EESTI RAHVALUULE ARHIIVI NALJANDIKARTOTEEGI SÜSTEEM

(Kartoteegi on korraldanud ja süsteemi loonud Rudolf Põldmäe, täiendanud Arvo Krikmann)

-- tekstisülem, alamastme teemarühm

ÜLEMASTME KLASSID SÜSTEEMIS
A. INIMESE ELUPERIOODID	K. SUHTLEMINE, TEEKÄIK
B. TALUTÖÖ JA -MAJANDUS	L. KEELENALJAD
C. MÕIS	M. HÕIMUD
D. USK, KIRIK	N. KOOL. HARIDUS. RAHVUSLIKUD OLUD
E. TEISED RAHVAD	O. ÕIGUSLIKUD JA OMANDUSLIKUD SUHTED
F. TEHNIKA. MOODNE ELU	P. RUMALPEA. KILPLANE. ARGPÜKS
G. AJALOOLISED SÜNDMUSED JA ISIKUD	Q. ÕNN JUHUSE LÄBI
H. ELUKUTSED	R. VALETAJA. VALENALJAD
I. PAHED, DEKLASSEERUNUD TEGELASED	S. *TÄIENDUSED (Aa 2000 jj.)
J. LÕBUSTUSED, PEOD

-- tüpoloogiline üksus, millest on arhiivis 2 või enam kirjapanekut

Aa -- number A. Aarne eesti muinasjuturegistris (FFC 25)
AT -- number S. Thompsoni juturegistris (FFC 184)
Andr -- number N. Andrejevi vene juturegistris
* -- tähistab tüüpe v. rühmi, mis on kartoteeki lisatud v. dubleeritud hiljem

ÜLEMASTME KLASSID SÜSTEEMIS

A. INIMESE ELUPERIOODID K. SUHTLEMINE, TEEKÄIK

B. TALUTÖÖ JA -MAJANDUS L. KEELENALJAD

C. MÕIS M. HÕIMUD

D. USK, KIRIK N. KOOL. HARIDUS. RAHVUSLIKUD OLUD

E. TEISED RAHVAD O. ÕIGUSLIKUD JA OMANDUSLIKUD SUHTED

F. TEHNIKA. MOODNE ELU P. RUMALPEA. KILPLANE. ARGPÜKS

G. AJALOOLISED SÜNDMUSED JA ISIKUD Q. ÕNN JUHUSE LÄBI

H. ELUKUTSED R. VALETAJA. VALENALJAD

I. PAHED, DEKLASSEERUNUD TEGELASED S. *TÄIENDUSED (Aa 2000 jj.)

J. LÕBUSTUSED, PEOD

SÜSTEEMI DETAILSEM REFEREERING
A. INIMESE ELUPERIOODID

1. LAPS. KASVATUS

Üldist

Lapse sünd: Mees otsib ämmaemandat Laps olevat isa nägu
Vanemad ei tea laste vanust

Lasterohkus, lapsetus: "Minu, sinu ja meie lapsed"
Lapse rumalus, äpardused: Lapsed loobivad sulasele toitu suhu Sööb põrsaga ühest nõust "Kas põldmarjal on jalad all?" "Ma kuulsin kägu!" "Koksi, koksi, pojuke!" Laps läheb kirikust ema kutsuma Mis laps arvab pastorist *Laps esmakordsel surnuaial: inimesed "nuusutavat" haudu Mis laps linnas nägi? *Poiss vaatab pastori söömist *Lapsed mängivad seatapmist *Vikatite peitmine Poeg täidab ema õpetusi valesti (AT 1696)
Lapse avameelsus: *Laps reedab hanevarguse Laps reedab härjavarguse Laps selgitab pettuse heinamüümisel Laps selgitab pettuse linakauplemisel "Teine koorem oli veel väiksem!" "Mis isa ütleb söömist alustades?" (AT 1841*)
Halb laps: Laisk poiss püüab hiiri (Aa 2011*) "Puhkan, puhkan ja hakkan jälle nutma!"
Lapse tarkus, kavalus: Laps seletab, kuidas ta sündinud
Kasvatus. Laste ja vanemate vahekord. Peks: *Laps tahab kaua imeda Kes õpetanud lapsi rumalasti kõnelema? Poega kutsutakse tööle ja sööma "Kiisku keeta, kuni silmad valgeks lähevad" Isa laidab joomist Haigutamine on külgehakkav Lapsed loodavad vanemailt raha
Vanemad kiidavad lapsi: Ema kiidab surnult sündinud last Laps kõneleb juba "kõvemaid" sõnu Muus agar, kuid lugemises nõder Tütrel linnas hea elu Tütre mees suur meister Poeg suur meister Poeg tähtis kroonumees
Vaenelaps: Tantsib täis kõht Oma laps sööb kui hiireke
Lapse surm: "Kas surnud laps elab veel?" Ema kurdab vanatüdrukust tütre surma

2. POISS. MEES. VANAPOISS: *Poiss või mees vaadiga hundi sabas (AT 1875) 3. TÜDRUK. NAINE: *Naise loomine Naise hinge koosseis Kuidas tüdruk kuulsaks saab Kuidas suu ilus seisab (AT 1485*) Tüdruk kardab kaugelt kõdi "Ta hullem veel kui sina!" "Hunt viib koera, surm viib ema, poiss viib minu!" "Sind süüakse, mind viiakse!" *"Lips leeri, lips laps!" 4. EHALKÄIMINE: *"Päeval palav ja parmud, öösel sääsed ja poisid!" *Sant või karjapoiss uhke tüdruku juures ehal 5. ARMUVAHEKORRAD NOORTE VAHEL 6. LAPSEGA TÜDRUK: *"Kes on lapse isa?" *"Miks sa panid paula kaula...?" 7. VANATÜDRUK Vanatüdruk salgab vanust Vanatüdruk teeskleb noorust: Vanatüduk kiidab oma nägemist Vanatüdruk loodab mehele saada: *Vanatüdruk pahane käole "Seda teed peame kõik käima!" Vanatüdruk unistab rikkusest (AT 1430) Vanatüdruk unistab magamisest (AT 1480*) Vanatüdruk peab hunti kosilaseks Vanatüdruku aktiivsus, katsed mehele saada: "Jeesus, anna see poiss mulle!" (AT 1476) Pastor manitseb poisse vanatüdrukuid kosima (AT 1475) Vanatüdruk sööb katseks ube (AT 1478) Vanatüdruk istub külmaga katusel (AT 1479*) *Vanatüdruk kaevukünas Kohtukorraldus mehelesaamise kohta Vanatüdruku meheleminek: Vanatüdruk leiab laulatuselt tulles rahakasti (Andr *1665) Vanatüdruku rumalus, viletsus, surm: *Vanatüdrukud peavad varest käoks ja tedreks Ihnsa vanatüdruku näljasurm *Vanatüdruk saab soldati abiga taevasse 8. KOSJAD, MEHELEMINEK Üldist kosjadest: *Poeg isaga räägivad poja naitumisest teine teises vankris istudes *Kolmed kosjad korraga (peretütar ja kaks tüdrukut) *"Võta naine ära: ega ta leiba söö!" Vanemate agarus tütre mehelepanekul: Vaeslapse riided takutortidest tehtud (AT 1451) Tütrel erk uni Tüdruku agarus meheleminekul: "Tupele, tupele, noored mehed!" Tüdruk pääseb kavalusega "tõmbajate" käest Tüdruk varjab oma kurjust Peigmees laidab tüdruku lõnga "Miks harakas hännata?" Peigmees hülgab pruudi tühja asja pärast (AT 1459*) Tüdruku halvad omadused: Vaenelaps kositakse töö juurest Tüdruk kiidab oma isa prahist maad Pudikeelega tütred (AT 1457) Kositav tüdruk halva nägemisega (AT 1456) Tüdruk niisutab kusega ahjuluuda Tüdruk küsib emalt särki Tüdruk nutab võimaliku õnnetuse pärast Tüdruk peab pool suud kinni (AT 1486*=Aa 1450?) Tüdruk kaabib kõhtu Kosilase rumalus, äpardused. Kosilast petetakse: Poiss ei taha kosida võõrast inimest Püksata kosilane Peigmehe omadusi liialdatakse (AT 1688=Aa 1688*) Rumal poiss kosilaseks (+"Viska tüdrukutele silma peale!" +Sööb kanamuna tervelt, herne lõikab pooleks) (AT 1685) *Pruut kerjusena peigmehe rikkust kontrollimas Kosilase kavalus: Poiss tuleb tüdrukuna pruuti uurima Isamees kõneleb mõistu pruudist Võti laisa tüdruku kooonlas (AT 1453) Tüdruk virk Piiblit lugema Leivatainas tüdrukul küünte all (AT 1453**=Aa 1453*) Äi kerjusena pruuti vaatamas (AT 1455) Tisler kosjas Sepp ja rätsep pruudi pärast võistlemas (AT 1631*) Peigmees saab võidu kurjast pruudist (Aa 901) Kosilane paneb laisa hobuse jooksma (AT 1576*) Peigmees manitseb tüdrukut puu otsast (Aa 1380**) Kosilane sõidab tüdrukut ümber maja 9. KIHLUS, LAULATUS: Vaesele paarile pikk palve Pruut ja peigmees lonkavad 10. PULMAD: *Enesenäljutamine enne pulmaminekut Tütar küsib emalt, kuidas mehega magada Ema õpetab säärgiõmblemist *Kuidas pükste aaderlappe ajada? *Keetmisõpetus (kapsad-kaalid -- oad/herned) Pruut peeretab pulmalauas Pruut vabanab lauluga oma äpardust Suurejooneline pulm Naerab esimest pulmaööd *Pruutpaar abielukotis 11. ÄMM JA MINIA: *Ämm kiidab väimeest:olevat "suur mees" *Ämm pakub surmale enda asemel poega ja miniat Ämm paneb pudikeelse minia kõnelema *"Tukiving, see mu hing..." "Kas ämm tahab süüa?" Minia kastab leiba, kuni ahjuots märg (AT 1445*) Laisk minia saab peksa (AT 1370) *"Kus on kulpi, kuri ämma?" 12. KODUVÄI 13. ABIELU 1. Üldist abielust: Mees ja naine süüdistavad Aadamat ja Eevat (AT? 1416) *Perenaine ei ole pere naine 2. Õnnelik abielu 3. *Majanduslikult jõukas abielu 4. *Majanduslikult kehv abielu 5. Laisk mees: Mees ja naine vahetavad tööd (AT 1408) Mees tugevam "tõmbama" Naine peaks olema kalender 6. Rumal mees: Mees joob naise eest rohtu Mees hüüab laadal naist Mees ei tunne iseennast (AT 1406=Aa 1409*) Mees vahetab kahjuga kaupa 7. Kuri mees: *Naine veab meest kelguga 8. Tuhvlialune mees: *Mees ähvardab sängi alt kurja teha "Naera naiste nalja, nii et silmad märjad!" "Mehel on mehe süda!" (AT 1366*) "Kes on majas peremees?" Ei tohiks oma surmast naisele rääkida Mees võtab kukelt õpetust 9. Joodik mees: Naine peab koerana haukuma 10. Jonnakas naine: Ujub uppunult vastuvett (AT 1365A) Heina niidetavat kääridega (AT 1365B) Vaidlus lindude pärast Naisele tuleb "värsket õhku" katkisest laternaklaasist 11. Kuri naine 12. *Lobiseja, tühjajuturääkija naine: Nokasõda (AT 1381) 13. *Ahne naine 14. *Edev naine 15. Laisk naine. *Räpakas naine: *Jääb leiba tehes magama Tööle laisk, pulmaminekuks virk Ei taha vihmaga vett tuua Naine soovib palju pühapäevi "Jõululaupäev pikk päev!" "Oleks põld põrandaks!" Kassi pekstakse naise asemel (AT 1370) *Naine saab leivategemisest puhtad käed Naine laisk ketrama (AT 1405) Hoidja näpistab last Naine laisk rukist lõikama (Aa 1383?) 16. Rumal naine: "Tulin teilt tõrukest paluma" "Pisut panin, palju sain" Naine müüb lehma "turule" (AT 1382) Mees otsib oma naisest rumalamat (AT 1384) Üks lehm jääb käsirahaks (AT 1385) Lehmaliha kapsastele rammuks (AT 1386) Naine kuivatab jahudega märga põrandat (AT 1387) Naine ajab kivi otsas veeloiku laiali Naine müüb mehe rahapoti Lopi ja Lapi (Kolm soovi) Naine ootab uut särki Naine vahetab hobuse kotitäie kontide vastu (Aa 2007*) *Naine vaatab hundi ja lamba "võitlust" 17. *Naise mitmesugused halvad harjumused 18. Abielutülid: Leppimine saol magades Naine tahab meest surmata või ja pudruga (AT 1380) 19. Suguelu: Varastatud jalgratas [Suur hulk tüüpe kartoteeki liitmata] 20. *Abielurikkumine. Armuke: "Tuu-tuu, tuula-luula" 21. *Mitmenaisepidamine 22. *Teistkordselt abiellumine 23. Abikaasa surm. Lesk: "Kui jääb haigeks, siis ka sureb" "Pole seda enne teinud, et enda üles pooks!" 14. LESK: Lesk nutab järgmise abikaasa pärast Lesknaise toorus surnud mehe vastu (Aa 1352*~ AT 1510?) Laps sünnib lesepõlves 15. HAIGUSED JA KEHALISED VEAD 1. Üldist: Arstimine põrunud siku verega 2. *Inetu 3. Paks: Õnnetus, kui paks lõhkeb 4. Suur nina 5. *Küürakas 6. Kokutaja: *"Po-po-pole tarvis!" Müüja ja ostja kokutavad 7. Pudikeelne 8. Pime: Küüraka ja ühesilmse kõnelus (AT 1620*) 9. Halb kuulmine: Kurtide kahekõne (AT 1698=Aa 2008*) 10. *Jalutu. Lonkur: *Puujalg teeb mehele valu 16. VANADUS: "Vanal tilk nina otsas!" 17. SURM 1. Üldist: *Kajalt küsitakse: "Kas elame või sureme?" *Surija viimne soov; miks surra ei taheta Eit peab öökulli surmaks "Kui sureb, siis sureb!" Sureb, kui kolm korda aevastab Surnul raiutakse jalad maha (AT 1699*) Surnut peetakse kaua kodus Surnu kaob kirstust 2. Enesetapmine: Poomisel seob köie ümber kere Poomisel võib surma saada 18. SUGULASED, PÄRIJAD B. TALUTÖÖ JA -MAJANDUS 1. TÖÖKUS JA LAISKUS: Loodud laisk ja isehakanud laisk Kes kolmest kõige laisem? (AT 1950) 2. RIKKUS JA VAESUS: "Oleks vilja, läheks veskile!" *"Kes vaese juttu usub!" 3. IHNUS: Laidab oma varandust 4. PEREMEES JA SULANE 1. Üldist 2. Halb peremees: Peremehe lohutus: pühapäev lähedal "Küll jõulu ajal puhkate!" Magades jalg teise jala peal (AT 1568A*) 3. Laisk sulane: "Parem kuue soojus kui töö soojus" Sulasel laiskusetõbi, peremehel peksutõbi (AT 1572*) Sulane tahab magamast tõustes kohmitseda 4. Rumal sulane. Sulast tüssatakse: Kasukas heinakuhja sees 5. Kaval sulane. Sulane petab peremeest: *Niidetud hein "nõiutakse" tagasi kasvama (AT 1736) Sulane haugub koerana "Kas kitse ära lüpsid?" Äkkega kirikusse Saad tehakse kännu otsa Haab sahiseb, peetakse vihmaks 5. TEENIJAID TOIDETAKSE HALVASTI: Perel mitu toitu laual Sulane saab peremeheks, nälgib endiselt "Kas ühe või kahe käe leivaviiluk?" Moe pärast süüa, moe pärast niita (AT 1560) Sulane sööb korraga hommikust, lõunat ja õhtust (AT 1561) Kali teeb leivatee lahti (AT 1567A=Aa 1566*) Kaev sulase kaljaastjaks Sulane saab söögiks koorukesi (AT 1567B=Aa 1567*) Sööja pöörab kausi ringi (AT 1568*) "Tee söögile silda alla!" "Kui on pühad, siis olgu õieti!" Sööjad otsivad supist uba Pükstega supipaksu püüdmine "Igaüks hoidku oma!" Kolmas silk lahutab kahe tüli Peremees jääb võisilmast ilma Sulane teeb nälgimisega kiustet 6. PERENAINE JA TEENIJATÜDRUK 1. Üldist teenijatüdrukust 2. Teenijatüdruku rumalus: "Tean isegi, et kasukat pesta vaja!" Herneid peab keetes "ehmatama" 7. KARJANE. TÖÖPOISS. ÕITSILINE: Karjane kõneleb kuuse otsast Karjaste jalad segamini (AT 1288) "Kas hunt karjas käis?" Teejuht ütleb: nüüd on üks verst vähem "Kui palju vile maksis?" Karjapoiss peksab silku 8. SAUNAMEES: Saab kavalusega rikkalt süüa "Sauna põlemine on lutikaile paras!" 9. VABADIK 10. ASUNIK 11. PÕLLUNDUS: *Kust saada kartulipõllu jaoks soolvett? 12. HEINATEGU 1. Üldist: "Mis sa tahad talvel lehmale ette anda?" Kuuma ilma pärast jääb hein tegemata "Paneme vikatid puu otsa!" 2. Kuhjategemine: Muist saade riisutakse alt Kuhi väike, ei leita üles 13. LOOMAPIDAMINE 1. Üldist: Tahab hobust söömisest võõrutada Hobuserautamisel tuleb ainult üks nael välja "Päris hea, et lehm lõppes!" *Koduloomadele antakse "ihunuhtlust" *"Loomal ikka looma jõud!" 2. Mesindus: Karu peetekse "metetoojaks" Sitikat peetakse mesilaseks (AT 1317*) Mee asemel süüakse tõrva 3. Talgud 4. Saun. Saunaskäimine: *Saunaskäijad karvupidi jää küljes 14. TOITLUS 1. Üldist toidust: Hobune kardab söömise lurinat 2. Kehv toit. Toidupuudus: "Nälg lakkugu leent!" Tuul viib aganaleivast hunniku ära 3. Halb kali: Lapse pesuvesi kaljale jätkuks 4. Õlletegemine: *Õlu võtnud jooja peast tormiks Härra vihastab "kange" õlle joomisest Õlu langeb ojasse 5. Must, jälk toit: Sööja peab konna lihaks Leivategemisest saab puhtad käed "Mina mustust ei salli!" Vorstitegemine elava sea abil Solkimisega saab hea toidu endale 6. Hea toit: Kes näeb ilusama unenäo? Unenägu heast toidust Kuninga toit jõululaupäeval Nägi, kui teine sõi head toitu Kukkumisel ununeb kördi nimetus *Mee asemel süüakse tõrva, saapamääret vm. 7. Söömar. Liigsöömine: Oleks viimase pidanud esimesena sööma Söömar kurdab isupuudust Kapatäis kaljapudi Poiss ajab suppi suurest nõust välja Talumees sööb palju kallist juustu 8. Külaline lauas: Hea nuga võtab palju võid "Söö külas ja helbi kodus!" Talumees sööb palju kallist juustu Külalisel oma lusikas kaasas Sööja hobune tehakse lahti Külaline lepib ka lihaga "Omad poisid, noh!" Külaline sööb "suuluisu" ära Kurt arvab, et sööma kutsutakse (Aa 1570*) Ei hoiata teisi tulise supi eest 9. Kodupoolis 15. TALUMEES LINNAS: "Mis Riia linn maksab?" "Juba linnatornid paistavad!" Linnas olevat kört kallis "Mis talumees maksab?" "Ühele palju, kahele vähe!" "Millega kauplete?"--"Lollidega" Talumees loendab linnas linde Maamehed teotavad keisri mälestussammast 16. LINLANE MAAL C. MÕIS 1. PÄRISORJUS JA SELLE KAOTAMINE: *"Ära löö, kuid sõima tublisti!" 2. TALUPOEG MÕISAS: *Mõisnik ja talupoeg mõlemad kokutavad *Talupoeg peab advokaati ahviks *Vähid olevat "kirjas" 3. MÕISATEENRID JA AMETMEHED 1. Teomees. Moonakas: Talumees sõimab mõisnikku mittekuuldavalt (Aa 2004*) Otsitav asi enda käes Teomehel ähvardatakse päev maha võtta *"Kurat võtku!" 2. Mõisakarjane: Karjane, kes ei valeta 3. Mõisakutsar: "Oi põlvekest!" Kutsar võrdleb saksu sõnnikuga Heinad hobustel aisa otsas (AT 1576*) "Valetamise nõud jäid koju" (Aa 1528*) 4. Mõisakärner 5. Rehepapp: Teolised söövad raipeliha Hammas luuks ja keel lihaks! Varastatud viljakoorem langeb kraavi (AT 1564*) Rehepapp toob mõisaviljale lisa (AT 1564**=Aa 1565*) Viljavaras teeskleb joobnut *"Ma olen härra!" (AT 1571*) *"Toidab see, kes üleval!" (AT 1355C) 6. Aidamees: Kaera moodi kiri 7. Kubjas: *Kubjas jääb kirikus tukkuma "Ma mõtlesin seda ammugi!" 8. Opman, valitseja 9. Põllumajanduspraktikant 10. Mõisakokk: Koovitaja asemel vares praeks Lehmasitast toit Hõõrub toiduainet palja tagumikuga Mõisnik kiidab nahkpükstest praadi Nahkkinnastest praad "See ongi teine hani!" 11. Toapoiss: "Nii meie härra teeb alati!" Toapoissi alandatakse ametis Kohvi keedetakse sukasääres (AT 1458*) *Toapoiss "arstib" härra roojase sõrme (AT 1698A*=Aa 1698*) 12. Toatüdruk: "Kelle kord panni lakkuda?" Tüdruk räägib "läbi lillede" 13. Toakoer 14. Toitlus mõisas. Teenijaid toidetakse halvasti: *Püütakse supisse eksinud uba 4. MÕISNIK 1. Mõisniku uhkus ja auahnus: Mõisnik portselanist, talupoeg savist Mõisnik ei taha odavat kaupa Kõrged aunimed lepitavad mõisniku Mõisaproua sööb marju nõelaga 2. Mõisniku ahnus ja ihnsus. Maksud: Naine, kes ei söö 3. Mõisniku rikkus ja vaesus: "Noad-kahvlid on pesus!" 4. Mõisniku kurjus. Karistused: Kuidas peksul peenemalt karjuda *Teeseldav peksmine (hoobid, kisa) "Kingitud hobusele ei tohi suhu vaadata" Abipaluja ajab härra meele haledaks "Kahju, et pühapäev loodud ja härrad peavad surema!" "Härg härja asemele!" (AT 1734*)"Müts maha "Tee lahti!" Kust mees pärit? Ähvardab teisele teed anda 5. Mõisniku liiderlikkus. Suguelu: *Meelitamine või märguanne sea kaelakellaga Tüdruk määrib enda sõnnikuga *Muud võtted mõisniku lähenemiskatsete peletamiseks *"Kas kukk võib Jeruusalemma tulla?" Esimese öö õigus 6. Mõisniku mitmesugused veidrused 7. Mõisniku rumalus. Mõisnikku tüssatakse: "Toidab see, kes üleval" *Rannamees tuleb "ülevalt": härrad ka põrgus härrad "Paremad läksid paremate juurde" Väetamine rikub vilja Mees haudub munadest kanad välja (Aa 1750?) Koer koolis õppimas "Ma olen härra!" (Aa 1571*) *Koeralaip voodisse (AT 1573*) Mõisnik raiub määritud sõrme maha (Aa 1698*) *Siga kirikus (AT 1838) *"Pole aega valetada!" (AT 1920 B) "Kas olete sihukest näinud?" (Aa 1138) *Härra kotis vette (Aa 1535) 8. Halb keeleoskus 9. Isikud: Saare "hull krahv": Laseb meest läbi tõrvatünni ronida Karistab meest, kes sööb liha võiga [Varia-materjaliga on esindatud veel nimerubriigid: *Kolovere hull krahv Pidula Tuntsermann Rannamõisa kindral Karula Elmist Puurmanni Manteuffel Nursi Kulla Tikkov Barclay de Tolly *Krahv Sievers (Märjamaa)] 10. Mõisaproua ja mõisapreili: Mõisaproua ei tea näljast (Aa 1446*) "Ma tulen taevast ülevalt" (Aa 1540) D. USK, KIRIK 1. USK JA USUÕPETUS 1. Piiblilugemine, piiblitundmine 2. Lasteloetamine: "Kes olid Noa sugulased?" 3. Leeriõpetus: "Kes on maailma loonud?" Jumala tallest saab lammas "Mitu pulka on äkkepakus?" "Mitu käsku sa tead?" "Kes on inimese kõige kurjem vaenalane?" "Kelle peale sa loodad?" Jumala ja kuradi vägevus "Mitu peatükki sul on?" "Mitu peaspidamist sul on?" 4. Palved, tõotused: "Issand, ära ole nõnda äkiline!" Tõotus hädas 5. Elu pärast surma. *Põrgu ja taevas: *Taevaväravas: sisselaskmine perekonnaseisu järgi *Jumal mõtlevat, miks pastorid ei saa taevasse 2. KIRIK. KIRIKUSKÄIMINE 1. Üldist 2. Naised lobisevad kirikus 3. Laulmine kirikus: "Kore heina peal, kurat seina peal!" Lauluraamat tagurpidi käes 3. *KIRIKLIKUD PÜHAD JA TÄHTPÄEVAD 4. KIRIKLIKUD TALITUSED 1. Üldist 2. Armulaud, piht: Oblaadi asemel tamkanupp 5. KIRIKLIKUD AMETMEHED 1. Vöörmünder 2. Köster: *"Jeesus, anna see poiss minule!" *Hobuse ja iseenda ergutamine tärpentiniga 3. Laulumees 4. Orelitallaja 5. Kellalööja: Kellamees kurdab, et vähe surnuid 6. Hauakaevaja 6. PASTOR 1. Üldist 2. Halb keeleoskus: Kõva sõna: kurat võtku! Surnu näeb oma "tagumist otsa" 3. Pastor manitseb rahvast: "Pööra lööjale teine kõrv vastu!" *Vesi naisel suus "tülirohuks" *Kogudus sohilaste poolest "jännist väljas" 4. Pastor jutlustab: Pole vaja jutlustada, rahvas teab isegi (AT 1826=Aa 1826*) Peab sama jutluse kui võistleja Jutlustab tühjalt lehelt Koer sööb jutluse ära "Kari viljas!" "Tuli lahti!" Pool kirikut naerab, pool nutab (AT 1828*) "Mis ütles Paulus?" (AT 1833A=Aa 1833) "Tema tahtis alati saada" "Kui kõik puud ühte panna" "Laske isa ja ema maha!" Lööb jutlustades kätt vastu kantslit (AT 1785 B) Herilased kantslis pastori kallal (Aa 1785 C) Kantsel läbi saetud (AT 1825 C) Pastor laseb tuvi pühavaimuna lennata (AT 1837) *"Nüüd paistab meile kauniste..." Jutluste paroodiad 5. Pastori ahnus, kitsidus. Maksud: "Laulu number 1 rubla 25 kopikat" Pastor ja köster varastavad mõisniku härja (AT 1790) Nõus matma, kui hästi makstakse "Kelle see rahakott...?" Kuidas vorstimaks kadus (AT 1741*) "Tagasiandmist ei ole!" Rikas saab ilma järjekorrata Jumal annab kümnekordselt tagasi (AT 1735) Pastorile antakse lumest kümnist "Kas pastor Kaana pulma läheb?" "Kas hall täkk alles on?" Jumal saadab pastorile ja köstrile osa (Aa 1829*) Pastor ja köster laulavad vargusest (AT 1831) Pükse peetakse papi rahakotiks Pastor andestab patud, saab tasuks kala Naine, kes ei söö "Üürikese aja pärast näete mind" (AT 1827*) Joodik pastor petab piiskoppi (Aa 1846*) 6. Pastor mängib kaarte: "Pott on trump!" 7. Pastori liiderlikkus: Kirikus koht, kus midagi ei kuule (AT 1777A*) "Mis on patu palk?" Laps paljastab pastori liiderlikkuse Pastor rumalam kui valge hobune (AT 1621*) Papp kuradina kastis (AT 1725) Kolm kirikutegelast ilusa naise juures (AT 1730) 8. Pastor varastab: Õpetaja ja köster räägivad jumalateenistuse ajal vargusest (AT 1831) Doktor Allwissend (AT 1641) 9. Pastori rumalus ja äpardused: *Sulane söögu kolm sööki korraga (Aa 1561) *Jook teeb leivatee lahti (AT 1567A=Aa 1566*) Niitjad "nõiuvad" heina uuesti kasvama (AT 1736) Pastorit viiakse kotis taevasse (AT 1737) Küünlad vähkidel seljas (AT 1740=Aa 1740*) *Pastor ja vasikas (AT 1739) Siga kirikus (AT 1838) Pastor lehma saba otsas (AT 1849*) Näljane pastor jahil (AT 1775) *Poiss ja ilused saapad (AT 1731) *Pastori sulase nimed (Aa 1732*) Köster varastab pastori raha (AT 1789*) Köster kannab pastorit seljas ("Kas on ka rasvane?") (AT 1791) Pastor loeb nädalapäevi (AT 2012*) "Issand, su sulane kuuleb!" Kits kirikutornis 10. Pastor ja mõisnik: Moosese kepp ja Aaroni suitsupann (AT 1847*) 11. Pastor külas: Must särk lauakatteks "Õpetaja ei söönud sittagi!" "Kas kõik toidu ära sööd?" 12. Pastor ei saa taevasse: Pühavaim pastorile pahane 13. Isikud: Schwartzid (Plv): Pastori hääl meenutab surevat lehma Sengbusch (Phl): Tahab veskitiiva küljes võid teha Kaitseb väikseid härgi suurte eest Sielmann (Pal): Jumal aidaku siga otsida [Varia-materjaliga on esindatud veel nimerubriigid: Behse (Hel) Christoph (Jõh) Ederberg (Tln) Girgensohn (Krk) Hesse (San) Jakob Hurt (Ote) Ignatius (Käi) Kentmann (Kuu) Koik (Hel) Piiskop J.Kukk Kuljus (Iis) C.Körber (Vän) M.Körber (Ans) Masing (Räp) Luther (Jür) Masing (Vas) Mickwitz (Pil) Nurm (Hlj) Paulsen (Amb) Quandt (Urv) Schneider (Krk, Hls) E.Sokolovsky (Vän) Valk (Kan) Viks (Rõu)] 7. VENEUSK. PREESTER 1. Üldist 2. Usuvahetamine 3. Veneusk ja luteriusk 4. Erinevad usukombed: Süüa seda, mis hambasse jääb! 5. Jumalakujud ja -pildid. Protsessioonid 6. Papi rumalus, äpardused: Ei salli papi nime 7. Joodik papp: "Jumal on andnud, Jumal on võtnud!" 8. Halb keeleoskus 9. Muud halvad omadused: Mees tapab liiderlikud papid ja uputab laibad jõkke 10. Papp manitseb rahvast 11. Kiriklikud talitused 12. Piht 13. Jutlused: "Jeesus läks Jeruusalemma" Keiser tervitab veneusulisi Jumalasõna on kange, kuid lehmasõnnik kangem "Kui meie seda lootsikut vedasime" "Pead õndsaks saama, kas või kurat võtku!" 8. LAHKUSULISED. PALVEVENNAD: Särgivahetamine palvetunnis 9. MUUD VAIMULIKUD. PÜHAKUD 1. Üldist: Unustanud "Issameie" keskpaiga 2. Munk: *Lusikas, piip vm. munga voodis 3. *Jumal 4. *Jeesus 5. *Peetrus 6. *Kurat, vanapagan E. TEISED RAHVAD 1. MUSTLANE 1. Abielu 2. Lapsed, kasvatus: Mees valetab, et laps sündinud 3. Usk, kirik: Lapseristimine Leeris: Pastor teadvat ise käske Surm, matus: "Ei maksnud eladeski nii palju!" Surnu maetakse lumehange 4. Toitlus, nälg: Sööb nahka Mustlased söövad hundiliha Sajatab perenaist piimakoorimise pärast "Parem ikka kui paljas vesi!" 5. Kerjamine, mangumine 6. Petmine, vargus: Tolm kirburohuks 7. Hobuseparistamine 8. Laiskus, tööpõlgamine: Mustlase istutatud kapsad ei kasva 9. Sõjas, sõjaväes 10. Mustlast petetakse, kiusatakse 11. Kavalus, sõnakus: Hobuserauast supp (Andr 1548) 12. Rumalus, äpardused: Hobust veetakse üle jää (Aa 1212) Tahab hobust söömisest võõrutada (AT 1682=Aa 1682*) Mustlase hobuserautamine "Kust võtta kartulipõllu jaoks soolvett? 13. Surm: Mustlase eit maetakse elusalt *"Siin hingab väike värsike..." (mustlase poja hauakiri) 2. JUUT 1. Üldist: *Uur -- vanaõeluse silm (AT 1319A*=Aa 1321*) *Tasuks peksasaamine (AT 1610) *Harjutab hobust söömata elama (AT 1682=Aa 1682*) *"Kas olete sihukest näinud?" (Aa 1138) *Põrgus on oksjon!" (AT 1656=Aa 2003*) *Ristib põrsa kanaks ja sööb *Vihmaga ei saa katust parandada, kuivaga pole vaja 2. Argus 3. LÄTLANE 4. VENELANE: *Kas andsin sulle kasuka? *Täitmata tõotus ("Tegin nalja") 5. MITMESUGUSED RAHVUSED F. TEHNIKA. MOODNE ELU 1. ARSTITEADUS 1. Rõugepanemine: Kukkus puu otsast maha, kuigi rõuged olid pandud 2. Prillid 2. KIRI. RAAMAT. TRÜKITEHNIKA 1. Üldist 2. *Kiri: *"Ega ma enda jaoks kirjutanud" *Kirja ettelugeja hoidku kõrvad kinni 3. Trükikoda 4. Ajaleht 5. Raamatukogu 6. Kalender 7. Dokument 8. *Kirjaoskamatus 9. Rahamärgid 10. *Kuulutus: *Posti otsas silt: "Värskelt värvitud!" Kuulutuste, teadaannete, kõnede paroodiad 3. TEHNILISED ALAD 1. Elekter 2. Fotograafia 3. Kino 4. SIDE JA LIIKLUS. JÕUMASINAD 1. Telefon ja telegraaf: Isa saadab pojale telegraafi teel saapad (AT 1710) 2. Post 3. Raadio 4. Raudtee 5. Auto: Auto on nagu püksid ilma meheta 6. Teerull 7. Sild 8. Aurukatel 9. Lennuk 5. VÄIKEMASINAD. TÖÖRIISTAD 1. Üldist 2. Hõlmaga ader 3. Koorelahutaja 4. Jalgratas 5. Õmblusmasin 6. Muusikariistad 6. KODUKULTUUR 1. Üldist 2. Lubi 3. Vankrimääre 4. Püss 5. Tuletikud 6. Pabeross 7. Hambahari 8. Kahvel 9. Pada 10. Kell 11. Süljekauss 12. Papagoi 7. TOIDUD 1. Üldist 2. Kohv: Kohvipaksu peetakse kõige paremaks Kohvi ja suhkrut süüakse eraldi Kohvi süüakse lusikaga Kohv keedetakse pudruks Kohviube keedetakse tervelt 3. Tee: *Teejooja keeldub viimasest klaasist: "Ega ma loom ole!" 4. Suhkur 5. Sahariin 6. Sidrun ja apelsin 7. Kompott 8. Rosin 9. Sinep 10. Äädikas 11. Heeringas: Heeringas hammustab kätt 12. Vähk 13. Kurk 14. Kartul 8. RIIETUS, JALANÕUD G. AJALOOLISED SÜNDMUSED JA ISIKUD 1. TSARISTLIK VENEMAA 1. *Ivan Groznõi 2. Peeter I: Tõmbab hobuseraua sirgeks 3. *Katariina II: *Suguelu hobusega *"Hakkame otsast peale!" 4. *Nikolai II 5. *Rasputin 2. ESIMENE MAAILMASÕDA 3. 1918. a. SAKSA OKUPATSIOON EESTIS 4. KODANLIK EESTI 1. Üldist: *EVR-i vapilõvid emased "Kas nägid Pikka Hermanni?" Eestlased Soomes hambaid arstimas 2. J. Poska 3. Teemant 4. K. Päts: Jumal kardab, et Päts tema koha vallutab Päts loomaaias Mis Pätsil maa peal tegemata jäänud Diktaatorid merehädas 5. K. Eenpalu: Eesel pannakse ministriks Hitler peab ennast Eenpaluks Eenpalu nimemuutmine 6. J. Tõnisson: *"Keskel habemega -- Tõnisson" *Leitud müts riigijuhi "peaajudega" 7. J. Laidoner: Hobuse sõiduhäälitsused 8. *Sirk 9. *Larka 10. *Kindral Tõnisson 11. *Kindral Unt 12. *Kindral Põder 13. *Kolonel Parts 14. *Kolonel Kanep 15. *Kolonel Pulk 16. *Kana 5. FASISTLIK SAKSAMAA JA TEINE MAAILMASÕDA 1. Üldist 2. A. Hitler: *Leitud müts riigijuhi "peaajudega" 3. Göring 6. TEINE SAKSA OKUPATSIOON EESTIS 1. Üldist: Kes lamba paljaks niitnud? 2. *R. Gerretz 7. TEISED RIIGID JA VALITSEJAD H. ELUKUTSED 1. JAHIMEES. METSLOOMAD: Viiulimängija hundiaugus (Aa 2002*) Kütt laseb kändu või ohakat Üks jahimees laseb teist Ei taha kahte hunti Jahimees loodab jänesest rikkaks saada Karu murtud hobuse asemel rakkes (AT 1910=Aa 1910*) Langev leivatükk surmab karu 2. KARJUS, KARJAPOISS 3. METSAVAHT 4. KALAMEES, KALASTUS 5. MEREMEES. MEREASJANDUS 6. MÖLDER. VESKI: Kits veskitiiva küljes Veskitiiva otsas saab taevast katsuda 7. PAGAR 8. LIHUNIK: *Öömajalised kardavad tapmist 9. PIIMAMEES 10. KINGSEPP: Venitab hammastega nahka 11. KANGUR 12. RÄTSEP 1. Üldist: *Ahnele sandile tasutakse (AT 1577) *Ujumisvõistlus (AT 1612) Vahva rätsep (AT 1640) 2. Rätsep vigane, viletsa välimusega: Kuidas rätsepad küürakaks jäid 3. Rätsepa rumalus, äpardused: Rätsep põrutab laiale, saab peksa 4. Rätsepa kavalus, sõnakus: Rätsep leiab perenaise kedratud lõnga Rätsep avaldab surres suure saladuse (Aa ?) 5. Rätsep varastab, teeb halba tööd: Niidikera kirstus 6. Rätsepa toidumured: Perenaine kirub rätsepat tema enda vastu Klimbid sukasääres (AT 1458*) Rätsepa söögipalve Rätsep teeb toidu soolaseks Rätsep paneb lapse katlasse Liha rätsepale hea küllalt "Hunt nii kaugel kui lihakauss" 13. EHITUSTÖÖLINE 14. PUUSEPP, TISLER 15. LUUASEPP: Luuasepp hüüab surres võrusid 16. POTTSEPP 17. MAALER 18. SEPP: Hõõguvad söed hobuse seljas "Soss-sepp" (AT 1695) *Sepp ja sell kogelevad Sepp Seiti vigurid 19. KELLASSEPP 20. MEISTER JA ÕPIPOISS 21. *VIINAPÕLETAJA 22. KÕRTSMIK: *Öömajalised kardavad tapmist *Kõrtsmik haub kõrvitsast türgi täkku (AT 1319=Aa 1676*?) "Tõtt ei tohi rääkida!" Kõrtsmik põrgus *"Pool naela" *Kõrtsmik ennustab ilma paremini kui professor 23. KAUPMEES. KAUPLEMINE 1. Üldist: Kaupmees ostab kanasõnnikut Kaupmehel pole "reerasva" 2. Kauplemine hobustega 3. Rumalus mõõtude ja arvude tundmisel: Müüb ühe naha asemel kaks (Aa 1265*) Veerandmõõdu asemel kolmandik *"Brutto on mees ja netto naine" 24. KALTSUKAUPMEES 25. KARUTANTSITAJA 26. TÄKURUUNAJA 27. HABEMEAJAJA 28. AGENT 29. VABRIKANT: [Varia-materjaliga on esindatud nimerubriigid: *Jaan Puhk ("Hull Puhk") *Rotermann] 30. AMETNIK 31. MAJATEENIJA 32. *TOAPOISS 33. *KOKK 34. KOJAMEES 35. ÖÖVAHT 36. *UKSEHOIDJA 37. *KUTSAR 38. *VOORIMEES 39. VABRIKUTÖÖLINE 40. MAAMÕÕTJA 41. SPORTLANE: [Varia-materjaliga on esindatud nimerubriigid: G. Lurich *A. Aberg] 42. NÄITLEJA: [Varia-materjaliga on esindatud nimerubriigid: *Paul Pinna *Aav-Loo *Teetsov *Mesjanski] 43. MUUSIKAMEES 44. KIRJANIK: [Varia-materjaliga on esindatud nimerubriigid: F.R. Kreutzwald J.V. Jannsen J. Jaik Juhan Liiv G. Suits Joh. Semper V. Adams H. Visnapuu Theodor Luts A. Alle Fr. Schiller] 45. MAALIKUNSTNIK: [Varia-materjaliga on esindatud nimerubriik A. Laikmaa] 46. *KLOUN, NARR 47. PIIRIVALVUR 48. KONDUKTOR 49. PROFESSOR. *TEADLANE: Loom ennustab paremini ilma kui professor Kuidas sai lehmasõnnik lakke? Üliõpilaste tähelepanu proovimine [Varia-materjaliga on esindatud nimerubriigid: Prof. Paldrock Prof. Sommer Prof. Puusepp M.J. Eisen P. Põld Prof. Landesen F.J.Wiedemann Prof. W. Anderson Prof. J. Mägiste Prof. A. Saareste Joh. Aavik Dr. O. Loorits DrR. O. Kallas Villem Ernits Prof. Aleksejev Prof. Koppel] 50. ÜLIÕPILANE 51. AGRONOOM 52. LOOMAARST 53. ARST, ARSTIMINE: Arstimine kõrvakiiluga "Kui uss sööb hambad, siis sööb ka luud!" Mees arstib saabast "Enne tarvitamist loksutada!" *Haige keeldub rääkimast... Hamba juured sügaval Sead haigega ühes Mees joob naise eest rohtu [Varia-materjaliga on esindatud nimerubriik Dr. Reichard] 54. APTEEKER. ARSTIROHUD I. PAHED, DEKLASSEERUNUD TEGELASED 1. SUITSETAMINE 2. JOODIK, JOOMINE 1. Üldist 2. Joodiku kavalus, sõnakus 3. Joodiku rumalus, äpardused: Joobnud talupoeg tehakse mõisnikuks (AT 1531=Aa 1531*) Joodik arutleb maakera pöörlemist Üheksa toopi kõhus, üks peas *Purjus mees kuseb sahvrisse ("Pehme sompus ilm...") 4. Joodiku argus. Joodik näeb viirastusi 5. Kaklemine 6. Joodik naine 3. HULGUS, PÄTT 4. KRAADEPOISS: "Vaatan, kurat, läigib, kurat..." 5. ENNUSTAMINE. KAARDIMOOR 6. KÕNEPIDAJA J. LÕBUSTUSED, PEOD 1. LAULMINE: Lõputu laul 2. TANTSIMINE 3. PILLIMEES 4. MÄNDUD, LÕBUSTUSED 5. TUGEVUS, JÕUKATSUMINE: Peab kukke sabast kinni 6. VAIDLUS, HOOPLEMINE 7. *VALETAMINE 8. KIHLVEOD 9. SÕIMAMINE: Sõidab hobusel naabrit sõimama 10. KAKLUS: Peksmine nahkkinnastega K. SUHTLEMINE, TEEKÄIK 1. SÕBER 2. TUTTAV 3. NAABER 4. VÕLGLANE 5. VASTUTULEJA 6. TEEKÄIJA, ÖÖMAJALINE 7. SÖÖGIMAJAS, VÕÕRASTEMAJAS 8. SANT, KERJAJA 1. Üldist: *Sant avastab vargad (Kõikteadja arst) (AT 1641) *Sant parsil, peletab röövlid, saab nende raha (AT 1653) Sant ja kerjaja (nonsenss) 2. Sandi rumalus, äpardused: Sant peab end surnuks (AT 1313) Sulg teeb sandi külje haigeks "Ära santi tapa liia anniga!" Jumal viskab santi kiviga Sant kavatseb hobuse osta (AT 1430) Sant naerab sedasamam mis pererahvaski *Sant kisub eksikombel omaenda kuue jalanartsudeks Sant hüppab üle kraavi 3. Sandi kavalus, sõnakus: *Sant "tuleb taevast ülevalt" (AT 1540) *Peremehe sukad kukuvad sandile "ülevalt" "Silm nä'eb ja süda himustab" Pime sant saab varastatud raha tagasi (AT 1577*) Sant ei nägevat magada 4. Sandi naljakad laulud ja palved: Sant nõuab laulu tagasi 5. Kerjaja Ulja Uude L. KEELENALJAD 1. ÜLDIST: "Sõida tasa üle silla" 2. NIMED 1. Eesnimed: Naerab teise nime, endal imelikum Keisri nimi "Nii pikk kui lai" "Kus Kusta?" 2. Perekonnanimed: Perekonnanimeks Eitea Härja poja hauakiri 3. Sõimunimed 4. Nimemuutmine. Keeleuuendus 5. Kohanimed: Mees käinud Jeruusalemmas 3. SEMANTIKA 1. Üldist 2. Sünonüümsus: *"Mamma sõitis ära, õde lippas ära..." *Supp / leem 3. Homonüümsus: Pool kuud taevas "Valge väljas" "Kas need olid sooheinad?" Ei taha paljast leiba süüa Tellib kõrtsis pool naela "Kas naine nurgavoodis?" *"Lasti maha" (auto pealt) *Kaardimängu soldat jõkke kukkunud *Soo (=nii) / soo (=raba) 4. Häälduselt lähedased sõnad. *Võõrsõnad. Rahvaetümoloogia: Arestant / adjutanat 4. MURDED 1. Üldist: "Meie murre on kõige puhtam!" 2. Saaremaa: "Ole sõnniks mu lehma juures!" "Kas sul vara on?" *"Paul kaula ja ahjunaula" 3. Hiiumaa 4. Kihnu 5. Lääne-Eesti 6. Kesk-Põhja-Eesti: "Juan, voata, kus mo soapad!" 7. Põhjaranna: Soomes naasklit ostmas 8. Alutaguse: "Eile õli, õstsin ja õksendasin" 9. Venepärane, poluvernikute keel 10. Kodavere 11. Ida-Eesti: Ostetud "kõht" (=koht) 12. Viljandi, mulgi: Sulane otsib kurgi Kört tähendab seelikut 13. Lõuna-Eesti: *"Ka-o-e-er -- peni!" *"En-u-ge-a -- Väits!" *Soe piim Imelik teejuhatamine *"Särk maha ja lupsak vällä!" 5. VÕÕRKEELED. MUULASTE EESTI KEEL 1. Üldist 2. *Vene keel: *"Kirju lehm on korova, Narva tee on toroga" *"Kaftan kaarit!" *Kalavenelane küsib, kas tahetakse "kisku" 3. Võõrsõnad 6. VORMELID: "Hiir hüppas taar kapp!" 7. LÕPUTUD JUTUD: *Koerakese hauakiri (AT 2300) *"Kas andsin sulle kasuka?" (Aa ? ) M. HÕIMUD 1. ÜLDIST: Õhtul vastab, mis hommikul küsitud Saare elanik imetleb maailma suurust "Kust vallast külamees pärit?" 2. SAARLANE 1. Üldist: Kella peetakse vanakuradi silmaks (AT 1319A*=Aa 1321*) 2. Perekonnaelu 3. Haigused, surm 4. Toiduküsimused: *Kui kõht täis, ei taha süüa nähagi Ei saa maast leiba kätte Kardab haigust, sest sööb "vähe" Leivapuudus paneb kepsu lööma Saarlasel kolm sööki laual Paneb leiva enda järel jooksma 5. Majapidamine, tööalad: Laisk, vilets töötama: Hoiab korstnat kinni, kuni palga kätte saab Saarlane suurel maal. Kraavikaevamine: *Tagasivaataja: "Vaatan, kas teile junne jätkub" Kündmine raske töö "Kui ise künda oskad, pole mind vajagi!" Vabandab kehva heinaniitmist Saarlased imetlevad vesivagusid rukkipõllul Imetlevad suure maa kuud Linaropsija Jaht. Kalastus. Hülgepüük Merendus. Salakaubandus 6. Moodne elu. Linnas 7. Kõrts. Joomine 8. Suhe mõisaga: "Kallid" tööriistad pandiks Lammast süüakse "pinnaga" 9. Kohus. Karistus 10. Usk. Kirik: Laidab pastori kalleid saapaid 11. Saarlase kavalus, sõnakus: "On hunt su ema?" "Teine tubakalups teises põses" 12. Saarlase rumalus, äpardused: Või sulab varga mütsis 3. MUHULANE 4. HIIDLANE 1. Üldist 2. Hiidlaste liigid: Ei teadnud, et hunt oli teise mehe ema Hundijõlgutajad 3. Armuelu, perekond, kasvatus: "Kätki peab kodus olema!" Harjutab poega puu otsas Kardab, et naine teeb toa lapsi täis Kullipoeg lapse asemel 4. Haigus, surm: Surijal paha hais juures "Ei maksa iga tühja asja rääkida!" Kirst surnule lühike 5. Kirik, usk: Lapsel väike viga -- pole hinge sees Ristitav laps jäi hobust kinni hoidma 6. Toitlus, söömine: *Vesi v. kali teeb leivatee lahti (AT 1567A=Aa 1566*) Hiidlase õlletegemine Koer sööb varastatud vorstid ära Tülitseja tõmbab kaljaastja prundi ära Solgitud noaga leiba lõikamas Teine sööb magaja pudi ära "Oleks kirikutäis putru!" Leivapudi läinud sitaks "Oleks mu hing nii puhas patust!" *Kolmepäevane orikas 7. Põllumajandus. Loomapidamine: Käristi -- hobusepill Kuidas "elu" parandada Hobusel samapalju aastaid kui hambaid Kraavikaevamine Laevandus 8. Kroonuteenistuses: Soldatist jääb palju varandust maha 9. Kohtus. Karistus 10. Linnas. Moodne elu: "Sa ise oled itsis suuga mees!" 11. Halvad omadused: Joomine, kõtsiskäimine Kaklus Vargus. Võitlus varastega Pettus: *Niidetud hein "nõiutakse" tagasi kasvama Vale, kiitlemine Argus: *Sitikat peetakse mesilaseks või herilaseks (AT 1317*) Lakas "tontidega" hädas Surnuaial kaotavad hirmu pärast puunõud Rumalus, äpardused: *Hobust õpetatakse söömata elama (AT 1682=Aa 1682*) *Hobuse ja iseenda ergutamine tärpentiniga *Hobust veetakse jääd pidi, kuni nahk katki kulub (Aa 1212) *Kella peetakse vanakuradi silmaks (AT 1319A*=Aa 1321*) Enne uppuja päästmist paneb piibu põlema Mees köiega hobuse taha seotud Härja hinna eest ostetud püss Lõikab endal kuuesaba ära "Kaks meest ikka kaks meest!" Selja Jüri kättemaks hiidlastele 12. Kavalus, sõnakus: Sõimab hobust poepoiste litsiks "Köis" lumel Annab teisele "pipart" maitsta Seletab mõistukõnes sea mahalöömist Pakub müüa olematut hõbedat Hobune tunnistab üles varguse "Kas kapten kajutis?" Siga pole vaja kirjutajaks panna "Kuhu tee läheb?" "Kas preiliseid nägid?" 5. RUHNLANE 6. KIHNLANE 1. Üldist: *"Tüssab" kaupmeest: täidab salaja pussitupe soolaga "Oleks uppunud, poleks tohtinud koju tulla!" Põrsas rõõmus ristiisa nähes Peab hobuse varju hundiks 2. Kihnu Jõnn 7. JUNNLANE 8. MITMED PÄRNUMAA VALLAD 9. MITMED LÄÄNEMAA VALLAD 10. MITMED HARJUMAA VALLAD 11. KOSTIVERE MEES 12. MAAMEES RANNAS: Rannamees saanud merelt härgi (=särgi) 13. RANDLANE 1. Üldist 2. Armastus, abielu 3. Lapsed, kasvatus: Tütar linnas "õmbluskoolis" 4. Haigus, surm 5. Toitlus: *Kolmepäevane orikas 6. Kombed, riietus 7. Majapidamine, töö 8. Jaht, metsloomad: Poiss peab jänest karuks Läheb naabrilt hundi vastu koea saama 9. Merendus, kalastus: Kull toob randlasele kala Tõotab hädas mitte vorsti süüa 10. Kaubareisil sisemaal 11. Randlane Soomes. Salakaubandus 12. Mitmesugused pahed: Nimetab varastatud kitse jäneseks 13. Kohus, karistus: Ei tunne Varese Peetrit 14. Suhe mõisaga: Mõisnik annab piiritust arstirohuks *Rannamees tuleb "altpoolt": härrad ka põrgus härrad 15. Usk, kirik. *Suhted pastoriga: Pastoreid pole taevas (AT 1738) Ristimisel laps koju jäänud 16. Kavalus, sõnakus: Mõistukõne mahalöödud sea kohta 17. Rumalus, äpardused: *Aitab hobusel vedada: istub vankril, osa asju süles (Andr *1213) Kui palju taela läheb naela? Nülitud oravat peetakse lapse laibaks Peab hingeauru tubakasuitsuks Rannavaari pulmalugu Kiidab aeglast piibusüütamist Rakendab härja asemel lehma vankri ette 18. Isikud: Suhkruaugu Jaan (Linkrus?): Mees peab vanemad maha jätma Valetab, et naisel laps sündinud Sea Juhan Altsauna Jaska Sie taat 14. MITMED VIRUMAA VALLAD 15. *NARVAKAS 16. *MITMED JÄRVAMAA VALLAD 17. MITMED VILJANDIMAA VALLAD 18. MULK: Nimi saadud Mulgi talu järgi Nimi saadud vcedeliku mulksumisest "Mis maksab kevadine vihmasadu?" *"Kas susi karjas käis?" *"Pool naela" 19. AVINURME MEHED 20. *MUSTVEE MEES 21. TARTLANE: Kuidas Kristus toitis 5000 inimest Tartlane saab kirikus peksa Püssi peetakse vilepilliks või vanapagana pasunaks (AT 1228) Kiidab torupilli "Miks kasukaga külm ei hakka?" 22. MITMED TARTUMAA VALLAD: Vana Lahkam (August Trull) Joosti Jüri 23. VÕRULANE: Voon suurem kui vanalammas 24. HAANJA MEES 25. KASARITSA MEES 26. MÕNISTE MEES 27. MITMED VÕRUMAA VALLAD: Tepo 28. SETU 1. Armastus, abielu: Laidab naise peeni riideid 2. Lapsed, kasvatus: Ema õpetab tütart tantsima 3. Haigus, surm 4. Usk, kirik: Kardab, et saab kirikus peksa Karistab pühakuju 5. Talutöö ja majandus: Kaerad rikuvad hobuse 6. Suhe mõisaga: Peab tökatis püherdama "Proua paks nagu lehm!" Mõisniku "naine" 7. Kauplemine: Kauss kui kirikukell "Savi ei maksa midagi, aga vaap on kallis!" "Tätä juusk!" "Kus auk, seal kauss!" Soovib väikesi kelli pealekauba 8. Teel, öömajal: *Hobuse ja iseenda ergutamine tärpentiniga Võtab külmanud sita kaasa Kallab hobusele jahu jääauku 9. Kuritöö ja karistus: Varastatud või mütsis Saab rätikuvarguse eest peksa Lavastab tulekahju, et varastada liha Kasuka pärast kohtus Näitab kohtus, kuidas koer kiskus tema siga "Kohus läks tühjaks!" 10. Kaklemine: Kumma isa kangem kakleja? 11. Moodne elu, haridus: Loeb kirikukella lööke Ei julge põrandavaibale astuda 12. Kavalus, sõnakus: "Mis on Jeesuse ema nimi?" 13. Rumalus, äpardused: Kardab väljaõngitsetud vähki Kardab leivataina praginat 14. Isikud: *Sen'ka Logeleja *Varblase Oloksa *Semmo Sergo *Petruuska 29. KOLONISTID N. KOOL. HARIDUS. RAHVUSLIKUD OLUD 1. *KIRJAOSKAMATUS 2. KOOL. LASTELOETAMINE 1. Üldist 2. Lapsed ei taha koolis käia 3. Õpilase rumalus, veidrad vastused: Väike kirjatäht sügiseks suureks kasvanud "Mida võib vesi teha?" "Miks ta pime oli?" Ei taha õpetajale "sina" ütleda "Ehk leian A üles!" "Kui palju on üks sink ja üks sink?" "Mis see on?"--"Müts" *"Pinginaaber laskis pussu!" 4. Õpilase tarkus, kavalus 3. KOOLIÕPETAJA 1. Üldist: "Üts om vaja!" "Kuidas oli Noa poegade isa nimi?" "Miks on gloobuse telg viltu?" 2. Isikud: *V. Nano 4.SELTSITEGEVUS. KOOSOLEK 5. *NÄITUS 6. HARITUD LAPSED: Talumees koolitab härga (AT 1675) Kelleks poega koolitada? Poeg õpib "undipersiteedi peal teolojuseks" 7. KADAKLUS 1. Üldist 2. Kadaklik keel: Ei taha "priksen-praksen" puud Hiir uppunud taariastjasse "Komm kört essen!" 3. Tütar ei tunne maaelu: Ei tunne äket Ei tunne reha Ei tunne roopi Ei tunne vööd "Kas naerid kasvavad puis või mais?" (AT 1338A=Aa 2010*) Ei tunne lehma Ei tunne varest O. ÕIGUSLIKUD JA OMANDUSLIKUD SUHTED 1. KOHUS. KOHTUNIK 1. Üldist 2. Kohtuniku tarkus, kavalus: Lapsed otsustavad katuseltkukkumise kaebust 3. Kohtuniku rumalus, äpardused: Kohtuniku otsus: munad maha! 4. Kaebealuse kavalus, sõnakus: *"Oma mütsi all" jne. Kaebealune teeskleb rumalat (AT 1585) Söödud munadest oleks saanud palju kanu Peaga tehtav töö on kallis Kaebealusel kivi põues (AT 1534 ja/või 1660=Aa 1660*) "Kuulmine kohtus ei loe!" Kaebealune laenab kaebajalt kasuka (AT 1789*) Käina valla kohus 5. Kohtuskäija rumalus, äpardused: Kirjaoskamatu joonistab palvekirja Näitab kohtus, kuidas koer siga kiskus Üks aasta ära magatud 6. Karistus, peks: Vaesele ei anta tervet karistust kätte Hea ja halb ülemus peksmas 7. *Advokaat 2. VANG 3. RÖÖVEL, MÕRTSUKAS: Röövleid hirmutatakse vorstiga "Kui tapaks sada inimest, saaks rubla!" 4. VARAS. PETIS 1. Varga kavalus, tarkus: Härra proovib varga osavust (AT 1525 A) Vargad püüavad maanteelt kala (AT 1525 C ) Mees petab vargaid (AT 1525 D ) Varas võtab pastoritelt hobused jm. (AT 1525 F ) Härg söönud teise ära (AT 1525P=Aa 1525 G) Sant varastel abimeheks (AT 1526 ) Kodust petmisriistu tooma (AT 1542A=Aa 1528*? ) Varas varastatud hobuse asemel (AT 1529=Aa 1529*) Suur Klaus ja väike Klaus (AT 1535) Härra ajab petist taga (palju äpardusi) Härra hoiab petise mütsi all "lindu" (AT 1528) "Kuradid" ähvardavad vahi ära süüa Naine kirstus varast valvamas Petis müüb imetegevaid asju (AT 1539) Mees paradiisist (AT 1540) Varas annab teisele lauluga märku Mitmekordne kättemaks petisele härrale (AT 1538) Kolmas poeg sündinud varas Ants ~Hans ~Kaval-Ants ~Uutspilli Ants 2. Varga rumalus, äpardused: Vargad kardavad koerte nimesid (AT 1530*=Aa 1530?) Tüdruk peab varga habet takkudeks Varga saagiks surnud varss Varas lööb kirvega oma kaaslasele pihta Vargad kardavad naise haigutamist 5. POLITSEI 6. VALLA AMETMEES 7. SOLDAT. SÕDA 1. Üldist 2. Nekrutiksvõtmine: Poisil kõht lahti Kurt ei suuda kurtust teeselda 3. Omaksed kõnelevad soldati elust, sõjast: Lõhkekuul võib pea ära põrutada Soldatid aetakse "virna" 4. Soldati kavalus, tublidus: *Soldat tuleb taevast (AT 1540) *Soldat tasub sandile ta ahnuse (AT 1577*) Soldat tervitab saunas kuningat (AT 1670*) "Mesilane peab!" Kirvesupp (AT 1548) Häda soldatiga põrgus ja taevas (AT 1656=Aa 2003*) 5. Soldati jutud liialdatud 6. Soldati rumalus, äpardused: "Siin oli tärn ja seal oli tärn" Varblane täägi otsas Miks vaenlase pead maha ei raiunud? P. RUMALPEA. KILPLANE. ARGPÜKS [NB! Selle teeemaklassi tüübid pole jagatud allrühmadeks, vaid paiknevad umbkaudu Aarne-Thompsoni registri (peam. FFC 25) numbrite järjekorras:] Soolakülvamine (AT 1200) Kündmine: meest kantakse, et ei tallaks põldu (AT 1201) Viljalõikus: ei tunne sirpi (AT 1202) Vikat lõikab pea maha (AT 1203) Lehm katusel rohtu söömas (AT 1210) Naine arvab, et mäletsev lehm pilkab teda (AT 1211) Oravapüüdmine (AT 1227) Püssi peetakse pasunaks (AT 1228) Raiub oksa, millel ise istub (AT 1240) "Kui vead üht halgu, siis vead ka teist!" (AT 1242) Palki veeretatakse mäest alla (AT 1243) Palki venitatakse pikemaks (AT 1244) Valgust kantakse kotiga tuppa (AT 1245) Kaevu sügavuse mõõtmine (AT 1250) Kuhu kaevu muld panna? (AT 1255) Tangu keedetakse jääaugus (AT 1260) Puder ühes, piim teises toas (AT 1263) Tangude keemine vihastab naist (AT 1264*) Otsib odrakõrsi külvamise tuule järgi (AT 1278*) Ostetakse tundmatu loom -- kass (AT 1281) Pükstesse hüppamine (AT 1286) Ei oska lugeda endi arvu (AT 1287) Ei leia endi jalgu (AT 1288) Kõik tahvad keskel magada (AT 1289) *Linapõldu peetakse mereks (AT 1290) Õppigu kuival maal ujuma (AT 1293*) Seob naisel kõri kinni, et hing välja ei läheks (AT 1293**) Ei tunne siili Vähki peetakse rätsepaks (AT 1310) Hunti peetakse varsaks (AT 1311) Mees peab end surnuks (AT 1313, 1313A, 1313B) Ei tunne vorsti (AT 1339A =Aa 1316*) Ei tunne sitikat (AT 1317*) Kella peetakse kuradi silmaks (AT 1319A*=Aa 1321*) *Seal, kus kadus, liiga pime otsida Q. ÕNN JUHUSE LÄBI [NB! Selle teeemaklassi tüübid pole jagatud allrühmadeks, vaid paiknevad umbkaudu Aarne-Thompsoni registri (peam. FFC 25) numbrite järjekorras:] *Vapper rätsep (AT 1640) Kõikteadja arst (AT 1641) Rumal poiss müüb odavasti kaupa (AT 1642) Loll müüb härja puule (AT 1643) Kolm õnnelast (AT 1650) Kass tundmatu loom (AT 1651) Sool tundmatu aine (AT 1651A=Aa 1651*) Poiss taltsutab küünis hundid (AT 1652) Röövlid puu all (AT 1653) Võlgnik teeskleb surnut, saab röövlite raha endale (AT 1654=Aa 1654*) Ebaõiglane kohtuotsus (Aa 1660*, Andr 1660) Soldat alasti jne.: ülendatakse kindraliks (AT 1670*=Aa 1670) Kriibus-kraabus (AT 1687=Aa 1687*) R. VALETAJA. VALENALJAD [NB! Selle teeemaklassi tüübid pole jagatud allrühmadeks, vaid paiknevad umbkaudu Aarne-Thompsoni registri (peam. FFC 25) numbrite järjekorras:] Poiss sõidab tünnis hundi saba otsas (AT 1875) Haned nööri otsas viivad poisi lendu (AT 1876) Poiss õõnsas puus (AT 1877, vrd. 1900*) Poisil müts võist ja riided paberist (Aa 1880) Kirves lööb hobuse pooleks (AT 1889P=Aa 1892) *Hundid naelaga sabapidi puu küljes: jooksevad nahast välja (AT 1896=Aa 1896*) Kuidas mees puutüvest välja pääseb (AT 1900= Aa 1900*, vrd. 1877) *Karu v. hunt muurab lehma, jääb ise rakmeisse (AT 1910=Aa 1910*) Valetaja läheb rannast kala tooma (AT 1920 B, 1920C) "Mis kodus uudist?" (AT 1931) Imelikud nimed (AT 1940) Suur härg (AT 1960A) Valetaja näeb mõisniku isa teises maailmas (AT 1960C?) Suur naeris v. kapsas (AT 1960D) Suur talu (AT 1960E) Taevani kasvav puu v. tamm (AT 1960G) Valetaja ei saavat sillast üle minna Lind tõrvatud katusel "Ei valeta nüüdki, sest pole elus tõtt rääkinud!" S. *TÄIENDUSED (Aa 2000 jj.) [NB! Selle teeemaklassi tüübid pole jagatud allrühmadeks, vaid paiknevad umbkaudu Aarne-Thompsoni registri (peam. FFC 25) numbrite järjekorras:] *Lapsed mängivad seatapmist (Aa 2001*) *Pillimees hundiaugus (Aa 2002*) *"Põrgus on oksjon!" (AT 1656=Aa 2003*) *Vahetatakse hobune ja sõiduk kotitäie "kulla" vastu (Aa 2007*) Naljandid halva kuulmisega inimestest (AT 1698=Aa 2008*) "Nägin sada hunti!" (AT 1348=Aa 2009*) *"Kas naerid kasvavad puus või maas?" (Aa 2010*) *"Kuidas kapsad kasvavad?" (Aa 2014*) *Veerekakk (Andr 2025*)