99. NEITSIKIVI (PÕLLEKIVI)
Kalevi neitsi
Vägimehed tahtnud ennemuiste Jumida neemele linna ehitada. Linn pidanud saama niisugune suur ja tugev. Vägimehed enne targalt nõu küsima. Tark õpetama. Kalevi puhas neitsi peab kivid kokku tassima. Heakene küll, Kalevi neitsi kohe kivimürakaid kokku tassima põlle sees. Toob põlle sees ühe kivimüraka suurema kui teise Jumida neemele kokku.
Korra nägi ta üht ilusat kivi soonurkas, võtab põllesse, aga põllepaelad rebenevad ja kivi kukub Kalevi neitsile jalge peale, millest jalg haigeks jäi ja sellepärast ei saanud tööd alustada, et kiva on vähe. Kokkukantud kivimürakaid kutsutakse tänapäevani Kalevi neitsi kivideks.
ERA II 283, 509/10 (6) < Marjamaa khk. ja v., Kõrvetaguse k. < Vigala - E Leht < M. Leht (1940).
Ka: E 54860 - M. J. Eisen.
Trükitud: M. J. Eisen, Eesti kohalikud muis. ejutud, I-III, lk. 96-97 (57). Vrd. F. J. Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben d. Ehsten, lk. 422. Vt. Odakivi, muist. 21 A.
100.
[Kalevi neitsi põllekivi Juminda neemel]
A.
Jumida neemel olla praegu veel kaunis kivide kogu, ehk seda küll aja jooksul sealt ära olla veetud. Seda kivide kogu nimetab rahvas Koljuvareks ja räägib, et need kivid olla Kalevi neitsi Soomest oma põllega sinna kannud, [- - -] kus see veel praegu näha olla.
E 48172 (3) < Simititsa < Kuusalu - M. Esken (1903). Vrd. muist. 99.
B.
Juminda neemes on üks vare. Kui ma laps olin, siis oli nii suur, et paistis üle puude siia külasse. Seda ei ole enam üht mõõduühiku tähenduses: 1/3 või 1/4. Või ka nii: kui mingi objekti jagamisest võttis osa kolm, siis märkis jagu 1/3, kui neli, siis 1/4. «Mulle kah üks jagu (või osa)» tähendas: «antagu mulle kah 1/3 või 1/4», nii palju kui jagamisest osa võttis. ','#0000AC','','#FFFF00','Times New Roman',4)">jagugi
(s. o. veerandit). Kui me lambas
käisime, hakkasime roomama sinna otsa ka. Siis rääkisid vanemad inimesed, et ennevanast on old Kalevi neitsid, need olid oma pollega puistand need kivid ühtekokku. See oli Kalevi neitsi polletäis.
ERA II 114, 510 (31) < Kuusalu. Kolga v., Juminda k. - R. Põldmäe < Anna Elisperk, 79 a. (1935). Vrd. muist. 99.
101.
Kulla kivinõmm Kuusalu kihelkondas ja kaldaalune mets
Seal olnud karjamees ennevanast, sellel olnud niisugune karjaülikond - sinine pinsak või kampson ja vasknööbid olnud ees.
Ja see on olnud ka kange pillimängija. [Mänginud] viiulit seal kõrtsus ühtejärge nii iga püha õhtul.
See surnud ära, ja siis on käinud seal kivi otsas, ühtelugu on teda nähtud seal, vasknööbid on ees olnud ja olnud püsti kivi otsas. On teda seal metsas nähtud ühtesoodu. Mõisa tüdrukud on nii mitu korda teda seal näinud, ja palju neid, kes mõisas olnud. Ja selle mehe nimi olnud Jüri.
Kulla kivinõmmes, seal on veel selle kivi otsas nii mitu korda nähtud noort ilust neiut seal kivi otses istumas, ja jällegi veikest last nutmas, ja nii mitmet moodi. - Üteldakse, et need on metsahaldjad, mis nii on näha olnud seal.
Ja veel see Kulla kivinõmm on sellest tulnud, et sel kivil peab kulda olema. Küljest, vastu päeva peab ta särama justkui kuld kohe. Ja kaldaalune mets olla sellest tulnud, et seal ka suur kallas olla ja see mets.
Ja see kivi olla sellest ajast seal [s. o. Kulla kivinõmmel], kui Kalevipoja tütar (aga ma arvan, et seda ei olnud Kalevil) olla oma isa haua peale tahtnud kanda, aga pillanud sinna maha põlle seest. Ja kui põllepaelad katki läinud, siis jäänud kivi sinna, siis olla ta seal kivi juures nutnud.
Nutnud nii kaua, kui sinna alla järv tekkinud ja mis mõne aasta eest veel suur sügav võis olla. Aga nüüd on ta tühjaks lastud, sellepärast ei leia meie midagi tähtsat selle kohta muud, kui tühi lohkkoht (haud), kus midagi tähendust on.
Ja seal peavad suured pikergused jäljed olema (ja põll olnud purpuripõll). Ja need jäljed olla paergu veel tunda. Ja seal olla pähklapuid palju või sarapuid selle kohal nii, et majal
nii palju ei ole leida naljalt.
E 39233/5 < Tallinn - J. Keller < Jakob Aivart (1899).
102.
[Maisiniidi kivi]
A.
Minu kodukoha ligidal metsas on suur kivi, kõrgus on 28 jalga, seda hüütakse Maisniidi kiviks, sest ta asub Maisniidi raiestikus. Vanemad inimesed räägivad, et kivi on olnud enne palju suurem, kuna nüüd on maa sisse vajunud. Rahvajutu järgi on selle kivi toonud Kalevi naine Linda oma põlles, tahtes viia seda oma mehe hauale. Kuna aga põllepaelad katki läinud, siis kukkunud kivi metsa maha.
ERA II 223, 69 (l) < Jõelähtme, Viimsi v., Püünsi k. - E. Säinas < Aleks. Säinas, 62 a. (1939).
B.
Jeesuse ema Maarja kandnud kivi, tahtnud Toompeale Kalevi hauale viia, põllepaelad läinud katki ja kivi kukkunud maha. See ongi Maisiniidi kivi. Minu vanemad rääkisid, kui olin väike, nüüd olen 86-aastane. Kivi ümber olnud varem heinamaa.
EKRK I 16, 302 < Harju raj. (Jõelähtme), Rohtneeme k. - E. Laugaste < Rosalie Ilomets (1958).
103.
[Kalevi neitsi rüpekivi]
Ülemiste järves on neitsi rüpekivi. Neitsi on ta sinna viind. Seda öelnud ka Uuemõisa tark.
ERA II 20, 355 (3) < Jüri, Rae v., Vaida k. - R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929).
104.
[Kalevi neitsi linnaehitamise kivi Ülemiste järves]
Neitsit kandis põllepaelas Ülemiste järve kivi sel ajal, kui Tallinn tehti. Ta toond selle linna aluskiviks. Tal tulnud järsku üks vale mõte meele, põllepael läind katki ja kivi kukkund sinna maha, kus ta praegugi veel seisab.
ERA II 18, 377 (l) < Harju-Jaani, Peningi v., Kadakaotsa k. - R. Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929).
105.
Kuidas sai nimetuse Lindatee, mida nüüd kutsutakse Vanakuradi saareks
Kronkskalda all asetsev Lindatee on tekkinud, et Kalevi Linda oli hakanud Rootsisse teed tegema paekividest, mis ta põlles kandis. Aga põllepaelad katkesid ja enam ei saanud kive kanda. Küll tahtis ta veel oma pikkis juustes kanda, aga see ei õnnestunud, ja nii jäigi tee pooleli.
ERA II 215, 714 (10) < Viru-Nigula, Kunda - A. Mäe < Eeva Mutik, 76 a. (1939).
106.
[Kalevi neitsid]
Auf der von Reval nach Narva führenden Poststrasse werden bei Palms aufrechtstehende Steinblöcke von dem Volk als Kalewi neitsid gezeigt.
G. Blumberg, Quellen und Realien, lk. 17.
[TÕLGE.]
Tallinnast Narva suunduva postmaantee ääres Palmses on püstiseisvad kivirahnud, mida rahva poolt näidatakse kui Kalevi neitseid.
107.
Kalevipoja naese kivi
Kui Kadrina kirikust suurt teed mööda Hõbeda poole läheme, näeme pahemat kätt teed, umbes verst ehk enam teest eemal, ühe mäerünka. Seda mäerüngast hüütakse seal lähedal oleva küla nime järele Sootaguse mäeks. Lõuna pool mäge seisab suur kivi. Selle kivi kohta räägib rahvasuu järgmise luo: Kalevi naene tulnud lõuna poolt, see kivi põlles. Kui ta selle kivi mäe otsa oleks suutnud kanda, oleks selle mäe peale suur linn sündinud; oleks ta selle kivi üle mäe põhja poole toonud, oleks sinna kohta suur meri sündinud. Kalevi naese põllepaelad aga katkenud enne mäge katki ja kivi kukkunud sinna maha.
Nii ta olla sinna jäenudki.
E 33900 (3) < Kadrina, Hõbeda v. - A. C. Kivi (1897).
B.
Undla vallas Sootaguse külas asub Linnamägi. Linda kannud kiva Linnamäele, kuid põllepaelad läinud katki ja kivid kukkunud maha. Üks kukkunud Ojaveski soht, teine praeguse Ahila küla põldudele (Vohnja vald) ja kolmanda kiviga jõudnud Linda mäe jalale.
Praegu hüütakse seda kivi Neitsikiviks. Oleks Linda saanud kivid mäele, oleks sinna tekkinud linn.
ERA II 33, 239 (l) < Kadrina, Vohnja v., Ahila k. - L. Vilmre < Luik (1931).
C.
Minu ema rääkis, et see kivi seal mäe küljel olevat Linda kivi. Linda olevat oma põllepaeltega toonud. See soo seal kivi juures olevat enne järv olnud. Kui oleks kivi mäele saanud viia, oleks sinna linn tekkinud, oleks aga soht kukkunud, siis oleks sinna järv tekkinud. Põllepaelad aga läinud katki ja kivi kukkunud mäe küljele maha. Vai ta siis nii tugev nüüd oli, aga ega tea ka. Minu vanaema rääkis, no see on ju kolm põlve tagasi, tuleb 100 aastat, et nelipühi ajal olnud üks karjane seal sigade ja lammastega karjas. Istunud kivi kõrval. Pikne löönud kivisse ja kivist tüki ära. Selle alla jäänud karjane. Mõned räägivad, et kivitüki alla olevat 2 last ja üks põrsas jäänud. Vanarahvas ütles kivil olevate jälgede kohta, et kits olevat need sõtkunud. Kivi aga vajub maasse. Umbes 65 aastat tagasi oli kivi l meeter kõrgemal. Siia kivi juurde oli varem üks post pandud (oli muinsuskaitse all).
EKRK I 2, 428/30 (2) < Tapa raj., Kadrina, Sootaguse k. - A. Riis < Jaagup Suuk, 75 a. (1951).
D.
Linda kivi asetseb Kadrinast umb. 5 km kaugusel (Kadrinast edela poole). Maanteest umb. l km kaugusel. Kivi on Sootaguse külas «Punase Tähe» kolhoosi maal. Kivi on Sootaguse mäe põhjapoolsel küljel ja ümbritsetud lepastikuga, kus kasvab ka mõningaid kuuski ja kaski. Kivi kõrgus on umb. 6 m ja ümbermõõt umb. 16 m. Kivi kõrval on kivi küljest ära kukkunud umb. 5 meetri pikkune ja umb. 2 m laiune tükk.
Teejuht ja üks väikene 10-aastane tüdrukukene Evi Suuk teavad rääkida, et äike löönud kivi küljest selle tüki lahti. Kivi kõrval istunud karjane ja jäänud selle tüki alla ning surnud.
EKRK I 2, 425/6 < Tapa raj., Kadrina. Sootaguse k. - A. Riis (1951).
E.
Neitsikivi, Linda kivi
[Asetseb] Kadrina khk-s Undla vallas Sootaguse külas Lodi talu maal Tarvenpää mäe nõlvakul. Kivi kandmisel neitsi põllepaelad olevat katkenud ja kivi kukkunud poolel teel mäenõlvale. Pikne löönud kord idapoolsest otsast tüki lahti.
TRÜ geoloogia kateeder, SRA III.
108.
[Linda hauakivi ja järv]
A.
Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinades kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemeste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl.
ERA II 198, 166 (226b) < Haljala - H. Länts (1938).
Vrd. ka: ERA II 34, 13 (2) < Kolga-Jaani, Võisiku v., Leie k. - O. Loorits < Kai Värk, 72. a. (1931).
E 9308 < Haljala, Selja v. - K. Kuusik (1894). Vrd. Jälgedega kivi. muist. 130, ka muist.
110.
See suur kivi, mis Ülemiste järves on, pidada olema Linda Kurna männikust viinud. Seal männikus on praegu veel nii suuri ja palju suuremaid kiva.
H II 58, 5 (7a) < Jüri - J. Saalverk < Jaan Peitong < isa, sünd. 1814 (1896).
C.
See suur kivi, mis Ülemiste järves on ja ühes ennemuistses jutus räägitakse, Linda olevat teda sinna viinud. Räägitakse veel, et Jeesus olla ka Eestimaal käinud imetegusi tegemas ja olla selle kivi sinna järve visanud. Järve kallas kasvab sealt aga ühtepuhku järve sisse edasi, aga see jutt räägib, et see kivi Jeesusest maailma ajamõetjaks on pandud ja ühtepuhku kalda ligemale tuleb. Kui ta üsna järvest välja kaldale saab, siis tuleb maailma ots.
H II 58, 167 (5) < Jüri, Kurna v. - J. Saalverk < Jüri Winkelberg < vanaema (1896).
Vt. ka: Legendid, muist. 371-372.
D.
Tallinna kohas on Linda järv. Linda kand kiva, pilland ühe sinna maha.
ERA II 27, 117 (19) < Jõelähtme khk. ja v., Ihasalu k. - R. Põldmäe < Ann Paemurd, 81 a. (1930).
109.
[Linda kivi Jõeperes]
A.
Jõepere mõisa juures asub nn. Linda kivi keset oja. Nimelt on seal lamava inimese kujuline mäeselg, jalgade vahelt jookseb allikas. See olevat magama jäänud Linda, kellel juhtunud seesugune paha äpardus. Kalevipoeg juhtunud seda nägema ja meelepahaga visanud kiviga. Kivi on keset allikat.
ERA II 33, 242/3 (4) < Kadrina, Undla v., Vandu k. - L. Vilmre < Hans Treial (1931).
Vt. ka: Nõianeitsi tahab Kalevipoega uputada, muist. 369.
B.
Kalevipoja kivi
Muistend
Kreutzwaldi-nimelise kolhoosi keskuses Jõepere külas vana mõisapargi all asub jõe kaldas suur pooleldi maa seest väljaulatuv hall kivimürakas, mida rahvasuus Kalevipoja kiviks nimetatakse. Kivi alt vuliseb välja hõbeselge veenire, mis on Loobu jõe algallikaks. Kuna jõekallas on kivi kohal väga järsk, siis tundub, nagu ripuks kivi kalda küljes allika kohal, nagu oleks ta sinna hiiglase käega pistetud. Jääb vaid imestada, mis nõiavägi teda kalda sees veel üht otsa pidi kinni peab. Küll on seal põlvest põlve Jõepere küla lapsi hulgakesi peal kargamas käinud, et vaadata, kas kivi tuleb kaldast lahti, kuid ikka on ta seal sama kõvasti kinni nagu ennegi. Kuidas see kivi sinna on sattunud, selle kohta on varematel aegadel liikunud rahvasuus järgmine muistend.
Kui Kalevipoeg Neeruti mägedes kündis, millest sinna mäed, orud ja järved olevat tekkinud, käinud ta Jõepere pargi all Loobu jõe allikal oma hobust jootmas. Seal olnud hea ja puhas vesi, mis ühtlasi kaitsnud ka haiguste ja tõbede vastu.
Kord, kui Kalevipoeg jälle ühel palaval suvepäeval enne kündmaminekut oma hobuse allikale talutas, olevat hobune vett nuusutades norsanud. Kalevipoeg suksutanud ja meelitanud küll hobust jooma, kuid see oli vaid taganenud ja viimaks tagajalgadele püsti ajanud. Pahameelega lahkunud Kalevipoeg allikalt ja talutanud hobust Pundioru allikate poole, et hädaga hobust joota ja ka endale joogivett võtta. Kui ka järgmisel päeval hobune Jõepere allikast vett ei joonud, saanud Kalevipoeg aru, et keegi paha vaim on allika vee ära solkinud või nõidunud.
Järgmistel päevadel hakanud Kalevipoeg künni ajal Jõepere allikat silmas pidama. Kõrgetelt Neeruti vaoharjadelt paistnud Jõepere nagu peo pealt kätte. Kuid midagi kahtlast polevat ta märganud. Kui Kalevipoeg kord aga lõunauinakust virgudes maast üles karanud, et sammudega varju pikkust mõõta, löönud ta silmad kohe Jõepere allika poole ja märganud seal vanasarvikut ennast. Keksinud teine aga pealegi irvitades ümber allika ja sülitanud allikasse. Nüüd olnud Kalevipojal kohe selge, kes allikavee ära solkinud. Ta haaranud maast esimese ettejuhtuva kivi ja hoogu võttes visanud sinnapoole. Vanasarvik, kes parajasti kummargil olles allika kohal sülitanud, saanud kiviga otse pihta ja vajunud sinnasamasse kivi alla maa sisse. Sellest see kivi sinna allika kohale sattuski. Kui vanasarvik sealt kuidagi põrgusse tagasi pole pääsenud, siis on ta seal kivi all tänapäevani.
Sellest ajast peale kadunud ka nõidus allikast ja Kalevipoeg käinud seal jälle oma hobust jootmas ja endale joogivett võtmas,
Rahvasuus olevat sel allikal tervistav mõju mitmesuguste haiguste vastu. Vesi pidi siis veel paremini aitama, kui sinna enne hõbedat visata. Selle allika veega haigeid silmi pestes pidid need peagi paranema. Ka luuvalu puhul pidi allika vesi aitama. Tuleb aga hoolega silmas pidada, et vanasarviku poisid ei juhtuks uuesti vett ära solkima, sest kas meil tänapäeval on enam Jõepere kandis nii kangeid mehi, kes vanasarvikust võitu saaksid.
Edasi Kommunismile 5. VII 1958, nr. 78, lk. 2. - E. Vunderlich.
Vt. Kivid Vanapagana (sortside) pihta, muist. 21-35.
110.
Neitsikivi
Järtu külas Luha põllul asub ümmargune kivi, mida kutsutakse Neitsikiviks. Vanarahvas räägib sellest järgmist lugu:
Kui Kalevipoeg surnud oli, olnud Linda see, kes tema hauda ehtinud. Viimast kaunistas ta kodumaa kividega, mida ise põlle sees kokku kandnud ümber Eestimaad rännates. Ühe kivimürakaga tulnud ta ka läbi Järtu külast. Seal olevat aga ta põllepaelad katkenud ja kivi olla kukkunud Luha-nimelisele põllule, kus ta veel praegugi alles on.
ERA II 217, 613/5 (3) < Paide l. < Rakvere khk. ja v., Järtu k. - S. Privoi < Anton Sihvart, 68 a. (1939), Vt. muist. 108.
111.
[Kalevi tütre kivi]
Kalevi tütar oli Kasari paisu peale viind kiva - aga siis põllepael läind katki, kivid kukkund maha: aga seal oli ka - üks
arutu
virn oli.
ERA II 115, 415 (76) < Kullamaa, Vaikna v., Jõeääre k. - A. Samet < Gottlieb Tulmin, umb. 50 a. (1935).
112.
[Kalevi naise kivid]
Saaremaal Kiratse küla väljal on kaks suurt neljakandilist kivi, mis oli Kalevi naine Linda tahtnud viia Kalevi hauale. Aga seal katkenud põllepaelad ja ta ei jaksanud neid kive enam põllesse tõsta, siis läks Linda kümmekond meetrit eemale ja nutnud seal nii palju, et pisaratest tekkinud tiik.
ERA II 228, 217/8 (6) < Lihula khk. ja v., Äärenurga k. < Ridala khk. ja v. - A. Nirk < Liide Kuuseoks, 38 a. (1939).
113.
[Kalevi naise kivi Pammanas]
Saaremaal Karja kihelkonnas Pammana (Pammerorti) küla Kalevi kivist teatan ma teile siin järgmiselt:
Kalevi kivi seisab kaks versta Murika mererannast eemal lõuna pool Pammana kroonumetsa ja Töiste küla heinamaa vaheraja peal ja talitee ääres kraavi kaldal. Kalevi naine saanud kuulda, et tarna mees Kalev Hiiomaalt üle mere Saaremaale tulla, naine võtnud nõuks oma väsinud mehele Pammana või Murika mereranda istet vastu viia. Naine pannud kivi, mis istmeks sünnis on, oma põlle sisse ja rutanud kiirel sammul Pammana küla poole. Naise põllepaelad katkenud ära ja kivi kukkunud maha. Kalev olla juba Saaremaale jõudnud, taäma tulnud naisele juba vastu. Ja Kalev istunud ometi selle abikaasa kantud kiviistme peal, kaisutanud ja kaimeldanud oma kallist kaasakest ja suutlenud ka teda selle kiviistme peal. See Kalevi kivi on ka Pammana küla abielupaari inimestele tänapäevani püha.
E 51990/2 < Karja, Pärsamaa v., Koikla k. - M. Soonlep < Riidu Pors (1910).
------------------------------------------------------------------------------------------
1 Mina, nende ridade kirjutaja, olen ka küllalt selle Kalevi kivi peäl istunud ning kirjutanud.
Kalevi kivi on peält sile. Taäma seisab maapinnast 2 2/3 jalga maa peal, täma kori
on 4 jalga kõrge, kokku 6 1/2 jalga maa peal ja 2 jalga on maa sees. Istme laius on 12 1/2 jalga põhja poolt lõuna poole ja õhtust hommiku poole 11 jalga lai, selle korja ehk seljatoetusega 16 1/2 jalga pitk, mis istme või tooli moodi õhtu poolt homiku poole seatud on. Kori
on vähe viltu õhtu-põhja poole. Istumise ase on kaunis tasane ja sile kui laud. Muud iseäralikku istumise märkisid pole tunda. - Üleskirjutaja märkus.
------------------------------------------------------------------------------------------
B.
Saaremaal Pammana külas asub suur kivi, mida kutsutakse Kalevi kiviks. Kivi olevat Kalevi käest mingisuguse äparduse tõttu maha kukkunud.
Samas Pammana külas (vastu Hiiumaad) Kalevi kivist mitte kaugel asub Vanapagana kivi.
E 61149/50 < Karja, Leisi v., Pammana k. - M. Meiusi < Loviisa Rahn, 16 a. (1927).
C.
Pammana külas Olde [?] metsavahi lähedal, vist mere kaldal, olla Kalevi kivi, mille Kalevi naine põllepaela katki minnes maha pootnud.
E 53248 < Karja - P. Leinbock (1923).
D.
Kivi asub Pammana metsas ja nimetatakse Kalevi kiviks. Temale jutt on järgmine:
Kui kord Kalev [läinud] küttima ja lõuna ajal jõudnud ta selle kivi juure ning lõunastanud seal. Et aga kivi ümmargune ja hääd istekohta ei olnud, siis löönud ta rusikaga kivist tüki ja visanud selle paar kilomeetrit eemale. Siis lihvinud suuremasse kivisse isteplatsi ja lõunastanud seal. Visatud kivitükk on praegugi Pammana külas.
ERA II 230, 105 (2) < Karja, Leisi v., Lahe k. < Liigküla - S. Hiiuväin < Juhan Hiiuväin, 42 a. (1939).
E.
Kalevi kivi
Pammana külas (Karja khk.) Oede talust umbes 0,5 km N-W suunas asub riigimetsa piiril suur kivi, mida rahvas hüüab Kalevi kiviks. Pärisin kohapealt lähemat selle kivi kohta ja siis seletas minule Jakob Hansmaa, elukoht Pammana külas Oede talus, et tema olevat vanadelt inimestelt kuulnud, et selle kivi olevat toonud sinna Kalevi naine. Naise põllepael läinud katki ja kivi kukkunud sinna maha. Üks tükk sellest kivist olevat teine kivi, mis asub umbes 20 m kaugemal metsas.
ERA II 168, 202/3 (136) < Karja, Leisi v., Linnuse k. - K. Lepp (1938).
F.
Soela väin ulatas Kalevipojale vööni; vett voolas saabastesse. Naine tõi Sõrvest suure kivi, et Kalevipoeg kuivalt läbi pääseks. Tuues katkes põllepael; kivi [kukkus] Pamma rajal maha. Seda kivi hüütakse Kalevi kiviks. Teist Kalevi kivi kandis Kalev ise, et sellega Kuressaare väravat sulgeda, 10 versta eemal Kiiratse küla juures kukkus kivi maha. Enne visati selle kivile suur oks. Kalevi jäljed Kihelkonnas õpetaja põllul ja Undoval.1
Karjas [on] 2 Kalevi kivi.2
E 54610 < M. J. Eisen.
----------------------------------------------------------------------------
1 Võiks lugeda ka Undival.
2 NB! Saaremaal ikka Kalev, ei Kalevipoeg.
----------------------------------------------------------------------------
114.
[Kalevi naise kivi]
Austatud M. J. Eisen!
Saadan Teile nüüd jälle neljandama saaduse vanavara Saaremaalt. Korjamine läheb sedakord jõudsasti, aga ei ole aega. Kevadel loodan rohkem saata. - Olin ühe vana 80-aastase memme juures, küsisin: «Kes oli Kalevipoeg?» Eit ütles: «Oh, see oli väga tugev mees olnud, olnud Tõllusega suured sugulased.» Ma küsisin, kas tal isa ja ema ka olid, eit ütles: «Kuulake nüüd juttu, kes see ilma isatu või ematu on, tal olla väga suur ja tugev ema olnud, kui palju ta suuri kiva vadanud, nad olla tahtnud suurt Kalevi lossi ehitada. Üks kivi olnud väga suur, kukkunud jalgade peale ja senna surnudki Kalevipoja ema ära.» Ma küsisin: «Mis ta nimi oli?» - «Ei mina ei tea.» - «Kas oli Linda?» - «Näh, külap ta vist sedaviisi oli.» - Ühe vana mehe käest küsides sain vastuse: «Ta oli üks väga suur tugev mees muiste olnud. Kui ma laps olin, siis vanad inimesed ikka rääkisid tast ühte ja teist, olen ära unustanud, nii palju on meeles. Ta olla ikka Soomes käinud. Jumina lähtes, seal võtnud alles saapasääred üles.» -
Austades J. Prooses.
E 35564 < Pöide, Uuemõisa v., Orissaare k. - J. Prooses (1898).
115.
[Kreutzwaldi kivi]
A.
Linda või Kreutzwaldi kivi [on] oja ääres, Jõepere mõisast umb. 1,5 km.
Kivi tuntakse siin Kreutzwaldi kivi nime all, sest Kreutzwald istunud tihti sellel kivil. Kivi asetseb Jõepere ja Neeruti vahel, Jõeperest Neerutisse viivast teest umb. 100 m vasakul, end. Kirsimäe talu maal, vanas jõesängis. Kivi pikkus on umb. 7,5 m, laius umb. 5 m ja kõrgus teepoolsest servast umb. 1,25 m, teisest servast umb. 2 m. Lai, lame kivi, pealt tasane, sammaldunud. Pikkus teega paralleelselt. Ühest küljest on kivi lõhutud, kivil on veel praegugi sees üsna suured lõhed. Kõik Neeruti mõisa lossi trepid olevat selle kivi tükkidest tehtud.
EKRK I 2, 419/420 < Tapa raj., Kadrina, Jõepere as. - A. Riis (1951).
Vrd. muist. 13.
B.
Assamallast Kadrinasse suunduva tee ääres, umbes sada sammu vasakule, peaaegu Neeruti mõisa kohal põllu sees kuivanud allikasoone ääres asetseb sügaval maa sees suur kivi, ca 7x5x2 m maa peal. Selle kivi olevat Kalevipoeg (või naine) sinna kandnud. Kivi pealispinnast olevat suur osa ära lõhutud Neeruti mõisa lautade ehitamiseks, kuni mõisa valitseja pannud kivi lõhkumise seisma.
EKRK I 11, 398 (l) < Tapa raj., Kadrina, Neeruti as. - E. Laudaste < L. Heik (1956).