Tere, tere, perekene,
					tere, perenaisekene,
					laske mardid sisse tulla!
					Mardi küüned külmetavad,
					sõrmeotsad sõitelevad.
					Mardid tulnud taevaasta,
					tinast tehtud teeda mööda,
					mööda kullastā kõrčndaid.
						Peretütar, neitsikene,
					puhu tuli toassa,
					lõõtsu lõke lõukaasse!
					Kui pole peres piirukesta,
					siis võta laest laastukesta;
					kui pole laes laastukesta,
					siis võta roogu räästaasta;
					kui pole roogu räästaassa,
					siis võta narest pinnukesta,
					siis puhu tuli toassa,
					lõõtsu lõke lõukaasse.
						Peremees, peremehikene,
					perenaine, naisekene,
					võta võtmed varnasta,
					nõretimed nõtkemasta,
					kõpsi-kapsi kammerisse,
					astu alla kellerisse,
					otsi mardilč osāda,
					katsu mardilč kalāda,
					vana venda, vorstikesta,
					sandimardi maugukesta,
					sealiha siilakuida,
					põrsa päid, poolikuida!




                                                          

				Mart viskab sisse viljaõnne,
			sisse kannab kaeraõnne,
			uued odrad, keerud kenad,
			sisse toob sigāde õnne.

					Lauta toob lammaste õnne,
				kingib kirju karja õnne.

					Aituma, eidekene,
				aituma, taadikene,
				aituma, perevanemad,
				mardi osa oidemasta,
				mardi vara vaatamasta,
				suurta käntsu käänamasta,
				vähikesta väänamasta!
				Tõusku teile tõmmud lehmad,
				ülenägu üsna mustad,
				sead siukad siginegu,
				laiad latakad emised,
				pika putke pätsukesed!
				Rukid teil saagu roosilised,
				nisud neljatahulised,
				erned üsna ümmargused,
				odrad pisut pikergused,
				kaerad kahearalised,
				läätsad laiad, latergused,
				linad liugu oma liiki!




ERA II 70, 697/701 (1) < Kullamaa khk. < Lihula khk. ja v. - A. Samet < Marta Vahar, 25 a.
(1934).

Ilmunud: H. Tampere. Eesti rahvalaule viisidega II. Tallinn 1960, lk. 75-77.