Kommentaarid
KALEVIPOJA HOBUSE JÄÄNUSED (267-281)
Hobuse jäänustest tekkinud mäed asuvad Assamallas ja Neerutis, mujal juhuslikult. Kõige ulatuslikum on hobuse jäänustest kingukeste paiknemine Assamallas. Hobuse surma põhjustavad hundid, või Kalevipoeg tahtis ühe öö jooksul Peipsi äärest Tallinna ratsutada, Assamallas aga hobune lõhkes. (M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 326; Mönni sönna Eestirahva eesvannemattest. Perno Postimees 19. I 1866, nr. 3, lk. 18.)
268. M. Veske on saanud andmeid Pandivere postijaama juures «ühelt mehelt». (Sitzungsberichte d. GEG 1876, lk. 165. Vt. ka: G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 87.)
Kõik need maapinnamoodustised asetsevad kolhoosi «Kommunismi Tee» territooriumil1. Eri isikuilt saadud andmeis on vasturääkivusi.
------------------------------------------------------------------------------------------
1 Vt. ka: E. Laugaste, Aruanne teadusliku ekspeditsiooni kohta 11. ja 12. juulil 1950. a. teemal: «Kohad, seotud Kalevipoja nimega; nende uus kirjeldamine, pildistamine ja kaardistamine». 15. VII 1950, lk. 9.
------------------------------------------------------------------------------------------
1. Assamalla luht - Kalevipoja hobuse nahk - on Rakveresse ja Kadrinasse hargnevate teeharude vahel.
Assamalla küla ligidal on Kalevipoja hobuse naha ase (vt. Kalevipoeg, IX lugu, v. 136). G. Blumberg on paljudelt isikutelt kuulnud niiskest luhast, mis ülalmärgitud nime kannab. Keegi mees Kadrina kihelkonnast teadis peale selle ütelda, et selle luha lähikonnas näidatavat kohta, kus asetses Kalevi hobuse pea; koht olevat veel praegugi punane. (G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 44-45; 87.)
Varem on luhal kasvanud pikk rohi ja luht olnud suvel vett täis, pealegi kasvas luhal punast rohtu ja veel teravat heina, mida kutsutud keelelõikajaks. (EKRK I 2, 411 (4) < Väike-Maarja raj., Assamalla - A. Rõõm < L. Toomara (1951).) Luhal olevat ka hundi viskamise kivi. (EKRK I 4, 191/2 (6) < Rakvere raj., Vatku - A. Rõõm < K. Sild (1952).)
Assamalla luha ja Maksamäe kohta veel: H II 46, 492 (6) < Rakvere, Kloodi, Paatna k. - J. Lilienbach < M. Treial (1892) = R. Viidebaum, O. Parlo, K. Mihkla, Eesti muinasjutte ja muistendeid, lk. 62. Vrd. F. J. Wiedemann, Aus dem inneren u. äusseren Leben d. Ehsten, lk. 422.
2.Maksamägi - kutsutud ka Kopsumäeks ja Veskimäeks, viimane nimi on tulnud sellest, et kingukesel asetses tuulik (praegu lagunenud). Seal on kasvanud punane rohi, öeldud, et see on Kalevipoja hobuse verest. Et aga mäeküngas asetseb õieti Assamalla luha serval, siis ulatus see rohi ka luhale. (EKRK I 2, 400/408 < Väike-Maarja raj., Assamalla - A. Rõõm (1951).)
Maksamäe tekkimise kohta vt. ka: ERA II 131, 288/9 (467) < Tapa < Kadrina - L. Böckler < M. Böckler (1936).
Arvatavasti sama Maksamäe-muistendit on kasutanud Kreutzwald «Kalevipoja» VIII loos:
Kuhu maksa mädanessa,
Sinna mägi siginessa (v-d 857-858).
(Fr. R. Kreutzwald, Kalewipoeg 1861, lk. 529.)
3. Salumägi - kutsutud ka Sadulamäeks, olevat Kalevipoja hobuse sadulakoht. Eemalt Väike-Maarja poolt vaadates meenutab mägi sadulat. Mäel kasvab praegu metsa ja võsa, kasutatakse jaanitule tegemise paigana. (EKRK I 11, 440 < Väike-Maarja raj., Assamalla - E. Laugaste (1956); EKRK I 2, 410/11 (3) < Väike-Maarja raj. - A. Rõõm (1951).) A. Liiv, Kalevipoja seikluste jälgi. Porkuni-Assamalla. Ho I (1929), nr. 3, lk. 27.
4. Varesmägi - olevat tekkinud Kalevipoja hobuse valjastest. Asetseb Salumäe ligidal põldude keskel. Mäe nõlvad on kaetud metsaga, keskelt on lage. Asetseb suunaga Porkuni poole. (KKI 18, 379 < Ü. Tedre (1951).)
5. Kabelimägi - olevat tekkinud Kalevipoja hobuse kapjadest. Mägi asetseb Väike-Maarja-Assamalla teest ca 200 m pahemal põldude keskel ja on kaetud hõredalt kasvavate haabade, kaskede ja kuuskedega. Maantee poolt on mägi järsema tõusuga. Kujult enam-vähern ümmargune. (EKRK I 2, 412/2 < Väike-Maarja raj., Assamalla - A. Rõõm (1951).)
Nimetuste suhtes ei olda siiski päris üksmeelsed, võib saada erinevaid andmeid. «Enamik nimetab seda Kabelimäeks, kuid osa - Varesmäeks. Kaks meest (umb. 70-aastased), üks Kullengalt, teine Vadi külast, kinnitavad aga, et mägi kandvat kindlasti Varesmäe nime, kuna Kabelimägi olevat Lasila pool.» (EKRK I 2, 412/3 < Assamalla - A. Rõõm (1951).)
Samasuguseid nimede segamisi tekib muudegi mägede kohta (peale Salu- ja Maksamäe).
6. Risumägi - tekkinud hobuse rihmadest, asetseb Porkunist Assamallasse viivast teest paremal pool, paarsada meetrit teest eemal põldude keskel, külast aga ligi kilomeeter, umbkaudu Varesmäe kohal. Mägi on ise madal, relatiivselt 2-2,5 m, kaetud segametsaga, keskelt nõgus, üldpildi poolest neerukujuline, pikkus ca 300, laius 100 m. Üle Risumäe idapoolse nõlva viib põldudevaheline tee kolhoosikeskusse. (EKRK I 2, 412/3 < Väike-Maarja, Assamalla - A. Rõõm (1951); KKI 18, 379/380 < Väike-Maarja, Assamalla - Ü. Tedre (1951).) Ka selle mäe kohta lähevad arvamised lahku. Mõnede andmetel asetseb ta külast umb. 1,5 krn kaugusel, olles pikk, üleni metsaga kaetud mäeseljandik. (KKI 18, 380 < Ü. Tedre (1951).) Lahkuminevaid andmeid saadi ka 1956. a. suvel.
7. Otimägi - olevat tekkinud Kalevipoja hobuse ohjadest. Asetseb Väike-Maarja-Assamalla teest umb. 100 m paremal pool küla kohal põldude keskel. «Mägi meenutab kujult kimpuseotud ohje, mis on hooletult maha heidetud.» (KKI 18, 377 < Väike-Maarja raj., Assamalla - Ü. Tedre (1951).) Mõõtmed 200 x 70 m, kõrgus ca 5 m, Rakvere-poolne kallak on järsk, Väike-Maarja-poolne aeglane. Teepoolses osas on vana kelder, sellest nimetus Keldrimägi. Ka praegu ehitatakse siia kolhoosi juurviljakeldrit. (KKI 18, 380 < Väike-Maarja raj., Assamalla - Ü. Tedre (1951); EKRK I 2, 404/5 < Väike-Maarja raj., Assamalla - A. Rõõm (1951).)
8. Rajamägi - tekkinud hobuse ratsutitest (raudadest).
9. Haudteemägi - asub Piisupi küla juures, olevat Kalevipoja hobuse suremise koht. (EKRK I 2, 381/2 (l) < Väike-Maarja raj., Assamalla - A. Rõõm (1951).)
10. Jõesuumägi - seal olevat hobuse jõhvid. (EKRK I 2, 410/11 (3) < Väike-Maarja raj., Assamalla - A. Rõõm (1951).)
11. Pealuumägi - peab ka siin kuskil olema, ei tea aga, milline see on. (KKI 18, 360 (5) < Väike-Maarja raj., Assamalla - Ü. Tedre < M. Klinder (1951).)
Vrd. veel: M. Veske, Sitzungsberichte d. GEG 1876, lk. 165. M. Veske juhib «Kalevipoja» VIII loo juurde, kus kirjeldatakse hobuse surma huntide läbi, ei mainita aga neid künkaid. Miks Kreutzwald loobus konkreetsete kohtade kirjeldamisest, seda vt. eespool lk. 9-10.
«Siin ja seal laiali paisatud künkad on Kalevipoja hobuse kontide asemed.» (Kalevipoeg, Löwe tõlge, lk. 315.)
Mõnikord märgitakse täpsemalt määritlemata: «Assamalla Porkunis on Kalevipoja mägi, kus Kalevipoeg võitles huntide vastu.» (ERA II 219, 615 (1) < Peetri, Esna v. - L. Loodus < Pauline Jakobson (1939).)
268 B. Tavalisem on hundi loomine Vanapagana (Kuradi) poolt savist, siin jumal valmistab raudhundi. (M. J. Eisen, Vanapagana jutud I, lk. 94-95: Hundi loomine. Vt. muist. 281 kommentaar.)
Lisaandmeid ja variante:
l. EKnS 48 XXIII, 57 (119) < Palamuse < Väike-Maarja, Vao v., Triigi m. - H. Karro < Johan Kena; 2. E 47855 (6) < Palamuse, Kuremaa v. - H. Karro (1911); 3. E 48180 < Viru-Nigula, Aseri - J. Jürjev: Hobune lõhkeb; 4. E 55349 < Väike-Maarja (1924); 5. ERA II 38, 181/2 (29) < Väike-Maarja, Vao v. - R. Põldmäe (1931): Hobune lõhkeb; 6. ERA II 38, 221 (8) < Väike-Maarja, Vao v., Mõisamaa k. - R. Põldmäe (1931); 7. ERA II 38, 255 (46) < Väike-Maarja, Vao v., Puha k. - R. Põldmäe (1931); 8. ERA II 38, 329 (l) < Väike-Maarja, Porkuni v. - R. Põldmäe (1931); 9. EKRK I 2, 369/70 (l) < Väike-Maarja raj. - A. Rõõm (1951).
271. M. J. Eisen, Eesti vana usk, lk. 77; Jordan peab mäge Taara sündimise paigaks. (P. Jordan, Beiträge zur Geographie und Statistik des Gouvernements Ehstland, 1k. 96.) Vrd. muist. 213 kommentaar.
274. Kalevipoja hobuse jälgedest Laivere juures «Alg-Kalevipoeg», V lugu, v. 262 jj.
Vt. ka: M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 326;
Kalevipoeg, Löwe tõlge, lk. 315; Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg 1861, lk. 529; M. J. Eisen, Eesti vana usk, lk. 77.
«Kalevipojas» on järgmine episood:
Kuhu viimaks kiskje käte
Laane ääre langenessa,
Senna veri vooladessa,
Loiguksa sai lagedale,
Laiaks puna lahedaksa.
(VIII lugu, v-d 852-856.)
Arvatavasti Kreutzwaldi enda poeetiliseks fantaasiaks tuleb pidada seda, et Kalevipoja hobuse karvadest tekivad kõrkjad, lakast roog, sabast sarapuud. (Kalevipoeg, VIII lugu, v-d 864-870.)
274. Kuivõrd ulatuslikult on Eisen vahel rahvapäraseid tekste ümber töötanud, selle kohta järgmine väljavõte sama muistendi tekstist:
[---] Kalevipoeg kihutanud korra oma hobusega kangesti nelja. Kihutanud nõnda, et hobune viimaks lõhki läinud. Kalevipoja hobune jäänud sinna maha. Hobusest joosnud palju verd. Sest saanud Laivere. Kuhu aga hobuse liha lõppenud, seda paika hakatud Lihalõpeks hüüdma. Seal ligidal on veel väike äkiline kallas. See pidada Kalevipoja hobuse kops ja süda olema. [--]
M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 14-15.
277. Vrd. E 48180: Kalevipoeg sõidab Peipsi kaldalt Tallinna vaenlastele vastu. Porkunis lõhkeb tema hobune.
281. «Et hundid Vanapagana enese tehtud ...» vihjab tekkemuistenditele, mille järgi Kurat (Vanapagan) lõi hundi, elu sai hundile alles jumala abiga sisse. (Vt. Aarne, Ursprunssagen, nr. 39. FFC 25; M. J. Eisen, Eesti vana usk, lk. 218-221.)
Ühekordne näib olevat vist Otepää Arula kohta järgmine muistend:
«Arula vallas on mägi, mis on natuke hobuse moodi. Sinna olevat hundid Kalevipoja hobuse ära murdnud, ja see olevat liivaks muutunud. Sellest olevat see mägi saanud nimetuse Obestemägi.»
ERA II 243, 57 (2) < Kanepi, Valgjärve v. Vana-Piigaste as. < Kõlleste v. - H. Sild < Peeter Sild, 52 a. (1939).