Kommentaarid
MITMESUGUSEL VIISIL TEKKINUD MÄED JA ORUD (229-239)
229. Kaleviliiva nõmm on tekkinud pärast järve kuivaksjoomist härja poolt või Kaleviliiva küngas tekib Kalevipoja kuuehõlmast mahakukkunud liivast. Kohta iseloomustab A. Ploompuu.
Kõige sagedamini esineb järvede tühjaksjoomist Vanapagana poolt (vt. Aarne, mt. 313-314), samuti joob härg järve tühjaks, nagu esitatud muistendis. Haruldane on järve tühjaksjoomine Kalevipoja poolt (vt. muist. 229 E), mis näitab ilmset segunemist vastavate Vanapagana-lugudega, nagu see esineb muistendeis, milles asendatakse Vanapaganaga Kalevipoeg, või aetakse nad lihtsalt segi. Kalevipoeg joob tühjaks ka Kassinurme järve (muist. 251; M. J. Eisen, Mis teadis rahvas,
EKirj. VI (1911), lk. 329). Järvede tühjaksjoomine on sagedane motiiv muinasjutus maagilisest põgenemisest, kus Vanapagan joob järve kuivaks ja läheb lõhki (Aarne-Thompson, mt. 313). Et Vanapagana muistenditesse on ilmsesti Vanapagana asemele pandud Kalevipoeg, seda näitab ka muistend, milles kukelaul sunnib Kalevipoega (siis Vanapagana asendajat) Kuremaa järve tühjaks laskmist pooleli jätma (muist. 299).
Eisen targutab: «Kalevipojal on ka härg. Joonud mitu järve tühjaks. Et ta enam järvi ei hävitaks, löönud Kalevipoeg mõõgaga ta pea otsast.» (M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 326.)
229. E. Ka: l. E 7410 < Kuusalu - M. J. Eisen < A. Ploompuu; 2. E 38919 < Jõelähtme - G. Kaasik (1903); 3. E 40943/4 < Jõelähtme- G. Kaasik (1901); 4. E. Uustalu. Aruanne 1933. aasta suvel toimetatud traditsiooni kogumise üle Jõelähtme kihelkonnas. KM KO.
230. Kalevipoeg kaevanud Konsu järve, mullast sai Kuremägi. Nimi on tekkinud sellest, et kured kogunevad alati sellele mäele. (EKRK I 4, 255 (27) < Jõhvi raj., Kuremäe - A. Rõõm (1954).) Kirjandusest veel:
Sitzungsberichte d. GEG 1869, lk. 49-51 (Dieckhoff).
230 B. Jutustust iseloomustab Eisenile omane elliptiline lause, mis teeb kogu jutustuse ebarahvapäraseks ja kuivaks.
See muistendirühm on levinud Kuusalust Jõhvini. Kõige tihedamalt esineb seda end. Tartumaa põhjaosas.
Veel: KKI 20, 499 (12) < Jõhvi raj. (1955).
232. EKirj. XVIII (1924), lk. 541; M. J. Eisen, Eesti vana usk, lk. 76.
233. Kalevipoeg kannab tihti põllega kive silla ehitamiseks (117 D, 124 A), vahel teeb seda Vanapagan (124 B). Sängi tegemisel kantakse kuuehõlmaga, sellest mahapudenenud liivast tekib künkaid (190 G). Rügeni muistendis tahtis hiid Balderich teha tammi Rügeni saare ja mandri vahele. Põlleaugust mahalangenud liivast tekkis algul üheksa mäge, pärast lappimist veel 13 mäge, ülejäänud liivast sai ainult poolsaar. Äpardustest vihastunud hiid suri. (A. Haas, Rügensche Sagen, lk. 62.) Hiiu laste mängimisel liivaga tekib üheksa mäge. (Sealsamas, lk. 63.) Hiiu kõrval esineb ka hiidneitsi, kelle põllepael katkeb ja põllest mahalangenud mullast tekib liivaküngas. (A. Engelien ja W. Lahn, Der Volksmund in der Mark Brandenburg, 1k. 63-64.)
235. Üldine kirjeldus ja muistendid Ummumäest, mis sisaldab peidetud varandusi, leidub teoses: G. Vilberg, Kodumaal rännates, lk. 53-57; lk. 55 ka E. Vittofi foto. Kodanlikul ajal hävines see tore linnus kruusaveo tagajärjel. (Eesti kinnismuistised, lk. 15-17.) Ummumäest ühenduses peidetud varandustega leidub veel kolm muistendit. (A. Vihman, Suusõnaline traditsioon Torma-Lohusuu ja Avinurme kihelkonnast 1928. a. suvel, lk. 14-15. KM KO.)
236. Vrd. ka Kreutzwaldi muinasjutt «Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm». (Fr. R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud, lk. 29 jj.)
Sälitusmägi asetseb Tartu-Räpina maantee ääres Ahja ja Mooste vahepeal. Mäel kasvab tihe männimets. Hilisemail kontrollimistel (1957. a.) ei leitud mäe kohta muistendeid. (EKRK I 16, 61/62 (l);
EKRK I 16, 67 (l) < Põlva raj., Mooste ja Ahja - A. Rõõm, L. Hainsalu (1957).)
237. Esineb liitumist varavedajate muistendiga. Kotis peksmise motiiv meenutab külmtõve peksmise muistendit. 238. 1929. a. kirjutatakse:
«Ahja vallas Lääniste külas jõe kaldal on mägi, mida rahvas nimetab Linnamäeks või Liinamäeks.
Kuid seda mäge tuntakse rahva seas ka Kalevipoja sängi nime all. Praegu asub Linnamäel koolimaja ja surnuaed.
Mägi kannab Kalevipoja sängi nime, sest siit möödareisiv ja väsinud Kalevipoeg toonud särgisiilu-täie mulda endale asemeks, millest siis tekkinud mägi. (G. Noppel, Võnnu kihelkonna traditsiooni 1929. a., lk. 1-2. KM KO.) Vt. siiski muist. 207 kommentaar.
Toompea kui Vana Kalevi kalmuküngas esineb sellisena ainult Kreutzwaldil. (Fr. R. Kreutzwald, «Alg-Kalevipoja» saatesõna. Maailm ja mõnda (1953), lk. 319.)
Üksik ja juhuslik on teade: Vaivara keskmine mägi (kutsutakse Põrguhaua mäeks) vajunud Kalevipoja ja Vanapagana võitlemise ajal keskelt pajaaseme moodi nõkku. (E 44500 < J. Sõster (1904).)
Mõnikord võivad mäed tekkida loomade tegevusel, niisamuti nagu nad võisid tekkida Kalevipoja tegevuse tagajärjel, näit. Karumägi karu tegevusel. (ERA II 219, 615 (1) < Järva-Jaani — L. Loodus (1939).)