Kommentaarid

LAUDADE KANDMINE (334-336)

Laudade kandmine ilma kandmise eesmärki näitamata on siiski haruldane, arvatavasti mitte primaarne, kuulub kangelase suure jõu demonstreerimise juurde. Kõige tihedam seos on laudade kandmisel muistenditega, mis kõnelevad vete sügavusest (muist. 332 A), võitlusest laudadega (muist. 337), ehitustest (muist. 334).
Laudade kandmine toimub enamasti läbi Peipsi või Sirtsusoo, on ka läbi Soome lahe käimist.
Laudade kandmine on populaarne lugu rahvasuus, moodustades vägagi tähtsa tegevusmotiivi ka «Kalevipojas». Kreutzwaldi redaktsioon kasutab muistendit laudade toomisest läbi Peipsi järve. Kandmine toimub ikka ühtviisi - kangelase turjal. Lisaks antud variantidele on veel üks. Selles esineb lisaks motiiv kivist, mis jääb Kalevipojal varvaste vahele ja ta viskab selle kuivale, see langeb aga Malla mõisa akende taha, suur kui heinakuhi. (Vt. ka kivid mõisate pihta, muist. 47-50.) Ühes juhuslikus variandis üteldakse, et Kalevipoeg viib laudu ka Venemaale (muist. 118).
Kalevipoeg toob maja ehitamiseks Võhandu jõe äärest laudu. (E 44321 (2) < Kolga-Jaani - J. Prooses (1904).)
«Kalevipoja» lugemise kaudu on levinud teated rahvasuhu: E 42065/6 < Simuna - V. Rosenstrauch (1901); KKI 17, 502 (50) < Vastseliina raj. (1951).
334 A. M. J. Eisen, Kalevipoja päivilt, lk. 10.
336. M. J. Eisen, Vahepalukesed,lk.91-101.