Vt. Kivi Kälta külas, muist. 30; Nutust tekkinud veekogude kohta vt. muist. 44, 60, 113, 126 D, 149B.
60. [Pireti nutust Päitsesoo]
Saaremaa vägimehe vana Tõllu naine Piret vedas Ööriku heinamaalt põllega kive ja ehitas Keinastu saart. Ükskord tuli ta jälle kive tooma, aga tagasiminekul katkesid ta põllepäitsed ära ja kivi kukkus Pireti varba peale. Piret sai haiged ja hakkas nutma ja nuttis nii palju, et sai suure soo, ning soo kannab Päitsesoo nime. Suvel kuivab küll mõnest kohast vesi ära, aga rohtu sääl ei kasva, sest Pireti silmavesi oli soolane ja kuivatas rohujuure ära. See kivi on praegu alles, mis põllest kukkus. Ja seepärast on Keinastu ja Muhumaa üksteisest lahus, et Pireti varvas haiget sai ja põllepäitsed katki läksid, muidu ta oleks ikka veel kive vedanud ja Keinastu Muhuga ühendand.
ERA II 233, 335/6 (2) < Jaani, Maasi v., Öoriku k. — A. Nurk < Juhan Nurk, 55 a. (1939).
Nutust tekkinud veekogude kohta vt. muist. 30, 44, 59, 113, 126 D, 149 B; Sildade tegemisest vt. muist. 6 L, 33, 101, 107 A, 150, 161 B, C, 162 A, 163, Leiger, muist. 8, Saarte tekkimine, muist. 104—109.