EESTI RAHVALUULE ARHIIVI NALJANDIKARTOTEEGI SÜSTEEM
(Kartoteegi on korraldanud ja süsteemi loonud Rudolf Põldmäe, täiendanud Arvo Krikmann)
-- tekstisülem, alamastme teemarühm
-- tüpoloogiline üksus, millest on arhiivis 2 või enam kirjapanekut
Aa -- number A. Aarne eesti muinasjuturegistris (FFC 25)
AT -- number S. Thompsoni juturegistris (FFC 184)
Andr -- number N. Andrejevi vene juturegistris
* -- tähistab tüüpe v. rühmi, mis on kartoteeki lisatud v. dubleeritud hiljem
SÜSTEEMI DETAILSEM REFEREERING
A. INIMESE ELUPERIOODID
1. LAPS. KASVATUS
- Üldist
- Lapse sünd:
Mees otsib ämmaemandat
Laps olevat isa nägu
- Vanemad ei tea laste vanust
- Lasterohkus, lapsetus:
"Minu, sinu ja meie lapsed"
- Lapse rumalus, äpardused:
Lapsed loobivad sulasele toitu suhu
Sööb põrsaga ühest nõust
"Kas põldmarjal on jalad all?"
"Ma kuulsin kägu!"
"Koksi, koksi, pojuke!"
Laps läheb kirikust ema kutsuma
Mis laps arvab pastorist
*Laps esmakordsel surnuaial: inimesed "nuusutavat" haudu
Mis laps linnas nägi?
*Poiss vaatab pastori söömist
*Lapsed mängivad seatapmist
*Vikatite peitmine
Poeg täidab ema õpetusi valesti (AT 1696)
- Lapse avameelsus:
*Laps reedab hanevarguse
Laps reedab härjavarguse
Laps selgitab pettuse heinamüümisel
Laps selgitab pettuse linakauplemisel
"Teine koorem oli veel väiksem!"
"Mis isa ütleb söömist alustades?" (AT 1841*)
- Halb laps:
Laisk poiss püüab hiiri (Aa 2011*)
"Puhkan, puhkan ja hakkan jälle nutma!"
- Lapse tarkus, kavalus:
Laps seletab, kuidas ta sündinud
- Kasvatus. Laste ja vanemate vahekord. Peks:
*Laps tahab kaua imeda
Kes õpetanud lapsi rumalasti kõnelema?
Poega kutsutakse tööle ja sööma
"Kiisku keeta, kuni silmad valgeks lähevad"
Isa laidab joomist
Haigutamine on külgehakkav
Lapsed loodavad vanemailt raha
- Vanemad kiidavad lapsi:
Ema kiidab surnult sündinud last
Laps kõneleb juba "kõvemaid" sõnu
Muus agar, kuid lugemises nõder
Tütrel linnas hea elu
Tütre mees suur meister
Poeg suur meister
Poeg tähtis kroonumees
- Vaenelaps:
Tantsib täis kõht
Oma laps sööb kui hiireke
- Lapse surm:
"Kas surnud laps elab veel?"
Ema kurdab vanatüdrukust tütre surma
2. POISS. MEES. VANAPOISS:
*Poiss või mees vaadiga hundi sabas (AT 1875)
3. TÜDRUK. NAINE:
*Naise loomine
Naise hinge koosseis
Kuidas tüdruk kuulsaks saab
Kuidas suu ilus seisab (AT 1485*)
Tüdruk kardab kaugelt kõdi
"Ta hullem veel kui sina!"
"Hunt viib koera, surm viib ema, poiss viib minu!"
"Sind süüakse, mind viiakse!"
*"Lips leeri, lips laps!"
4. EHALKÄIMINE:
*"Päeval palav ja parmud, öösel sääsed ja poisid!"
*Sant või karjapoiss uhke tüdruku juures ehal
5. ARMUVAHEKORRAD NOORTE VAHEL
6. LAPSEGA TÜDRUK:
*"Kes on lapse isa?"
*"Miks sa panid paula kaula...?"
7. VANATÜDRUK
- Vanatüdruk salgab vanust
- Vanatüdruk teeskleb noorust:
Vanatüduk kiidab oma nägemist
- Vanatüdruk loodab mehele saada:
*Vanatüdruk pahane käole
"Seda teed peame kõik käima!"
Vanatüdruk unistab rikkusest (AT 1430)
Vanatüdruk unistab magamisest (AT 1480*)
Vanatüdruk peab hunti kosilaseks
- Vanatüdruku aktiivsus, katsed mehele saada:
"Jeesus, anna see poiss mulle!" (AT 1476)
Pastor manitseb poisse vanatüdrukuid kosima (AT 1475)
Vanatüdruk sööb katseks ube (AT 1478)
Vanatüdruk istub külmaga katusel (AT 1479*)
*Vanatüdruk kaevukünas
Kohtukorraldus mehelesaamise kohta
- Vanatüdruku meheleminek:
Vanatüdruk leiab laulatuselt tulles rahakasti (Andr *1665)
- Vanatüdruku rumalus, viletsus, surm:
*Vanatüdrukud peavad varest käoks ja tedreks
Ihnsa vanatüdruku näljasurm
*Vanatüdruk saab soldati abiga taevasse
8. KOSJAD, MEHELEMINEK
- Üldist kosjadest:
*Poeg isaga räägivad poja naitumisest teine teises vankris istudes
*Kolmed kosjad korraga (peretütar ja kaks tüdrukut)
*"Võta naine ära: ega ta leiba söö!"
- Vanemate agarus tütre mehelepanekul:
Vaeslapse riided takutortidest tehtud (AT 1451)
Tütrel erk uni
- Tüdruku agarus meheleminekul:
"Tupele, tupele, noored mehed!"
Tüdruk pääseb kavalusega "tõmbajate" käest
Tüdruk varjab oma kurjust
Peigmees laidab tüdruku lõnga
"Miks harakas hännata?"
Peigmees hülgab pruudi tühja asja pärast (AT 1459*)
- Tüdruku halvad omadused:
Vaenelaps kositakse töö juurest
Tüdruk kiidab oma isa prahist maad
Pudikeelega tütred (AT 1457)
Kositav tüdruk halva nägemisega (AT 1456)
Tüdruk niisutab kusega ahjuluuda
Tüdruk küsib emalt särki
Tüdruk nutab võimaliku õnnetuse pärast
Tüdruk peab pool suud kinni (AT 1486*=Aa 1450?)
Tüdruk kaabib kõhtu
- Kosilase rumalus, äpardused. Kosilast petetakse:
Poiss ei taha kosida võõrast inimest
Püksata kosilane
Peigmehe omadusi liialdatakse (AT 1688=Aa 1688*)
Rumal poiss kosilaseks (+
"Viska tüdrukutele silma peale!" +
Sööb kanamuna tervelt, herne lõikab pooleks) (AT 1685)
*Pruut kerjusena peigmehe rikkust kontrollimas
- Kosilase kavalus:
Poiss tuleb tüdrukuna pruuti uurima
Isamees kõneleb mõistu pruudist
Võti laisa tüdruku kooonlas (AT 1453)
Tüdruk virk Piiblit lugema
Leivatainas tüdrukul küünte all (AT 1453**=Aa 1453*)
Äi kerjusena pruuti vaatamas (AT 1455)
Tisler kosjas
Sepp ja rätsep pruudi pärast võistlemas (AT 1631*)
Peigmees saab võidu kurjast pruudist (Aa 901)
Kosilane paneb laisa hobuse jooksma (AT 1576*)
Peigmees manitseb tüdrukut puu otsast (Aa 1380**)
Kosilane sõidab tüdrukut ümber maja
9. KIHLUS, LAULATUS:
Vaesele paarile pikk palve
Pruut ja peigmees lonkavad
10. PULMAD:
*Enesenäljutamine enne pulmaminekut
Tütar küsib emalt, kuidas mehega magada
Ema õpetab säärgiõmblemist
*Kuidas pükste aaderlappe ajada?
*Keetmisõpetus (kapsad-kaalid -- oad/herned)
Pruut peeretab pulmalauas
Pruut vabanab lauluga oma äpardust
Suurejooneline pulm
Naerab esimest pulmaööd
*Pruutpaar abielukotis
11. ÄMM JA MINIA:
*Ämm kiidab väimeest:olevat "suur mees"
*Ämm pakub surmale enda asemel poega ja miniat
Ämm paneb pudikeelse minia kõnelema
*"Tukiving, see mu hing..."
"Kas ämm tahab süüa?"
Minia kastab leiba, kuni ahjuots märg (AT 1445*)
Laisk minia saab peksa (AT 1370)
*"Kus on kulpi, kuri ämma?"
12. KODUVÄI
13. ABIELU
1. Üldist abielust:
Mees ja naine süüdistavad Aadamat ja Eevat (AT? 1416)
*Perenaine ei ole pere naine
2. Õnnelik abielu 3. *Majanduslikult jõukas abielu 4. *Majanduslikult kehv abielu
5. Laisk mees:
Mees ja naine vahetavad tööd (AT 1408)
Mees tugevam "tõmbama"
Naine peaks olema kalender
6. Rumal mees:
Mees joob naise eest rohtu
Mees hüüab laadal naist
Mees ei tunne iseennast (AT 1406=Aa 1409*)
Mees vahetab kahjuga kaupa
7. Kuri mees:
*Naine veab meest kelguga
8. Tuhvlialune mees:
*Mees ähvardab sängi alt kurja teha
"Naera naiste nalja, nii et silmad märjad!"
"Mehel on mehe süda!" (AT 1366*)
"Kes on majas peremees?"
Ei tohiks oma surmast naisele rääkida
Mees võtab kukelt õpetust
9. Joodik mees:
Naine peab koerana haukuma
10. Jonnakas naine:
Ujub uppunult vastuvett (AT 1365A)
Heina niidetavat kääridega (AT 1365B)
Vaidlus lindude pärast
Naisele tuleb "värsket õhku" katkisest laternaklaasist
11. Kuri naine
12. *Lobiseja, tühjajuturääkija naine:
Nokasõda (AT 1381)
13. *Ahne naine
14. *Edev naine
15. Laisk naine. *Räpakas naine:
*Jääb leiba tehes magama
Tööle laisk, pulmaminekuks virk
Ei taha vihmaga vett tuua
Naine soovib palju pühapäevi
"Jõululaupäev pikk päev!"
"Oleks põld põrandaks!"
Kassi pekstakse naise asemel (AT 1370)
*Naine saab leivategemisest puhtad käed
Naine laisk ketrama (AT 1405)
Hoidja näpistab last
Naine laisk rukist lõikama (Aa 1383?)
16. Rumal naine:
"Tulin teilt tõrukest paluma"
"Pisut panin, palju sain"
Naine müüb lehma "turule" (AT 1382)
Mees otsib oma naisest rumalamat (AT 1384)
Üks lehm jääb käsirahaks (AT 1385)
Lehmaliha kapsastele rammuks (AT 1386)
Naine kuivatab jahudega märga põrandat (AT 1387)
Naine ajab kivi otsas veeloiku laiali
Naine müüb mehe rahapoti
Lopi ja Lapi (Kolm soovi)
Naine ootab uut särki
Naine vahetab hobuse kotitäie kontide vastu (Aa 2007*)
*Naine vaatab hundi ja lamba "võitlust"
17. *Naise mitmesugused halvad harjumused
18. Abielutülid:
Leppimine saol magades
Naine tahab meest surmata või ja pudruga (AT 1380)
19. Suguelu:
Varastatud jalgratas [Suur hulk tüüpe kartoteeki liitmata]
20. *Abielurikkumine. Armuke:
"Tuu-tuu, tuula-luula"
21. *Mitmenaisepidamine 22. *Teistkordselt abiellumine
23. Abikaasa surm. Lesk:
"Kui jääb haigeks, siis ka sureb"
"Pole seda enne teinud, et enda üles pooks!"
14. LESK:
Lesk nutab järgmise abikaasa pärast
Lesknaise toorus surnud mehe vastu (Aa 1352*~ AT 1510?)
Laps sünnib lesepõlves
15. HAIGUSED JA KEHALISED VEAD
1. Üldist:
Arstimine põrunud siku verega
2. *Inetu
3. Paks:
Õnnetus, kui paks lõhkeb
4. Suur nina
5. *Küürakas
6. Kokutaja:
*"Po-po-pole tarvis!"
Müüja ja ostja kokutavad
7. Pudikeelne
8. Pime:
Küüraka ja ühesilmse kõnelus (AT 1620*)
9. Halb kuulmine:
Kurtide kahekõne (AT 1698=Aa 2008*)
10. *Jalutu. Lonkur:
*Puujalg teeb mehele valu
16. VANADUS:
"Vanal tilk nina otsas!"
17. SURM
1. Üldist:
*Kajalt küsitakse: "Kas elame või sureme?"
*Surija viimne soov; miks surra ei taheta
Eit peab öökulli surmaks
"Kui sureb, siis sureb!"
Sureb, kui kolm korda aevastab
Surnul raiutakse jalad maha (AT 1699*)
Surnut peetakse kaua kodus
Surnu kaob kirstust
2. Enesetapmine:
Poomisel seob köie ümber kere
Poomisel võib surma saada
18. SUGULASED, PÄRIJAD
![[ S I S U ]](../inste/icons/bake.gif)
B. TALUTÖÖ JA -MAJANDUS
1. TÖÖKUS JA LAISKUS:
Loodud laisk ja isehakanud laisk
Kes kolmest kõige laisem? (AT 1950)
2. RIKKUS JA VAESUS:
"Oleks vilja, läheks veskile!"
*"Kes vaese juttu usub!"
3. IHNUS:
Laidab oma varandust
4. PEREMEES JA SULANE
1. Üldist
2. Halb peremees:
Peremehe lohutus: pühapäev lähedal
"Küll jõulu ajal puhkate!"
Magades jalg teise jala peal (AT 1568A*)
3. Laisk sulane:
"Parem kuue soojus kui töö soojus"
Sulasel laiskusetõbi, peremehel peksutõbi (AT 1572*)
Sulane tahab magamast tõustes kohmitseda
4. Rumal sulane. Sulast tüssatakse:
Kasukas heinakuhja sees
5. Kaval sulane. Sulane petab peremeest:
*Niidetud hein "nõiutakse" tagasi kasvama (AT 1736)
Sulane haugub koerana
"Kas kitse ära lüpsid?"
Äkkega kirikusse
Saad tehakse kännu otsa
Haab sahiseb, peetakse vihmaks
5. TEENIJAID TOIDETAKSE HALVASTI:
Perel mitu toitu laual
Sulane saab peremeheks, nälgib endiselt
"Kas ühe või kahe käe leivaviiluk?"
Moe pärast süüa, moe pärast niita (AT 1560)
Sulane sööb korraga hommikust, lõunat ja õhtust (AT 1561)
Kali teeb leivatee lahti (AT 1567A=Aa 1566*)
Kaev sulase kaljaastjaks
Sulane saab söögiks koorukesi (AT 1567B=Aa 1567*)
Sööja pöörab kausi ringi (AT 1568*)
"Tee söögile silda alla!"
"Kui on pühad, siis olgu õieti!"
Sööjad otsivad supist uba
Pükstega supipaksu püüdmine
"Igaüks hoidku oma!"
Kolmas silk lahutab kahe tüli
Peremees jääb võisilmast ilma
Sulane teeb nälgimisega kiustet
6. PERENAINE JA TEENIJATÜDRUK
1. Üldist teenijatüdrukust
2. Teenijatüdruku rumalus:
"Tean isegi, et kasukat pesta vaja!"
Herneid peab keetes "ehmatama"
7. KARJANE. TÖÖPOISS. ÕITSILINE:
Karjane kõneleb kuuse otsast
Karjaste jalad segamini (AT 1288)
"Kas hunt karjas käis?"
Teejuht ütleb: nüüd on üks verst vähem
"Kui palju vile maksis?"
Karjapoiss peksab silku
8. SAUNAMEES:
Saab kavalusega rikkalt süüa
"Sauna põlemine on lutikaile paras!"
9. VABADIK
10. ASUNIK
11. PÕLLUNDUS:
*Kust saada kartulipõllu jaoks soolvett?
12. HEINATEGU
1. Üldist:
"Mis sa tahad talvel lehmale ette anda?"
Kuuma ilma pärast jääb hein tegemata
"Paneme vikatid puu otsa!"
2. Kuhjategemine:
Muist saade riisutakse alt
Kuhi väike, ei leita üles
13. LOOMAPIDAMINE
1. Üldist:
Tahab hobust söömisest võõrutada
Hobuserautamisel tuleb ainult üks nael välja
"Päris hea, et lehm lõppes!"
*Koduloomadele antakse "ihunuhtlust"
*"Loomal ikka looma jõud!"
2. Mesindus:
Karu peetekse "metetoojaks"
Sitikat peetakse mesilaseks (AT 1317*)
Mee asemel süüakse tõrva
3. Talgud
4. Saun. Saunaskäimine:
*Saunaskäijad karvupidi jää küljes
14. TOITLUS
1. Üldist toidust:
Hobune kardab söömise lurinat
2. Kehv toit. Toidupuudus:
"Nälg lakkugu leent!"
Tuul viib aganaleivast hunniku ära
3. Halb kali:
Lapse pesuvesi kaljale jätkuks
4. Õlletegemine:
*Õlu võtnud jooja peast tormiks
Härra vihastab "kange" õlle joomisest
Õlu langeb ojasse
5. Must, jälk toit:
Sööja peab konna lihaks
Leivategemisest saab puhtad käed
"Mina mustust ei salli!"
Vorstitegemine elava sea abil
Solkimisega saab hea toidu endale
6. Hea toit:
Kes näeb ilusama unenäo?
Unenägu heast toidust
Kuninga toit jõululaupäeval
Nägi, kui teine sõi head toitu
Kukkumisel ununeb kördi nimetus
*Mee asemel süüakse tõrva, saapamääret vm.
7. Söömar. Liigsöömine:
Oleks viimase pidanud esimesena sööma
Söömar kurdab isupuudust
Kapatäis kaljapudi
Poiss ajab suppi suurest nõust välja
Talumees sööb palju kallist juustu
8. Külaline lauas:
Hea nuga võtab palju võid
"Söö külas ja helbi kodus!"
Talumees sööb palju kallist juustu
Külalisel oma lusikas kaasas
Sööja hobune tehakse lahti
Külaline lepib ka lihaga
"Omad poisid, noh!"
Külaline sööb "suuluisu" ära
Kurt arvab, et sööma kutsutakse (Aa 1570*)
Ei hoiata teisi tulise supi eest
9. Kodupoolis
15. TALUMEES LINNAS:
"Mis Riia linn maksab?"
"Juba linnatornid paistavad!"
Linnas olevat kört kallis
"Mis talumees maksab?"
"Ühele palju, kahele vähe!"
"Millega kauplete?"--"Lollidega"
Talumees loendab linnas linde
Maamehed teotavad keisri mälestussammast
16. LINLANE MAAL
![[ S I S U ]](../inste/icons/bake.gif)
C. MÕIS
1. PÄRISORJUS JA SELLE KAOTAMINE:
*"Ära löö, kuid sõima tublisti!"
2. TALUPOEG MÕISAS:
*Mõisnik ja talupoeg mõlemad kokutavad
*Talupoeg peab advokaati ahviks
*Vähid olevat "kirjas"
3. MÕISATEENRID JA AMETMEHED
1. Teomees. Moonakas:
Talumees sõimab mõisnikku mittekuuldavalt (Aa 2004*)
Otsitav asi enda käes
Teomehel ähvardatakse päev maha võtta
*"Kurat võtku!"
2. Mõisakarjane:
Karjane, kes ei valeta
3. Mõisakutsar:
"Oi põlvekest!"
Kutsar võrdleb saksu sõnnikuga
Heinad hobustel aisa otsas (AT 1576*)
"Valetamise nõud jäid koju" (Aa 1528*)
4. Mõisakärner
5. Rehepapp:
Teolised söövad raipeliha
Hammas luuks ja keel lihaks!
Varastatud viljakoorem langeb kraavi (AT 1564*)
Rehepapp toob mõisaviljale lisa (AT 1564**=Aa 1565*)
Viljavaras teeskleb joobnut
*"Ma olen härra!" (AT 1571*)
*"Toidab see, kes üleval!" (AT 1355C)
6. Aidamees:
Kaera moodi kiri
7. Kubjas:
*Kubjas jääb kirikus tukkuma
"Ma mõtlesin seda ammugi!"
8. Opman, valitseja
9. Põllumajanduspraktikant
10. Mõisakokk:
Koovitaja asemel vares praeks
Lehmasitast toit
Hõõrub toiduainet palja tagumikuga
Mõisnik kiidab nahkpükstest praadi
Nahkkinnastest praad
"See ongi teine hani!"
11. Toapoiss:
"Nii meie härra teeb alati!"
Toapoissi alandatakse ametis
Kohvi keedetakse sukasääres (AT 1458*)
*Toapoiss "arstib" härra roojase sõrme (AT 1698A*=Aa 1698*)
12. Toatüdruk:
"Kelle kord panni lakkuda?"
Tüdruk räägib "läbi lillede"
13. Toakoer
14. Toitlus mõisas. Teenijaid toidetakse halvasti:
*Püütakse supisse eksinud uba
4. MÕISNIK
1. Mõisniku uhkus ja auahnus:
Mõisnik portselanist, talupoeg savist
Mõisnik ei taha odavat kaupa
Kõrged aunimed lepitavad mõisniku
Mõisaproua sööb marju nõelaga
2. Mõisniku ahnus ja ihnsus. Maksud:
Naine, kes ei söö
3. Mõisniku rikkus ja vaesus:
"Noad-kahvlid on pesus!"
4. Mõisniku kurjus. Karistused:
Kuidas peksul peenemalt karjuda
*Teeseldav peksmine (hoobid, kisa)
"Kingitud hobusele ei tohi suhu vaadata"
Abipaluja ajab härra meele haledaks
"Kahju, et pühapäev loodud ja härrad peavad surema!"
"Härg härja asemele!" (AT 1734*)
"Müts maha
"Tee lahti!"
Kust mees pärit?
Ähvardab teisele teed anda
5. Mõisniku liiderlikkus. Suguelu:
*Meelitamine või märguanne sea kaelakellaga
Tüdruk määrib enda sõnnikuga
*Muud võtted mõisniku lähenemiskatsete peletamiseks
*"Kas kukk võib Jeruusalemma tulla?"
Esimese öö õigus
6. Mõisniku mitmesugused veidrused
7. Mõisniku rumalus. Mõisnikku tüssatakse:
"Toidab see, kes üleval"
*Rannamees tuleb "ülevalt": härrad ka põrgus härrad
"Paremad läksid paremate juurde"
Väetamine rikub vilja
Mees haudub munadest kanad välja (Aa 1750?)
Koer koolis õppimas
"Ma olen härra!" (Aa 1571*)
*Koeralaip voodisse (AT 1573*)
Mõisnik raiub määritud sõrme maha (Aa 1698*)
*Siga kirikus (AT 1838)
*"Pole aega valetada!" (AT 1920 B)
"Kas olete sihukest näinud?" (Aa 1138)
*Härra kotis vette (Aa 1535)
8. Halb keeleoskus
9. Isikud:
Saare "hull krahv":
Laseb meest läbi tõrvatünni ronida
Karistab meest, kes sööb liha võiga
[Varia-materjaliga on esindatud veel nimerubriigid:
*Kolovere hull krahv
Pidula Tuntsermann
Rannamõisa kindral
Karula Elmist
Puurmanni Manteuffel
Nursi Kulla
Tikkov
Barclay de Tolly
*Krahv Sievers (Märjamaa)]
10. Mõisaproua ja mõisapreili:
Mõisaproua ei tea näljast (Aa 1446*)
"Ma tulen taevast ülevalt" (Aa 1540)
![[ S I S U ]](../inste/icons/bake.gif)
D. USK, KIRIK
1. USK JA USUÕPETUS
1. Piiblilugemine, piiblitundmine
2. Lasteloetamine:
"Kes olid Noa sugulased?"
3. Leeriõpetus:
"Kes on maailma loonud?"
Jumala tallest saab lammas
"Mitu pulka on äkkepakus?" "
Mitu käsku sa tead?" "
Kes on inimese kõige kurjem vaenalane?" "
Kelle peale sa loodad?"
Jumala ja kuradi vägevus
"Mitu peatükki sul on?" "
Mitu peaspidamist sul on?"
4. Palved, tõotused:
"Issand, ära ole nõnda äkiline!"
Tõotus hädas
5. Elu pärast surma. *Põrgu ja taevas:
*Taevaväravas: sisselaskmine perekonnaseisu järgi
*Jumal mõtlevat, miks pastorid ei saa taevasse
2. KIRIK. KIRIKUSKÄIMINE
1. Üldist 2. Naised lobisevad kirikus
3. Laulmine kirikus:
"Kore heina peal, kurat seina peal!"
Lauluraamat tagurpidi käes
3. *KIRIKLIKUD PÜHAD JA TÄHTPÄEVAD
4. KIRIKLIKUD TALITUSED
1. Üldist
2. Armulaud, piht:
Oblaadi asemel tamkanupp
5. KIRIKLIKUD AMETMEHED
1. Vöörmünder
2. Köster:
*"Jeesus, anna see poiss minule!"
*Hobuse ja iseenda ergutamine tärpentiniga
3. Laulumees
4. Orelitallaja
5. Kellalööja:
Kellamees kurdab, et vähe surnuid
6. Hauakaevaja
6. PASTOR
1. Üldist
2. Halb keeleoskus:
Kõva sõna: kurat võtku!
Surnu näeb oma "tagumist otsa"
3. Pastor manitseb rahvast:
"Pööra lööjale teine kõrv vastu!"
*Vesi naisel suus "tülirohuks"
*Kogudus sohilaste poolest "jännist väljas"
4. Pastor jutlustab:
Pole vaja jutlustada, rahvas teab isegi (AT 1826=Aa 1826*)
Peab sama jutluse kui võistleja
Jutlustab tühjalt lehelt
Koer sööb jutluse ära
"Kari viljas!"
"Tuli lahti!"
Pool kirikut naerab, pool nutab (AT 1828*)
"Mis ütles Paulus?" (AT 1833A=Aa 1833)
"Tema tahtis alati saada"
"Kui kõik puud ühte panna"
"Laske isa ja ema maha!"
Lööb jutlustades kätt vastu kantslit (AT 1785 B)
Herilased kantslis pastori kallal (Aa 1785 C)
Kantsel läbi saetud (AT 1825 C)
Pastor laseb tuvi pühavaimuna lennata (AT 1837)
*"Nüüd paistab meile kauniste..."
Jutluste paroodiad
5. Pastori ahnus, kitsidus. Maksud:
"Laulu number 1 rubla 25 kopikat"
Pastor ja köster varastavad mõisniku härja (AT 1790)
Nõus matma, kui hästi makstakse
"Kelle see rahakott...?"
Kuidas vorstimaks kadus (AT 1741*)
"Tagasiandmist ei ole!"
Rikas saab ilma järjekorrata
Jumal annab kümnekordselt tagasi (AT 1735)
Pastorile antakse lumest kümnist
"Kas pastor Kaana pulma läheb?"
"Kas hall täkk alles on?"
Jumal saadab pastorile ja köstrile osa (Aa 1829*)
Pastor ja köster laulavad vargusest (AT 1831)
Pükse peetakse papi rahakotiks
Pastor andestab patud, saab tasuks kala
Naine, kes ei söö
"Üürikese aja pärast näete mind" (AT 1827*)
Joodik pastor petab piiskoppi (Aa 1846*)
6. Pastor mängib kaarte:
"Pott on trump!"
7. Pastori liiderlikkus:
Kirikus koht, kus midagi ei kuule (AT 1777A*)
"Mis on patu palk?"
Laps paljastab pastori liiderlikkuse
Pastor rumalam kui valge hobune (AT 1621*)
Papp kuradina kastis (AT 1725)
Kolm kirikutegelast ilusa naise juures (AT 1730)
8. Pastor varastab:
Õpetaja ja köster räägivad jumalateenistuse ajal vargusest (AT 1831)
Doktor Allwissend (AT 1641)
9. Pastori rumalus ja äpardused:
*Sulane söögu kolm sööki korraga (Aa 1561)
*Jook teeb leivatee lahti (AT 1567A=Aa 1566*)
Niitjad "nõiuvad" heina uuesti kasvama (AT 1736)
Pastorit viiakse kotis taevasse (AT 1737)
Küünlad vähkidel seljas (AT 1740=Aa 1740*)
*Pastor ja vasikas (AT 1739)
Siga kirikus (AT 1838)
Pastor lehma saba otsas (AT 1849*)
Näljane pastor jahil (AT 1775)