Kommentaarid
VETE SÜGAVUSED (326-332)
Kalevipoja füüsilise suurusega1 tegelevad muistendid, mis näitavad tema käimisi läbi vete, kusjuures kõige suuremadki veekogud ulatuvad tal ainult kuni kurguni, enamasti alliteratsioonis: Kuremaa järv kurguni, Saadjärv saapasäärde jne. Vastavalt üllatuse kontrastile mõni hoopis väike veekogu ulatub Kalevipojal üle pea: Ilmjärv ilma põhjata või hingevõtja. Vetesügavuste fantaasiaga on seotud vete suhtelised sügavused, mis näitab omakorda uskumusi järvedest enestest: millises suhtes nad on omavahel, või mõni neist on koguni mütoloogilise tähendusega (Saadjärv, Ilmjärv). Vt. A. Annist, Kalevipoeg I, lk. 71-74. Geograafiliselt paiknevad muistendid tihedamini Haljalt Vaivarani, Tormas ja Kodaveres, juhuslikult Saardes, Kolga-Jaanis, Rõuges ja Räpinas.
326, 327. Täienduseks oleks huvitav jälgida, milline on Halli- ja Kuningvere järve tekkimine. M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 16-17; M. J. Eisen, Tartumaa Muinasjutud, lk. 42-43:
Kord näinud üks õitselistest, et kaks suurt härga mäel pusklevad. Hääl hüüab: «Ära siit!» Poiss kihutab hobusega minema. Kodu juures vaatab taha ja näeb, kuidas mõlemad pusklevad härjad röögatades lõhkevad. Härgadest voolab välja vesi kahele poole mäge. Mustast härjast tekkinud järve hakati Mustaks järveks kutsuma, hallist - Halliks järveks.Õitselised jäid koos hobustega järvede põhja, kust jaaniöösil kuuldub hobuste hirnumist ja näkkide laulu.
Hiljem sai Halljärv Kuningvere järve nime, kuna üks kuningas olevat selle järve ääres käinud. Teise teate järgi uppunud haavatud kuningas järve, millest siis järve nimetus. (Pilt lk. 363.)
328. Vrd. veel: l. ERA II 284, 265/6 (299) < Rõuge - L. Pedajas (1940); 2. H III 3, 285/7 (2) < Torma - P. J. Sorgus (1889): Kuivlodu; 3. H I 2, 570 < Rõuge - J. Orav (1888); 4. ERA II 38, 182 (30) < Väike-Maarja - R. Põldmäe (1931).
Kreutzwaldi poeetilises kujunduses esineb vastav muistend:
«Naerdes laenekeste mängi
Hüüdis järvest kangelane:
«Oi, oi! vaata oidokesta!
Kipub kastma kellokesta
Toho, toho! perse lompi!
Ära tõuse meehe tilli!»»
(Alg-Kalevipoeg, VII lugu, v-d 179-184; veidi varieeritult - Kalevipoeg (1862), XI lugu, v-d 174-180.)
329. Täienduseks muistenditele veel värsikujuline sügavuste loetelu:
[Kalevipoeg] käis kõik läbi:
Laiuse - labajalast,
Kivijärv - kindust,
Ilmjärv - (h)ingevõtja.
Kuremaa - kurgust,
EKRK I 4, 119 (34) < Jõgeva raj. - I. Sarv ja E. Veskisaar (1952). Ka: E 41936 < Kursi; RKM II 83, 484 (14) < Kodavere.
------------------------------------------------------------------------------------------
1 Kalevipoja füüsilisest suurusest pudeneb 19. sajandil märkusi ka ajakirjandusse, nagu järgmine ühes artiklis kõrvalekaldumisena:
«Veel kõnnelevad väggevast mehhest Kallevi poiast, kellest ütlevad, temma ollev veel pitkem kui Koliatgi olli, ja ollev otsato palju immet ning väggeva teggu teinud.» (Marahva luggo vannast aiast sadik. Tallorahwa postimees 1858, nr. 44, lk. 366.)
------------------------------------------------------------------------------------------
J. Kõrvi poolt tema fantaasiaga vetesügavuste loend muistendis «Jutud kolmest Eesti järvekesest». Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat VII (1879), lk. 46.
Peipsi järvest läbikäimine on seotud tihti laudade toomisega (muist. 329 H, 330 B), nõnda ka veel: EKRK I 4, 254 (26) < Jõhvi raj., Kuremäe - A. Rõõm (1954); EKRK I 4, 176 (2) Rakvere raj. - A. Rõõm (1952). Viimane on segunenud Suure Tõllu lugudega, siin kõneldakse kapsaste toomisest läbi järve. Võimalik, et siit võib leida ka kirjanduse mõjusid.
Kalevipoeg lihtsalt järvede mõõtjana esitatakse. EKRK 14, 117 (26) Jõgeva raj. - I. Sarv ja E. Veskisaar (1952).
Kapsaste toomisest kõneldakse mujalgi, näit. läbi Soome lahe (muist. 131 A).
330. Ilmjärve sügavuse tõttu tekkinud Kalevipoja tõkestust koos veekogude sügavuse omavahelise võrdlusega on kasutanud ka Kreutzwald «Alg-Kalevipojas», varieeritult ka «Kalevipojas» (Alg-Kalevipoeg, VIII lugu, v. 698 jj.; Kalevipoeg XIII lugu, v. 165 jj.; Kalevipoeg, Löwe tõlge, lk. 325).
Rahvauskumuse järgi on Ilmjärv kõige sügavam Eestimaa järv. (Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg 1861, lk. 531; samuti G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 46.) Ilmjärv kui ilmade tekitaja vt.V. Miller, Otgoloski finskogo eposa v russkom, Zhurnal Ministerstvo Narodogo Prosvešenija. Dek. 1879, lk. 129. Muidugi eksib Miller seda Ilmeni järvega ühendusse viies. Ilmjärve rändamine, mis pole küll seotud Kalevipojaga, kuulukse nõnda: Ennem olnud Ilmjärv väga suur. Praegu umbes 5-6 vakamaad. Kord keerelnud viljakoristamise ajal üks suur must pilverünk Ilmjärve kohal. Hakanud suure mühinaga Tartu poole minema ja langenud pooleks. Üks pool kukkunud Elistvere mõisa, teine Kaiavere mõisa lähedale soosse. Sinna on tekkinud suured, järved, mõlemasse soosse. Ilmjärvest jäi aga järele pisike lõik. (M. J. Eisen, Tartumaa Muinasjutud, lk. 38; vt. ka: M. J. Eisen, Rändavad järved. EKirj. XIV (1920), lk. 317.) Rändav Ilmjärv matab kiriku ja lossi enda alla. (M. J. Eisen, Rändavad järved. EKirj. XIV (1920), lk. 313.) Järvede rändamiste kohta lätlastel vt. Fr. Bienemann, Livländisches Sagenbuch, lk. 44-45.
332 B. Soomlastel vastavateemalisi muistendeid vt. FFC 33, muist. 62. Hiidude suurust käsitlevaid muistendeid sakslastel vt. Höttges, lk. 160 jj.
332 G. Lisaks Fr. Kruse, Ur-Geschichte, lk. 177. G. Vilbaste tahab aga vastupidi Wiedemannile toestada, et Oni haual, mis asetseb Maiusi saarte ja Juminda neeme vahel, Leesi rannast 7-8 km, ei ole Kalevipojaga midagi tegemist. (EKRK I 11, 401/402 (2) < Kuusalu - G. Vilbaste (1956).) Ometi võiks arvata, et Wiedemann oma andmeid päris õhust ei võtnud, võib-olla on tegemist väga vana, praegu juba kadumisel oleva muistendiga.