Valdek Kangur
Skaudid ja gaidid

Skautlike noorte üksused. Eesti skautlus on kui salatuli, mis hingitseb edasi, et uuesti leegiks süttida soodsa võimaluse avanedes. See elas üle rasked kustutamiskatsed Teise maailmasõja jooksul, kuid lõi võimsalt lõkkele pärast sõda või mõnel pool isegi enne seda.

Eesti skautüksused rajati juba 1944. aastal Rootsi põgenikelaagreis ja Saksamaal pärast sõja lõppu 1945. aastal. Massilise immigratsiooni alguseks aastail 1948-49 oli mõlemal maal kujunenud küllalt tugev organisatsiooniline põhi, et skautlust koos asupaika vahetavate eestlastega uutesse kodukohtadesse kända.

Saksamaalt Austraaliasse töölepingu alusel emigreerivate eestlaste hulgas oli palju endisi skautegaide ja skautlike noorte juhte. Nende poolt organiseeriti esimesed grupid skautlikuks tööks juba laevadel teel uuele asukohamaale. See töö jätkus veel läbikäigulaagriteski, kuid vaibus üksteisest eemal olevatesse töökohtadesse siirdumisega.

Töölepingute lõpetamine, püsivate elukohtade leidmine ja lastega perekon­dade Euroopast saabumine andis veidi hiljem aga soodsa võimaluse skautlike noorte püsivate üksuste tekkimiseks suuremaarvulise eestlaskonnaga keskustes. Nii pandi alus järgmistele skautüksustele:

1. 5.1949 Sydney "Põhjala" lipkond (ametlikult 9th Sydney Estonian Boy-Scout Group) , algatajateks skautmasterid Samuel Eber ja Herbert Särev.

9.10.1950 Adelaide'1 "Kunglapojad" (lOth Adelaide Estonian Boy-Scout Group - 15.12.53) lipkond, algatajateks skm. Ants Ranne ja skj. Valdek Kangur.

25.10.1950 Melbourne'! "Vikerlased" lipkond (16th Melbourne Estonian Boy-Scout Group - 16.3.51), algatajaks skj. Bruno Metsar.

21.10.1951 Thirlmere skautrühm, mis töötas Sydney Eesti Skautlipkonna allüksusena, asutaja nskm. Voldemar Kaasik.

Veidi hiljem järgnesid gaidüksused:

15. 1.1950 Sydney "Põhjatütred" rühmitus, gaidjuht Helle-Mall Nittim (Risti) eestvedamisel.

9.10.1951 Thirlmere "Põhjatäht" rühmitus, ngdr. Ilma Maidla algatusel (töötati Berrima District Division'i juures).

133

30. 5.1952 Melbourne1! "Virmalised" rühmitus (ametlikult 3rd Fitzroy Estonian Guide Company), algatajaiks gdj. Viima Vann (Nirk) ja Stella Metsar (Laul).

9. 7.1953 Adelaide'! "Kunglatütred" rühmitus (llth Adelaide Estonian Guide Company), algatajaiks gdj. Ruth Auväärt ja Helga Lomp.

Ülalmainitud üksustest lõpetasid noorte puudusel 1972. aastal tegevuse Thirlmere skaudid ja gaidid. Alates kaheksakümnendate aastate keskpaigast kannatavad sama puuduse all ka kõik teised üksused.

Eesti Skautlike Noorte Sõprade Seltsid, mõnel pool algaastatel ka ringideks kutsutud, said alguse vajadusest skautliku tegevuse majanduslikuks kindlustamiseks ja austraalia skautliku liikumise põhikirjas nõutud "Group Committee" loomiseks. E.S.N.S. Seltsid asutati kas samaaegselt skautlike üksuste asuta­misega või veidi hiljem ja on edukalt mõlemaid ülalnimetatud funktsioone täitnud. Pidude, näidendite ja muude üritustega on hangitud sissetulekut varus­tuse muretsemiseks ning laagrite ja muude skautlike ürituste toetuseks.

E.S.N.S. Selts asutati 21.10.1951 Melbourne'is, 18.11.1951 Sydneys ja 27.6.1954 Adelaideis.

Eesti Skautlikud Noored Austraalias (ESNA) asutati Austraalia eesti gaidide ja skautide üksuste poolt 1953. aastal. See on keskorganisatsioon, kuhu kuuluvad liikmetena kõik eesti skautlike noorte üksused. ESNA koordineerib skautide ja gaidide malevate koostööd, korraldab suurlaagreid, salga- ja rühma­juhtide kursusi, toetab maailmalaagritest osavõtjaid jne.

Anti välja ajakiri "ESNA" , algul toimetatud Sydneys, hiljem vahelduvalt keskustes, kus oli eesti skautlikke noori. Alates esimese numbriga 8. oktoobril 1950 ilmus ajakiri mõnda aega korrapäraselt iga paari kuu tagant, siis aga hakkasid ilmumisajad pikenema, kuni viimaks ilmusid "ESNA Albumid" vaid kord või paar aastas, viimane aastal 1971. Edasi on välja antud suurlaagrites laagrilehti ja suurlaagri albumeid. Viimane, "Mälestusi mändide kohinast", ilmus Adelaide'is novembris 1986. Välja on antud ka suurlaagrite mälestusmärke ja ümbrikke.

ESNA poolt on korraldatud 12 suurlaagrit:

1. 1953-54 Thirlmere - Sydney, juht skm. Samuel Eber
2. 1957-58 "Eesti" - Melbourne, juht skm. Ants Ranne
3. 1960-61 "Mäeotsa" - Adelaide, juht skm. Bruno Metsar
4. 1963-64 "Ülemiste" - Sydney, juht skm. Herbert Särev
5. 1965-66 "Virula" - Melbourne, juht nskm. Ants Evard
6. 1968-69 "Võru" - Adelaide, juht nskm. Evald Peljo
7. 1971-72 "Saare" - Sydney, juht nskm. Viktor Valk
8. 1974-75 "Oru" - Melbourne, juht skm. Bruno Metsar
9. 1977-78 "Harju" - Adelaide, juht nskm.-Valdek Kangur
10. 1980-81 "Kungla" - Sydney, juht skm. Viktor Valk
11. 1982-83 "Ümera" - Melbourne, juht nskm. Leo Adamson
12. 1985-86 "Männisaare" - Adelaide, juht nskm. Tarmo Rohtla

ESNA kaasabil ja toetusel on osa võetud suuremate gruppidena Estode ajal toimunud eesti skautlike noorte maailmalaagritest. Esto 88 ajal toimuva 10. maailmalaagri "Lõunarist" korraldamine lasub ESNA õlgadel.

ESNA juhatusse kuuluvad kõik tegevjuhid. Juhatuse koosolekud toimuvad aastakoosolekuina või erikoosolekuina suurlaagrites või Eesti Päevade ajal. Neil

134

koosolekuil arutatakse ja võetakse vastu otsuseid skautliku töö organiseerimi­seks ja koordineerimiseks. Aktsioonid vastuvõetud otsuste täideviimiseks lange­vad skautide ja gaidide malevatele.

Eesti Skautide Malev Austraalias asutati kirjaliku valimise teel 17.10.1950 tollekordse nelja skautlipkonna poolt kui Eesti Skauttöö Keskus Austraalias. Nimi muudeti aastal 1967. E.S. Malev Austraalias kuulub ülemaailmse Eesti Skautide Liidu liikmeskonda. Malevat on juhatanud 1950-57 skm. Samuel Eber, 1958-67 skm. Ants Ranne, 1968-77 skm. Herbert Särev ja 1978- skm. Bruno Metsar.

Eesti Skautide Maleva Austraalias vanemaks oli 1971, aastani Ronald Sarv ning pärast ta surma, 1972. aastast alates täidab seda kohta Asta Sarv.

Eesti Gaidide Malev Austraalias asutati Thirlmeres 7.8.1954 Eesti Gaidtöö Keskus Austraalias nime all tolleaegse nelja gaidrühma poolt. Eesti Gaidide Malev Austraalias kuulub ülemaailmsesse Eesti Gaidide Liitu. Malevat on juha­tanud 1954-56 ngdr. Silvia Simson-Vihermäe, 1956-69 ngdr. Ilma Maidla ja 1969- gdr. Helle-Mall Risti.

Mõlema maleva ülesandeks on suunata oma liikmete tegevust Austraalias, korraldada ühiseid suurüritusi, pidada sidet ülemaailmsete Eesti Gaidide ja Skautide Liitudega ning täita kohustusi ülemaailmsete ühisürituste suhtes, näiteks "Sild kodumaale" jüripäeviti jne. Samuti on malevate ülesandeks raken­dada ESNA juhatuse poolt ühisüritustega seoses olevaid ja maleva aastakoosolekuil vastuvõetud otsuseid. Malevate aastakoosolekud, ehkki neid on suurte vahe­maade tõttu ka kirjalikult peetud, toimuvad tavaliselt samaaegselt ESNA aastakoosolekuga. Maleva juhatuste kaudu toimuvad kõik edutamised ja au­tasustamised, mis hiljem kinnitatakse Skautmasterite või Gaiderite Kogu poolt.

Mõlema maleva õitseaeg oli kuuekümnendate aastate algul. Nii oli skautide malevas 1962. aastal 103 liiget, 1987. aastal aga 51 ja neistki suurem osa juhte ja vanemskaute. Gaidide maleval arvestati 1961. aastal 124 lüget.

Eesti Skautmasterite Kogu Austraalias Koondis ja Eesti Gaiderite Kogu Austraalias liikmeskonda kuuluvad juba Eestist pärinevate tavade kohaselt kõik malevate piirkonnas elunevad skautmasterid, nooremskautmastend, gaiderid ja nooremgaiderid. Kogude ülesanneteks on noorte organiseerimine, õppe- ja kasvatuslike, eriti skaudi- ja gaidijuhtide väljaõppe küsimuste lahendamisel kaasaaitamine ja moraalne ning majanduslik toetamine, samuti edutamiste ettepane­kute otsustamine ja kinnitamine malevate ulatuses. Kõike seda tehakse koos­töös malevate juhatustega.

Mõlema, nii Skautmasterite Koondise kui Gaiderite Kogu tegevust koordi­neeritakse aastaüldkoosolekute kaudu. Suurte kauguste tõttu on neid koosole­kuid peetud kirjalikult või samaaegselt ESNA ja Malevate aastakoosolekutega, samuti on ara käsutatud eestlaste ühisüritusi (Eesti Päevad jne.).

Eesti Skautmasterite Kogu Austraalias Koondis asutati 19. novembril 1950 skm. Arthur Paal'i juhtimisel. Praegune Kogu kodukord on ühine kõikidele eesti Skautmasterite koondistele vabas maailmas ja kehteštati Eesti Skautide Liidu Keskbüroo otsusega detsembris 1961.

Koondise juhatajana on tegutsenud 1951-55 skm. Arthur Paal, 1956-66 skm. Samuel Eber, 1967-68 skm. Bruno Metsar. 1968-70 skm. Samuel Eber, 1970-77 skm. Ants Ranne ja 1977- skm. Herbert Särev.

135

Eesti Gaiderite Kogu Austraalias asutati 4. jaanuaril 1964 Thirlmeres. Ta tegevus liideti jaanuaris 1969 Eesti Gaidide Malevaga Austraalias, kuid det­sembrist 1978 töötab Kogu jällegi iseseisva organisatsioonina. Kogu juhataja­tena on tegutsenud 1964-69 ngdr. Ruth Auväärt ja 1978- gdr. Aime Metsar.

Eespool toodu on lühike kokkuvõte eesti skautlike noorte (skautide ja gaidide) tegevusest Austraalias. Üksikute lipkondade ja rühmituste kohta on pikemalt kirjutatud nende asukohapaikade all. Mida tulevik toob, on raske ütelda, võib aga arvata, et teekond hakkab lõpule jõudma. Peab aga ütlema, et nii mitu aastakümmet elus hoida puht rahvuslikus vaimus töötavat organisat­siooni võõras ühiskonnas on saavutus, millele võime uhked olla. Optimistidena peaksime lootma, et isegi kui organisatsioon edasi ei tööta, siis sealt kaasa antud vaim elab edasi.

Jääb veel vaid nimetada neid, kes on Austraalia eesti skautlikus liikumises silmapaistvalt kaasa töötanud või sellele kaasa aidanud.

Töö eest eesti skautlikul tegevusväljal on Austraalias antud teenetemärke järgmistele gaid- ja skautjuhtidele:

"Põhjatäht" l järk: 1960 - skm. Samuel Eber, skm. Ants Ranne. "Põhjatäht" II järk; 1964 - sk. Herbert Särev, 1965 - skm. Bruno Metsar, nskm. Evald Peljo, 1976 - gdr. Helle-Mall Risti, 1978 - nskm. Valdek Kangur.

"Põhjatäht" III järk: 1960 - skm. Bruno Metsar, skm. Herbert Särev, nskm. Valdek Kangur, nskm Evald Peljo, 1964 - skm. Jack Watson, 1965 - nskm. Raivo Kalamäe, nskm. Udo Reebs, nskm. Ants Evard, ngdr. Vaike Liiband, 1969 - nskm. livo Tuul, 1971 - nskm. Sven Türno, nskm. Arvo Kaal, 1972 -skm.Viktor Valk, 1976 - ngdr. Ilma Maidla, 1977 - nskm. Udo Valgemäe, 1978 -gdr. Aime Metsar, 1983 - nskm. Leo Adamson, ngdr. Laine Johanson.

Tänutäheks on antud teenetemärke järgmistele eesti skautluse toetajatele ja abistajatele:

"Tammetäht" I järk: 1968- Ronald Sarv, 1971 - Väino Jaaniste, Karl Nelson.

"Tammetäht" II järk: 1960 - Ali Joari, 1963 - Arnold Lond, Heino Sumbak, 1964 - Ronald Sarv, 1965 - Edmund Taves, Ausma Taves, 1967 - Milda Rahumäe, Karl Pere, Heino Paluoja, 1968 - Väino Jaaniste, Asta Sarv, Karl Nelson, Paul Kimmel, Arnold Kaljuste, 1969 - Heino Sommer, Felix Uusrand, Elmo Rahumäe, Osvald Talmet, 1973 - Peeter Helm, Evald Johanson, 1975 - Hilja Püvendi, 1977 - Meinhard Laete, 1983 - Inge Aab, Ivy Raadik, August Keskküla, Endel Saareleht, Uino Simmul, 1986 - Valter Rohtla.

136