Kommentaarid
VEEKOGUDE TEKKIMINE JÄRVED JA LOIGUD (286-302)
Selleteemalised muistendid on seotud tihti järvede rändamise muistendiga - järvehaldjas musta või halli härja kujul käib eel, järv musta pilvena järel (vrd. M. J. Eisen, Rändavad järved. EKirj. XIV (1920), lk. 311); järv võib tekkida Kalevipoja jäljest; järved võivad olla ka Kalevipoja lõpnud hobuse neerud, aga ka kangelase kaev (muist. 290), võib tekkida mõõgalõögist. Rahvaetümoloogiaks tuleb pidada nimetust Vihtla järv (muist. 295), samuti Rattajärv (muist. 296); järv võib rännata minema vee risustamise tõttu (muist. 292) või veehaldjas ei salli ristiusu laulu ja laseb kabeli kogu rahvaga maa alla vajuda. (M. J. Eisen, Rändavad järved. EKirj. XIV (1920), lk. 313. Vrd. muist. 36-46 koos kommentaaridega; M. J. Eisen, Eesti vana usk, lk. 81-87.)
287 A, B. Tavaliselt lõhkeb hiid (Vanapagan) muinasjutus maagilisest põgenemisest viimast takistust ületades. (Aarne, mt. 313-314. Vt. muist. 378-380.) Siin on ilmsesti selle muinasjutu motiiv üle kantud Ülemiste järve tekkimisele Kalevi kaudu. Tõenäoliselt hilisem kontaminatsioon.
Kirjanduse ja isikliku fantaasia mõjudest segatud variandid:
l. ERA II 192, 355/6 (16) < Keila < Jõelähtme - R. Põldmäe <1938); 2. ERA II 18, 531 (5) < Harju-Jaani - R. Põldmäe (1929).
Ühekordne on muistend Pühajärve tekkimisest Linda nutu läbi; see läheb ilmsesti tagasi Ülemiste järve tekkimise eeskujule. (ERA II 242, 336/7 (12) < Otepää.)
Samuti on üksainus hiline muistend Uhtjärve sündimise kohta Linda pisaratest (RKM II 49, 139 (7) < Urvaste); see on ilmne pseudofolkloor.
288. Kontsu (Konsu, Konsa) järv asub Kuremäest 6 km kirde poole, Järv on kahejärguline, vahekohalt hästi kitsas, üldsuurus 3,2 km2; Mustajõe kaudu on ta ühendatud Narva jõega. Järv asetseb raskesti läbipääsetavas soos. Järvest varustatakse veega Jõhvi linna. (EKRK I 4, 245/6 (16) < Jõhvi raj., Illuka - A. Rõõm (1954).)
289. Neeruti järvede tekkimisest Kalevipoja hobuse neerudest kõneleb ka üks hilisem kirjapanek. (KKI 18, 367 (l) < Väike-Maarja raj., Võduvere k., «Esimese Mai» kolh. - Ü. Tedre (1951).) Samas kohas kõneldakse ka Neeruti Sadulamäe tekkimisest Kalevipoja sadulast. Neeruti järves asetsevat suur varanduse kirst. (L. Vilmre, Ajaloolist traditsiooni Kadrina kihelkonnas 1931. a., lk. 44. KM KO.)
291. Palamuse kihelkond, lk. 9: E. Vittofi foto - Prossa järv ja Nava mägi.
Järvede ja loikude tekkimine esineb sporaadiliselt neil aladel, kus tuntakse muidki Kalevipoja-muistendeid, s. o. üldiselt idapoolses Eestis.
Ühekordsust võib konstateerida muistendis «Kalevipoeg kaevab Peipsi järve ja moodustab mägesid». (H II 59, 679/80 (2) < Torma - S. Sommer (1890). Trükitud: R. Viidebaum, Valimik rahvajutte, lk. 61 = R. Viidebaum, O. Parlo, K. Mihkla. Eesti muinasjutte ja muistendeid, lk. 61. Vt. ka: M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 6-8.)
Peale mainitute on Kalevipojaga juhuslikult ühendatud veel Sahkjärv, Ratasjärv, Roogjärv Väike-Maarja rajoonis. (EKRK I 2, 388 (3) < Porkuni, Piisupi k. - A. Rõõm < V. Aalberg (1951).) «Kui Kalevipoeg kivid maha viskas, läks Kõnnu küla alla, tahtis juua saada, lükkas maakamara kõrvale ja tegi Kaani järve. Muud loomad seal ei ela kui kaanid.» (EKRK I 4, 118 (31) Jõgeva raj. - I. Sarv ja E. Veskisaar (1952).) Orasjärves olla Kalevipoeg oma hobust ujutanud. (KKI 18, 367 (3) < Väike-Maarja raj., Võduvere k., kolh. «Esimene Mai» - Ü. Tedre (1951).)
296. Vankriratta kriimustusest tekib ka Suure Tõllu muistendite järgi Kolise järv Saaremaal. (EKRK I 16, 224/ 225.)
Pärast käsikirja valmimist teatab G. Vilbaste järgmise muistendi:
Kalmuoja
Koitjärve raba keskel on suur Kivijärv. Sellest järvest jookseb välja oja, mis pärast voolab läbi Pillapalu ja Kalmu talu vahelt ja kannab siis Kalmuoja nime. Selle oja jooksukoha on vedanud Kalevipoeg oma jala suure varbaga rabasse. (EKRK I 11, 402 (3) < Harju-Jaani - G. Vilbaste < Anette Eevrest (1956).)
Kalevipoja nutust tekib Porkunis jõgi (muist. 268 N). Vrd. muist. 101: nutust järv.
Kiltsi järve kohta vt. muist. 46.
302. On jäänud selgusetuks, millist järve nimetab korrespondent Ojasuu veski järveks. (EKRK I 16, 22 (2) < Põlva raj. - A. Rõõm ja L. Hainsalu (1957).)
301. Pärlijõe tekkimise kohta vt. M. J. Eisen, Eesti vana usk, lk. 87.