PIRETI KERISEKIVI
44. [Pireti kerisekivi Kõigustes]
A.
Sein Weib Pirit war hinsichtlich des Wuchses und der Stärke ihrem alten Ehegenossen fast gleich (kontide ja rammu poolest vana seltsiga peaaegu ühesarnane) und hatte die Besorgung der häuslichen und ausserhäuslichen Angelegenheiten. Einst wollte sich Tõll eine Badstube errichtere und überliess die Sammlung der Hitzsteine (saunaahju kerise kivid) der Pirit. Die Alte band sich eine Schürze vor und sammelte Steine in Oesel-Einen geeigneten Stein fand sie auch auf der Köigust'schen Viehweide; den legte sie in ihre Schürze und trat ihren Weg in die Schworbe an. Doch als sie gerade im Begriff war, in den Eingang der Zaunstrasse des. Gutes Kõigust zu gelangen (aga kui ta umbest1 Kõiguste mõisa tänava suu kohta pidi saama), zerrissen die Bänder der Schürze und der Stein fiel dem Mütterchen auf die Zehen (eidekese varvaste peale), was ihr empfindlichen Schmerz verursachte (kibet valu tegi). Im Aerger hierüber spie sie dermassen aus, dass es über die Weide hin spritzte (ta pahandas see üle meelt, sulgis nõnda, et piisad üle karjamaa purtsasid), liess den Stein dort, wo er noch liegt, ging hinkend zur Schworbe hin zu ihrem alten Manne und kam nach diesem Aerger nie mehr von dort in's Peudische Land.
Sitzungsberichte d. GEG, 1880. Dorpat 1881, lk. 100 == Neue Dörptsche Zeitung 27. VI (9. VII) 1880, No. 145. lk. [2]. Arensburg 11. Mai 1880.
Vt. ka: Kivikandmine teadmata põhjusel, muist. 28, 29; Pireti nutust Päitsesoo, muist. 60; Veekogude tekkimine, muist. 110—117; Tõllu kodu, muist. 147, 149 B; Leigri naine kivikandjana, Leiger, muist. 4. Vrd. lk. 86: M. Körber, Der öselsche Nationalheld.
--------------------------------------------------------------------------------
1 Umbest heisst in Oesel gerade, auf dem Festlande ungefähr.
--------------------------------------------------------------------------------
[TÕLGE.]
Tema naine Piret oli kontide ja rammu poolest vana seltsiga peaaegu ühesarnane ja hoolitses koduste ja väliste toimetuste eest. Ükskord tahtis Tõll endale sauna ehitada ja laskis Piretil koguda saunaahju kerise kivid. Eit sidus ette põlle ja kogus kive Saaremaalt. Ühe sobiva kivi leidis ta ka Kõiguste karjamaalt. Selle pani ta põllesse ja asus teele Sõrve poole. Aga kui ta umbest1 Kõiguste mõisa tänava suu kohta pidi saama, katkesid põllepaelad ja kivi kukkus eidekese varvaste peale, mis talle kibedat valu tegi. Ta pahandas seeüle, sülgas nõnda, et piisad üle karjamaa purtsasid, jättis kivi sinna paika, kus ta praegugi lamab, läks longates tagasi Sõrve oma vana mehe juurde ja ei tulnud pärast seda pahandust enam iial sealt Pöidesse.
B.
Audla külas on Tõllu pere, seal on Suur Tõll elanud. Ta naene olla kiva kannud põllega. Kord võtnud ta suure kivijuraka põlle sisse ja tahtnud sellega kohale minna. Teised maenitsenud küll, ära võta nii suurt kivi, kukkub maha ja käristab põllepaelad ära. Tõllu naene ei olla aga sellest midagi kuulanud, võtnud siiski kivi, aga teel kukkunud kivi maha ja kohe varvaste peale, varbad saanud tulist valu. Naene hakkanud nutma, nutnud hulga aega, nii et veest soo saanud. Praegu on see soo veel Kõiguste mõisa ligi ja hüütakse Naestesoo. Ka kivi on seal, aga kaunis mürakas.
E 42607/8 (30) < Pöide, Uuemõisa v., Tornimäe k. — J. Prooses (1902).
C.
Valjala kihelkonnas Laimjala vallas endise Kõiguste mõisa juures asub suur kivi. Rahvajutt räägib selle kivi sattumise üle sinna järgmist. Muiste elanud Saaremaal suur ja kuulus vägimees Suur Tõll. Tal olnud ka naine nimega Piret, kes oli samuti suur ja tugev. Kord tahtnud Suur Tõll endale sauna ehitada. Selleks valinud ta koha Laimjala vallas Audla külas asuva Tõllu talu maa peale. Sauna ehitamisel olnud tal abiks ka Piret. Sauna ehituseks tarvisminevaid kive kokku vedades kukkunud Piretil kivi põllest maha jala peale. Ta saanud sellest nii palju haiget, et hakanud nutma ja nutnud 14 ööd-päeva järjest. Nendest pisaratest, mis ta valas, muutus ümbruses maa soiseks ja kannab veel praegugi Naistesoo nime. Kivi aga jäi sinnapaika ja püsib seal praegugi. Ta on umbes 5 meetrit kõrge ja 10-meetrise ümbermõõduga, kusjuures kogu kivi on maa peal ja teda kutsutakse Pireti kiviks.
ERA II 232, 645/6 (l) < Valjala, Laimjala v., Kurdla k. — A. Noot < Aleksei Lesk, 64 a. (1939).
D.
Suure Tõllu kivi
Pöide kihelkonnas Kõiguste mõisa tänaval on üks üsna suur kivi, mida kutsutakse Suure Tõllu kiviks. Kui omal ajal Suur Tõll elanud, toonud ta selle kivi sinna mererannast. Kui Tõll oli tulnud Pöide kirikut ehitamast, olla ta naisele parajasti suurt kivi tarvis läinud. Ta oli siis kodu poole hakanud minema ja näinud tee ääres kaunis suure kivi, umbes kaks ja pool meetrit kõrge. Ta mõtelnud, et ehk see on ta naisele paras, ja viinud selle koju. Kodus andnud ta kivi naise kätte ja see leidnud, et kivi on tema ettevõtte jaoks liiga väike. Tõll mõtelnud siis, et kuhu ma selle kivi ikka panen, ja visanud ta minema. Niiviisi sattuski see kivi Kõiguste mõisa tänavale.
ERA II 232, 111/2 (88) < Pöide khk. ja v., Levala k. < Kõiguste as. — J. Ratassepp < Liisu Lokna, 82 a. (1939). Vt. veel: Pöide kiriku ehitamisest, muist. 61, 99, 135.
E.
«Edasi» kolhoosi piirest mõnisada meetrit kaugel, endise Kõiguste mõisa kohal Kingissepa—Kurvastu maantee ääres kadakalisel karjamaal väikese oja kaldal seisab majakõrgune suur kivimürakas. Kivi kutsub ümberkaudne rahvas Suure Tõllu kerisekiviks, kes [Tõll] olnud kord muiste Saaremaa vägimees ja elanud Saaremaal Tõllustes. Kivi küljel asub nähtavasti juba Vene tsaari päevil kiviküljesse raiut mingi venekeelne kiri, mis aga on ajahambast sedavõrd rikutud, et pole enam mitte loetav. Nähtavasti on see hiiglakivi muinaskaitse all. Kivist mõnisada meetrit eemal asub vesine soo, mida rahvas kutsub Naistesooks, ja soo serval praegust kolhoositalu Naistesoo taluks. Et siin on juttu kohamuistenditest ja võib-olla juba kirjanduse kaudu juba varem teada, kuid et need kivi ja kohad seisavad minu kodukoha lähedal, siis ei saa neist mitte vaikides mööda minna, kuid räägime siis neist õige lühidalt.
Et Suurel Tõllul muiste Tõllustes saunaehitus kuuldavasti käsil olnud, selleks läks tal kerisekive ka vaja, milleks Tõll saatnud oma naise Pireti neid mujalt Saaremaalt endale korjama. Kui Piret parajaste kerisekiviga koduteel Tõllustesse olnud, kivi pandud põllesse, katken endise Kõiguste mõisa kohal Suure Tõllu naise Pireti põlle paelad ja kerisekivi kukkun Piretile õnnetuseks varba peale. Õnnetusest hakan Piret nutma, silmaveest tekkin vesine soo, mida veel praegu kutsutaks Naistesooks, mida kasutab «Edasi» kolhoos karjamaana. Kerisekivi aga jäi endise Kõiguste mõisa juure, mida rahvas kutsub Suure Tõllu kerisekiviks.
RKM II 43, 103/5 (3) < Orissaare raj., Laimjala k/n. — A. Tustit < rahva käest (1955).
F.
Tõllu kivi
Tõllu kivi asub Laimjalas «Majaka» kalurikolhoosi maa-alal Kuivastu—Kingissepa maantee ääres Silla kolhoosipere juures. Ümbruskonna rahvas tunneb seda kivi juba kaugest minevikust Tõllu kivi nime all ja pajatab kivi kohta järgmist: Tõllu naine toonud selle kivi kusagilt Sõrve poolt ja tahtnud viia sauna kerisekiviks. Põllepaelad aga katkenud ja kivi kukkunud maha. Naine katsunud kivi küll üles tõsta, kuid ei jaksanud enam. Istunud siis kivi peale ja nutnud. Ka ümbruskonna naised tulnud sinna ja nutnud ühes. Pisaratest tekkinud kivi juurde soo, mida hakatud hüüdma Naistesooks. Seda nime kannab soo ka praegu. Soo serval asub ka Naistesoo-nimeline talu. Teine Tõllu kivi, mille naine toonud kusagilt Muhu poolt, asunud Audla kolhoosi maa-alal — Audla küla juures nn. Audla Aidamäel Kuivastu—Kingissepa maantee ääres. Sellest kivist on säilinud ainult tükid.
Saun, kuhu naine kivid tahtnud kanda, asunud praeguse Audla küla kohas ja seda hüütud Tõllu saunaks. Praegu on Audlas Tõllu-nimeline talu. Viimase nimi olevatki pandud Tõllu sauna järgi.
Tõllu kivid on suured raudkivid, rändkivid. Need on meie maale kandnud mannerjää kaugelt põhjast ja loodest palju tuhandeid aastaid tagasi.
A. Toomessalu.
Punalipp 28. VI 1958, nr. 75, lk. 3. Vt. Tõllu saunakivi Audlas, muist. 57.
G.
Kõigusti mõisa juures Naistessoos on Tõllu kivi. Naisel läks põllepael katki, kivi kukkus maha. Nuttis nii palju, et sellest sai Naistessoo.
RKM II 54, 256 (l) < Orissaare raj., Laimjala k/n., Audla k. — O. Niinemägi < Maria Nõgu, 76 a. (1956).
H.
Tõlli kivi
Kõiguste karjamaal Kahtla kihelkonnas [Pöide khk-s] Saaremaal olla Suure Tõllu naise sauna kerisekivi. Tõllu naine Piret olla selle oma põlle sees sinna viinud. Põllepaelad olla katki läinud ja kivi maha kukkunud. Tõll ise olla Audlas sauna ehitanud ja ta naine kandnud kerisekive kohale. Kivi nimeks on seepärast saanud Tõlli kivi.
ERA II 232, 64/5(46) < Pöide khk. ja v., Mähamäe k. < Muhu, Rootsivere k. — J. Ratassepp < Ingel Tüür, 52 a. (1939).
I.
Tõllu kivi on endise Kõigusti mõisa maa pääl. Praegu on sääl «Majaka» kolhoos. Üks vana kolhoosnik jutustas: «Tõll elas Audla Tõllul ja naine korjas kerisekive. Kõigusti mõisa juures läksid põllepaelad lahti ja kivi kukkus varba pääle. Naine hakkas nutma. Pisaraist tekkis Naistesoo. Ju see hää jurakas naine oli, kes niisugust kivi kanda jaksas.» Kivi on üle nelja meetri kõrge.
RKM II 54, 420/1 (l) < Orissaare raj., Laimjala k/n., Kõiguste as. — E. Tampere < vana kolhoosnik, umb. 70 a. (1956).
K.
Ma ei tea, kas see on õige koht — Soaremaal, Kõiguste mõisa kohtas, kui lähed linna, paremat kätt, on üks suur kivi. Ma sii nii suurt kivi ei tea. See pidada olema Tõllu naese põllest kukkun, kis tahtis kirisekiviks viia. Seal pidada põllepaela asemed sees olema. Kivi olli varvaste peale kukkun, naene hakan nutma ja soan üks oja. Seda öetse Nutusooneks. Rahvas hakkas kivi Pirita kiviks kutsuma. Pirita olli Tõllu naene. Kuidas üks naene jõudis seda kivi põlle sisse panna ja seda taluda — naljakas mõte.
KKI 27, 239 (5) < Muhu, Võlla k. — A. Schmuul < Mihhail Kask, sünd. 1879. a. (1959).
L.
Laimjala vallas Keiguste mõisa karjamaal [on] Tõllu naine palju nutnud, sest olevat kivi talle varba pääle kukkunud. Nii tekkis Naissoo.
ERA II 233, 227 (14) < Valjala khk. ja v., Kalli k. — M. Metsma < Miina Kurg, 42 a. (1939).
M.
Kui Suur Tõll Tumalasse sauna oli ehitanud, vedanud ta naine Piret Kõigustest põllega kerisekive. Kõigustes olid ta põllepaelad katki läinud ja varvaste peale kukkunud. Seal nutnud Piret nii, et ta pisaratest oli Kõiguste järv tekkinud. Suur kivi on aga praegugi veel kesk Kõiguste järve.
ERA II 228, 239 (9) < Kirbla khk. ja v., Laiküla < Muhu, Hellamaa v., Raegma k. — U: Toonpere < Timofei Luht, 59 a. (1939).
Nutust tekkinud veekogude kohta vt. muist. 30, 59, 60, 113, 126 D, 149 B.
N.
Suur Tõld olla nii suur old, et 4-süllane palk old ta kepp. Karjapoisid hakand teda loopima. Ta tõusnud põlvili ja vaatand üle metsaladva. Tõll hakand maja ehitama. Tõllu naine vedand põlle sees kerisekive. Põllepaelad läind lahti ja kivid kukkund jala peale. Hakand nutma, nutust on järv tekkinud. Need kerisekivid on nii suured, et karjalapsed ronivad otsa. Saaremaal olla see Tõll old.
EKRK I 25, 153 (64) < Lihula raj., (Kirbla khk., Kloostri v.) — I. Hinn < Liisu Reinberg, 76 a. (1961).
Vt. ka: Hiidude suurus Ja jõud, muist. 139; Tõllu äratamise kohta muist 6 A, 13, 79, 89, 162 B, 167 A, 175 O, P, R, 176, 177, 178, 186.
O.
Suur kivi on Pöidel Keiguste kohal. Suure Töllu naine oli toond, põllepaelad olid katki läind, siis oli nuttand Naesteoja.
RKM II 86, 141 (5) < Kingissepa raj., Kaarma k/n. < Pöide < Karja — E. Liiv < Aadu Suguta, sünd. 1887. a. (1959).
P.
Kõigusti asunduses on suur kivi, üle nelja meetri kõrge. See on vana Tõllu kivi. Piiriti põllepaelad läinud lahti, kivi kukkunud varvaste pääle. Piirit hakkanud nutma ja selle pisaratest tekkind Naistessoo.
RKM II 54, 423 (3) < Orissaare raj., Laimjala k/n., Randvere k. — E. Tampere < Helena (Ingel) Rüüs, 80 a. (1956).
R.
Siis kui see Piret oli omale kerisekiva vädand ning kui tämale see Tölluste suur kivi olle jala peale kukkund, siis tulnd ümbertkauda oort niipailu ning niipailu naisi kogu ning tahnd täda rööstida. Ise olnd koa nii hale südamega see Piret ning hakand sölle peale nutma. Naised põle koa jöund änam pidada ning hakand koa nutma. Seal nad nutnd siis hulga aega, üks löpetand ning teine hakatand. Viimaks olnd sõda silmavett nii pailu, et ümbertkauda puhas moa olnd vee all. Ning nõnda oli siis tulnd see Naistessoo nende naiste nutmisest ning söuke nimi on selle sool veel tänapäägid.
ERA II 232, 232/3 (27) < Pöide khk. ja v., Mui k. < Are k. — I. Kaal < Anna Kaal, 54 a. (1939).
S.
Suure Tõllu kivi,
suurem raudkivi, mis 3—4 m igapidi ja on Köiguste asundusest Orisaare— Kuresaare maanteele tulevast teeotsast veidi loode poole, mille lähedal on Silla t[alu]. Suure Tõllu naine olevat selle kivi toonud ja tahtnud viia saunaahju kerisekiviks, kuid põllepaelad katkenud ja kivi kukkunud maha. Külanaised läinud Tõllu naisele abiks nutma ja sellest silmaveest on tekkinud Naistesoo, mis on kivist veidi põhja pool.
Läheduses olev asunik on tahtnud selle kivi ära lõhkuda, kuid et lõhkumine oleks läinud 300 kr., asunik olnud nõus maksma 200 kr., siis jäänud lõhkumata. Hiljem hakanud arvama, et ehk kivi on võetud muinsuskaitse alla, sest sageli peatunud suvel autodki ning inimesed käivad kivi lähemalt vaatamas, ning sellepärast loobunud lõhkumisest täiesti.
KKI KN < Pöide, Laimjala v„ Köiguste as. — T. Kaljo (1932).
T.
Naistesoo
— asunduse heinamaa. On sooheinamaa. Põhjas ulatub vastu Saupõldu ja Tuulinga-alust põldu, idas vastu Kõrsiesist karjamaad, lõunas vastu Aani karjamaad, Naistesoo-alust karjamaad ja läänes vastu Sillamäe karjamaad. Naistesoo lõunaosa keskel on ka osa Körbemaa nurka.
Suur-Tõllu naine oli kandnud suuremat raudkivi, mis praegu näha on Naistesoo lõunapoolses ääres ja mis seal maha kukkunud ning mis praegu on tuttav Suur-Tõllu kivi nime all. Külanaised tulnud abiks nutma Tõllu naisele ja nutetud silmaveest tekkinud Naistesoo. Naistesoost veidi loode pool on Iis (heinamaa) ja muid vanema aja nimetusi.
KKI KN < Pöide, Laimjala v., Kõiguste as. — T. Kaljo (1932).
U.
Tõllu naine oli viind kivi. Põllepaelad katkend ää. Kivi kukkund varvaste pääle ja naine hakkand nutma. Senna saand Naistessoo.
RKM II 54, 425 (4) < Orissaare raj., Laimjala k/n., Viltina k. — E. Tampere-< Miina Luukas, 89 a. (1956).
45. [Pireti kerisekivi Kiratsis]
A.
Viimane objekt asus Kiratsi külas. Selleks oli otse maantee ääres olev neljakandiline kivi, mida kohalikud Ristikiviks kutsuvad. Tõeliselt olevat selle lasknud kukkuda sinna Suur-Tõllu naine Piret, kelle põllepaelad katkenud, kui ta tahtnud kivi Suur-Tõllu sauna kerisekiviks viia. Kivi kaks külge on 3,5 m, üks külg 2,7 m ja üks 2,5 m, kõrgus 2,3 m.
EKRK I 16, 235/6 (30) < Kingissepa raj., Kaarma k/n., Kiratsi k. — V. Ahas ja. K. Mölder (1957).
Ristikivi kohta vt. ka muist. 39, 46, 67, 128 G.
B.
Kondikividest ei tea ma mette midagi rääkida. Ristikivi olla Suure Tõllu naise Pireti sauna leilikivi. See oli raamatus ka, ma lugesin seda Suure Tõllu raamatut.
RKM II 86, 167 (l) < Kingissepa raj., Kaarma k/n., Kiratsi k. < Upa k. — E. Liiv < Tiina Raudsepp, sünd. 1873. a. (1959). Vt. Kivi Kaarma kiriku ukse ette, muist. 17 B; Kondikivide kohta vt. ka muist. 39.
46.
Ei sii pole ühtki suurt kivi. Kiratse pool rääkisid ühest Linda põllekivist.
RKM II 86, 94 (l) < Kingissepa raj., Kaali k/n., Kõljala as. < Vorsna k. — E. Liiv < Liisa Aavik, 74 a. (1959).
47. [Upa kivi]
A.
Upa kivi on Tõllu naine toond põlle sees. Oli pidand Kiranduse külase sauna kerise kiviks mehel tooma. Põllepaelad läind katki, kukkund varba peale. See seal alles.
RKM II 86, 451 (25) < Kingissepa raj., Valjala k/n., Ratla k. — S. Lätt < Anna Einväli, 70 a.
B.
Kus nad Valdjalgas sauna teind. Töllu naine viind kerisekivisi, Upa karjamaalt toond Kiraduse1 karjamaale, pöilepailad katkend ää, kivid jäänd sönnasamase tee ääre.
Olid sauna teind, teine teind omale, teine omale, visand teineteisele kive. Vanad rahvas ikke rääkisid neid jutlusi koa, aga see ju ää unund.
KKI MT 83 < Jaani, Suur-Pahila k. — M. Must < T. Kärner (1950).
------------------------------------------------------------------------------------------
1Kiratse küla Kuressaare vallas. Küla juures on tõesti hiigelsuur kivi. — Üleskirjutaja märkus.
------------------------------------------------------------------------------------------
48. [ Kolmevärava kivi Tõllustes]
A.
Räägitakse, et Tölluste mõisa Kolmevärava ees olev suur kivi olla vana Tõllu saunaahju kivi, mis Tõllu naise Reedu käest sõnna maha olla kukkund. See seisab sääl paerguskid alles. Reedu põllepaelad läind puruks ja kivi kukkund siis maha.
RKM II 3, 191 (31) < Kuressaare l. < Püha — J. Laes < Tiina Rahnel, 67 a. (1946).
B.
Piret tõi põllega saunakivisid. Põllepaelad läind katki ja kivi kukkund varba peale. Sellest neid kiva Tõlluste mõisa ümber.
EKRK I 10, 74 (32) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Virita k. — S. Lubi < J. Jõgel, 79 a. (1955).
C.
Kolmevärava kivi kohta ma'p tea midagi. Ju see Suure Töllu kivi on. Pöllest maha kukkunud. Saunakerise kivi. Töll elas muiste Töllustes. Seda on räägitud. Üks suur kivi on meie karjamaal. Ma olen kuulnud, et see on Pireti põllest maha kukkunud.
RKM II 85, 48 (5) < Kingissepa raj., Pihtla k/n., Hämmelepa k. — L. Briedis < Miina Lõhmus, 59 a. (1959).
49. [Pireti kerisekivi Merises]
A.
Merise küla piiris Mustjala kihelkonnas on Lõuka nõmmes suur kivi nagu suur heinakoorm. Veel sel ajal, kui Suur Tõll elanud, on elanikud sattunud vastuollu inglastega, kelle laevad siin lähedal merel olnud. Piret pidanud see kivi viima meresse laevasõidutee peale ette. Kuid kukk laulnud ja Pireti põllepaelad läinud lahti. Selle kohta on veel teisend, et Piret pidanud see kivi viima omale kerisekiviks. Kuid kukk laulnud ja põllepaelad läinud lahti. Kivi on ligikaudu kaks sülda kõrge.
E 60724/5 (7) < Mustjala khk. ja v., Võhma k. — T. Kaljo < Eeva Mahl, 70 a. (1927).
Vt. ka: KKI KN < Mustjala khk. ja v., Merise k. — T. Kaljo (1927); Kivid laevade ette, muist. 62.
B.
Suurekivinõmm
— nii nimetatakse osa külakarjamaast, mil on suur kivi, umbes suure heinakoorma kõrgune. Selle talunud Piret või Suur Tõll.
KKI KN < Mustjala khk. ja v., Merise k. — T. Kaljo (1927).
50. [Pireti kerisekivi Pärni küla karjamaal]
Pärni küla karjamaal on ka üks niisugune kivi, millega on seoses rahvajutte. Selle kivi olevat sinna kandnud Suure Tõllu naine. Tahtnud selle endale kerisekiviks viia. Seal olnud aga üks maja ja seal laulnud kukk ja naise põllepaelad läinud katki ja kivi kukkunud sinna, kus ta praegu on.
ERA II 231, 645/7 (2) < Kaarma, Kaarma-Suur v., Irase k. — M. Kokk < Ivan Kokk, 54 a. (1939).
51. [Pireti kerisekivi Mättaselja külas]
Mättaselja külas Jüri-Niidi põllal on suur kivi. Rahvas räägib, et Tõll hakanud enesele sauna ehitama, saatnud naise sauna kerise kivisi tooma. Naine pannud kivid põlle sisse ja hakanud koju tulema. Jõudnud Jüri põllale, läinud põllepaelad katki ja kivi kukkunud maha ja sinna ta jäigi.
ERA II 231, 393 (3) < Kärla khk. ja v., Arandi k. < Muhu — M. Nool < Leontiine Kaasik, 72 a. (1939).
Vt. Vanapagana kivid Suure Tõllu pihta, muist. 5.
52. [Kerisekivi Kehuste kõrtsi ees]
Kehuste kõrtsi ees soos on suur kivi. Tõllu naine olevat kerisekive kandnud. Põllepaelad läinud katki, kivi kukkunud varba peale.
EKRK I 6, 178 < Orissaare raj., Muhu, Pädaste k. — I. Sarv ja E. Veskisaar < J. Tuim, 87 a. (1954) == RKM II 40, 406 (l) < Orissaare raj., Muhu, Pädaste k. — E. Veskisaar < J. Tuim (1954).
53. [Kerisekivi Pajukaru metskonnas]
Pajukaru metskonnas, see on Odalätsi küla taga, Kuremetsa küla taga, on Suure Tõllu kerisekivi. Räägitakse, et Piret olla seda põllega kannud ja maha pillanud, põllepaelad katki läinud. Me pioneerid käisid vaatamas. Marie Riis teab näidata. Piret on saunategemiseks kannud.
RKM II 74, 83/4 (5) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n. — R. Põldmäe < August Tokmann (1958).
54.
Üks suur kivi
Kärtu küla karjamaal on niisugune suur kivi mäe otsas, mis Suure-Tõlli naine Krõõt on tahtnud omale saunaahju kerisekiviks viia, ja on toonud see kivi Selja maalt. Aga kahjuks on tema põllepaelad rebenenud katki, siis kukkunud kivi senna maha: 20 meetrid lai, 4 meetrid kõrge. Saaremaa vägimehe naisel juhtusid ikka niisugused äpardused, et tema põllepaelad rebenesid, et tema liig suuri kivisid oma põlle sisse võttis ja siis paelad rebenesid. Kui juba hulk maad oli tultud, et tema oma soovi ei saand täide viia ja nii — — —
ERA II 299, 232 < Kuressaare l. — T. Luks (1941).
55. [Kokakivi]
Kalli küla karjamaal on suur kivi, mida vanarahvas nimetab Kokakiviks. See kivi olla sinna saanud, et Suure Tõllu naine viinud seda omale saunakiviks. Teel aga piilunud sinna maha selle kivi ühe osa, kuna teised viinud edasi. Sellel kivil on omapärased jäljed, nimelt Vanapagana omad vanarahva jutu järgi.
ERA II 233, 224 (9) < Valjala khk. ja v., Kalli k. — M. Metsma < Viiu Tambur, 53 a. (1939).
Vt. Vanapagana jäljed, muist. 87.
56. [Tõllu naise kerisekivi]
Saaremaa Tõllu naine tõi põlle sees sauna kerisekivi ja põllepael läks katki ja kivi kukkus varba peele. (Jutustaja ei tea, kus see juhtus ja kus selline kivi on.)
KKI 27, 61 (4) < Hiiumaa raj., Käina k/n., Käina k. — R. Viidalepp < Jaan Suuster,80 a. (1954).
57. [Tõllu saunakivi Audlas]
(Audla küla juures seisis Tõllu kivi, mille Tõllu naine toonud kusagilt Muhu poolt, tahtnud viia saunakiviks. Kivi on praegu purustatud.)
A. Toomessalu, Tõllukivi, Punalipp 28. VI 1958, nr. 75, lk. 3. Vt. Pireti kerisekivi Kõigustes, muist. 44 F.
58. [Pireti kivi Silla talu maal]
Laimjala v[allas] Silla talu krundil. Nimetatakse ka Pireti kiviks, sest seda kivi on tahtnud Piret, Suure Tõllu naine, viia omale saunaahju kerisekiviks, kuid põllepaelad katkenud ja kivi langenud maha.
TRÜ geoloogia kateeder. SRA.