Karuse

Mardis käisid mehed, kasukad pahampidi, õlesidemed vööl. Ukse taga küsiti: "Kulla pereeideke, kulla peretaadike, kas o luba lugeda?" Kui sai luba, siis lauldi:


MIDI


				Pereeit, sa eidekene,
			peretaat, sa taadikene,
			peretütar, kuldakinga,
			võta see tuli tubase,
			lõõtsu lõke lõukaesse!
			Laske mardid tuppa tulla!
			Mart o tulnud kaugelt maalt,
			üle suu, üle rabade,
			üle viie vikerkaare,
			üle kuue koiduotsa.


                                                          



Mardinoorik oli koa miis, aga naiste riidis. Läks lõuka peale, laskis kedervarrest lõnga. Mardiisa oli üks vanem miis. Sii viskas jälle vilja koti siist rabinal parandale:
Kaart


				Mart viskab sisse siimneõnne,
			aho ette eide õnne,
			taha nurka taadi õnne,
			nelīla nurka neiu õnne,
			parandale poiste õnne!
			Kui tuppa tulid, küsisid:
				Kas teie lapsed lugevad,
			kas teie kanad munevad?
			Kui ei karda eide irmu,
			eide irmu, taadi irmu,
			siis katsu mardi magust vitsa.




Anti siis vitsu koa, igal mehel vitsakimbuga, ike: "Tervist, tervist!"
Andeid toodi: nisuleib, kartuli, tange, võid ja küinlud. Iga ande ajal mardid üidsid kooris: "Aitümal, aitümal, aitümal, aitümal!" Neidude käest küsiti kingakiirmid ja jalajuhtmid (s. o. pastlapaelu). Karbid visati kolinal tuppa parandale, sii tähendab, et võid peab andma.
Kui ära läksid, siis oli tänulaul:





				Aitümal, pereeideke,
			aitümal, peretaadike,
			mardi osa oidemasta,
			mardi jägu jättemasta
			käntsakasta käänemasta,
			väntsakasta väänemasta!





Pärast seltsis tehti mardipulm. Tüdrukud tulid koa kokku. Kui linu anti, linad müisid jälle ära, selle eest ostsid viina. Igast perest, kust mart väljas oli, anti kilimat linnasid õlle jaoks ja mõni päev martide jaoks.

ERA III 7, 93 (26) < ERA, Fon. 388 c ja ERA II 39, 375/8 (2) < Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k. - H. Tampere < Leenu Auman, 73 a., seletus Adu Auman, 76 a. (1933).
Ilmunud: H. Tampere. Eesti rahvalaule viisidega II. Tallinn 1960, lk. 77-79.