KIVI KIRIKU UKSE ETTE
17.
[Kivi Kaarma kiriku ukse ette]
A.
Kotka kivi (Noorepõlve mälestused)
Saaremaal Karja kihelkonnas Piila kiriku lähedal, nõndanimetatud Varba sarapikus asub üks suur hall kivi, nagu mõne popsimehe saun, mida Kotka kiviks kutsutakse. Rahva jutu järele olla Tõllu selle kivi sinna maha jätnud, sest kandnud kivi oma põlles ja et põllepaelad katkenud, kukkunud kivi maha ja jäänudki sinna. Kivi tahtnud ta Kaarma kiriku ukse ette viia. Selle kivi all magada Tõllu, ja kui keegi selle kivi otsa ronib ja kolm kord kivi vastu lööb ja hüüab: «Tõllu, Tõllu, tõuse üles, verevalamine lahti!» siis ajada ta pea kivi ääre alt välja ja vaadata korra ümber, ja kui siis midagi iseäralikku näha ei olla, tõmmata pea tusase näoga kohe jälle tagasi. Selle kivi otsas sai lapsena küll hüpatud ja selle ümber ringi jookstud. Kas ta praegusel ajal veel olemas on, selleks puuduvad vastavad andmed, kuid arvesse võttes tema suurust, võib kindlasti oletada, et ta omas endises kohas vaikselt edasi asub, kui ainult pikne pole teda purustanud aja jooksul.
E 61534 < Sõrve — A. Kuldsaar (1927).
Trükitud: M. J. Eisen, Tõll ja ta sugu, lk. 154—155. Vt. ka: Tõllu naise kivi Kaarma kiriku ukse ette, muist. 39; Kivi Kaarma kiriku pihta, muist. 129 D; Kaarma kiriku ehitamine, muist. 127—130, 132, 150, 162 B; Kotka kivi all Tõllu haud, muist. 185.
B.
Kotkakivi
Võrdlemisi suur kivi Piila k[üla] karjamaal Kalmumäel. Rahva jutu järgi tahtnud Suure Tõllu naine selle kivi Piila kiriku ukse ette kanda, kuid põllepaelad katkenud ja kivi kukkunud maha.
KKI KN < Kaarma — V. Klauren (1926).
C.
Arju kivi
Arju mõisa või küla põllal sääl oo üks suur kivi. Sellest on see jutt teada, et see kivi olla sinna Suure Tõllu poolt toodud. See juhtun siis sedatsi, et vana Tõll olla taht hakata omale sauna tegema. Vat, kui ihu must on, eks ta ikka harimist nõuab. Ta tulnd selle kiviga ja tahtnd seda Kaarmale, noh, Kaarma kirigu ukse taha viia. See oli veel tükk, et ta seda kivi nääriba lauba ööse tassis. Vedand ja vedand see vana Tõll, tea just ütelda, kustkohast ta seda suurt kivimürakad tõi ja tassis, aga ta juhtund üle Arju karjamaa ka minema. Tea, mis tal oli, nii kange rutt või pole ta kivi hästi hoidnd, aga põllepaelad, küllap see tükk vist nende viletsuse süü oligid, olid puhtaks puruks katti läind ja ää katkend, mis igavene ragin ja mürin olnd selle tükiga. Kukkus, hullvaim, Arju karjamaale maha ja nüüd ongid see nääriba laubane kivivedamine sealsamas paikas. Muidu on teine päris suur kivitükk, annab üsna otsa vaadata.
ERA II 277, 525/7 (4) < Jaani, Maasi v., Väike-Pahila k. — J. Ratassepp < Vassili Priske, 64 a. (1940).
D.
Kiratse küla suur kivi
Vanapagan tahtn kivi Kaarma kiriku ukse taha viia. Kiratse küla kukk oli lauln, kivi kukkun kääst maha ja Vanapagana varba pääle. See on praegus sääl määlestuseks. On ikka suur kivi jah. See oli mu kooliõpetaja Riidu Rand, ka Leisi valdas sündin, me viisime suure pulli linna, siis tee lähäb just säältkaudu läbi, ta rääkis.
KKI MT 82 < Karja, Leisi v., Nurme k. — M. Must < L. Kallas (1950). Vrd. muist. 46.
18.
[Kivi Kihelkonna kiriku ukse ette]
A.
Tõll on tahtend siit ühe suure kivi Kihelkonna kiriku ukse taha viia, aga kukk on laulend ja sii kivi on sinna maha kukkend. Sie kivi on praegest Kuumi riigimetses.
ERA II 164, 287/8 (l) < Kihelkonna khk. ja v., Kooru k. — L. Köögardal < Jaan Armus, 60a. (1937).
Vt. ka: Kivi Kihelkonna kiriku ukse ette, muist. 19; Kivi Kihelkonna kiriku pihta, muist. 11, 109; Kihelkonna kiriku ehitamisest, muist, 127, 131, 133, 134, 162 B.
B.
Palli männigu otsas on suur kivi. See peab olema Tõllu kotist kukkund. Pallipärdi kukk laulend: «Võtke kivikandja kinniii kää!» Agama juures on teine suur kivi maas. Sääl Agama kukk laulend: «Võtke kivikandja kinniii kää!» Map tee ka, koes see kolmas siis kukkund on. Tõll tahtend nende kividega Kihelkonna kirgu ust kinni panna.
RKM II 2, 238/9 (44) < Kihelkonna, Lümanda v., Jõgela k. < Austla k. — H. Tarkin < Marie Tarkin, 83 a. (1947).
C.
Suur Tõll oli Koovi külast kiviga tulnd, pidand (Kihelkonna) kiriku ukse ette viima. Pälli küla kuked lauland, kivi kukkund maha. Pälli kivi on tee ääres.
RKM II 74, 603 (4) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kotsema k. — S. Lätt < Reedik Pirn, 86 a. (1958).
D.
See suur kivi, mis siin pöllal on, seda räägiti, et selle ta oli pidanud Kihelkonna kiriku ukse taha viima. Otsa pere kukk hakkand laulma: «Võtke kivikandja kinni!» Ja siis põllepaelad läind katki ja kivi kukkund siia põllale maha ja sellest jäändki siia. (Kes kandis?) See vana Töllu.
RKM II 73, 223/4 (2) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Vedruka k. — E. Veskisaar < 70-ndates aastates naine (1958).
E.
Kaljulaid Marie Uusikülast rääkis Pälli küla suurtest kividest, mida Tõllu kivideks nimetatud. Pälli külas oli jutuvestja ise varem elanud. Tõll oli visanud kivisid. Tõll oli pidanud kivi kellelegi viskama, kuid Märdi kukk laulnud ja kivi kukkunud maha. Küla tee äärde jäänud mitu suurt kivi. Hiljem kivid lõhutud.
EKRK I 27, 258 (8) < Kingissepa raj., Lümanda k/n., Leedri k. — S. Aart ja H. Haljaste < Nelli Kaljulaid, 60 a. (1959). Vt. ka: Kiviviskamise põhjus teadmata, muist. 15, 16.
F.
Nad elanud varem Pälli külas, kus on Tõllu kivisid. Tõll visanud kivisid, aga kui Märdi kukk laulnud, siis Tõll pillanud kivi maha. Küla tee ääres oli igavene suur kivi (Tõllult kukkunud), hiljem kivi on lõhutud mitmeks.
EKRK I 27, 93 (7) < Kingissepa raj., Lümanda k/n., Leedri k. — M. Soll < Nelli Kaljulaid, 60a. (1959). Vt. ka: Kiviviskamise põhjus teadmata, muist. 15, 16.
G.
Pälli männikus on kivi, mille Suur Tõll viskand.
EKRK I 27, 106 (18) < Kingissepa raj., Lümanda k/n., Riksu k. — M. Soll < Tõntsu Miina, 68 a. (1959) = EKRK I 27, 267 (27) < Kingissepa raj. — S. Aart ja H. Haljaste. Vt. ka: Kiviviskamise põhjus teadmata, muist. 15, 16.
19.
[Vanapagan tahab sulgeda Kihelkonna kiriku ust]
A.
Kihelkonna maantee ääres Agama talu lähedal Punapää kuusikus on suur kivi, kutsutakse Tõllu kivi. Vanapaganale ei olnud meeltmööda, et külarahvas kirikus käib, tahtnud kiriku uksed sulgeda kividega. Vanapagan tulnud Kulli külast. Võrgus olnud kivid, kukk laulnud, viimane kivi kukkunud Agama talu lähedale. Kihelkonna kiriku uks jäänud kinni panemata.
RKM II 73, 555/6 (227) < Kingissepa raj., Lümanda k/n., Leedri k. — O. Jõgever < Hella Mälk, 52a. (1958). Vt. ka: Kivi Kihelkonna kiriku ukse ette, muist. 18; Kivi Kihelkonna kiriku pihta, muist. 11, 109; Kihelkonna kiriku ehitamisest, muist. 127, 131, 133, 134, 162 B.
B.
Raka kivi — see olla vana Suure Töllu kivi. Kui on Kihelkonna kirikud ehitud, siis Vanapagan on tahtned suure kivi kirigu ukse ede viia. Põlle sees kandand. Seal on Raka talu, selle kukk on laulnud. Vanapagan on ehmatand, põllepaelad on katki läind, kivi on kukkund maha. Seal ta seisab praegu.
RKM II 74, 210 (l) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Uru k. < Kummi k. — R. Põldmäe < Viia Vasur, 63 a. (1958). Raka kivi kohta vt. ka muist. 2, 22, 115 I, 116 C.
C.
Vanapagan tahtis Kihelkonna kiriku ust kinni panna, tassis igavese suure kivi. Agama kukk laulis: «Võtke kivikandja kinniii!» Siis see silmus läks lahti ja kivi kukkus maha. Siis ta proovis teist korda minna. Jälle kukk laulis. See oli vist Agama kukk, enne oli Pälli kukk. Küll ta vist kolmat korda ka proovis, aga ikka kukk laulis: «Võtke kivikandja kinnii!» Kas nüüd sellepärast on vist kukk meie kiriku torni otsas. Kivid jäid sinna, kus nad kukkusid. Pällil on üks seal tee ääres ja Ägamas teine ja.
RKM II 73, 275/6 (l) < Kingissepa raj., Kihelkonna k/n., Kihelkonna al. — E. Veskisaar < Ella Salong, 41 a. (1958).
D.
Tõllu kivi
Kohapeal tuntakse kivi rohkem Suurkivi nime all. Tiina Ausmees jutustab:
Vanapagan sidunud Sõrve säärel mörtsi (märss) sisse kaks suurt kivi, üks väiksem, teine suurem. Tulnud ja tahtnud need viia Kihelkonna kiriku ukse taha. Tulnud kuni Pälli küla väljale. Pälli Pärdi kukk laulnud: «Võtke kivikandja kinni, ääe!» Mörtsi silm läinud katki ja väiksem kivi kukkunud sinna maha. Siis tulnud kuni Kulli küla karjamaale. Agama Antsu kukk laulnud: «Võtke kivikandja kinni, ääe!» Jälle mörtsi silm läinud katki ja suurem kivi kukkunud siia.
[Kivi asetseb Kihelkonna Liiva k. Käbi t.]
TA looduskaitse materjalid.
E.
Tõllu kivi
Muistend kivi kohta
Kui Suur Tõll ehitanud Kaarma ja Tõllu poeg Kihelkonna kirikut, siis oli see Vanakurjale väga palju tuska valmistanud. Ta võtnud nõuks kiriku uksed kinni müürida. Selleks läinud Koovi randa, valinud sealt kaks suurt kivi, mässinud paelte sisse ja hakanud Kihelkonna poole tulema. Jõudnud Palli külani, laulnud Pälli-Pärdi kukk: «Võtke kivikandja kinniii!» Vanakuri kohkunud kukke ja tahtnud jooksu panna. Komistades rebenenud pael ja väiksem kivi kukkunud Palli küla juure maha. Suurema kiviga tulnud edasi. Korraga laulnud Ägama talu kukk: «Võtke kivikandja kinniii!» Jällegi kohkunud Vanakuri ja pillanud ka suurema kivi Agama talu juure maha. Sinna on ta jäänud tänini. Saaremaa Kihelkonna v[alla] Liiva k[üla] Kärbi t[alu].
TA Looduskaitse materjalid < Kihelkonna v., E. Hõberik.
20. Suurekivi
Sii Külasema karjamaal Laugu metsas on suur kivi kadakate seas. Seda hüüdasse Suuregi. Sie on moa peal, punane kivi nagu soome kalju. Tõll olle selle põlle sihes toon, kui luteruse kirku ehitati. Pidan kirgu ukse taha viima, et ei saaks kirku ehita mitte. Kukk lauln. Kivi kukkun käest maha. Põllepaelad läin katki. Peale kukelaulu põlle tohtin käia.
RKM II 83, 365 (15) < Orissaare raj., Muhu saar, Piiri k/n., Külasema k. — P. Vinkel < Matvei Metsniit, 78 a. (1958). Vt. ka: Kivi kiriku ukse ette, muist. 17—19, 21, 39—41; Muhu kiriku ehitamisest, muist. 99, 135.
21. [Tõllu kivi Püha kiriku ukse ette]
A.
Kondikivide kohta ei räägi rahvas midagi. Aga see kivi, mis sii on, see on päris maa peal, selle kohta rahvas räägib, et see on Suure Tõllu põlleaeltest kukkund. Ta tahtand seda Püha kiriku ukse taha viia. Põllepaelad olid katki läind ja siis oli kivi siia jäänd. (Jutt on Ristikivist.) Kui ma karjas käisin, siis oli seltsis üks 80-aastane mees, tema rääkis.
RKM II 86, 163/4 (l) < Kingissepa raj., Kaarma k/n., Kiratsi k. — E. Liiv < Juhan Ait, 66 a. (1959). Ristikivi kohta vt. ka muist. 39, 45, 46, 67.
B.
Uduverel on suur kivi, va Tõllus on põlle sees toonud.
RKM II 86, 98 (2) < Kingissepa raj., Kaali k/n., Reeküla — E. Liiv < Tiina Eist, 74 a. (1959).