Kõpu




MIDI AU
Kaart




			Laske sisse kadrisandid,
				katri ja katri,
		kadri on tulnud kaugeelta,
		kadri küined külmetavad,
		kadri varvad valutavad.
			Lõõtsu aga lõke tubajasse,
		kas põle peerus pinnukesta.




Vot ma ei mäleta nüid, kuidas edesi olli.
O. Kõiva: Aga kui nüüd tuppa lasti, mida siis toas lauldi?
H. Tund: Seda ma küll nüid ei mäleta, mis nad toas laulsid. Ikki vist päris ringmängulaulu ja tantsisid ja. Ja siis olli muudku küsiti ikki jälle noh kõiki asja. Et santidel on kõhud tühjad. Ja siis meil anti veini vahel ja õunu ja mis kuskil anti. Ja siis läksime ükskord sinna Saare talusse, see olli mede lähedal sääl Tiimani Saare õigati ikki, Tiimani olli selle peremehe nimi. Sääl oli siis suur tuba, noh tantsisime ära sis ja sis toodi suur magusapu levapäts laua pääle, pehme püügle leib, nagu vanasti olli ja, ja võikauss ka kõrvale ja. Et meil muud anda ei ole. No siis kästi sante sinna laua veere tulla.
No aga keegi ei julgen minna. Kõik olid nurkapidi laiali ja äbenesid edimalt. Aga viimati sis läksid ikka sinna kah ja lõikasid säält leiba. Küll olli pehme ja hää leib, see rukkipüügle leib. Panime võid pääle ja. Ja sis õunu vist anti meil ka säält sel korral ja noh veini ikki kah, vein olli kah. Too olli ikki igal pool. Magust viina ikki santide jaos.
O. Kõiva: Aga kas mingi tänulaul ka oli?
H. Tund: No midagi olli ja küll, aga ma ei mäleta. Ei mäleta küll kudas see olli. Seda ma küll ei mäleta. Noh muidugi tänati ja kiideti kõiki siis on et lauluga aga vaat seda ma ei mäleta änam mitte üldse änam kudas ta käis.
O. Kõiva: Kas seda ka juhtus, et ei antud midagi? Või sissegi ei lastud?
H. Tund: Oh küll oli sõukseid kohti, kus sissegi ei lastud.
O. Kõiva: A mida siis lauldi?
H. Tund: Oh, sääl laulsid nii rumalid laule, et need ei kõlba laulda.


RKM, Mgn. II 1796 a < Kõpu khk., Väike-Kõpu k., Solu t. - O. Kõiva < Hilda Tund, 63 a. (1970).