Kommentaarid
PUHKEKOHAD (192-210)
192. M. J. Eisen, Kalevipoja esi-isad, lk. 50. Arvatavasti sama kivi kohta kasutati ka nimetust Kalevipoja lingukivi: nööri katkemisel langeb kivi Saadjärve ääres pooleldi maasse. (ERA II 239, 574 (2) < Äksi; TRÜ geoloogia kateeder. SRA.)
193. Päevane ehitus lõhutakse öösel, kui mõni tingimus jääb täitmata. Sageli jäävad sel põhjusel ehitused pooleli. (Vt. ka muist. 318 D, 319 B koos kommentaaridega.)
194 A. Selle kohta veel Schultz-Bertrami väheütlev arutlus «Wagien», lk. 9-10. Ka: Kalevipoeg, Löwe tõlge, lk. 322.
Üldiselt sama tooli kohta veel üsna hea kirjeldus A. Reinvaldilt. Tema arutlus Tõra-nimelise haldja kohta on aga fantastiline. («Kalevipoeg» ja «Tõra». «Valguse» Kalender 1904. aastaks.) Reinvaldi andmeil Tõravere ja Vapruse mäe kohta kirjutatakse 1939. a. (ERA II 241, 309/20 (2) < Otepää - E. Martin.) Kalevipoja sängid. Eesti Postimees 1888, nr. 17.
Võiks lisada, et selle koha ligidusest, nimelt Hiire talu maa seest on leitud tinast kast vask- ja hõberahadega. (I. Jüriado, Ajaloolised traditsioonid Nõo kihelkonnast 1929. a., lk. 7. KM KO.)
195. Juttu on Neerutis asetsevast Arukülast. On võimalik, et andmed on saadud Kotlepilt. Ka: U. Karttunen, Kalevipoegin kokoonpano, lk. 30; Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg 1861, lk. 530. «Kalevipojas» kujutab Kreutzwald seda hoopis lühemalt kui «Alg-Kalevipojas», jättes ära värsirühmad «Kohta võid sa» kuni «Ratso suurust avandelleb». Kohaandmed viis Kreutzwald kommentaaridesse, nagu seda soovitas ka kriitika. (Vt. Inland 1857, nr. 24, vg. 402; Fr. R. Kreutzwaldi kiri C. Reinthalile 2. VIU 1857. Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus II, lk. 504-505.) Et tegemist on Arukülaga Kadrinas, sellest vt. ka:
Fr. R. Kreutzwald, Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust, lk. 28. Kreutzwaldi tutvuse kohta Kadrinas leiduvate kinnismuististega vt. M. J. Eisen, Tähtsad mehed I, lk. 62.
Aruküla ligidal olev soo olevat Kreutzwaldi järgi hobuse sisikonna mädanemise koht. Siia-sinna sporaadiliselt laialipaisatud künkad olevat Kalevi poea hobuse kontide asemed. (Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg 1861, lk. 529.)
«Kalevipojast» loeme:
Kuhu sisikonnad kautas, Senna sooda sündinessa,
Raba sügav raeatie;
Kuhu pillas kondikese, Kasvis kaunis künkakene;
Kuhu karva kautanessa, Kasvis kohe kõrkijaida;
Kuhu lakka langenessa,
Senna sündis rohkest' roogu;
Kuhu saba sattunessa,
Senna külvas sarapuida.
(VIII lugu, v-d 859-869.)
Ka: Kalevipoeg, Löwe tõlge, lk. 315; G. Blumberg, Juhataja Kodu- ja isamaa tundmisele, lk. 29.
206 A. M. J. Eisen, Kalevipoja esi-isad, lk. 50.
Teisal nimetatakse Vedu mõisa kivi kivistunud tõllaks: karistav mõisnik koos oma tõllaga moondub kiviks. (M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 39-40.) Võiks oletada seda algupärasemaks, sidumist Kalevipojaga hilisemaks. Kivistumiste muistendeid leidub eesti rahvaluules üsna ulatuslikult. Kivistuvad näit. ka pulmalised. (M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 41. Ligemalt ka:
M. J. Eisen, Kivistunud inimesed. EKirj. XVIII (1924), lk. 453-464, 491-501.)
Vrd. Kivistised, muist. 179-184, samuti kommentaarid.
207. Ahja Linnamäe nimetamist juhuslikult Kalevipoja sängiks näitab tekst ise, samuti: E. Laid, Eesti muinaslinnad, lk. 101; Eesti kinnismuistised, lk. 85 koos E. Vittofi fotoga.
Lääniste linnamägi meenutab kujult küll Kalevipoja sängi tüüpi linnuseid, aga pole kuigi tugevasti seotud Kalevipoja sängide muistenditega. (Vt. ka: EKRK I 16, 27/29 (l) < Tartu raj., Lääniste k. - A. Rõõm ja L. Hainsalu (1957); ka lk. 32, nr. 2.) Nagu võiks järeldada 65-aastase August Margi seletustest, on selle linnuse sidumine muistenditega Kalevipoja sängidest siiski juhuslik:
«Mina hakkasin seda Linnamäge Kalevipoja sängiks kutsuma. Teised küll nii ei kutsu, aga mina ise hakkasin. Käisin kunagi Alatskivi Kalevipoja sängi juures ja kui koju tulin, vaatasin, et meie Linnamäel just niisamasugune kuju nagu Alatskivi Kalevipoja sängil ja nagu sängil kunagi. Hakkasingi siis rääkima, et meil Läänistes kah Kalevipoja säng. Ega see Alatskivi oma kah muud ei ole kui üks linnamägi.» (EKRK I 16, 32/33 (3) < Tartu raj., Lääniste k. - A. Rõõm, L. Hainsalu (1957).) Lisatakse juurde, et Kalevipojast koha peal midagi ei teata, tuntakse ainult raamatu kaudu. (EKRK I 16, 33 ja 35 (4 ja 3) < Tartu raj., Lääniste.)
209. Veel mõningaid ebakindlaid andmeid puhkekohtade kohta:
I. ERA II 245, 611 (5) < Äksi - H. Hiietamm (1939); 2. ERA II 247. 87 (5) < Äksi - A. Hiietamm (1939); 3. E 8° II, 3 (3) < Elva - M. J. Eisen.
Jõhvi Tammiku hiies olevat samuti Kalevipoja puhkekoht. (M. J. Eisen, Kalevipoja kodu. Jõulu Album 1901, lk. 19.)
Puhkekohtadest vt. ka: A. Annist, Kalevipoeg I, lk. 48, kus on kõneldud veel Ahjuoja puhkekohast Kolga-Jaanis. 1957. aastal üleskirjutatud tekst on järgmine:
«Isa rääkis, kui me lapsed olime ja Potasti luhas käisime, et see suur kivi, mis Ahjuoja talu juures välja peal on, et see olevat Kalevipoja tool. See kivi tooli moodi on küll, üks külg on madalam ja teine kõrgem. Ise on ta suur nagu vaese mehe vihusaun.
(Kivi asub Lalsi külas, praegu «Komsomoli» kolhoosi territooriumil, Laashoonele mineva tee ääres.)» (RKM II 69, 78 (39) < Põltsamaa raj., Lalsi k/n. (Kolga-Jaani) - E. Veskisaar < Leena Veskisaar, sünd. 1888. a. (1957).)
Kalevi kivist kui puhkekohast Pammanas ja Kalevipoja istmest Käärmas kõneldakse juhuslikult; viimast on nimetatud kahtlaseks.
210. Kalevipoja peaasemeks nimetab Kreutzwald Neeruti linnamäge. Kalevipoja higist on tekkinud Mäeotsa allikas. «Kalevipoja päevaune ajal peapadjaks olnud küngas on nn. Linnamägi, ca 1 1/2 versta Kadrinast. Pea poolt vajutatud süvend on selgesti näha. Künkast voolab välja tore allikas kristallselge veega, mis on tekkinud kangelase higist. Künka jalamil asetsev Mäeotsa pere oli neljakümne aasta eest [19. saj. algul] laialt kuulus oma kirsiaiaga. Allikale viidi sel ajal veel ohvreid.» (Kommentaar Kreutzwaldi poolt «Kalevipoja» VIII loole. Verhandlungen d. GEG IV, 3. Ka: Kalevipoeg, Löwe tõlge 1900, lk. 314.) Mäeotsa allikast kõneleb Kreutzwald ka vanas eas oma kirjas Viru «Kalevipoja» Seltsile: «Teie, armsad Viru vennad, kelle sees Kalevipoja vana visa Viru vaim elab ja kelle kaevudesse endisest «Määotsa allikast», mis Kalevipoja higist sündis, mõni tilk ehk võinud imitseda.» (Fr. R. Kreutzwald Viru «Kalevipoja» Seltsile 20. okt. 1878.) Mäeotsa talu on praegu hävinenud, samuti ka Neeruti linnamägi (EKRK I 11, 379 - E. Laugaste (1956)).
See üks vähestest teadetest selle kohta, et Kalevipoja higist tekib allikaid, pärineb Kreutzwaldilt. Ka Suur Tõll pigistab maa seest välja allikaid (R. Willmann. «Rahva Lõbuleht» 1901, lk. 194). A. Annist arvab, et higilood on Kalevipojaga seotud alles hiljem, pole seega algupärased Kalevipoja muistendid. (A. Annist, Kalevipoeg I, lk. 69.)
Kalevipoja higist tekkinud Rakvere allika kohta vt. muist. 308.
Magamispaiga ja allika kohta: G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 51.
Kalevi jälgede vesi on vahel ka Kalevi kividel, graniidirahnude pealmistele õnarustele kogunev vesi (J. B. Holzmayer, Osiliana II, lk. 34).
Mõnedel rahvastel tekivad jälgedest lilled (Am Urquell, Neue Folge
II, lk. 86; 220. Vt. ka: M. J. Eise n, Toll ja ta sugu, lk. 45).
Puhkekoht leidub veel Vägeval Tallinna ja Rakvere teelahkmel (vt. Faehlmanni kõne, lk. 84, selle põhjal «Alg-Kalevipoja» VIII lugu v-d 721-733; Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg 1861, lk. 531; Kalevipoeg, Löwe folge, lk. 326; G. Blumberg, Juhataja Kodu- ja isamaa tundmisele, lk. 29).
Ühekordne on teade Avinurme Mõisaküla metsas Kõrgemäe kohta, mille «tipul on pea ase». Kalevipoeg teinud selle magamisasemeks. (E. Laugaste ja A. Rõõm, Kalevipoja mälestusmärkide levik, nr. lil.)
Tuulavere Unimäel heitnud Kalevipoeg puhkama. (ERA II 30, 81/2 (31) < Torma - P. Ariste (1930).)
Kalevipoeg olevat puhanud Väljamäel (Vällamäel) (E 42429/30 (16) < Rõuge - O. Leegen (1902)); samuti Haaslaval (muist. 223 G). Vrd. ka muist. 125-167 (jälgedega kivid).