Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 19, 534 (1) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk seisnud nurgas. Mustlane kusnud vastu vakka. Ta munad paistetand sellest üles.

ERA II 19, 534/5 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Juuru Ingliste vallas Palukülas on hiiemägi. Seal on pikk ja mitu sülda sügav auk. Auk on pealt laiem, alt terav nagu oleks maja tagurpidi keeratud. Seda hüütakse Tõnni auguks. Tõnnivakad olnud seal augus. Sügisel, kui tapeti lambaid või sigu, siis viidi ikka Tõnni auku Tõnnidele värsket. Kord sulane söönd toidukausid tühjaks, sittund ja kusnud kaussidesse. Kaks Tõnni tulnud sööma, hakand isekeskis vaidlema. Üks öelnud: "Pupp," teine vastand: "Ei, äkk!" Terve Paluküla viis Tõnnidele värsket.

ERA II 19, 535/6 (3) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakk seisis laudil. Perenaine viis alati toidust esimesed täied Tõnnile.

ERA II 19, 536 (4) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnnivakas oli ka loom. Lelles ja Kärus kingitakse pulmalauas pojale või tütrele tõnnivakk. Tõnn on varavedaja, toob peremehele rikkust.

ERA II 19, 537 (1) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk. Vana halli habemega taat käind kepp käes mööda peresid. See oli katk. Kes magas, sellele ta torkas kepiga külge ja see suri. Kes oli üleval, seda ta ei puutund ja see pääsis eluga.

ERA II 19, 538 (2) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk käind vanamehe näol ringi, teind katku. Riputand midagi maha ja inimesed aina surnud.

ERA II 19, 547 (1) < Juuru khk., Kaiu v., Toomja k., Matsi t. - Rudolf Põldmäe < Mari Kütsen, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari ehk rodi. Kui nari on käes, siis tõsta niisugust väravat, mis karjub, siis nari paraneb. Või tõsta selle aida nurka, mis on 3 korda laotud. Teine küsigu kõrvalt: "Mis sa tõstad?" Vasta: "Tõstan nari." (partitiiv)

ERA II 19, 548 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Ärismäe k., Tõnu t. - Rudolf Põldmäe < Mats Ülistom, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari ehk rodi. Kes karuliha oli söönd, see pidi närima nari, siis see paranes. Mu ema oli söönd karuliha. Tema näris nari. Teine küsis kõrvalt: "Mis sa närid?" Ta vastas: "Närin nari." Kolm korda küsiti ja vastati.

ERA II 19, 548 (4) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari ehk rodi arstitakse: 1.Seotakse niinega kinni. 2.Pigistatakse haige käsi puu vahele, mis kasvades krigiseb. 3.Ema esimene poeg närib nari. Küsitakse: "Mis sa närid?" - "Närin nari," ta vastab.

ERA II 19, 549 (6) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari. Esimene poeglaps närib nari. Küsitakse: "Mis sa närid?" - Ta vastab: "Närin nari."

ERA II 19, 557 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas Maarja Pedaja 1998, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulispas´s ehk tuulekeere. Kui tuulispas´s tuleb, näita talle paljast perset, siis ta ei tee midagi paha. Kuimetsas üks eit kaarutand heinu. Tuulispas´s tulnud. Eit tõmmand seelikusabad üles ja näidand perset, et siis ei saa heinu kätte. Tuulispass aga tõstnud eide kõige keeretesega (Kaarutatud heinte kogu, valmis kokkupanekuks) õhku. Visand viimaks eide maha, nii et ta olnud hulk aega hingetu.

ERA II 19, 562 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Klaan, 70 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmamus ehk taeva vehklemine on talvel taevas. Lapimaale näidatakse sellega valgust.

ERA II 19, 562 (3) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 75 a. (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv
Virmalus on taeva vehklemine põhja-Lapimaal.

ERA II 19, 562/3 (4) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Juuru v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas USN 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Taevas vehkleb. Põhja poolt taevas on valge nagu koidu ajal. Lapimaale näidatakse valgust.

ERA II 19, 563 (6) < Juuru khk., Juuru v., Härgla-Mõisaküla k., Mihkle t. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ausmees, 72 a. (1929) Sisestas Kristiina Niilus 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalad tähendavad sõda. Öeldakse ka pool-naljapärast: inimene sõidab saaniga tuulekiirusel seal virmalate sees.

ERA II 19, 570 (1) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuimetsa Tamsi külas on hiiekased. Need on sellepärast, et pikne ei teeks seal ümbruses kurja. Nende hiiekaskede ligidal asuvad õrteallikad. Trepid lähevad sealt alla sügavasse.

ERA II 19, 571 (3) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mahtras on kaks hiiemetsa. Üks on mõisa maal, teine valla piirides. Esimeses kasvavad sanglepad, teisel muidu väiksed kadakad ja kase-sakid.

ERA II 19, 573 (3) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v., Mahtra k. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mahtras on kaks hiiemetsa. Üks on mõisa maal, teine valla piirides. Esimeses kasvavad sanglepad, teisel muidu väiksed kadakad ja kasesakid.

ERA II 19, 578 (1) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tallinna järv tulnud praegusse kohta. Seal olnud enne põld. Mees künnud põllul sahaga. Korraga karjutud: "Hoia eest, järv tuleb!" Mees pole kuulnud, jäänd järve alla. Nüüdki pidi olema veel järve põhjas sahk näha.

ERA II 19, 578 (2) < Juuru khk., Kuimetsa v., Kuimetsa k., Kira t. < Juuru khk., Kaiu v. - Rudolf Põldmäe < Mari Klandorf, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui Tallinna järve kivi jääre peale soab, siis järv uputab linna ää. Üks visand selle kivi Toombelt sinna.

ERA II 19, 583 (9) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti Ülemiste järve ei ole olnud. Järve asemel olnud Mõigu mõisa väli. Kord teomehed läind õhtale, jätnud sahad ja äkked ööseks väljale. Öösel järv tulnud sinna ja matnud kõik tööristad enda alla.

ERA II 19, 586/7 (14) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. - Rudolf Põldmäe < Ants Pärn, 76 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sulane läind metsa puid raiuma. Kask hakand paluma: "Ää mind raiu, ma annan mahla!" Sulane läind lepa juure, löönd kirvega tüvele täkke. Lepp hakand verd välja ajama, läind üleni punaseks. Sulane pole leppagi raiund, läind haava juure. Haav hakand kohe hirmu pärast värisema, sulane pole raatsind tedagi raiuda. Õhtu jõudnud kätte, sulase leivakott tühjaks söödud, kuid raiutud pole üht puudki. Perenaise süda saand täis, kuuldes sulase halemeelsust. Läind teisel hommikul ise metsa, täkkind kirvega kõik puud ära, et "Mis te ometi karjute!" Mõni küll värisend ja teine jooksnud verest hoopis tühjaks, kuid perenaine pole hoolind sellest midagi.

ERA II 19, 597 (2) < Juuru khk., Juuru v., Helde k., Sepa t. < Rapla khk., Valtu m. - Rudolf Põldmäe < mees, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Kaiu valla tüdrukud./Sa ja ma ja Sanga Leenu, Kolgu Kai ja Kelgu Liisu on kõige toredamad tüdrukud terves Kaiu vallas.

ERA II 19, 598/9 (3) < Juuru khk., Juuru v., Härgla as. (Kalda k.), Kalda t. < Juuru khk., Mahtra v. - Rudolf Põldmäe < Toomas Ebarik, 77 a. (1929) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Härküla jões ennemalt oli palju vähke. Mõis nõudis, et iga vaim (jalainimene) peab öösel püüdma mõisale 100 vähki. Üks saarlane-kraavikaevaja nõudis toobi viina, et "Küll ma teilt selle orjuse kaotan." Võtnud ühe vähi kinni, sidund sellele vitsakimbu selga ja lasknud jõkke tagasi. Vähk läind vitsakimbuga Pirgu tammini. Sellest ajast vähid kadusid Härküla jõest. Pirga tammist ülevalpool on neid küll, kuid siin ei ole ühtegi. Vaimud said nõnda vaevast lahti.

ERA II 19, 600 (1) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põleb. Olen kaks korda näind unes rahaauku, kust kästakse raha ära tuua. Kord näidati unes: "Mine Allika juure, sealt leiad rattarummu, mis on raha täis. Must koer on seal juures valvamas, kuid see ei tee sulle midagi kurja. Mine üksi ja ööaegu!" Ma ei julend minna.

ERA II 19, 600/1 (2) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks vanaeit olnud suremas. Teised aina oodand eide lõppu, sest tal olnud palju raha, tahetud see aga ruttu kätte saada. Eit tulnud salaja sängist välja ja matnud raha leede tõotusega: "Kelle käega pandud, sellega võtta." Läind sängi tagasi ja surnud. Keegi jälle näind pealt eide rahamatmist. Ta võtnud surnu sängist ja kraapind selle käega raha leest välja.

ERA II 19, 601/2 (3) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks eit matnud oma raha enne surma leede. Minia valvand teda ja näind, kui eit paneb raha leede, lööb perssega 3 korda vastu lee äärt ja ütleb: "Kelle käsi paneb, selle käsi võtab!" Kui eit surnud, siis minia tõstnud laiba sängist välja, löönd selle tagumiku 3 korda vastu leed ja kraapind eide käega raha tuhast välja.

ERA II 19, 602 (4) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. < Juuru khk., Ingliste v. - Rudolf Põldmäe < Juhan Klaan, 75 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk põlend. Keegi pole julend juure minna. Üks mees läind viimaks. Teda kästud rahaaugu juurest: "Too kolm venda siia, andku nad meile oma verd, siis me anname raha!" Mees mõelnud järele, viind viimaks sinna 3 kukke ühest pesakonnast. Tapnud kuked rahaaugu ääres ja annud verd. Üks isand pugend siis rahaaugust välja ja toond mehele külimituga raha. Mees viind raha koju, kuid need muutund haavalehtedeks.

ERA II 19, 605/6 (3) < Juuru khk., Juuru v., Atla k., Savi t. < Juuru khk., Kuimetsa m. - Rudolf Põldmäe < Ann Martinov, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sügeliste vastu on: sega kollast väävlit, magedat võid ja sasabarilla pulbrit segamini ja võia selle seguga haigeid kohti. Kollast väävlit võta ka sisse.

ERA II 20, 80 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijas. Kui satud halija jälgedele, siis eksid ära.

ERA II 20, 80 (2) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks Üksnurme mees näind, kui valge elukas nagu heinasaad läind üle tee. See olnud metshalijas.

ERA II 20, 80/1 (4) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mees hakand mõisa juurest koju minema. Teel ta aina eksind, igal pool olnud suur mets ees. Mees keerand mütsi pahempidi, pannud sedasi pähe, kuid see pole ka aidand. Ta oma koer tulnud viimaks vastu, see viind ta koju. Ta oli sattund metshalija jälgedele, need eksitasid ta teelt.

ERA II 20, 81 (5) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijad karjund ööseti metsas, nii et kõik kohad olnud kisa täis.

ERA II 20, 81/2 (6) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijad. Saula mõisa juures üks naine olnud vaarmarju korjamas. Korraga talle tulnud hall vanamees vastu, hoidnud ise pussi peos. Eit hakand jooksma, kuid halijas olnud igal pool ees. Eit olnud terve öö ja päeva metsas, pole kuidagi välja saand.

ERA II 20, 82 (7) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kes metsas hõiskas, sellele halijas hüüdis vastu. Lapsed ei tohtind ilmaski metsas hõisata.

ERA II 20, 82/3 (8) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oru Saaremäel (Kose) mees otsind härgi. Hüüdnud metsa poole. Kaugel hüütud vastu. Mees hüüdnud uuesti. Teine hüüdnud vastu, kuid juba palju lähemal. Kolmanda korra järele võõras hääl hüüdnud juba mehe selja tagast koleda häälega, nii et maa põrund: "Tule seia, härjad siin!" Mees pistnud jooksu, et aga pääseks metshalija käest. Jätnud härjad metsa.

ERA II 20, 83 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk olnud alasti naisterahva näol kivi otsas ja pesnud end.

ERA II 20, 83 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Keila jões naisterahvas pesnud ennast, olnud ilusa valge ihuga ja suurte rindadega neiu.

ERA II 20, 84 (3) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mu ema näind näkki: ninarätik ujund mööda jõge. Kui keegi oleks läind võtma seda, siis võtja oleks kohe uppund. See oligi näkk.

ERA II 20, 84 (4) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Aadu Liibek, 82 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk istund Tohisoo kõrtsi juures jões kivi otsas ja pesnud ennast. Üks inimene uppund hiljem sinna kohta jõkke.

ERA II 20, 84 (5) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Veevaim ehk näkk. Mu leerivend uppus Saku jõkke. Üks päev enne seda nähtud seal kohal naist pesemas. Peseja olnud alasti, kaks nisa olnud teisel. See oli näkk.

ERA II 20, 85 (6) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli veevaim. Oru (Kose khk.) Otiveskil nähtud näkki noore tüdruku näol pesemas. Tal olnud seebikanikas peos, pikad juuksed lahti. Kui teda oli nähtud, siis selle järele ikka keegi uppund.

ERA II 20, 85 (7) < Hageri khk., Hageri v., Adila k. < Kose khk., Tuhala v., Oru k - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Oru Laastu perel olnud küün jõe kaldal. Näkk olnud kord selle küüni katusel püsti, olnud alasti, ainult kaabumüts peas. Karjunud seal: "Tund on tulnud, aga mees pole jõudnud!" Teisel päeval üks poiss läind jõkke ujuma ja uppund.

ERA II 20, 86 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt ehk susiilves. See on suur loom. Ta kisub looma tagast puruks, tal on suured küüned. Ronib puu otsa nagu kass.

ERA II 20, 86 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pahad inimesed panid teise hundiks käima.

ERA II 20, 86/7 (3) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kaks peremeest läind isekeskis riidu. Üks pannud teise hundiks, tahtis teisest lahti saada. Hunt läind metsa ühe mehe juure, omal silmad tilkund vett. Mees vaadand juba vikatit, kuid annud ometi hundile leiba soolveega. Hunt tõmmand leiva kõige noaga ja läind metsa. Saand jälle inimeseks, sest ta sai ju süüa ristiinimese leiba. Leiva-andja mees läind kord linna. Näind ühel kaupmehe letil oma nuga, mille hunt viis metsa. Kaupmees saand asjast aru, et see ta päästja - tema'p olnudki see hunt - ja tunnistand mehele loo üles: "Kui sa vaatasid vikatile, siis ma vaatasin su kõrile." Annud siis mehele hobusekoorma täie kraami.

ERA II 20, 88 (4) < Hageri khk., Kernu v., Kustja k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Mihkel Pauklin, 74 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Riiseperes üks vanaeit käind hundina lambaid murdmas. Lambrine saand asjast aru, läind nõu otsima. Keegi annudki hea nõu, ta teind selle järele. Hunt tulnud karja hulka. Lambrine öelnud: "Eit, eit, ää seda võta, see mu oma valge lammas!" Hunt jäänd seisma, ajand jalad laiali. Viimaks muutundki vanaeideks, müts olnud tagurpidi peas.

ERA II 20, 89/90 (6) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hunte on kaht seltsi: ühed on libahundid, need söövad loomi tagast otsast, teised on pärishundid, need söövad hunti kõrist. Kuid ka inimene käib hundiks.

ERA II 20, 90/1 (7) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mu ema rääkis. Kaks talu olnud ligistikku, mu ema eland teises talus. Ta käind lambus (lambakarjas). Igal pühapäeva hommikul hunt viind nende karjast ühe lamba ära. Ühel pühapäeval vend võtnud kibilukuga püssi kätte ja tulnud karja juure hunti valvama. Valvates talle kippund kangesti uni kallale, silmad tukastandki kinni. Korraga harakas hakand kädistama, vend ärgand selle peale üles. Näind: hunt läheb lambaga üle aia. Mees lasknud püssiga hundile järele. Läind vaatama - Kangru (naabritalu) eit aia taga sirakil. Mees kohkund sellest ja jooksnud koju. Kangru laps tulnud selle peale neile, et "andke mulle oma koera karvu. Me ema reies on kolm auku, ta suitsetab neid koera karvadega." Lambatall olnud Kangru õues, saadud sealt kätte. Kangru rahvas öelnud, et lammas jooksis metsast siia.

ERA II 20, 91/2 (8) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sulane ja peremees olnud metsas heinamaal. Igal hommikul olnud värsket liha süüa. Kord sulane näind, kui peremees jooksnud 3 kord ümber kadaka põõsa ja ise kõnelend: Kiuh, kauh, karvad selga, siuh, sauh, saba taha! Ja hunt olnudki valmis, putkand metsa. Sulane teind ka nii, muutund samuti hundiks. Tulnud koju, kuid pole saand enam inimeseks. Istund lao otsas, silmad tilkund vett. Peremees olnud juba kodus; metsas murdnud kirju koera ja toond selle koju. Kui ta sulast näind hundina, siis hakand tõrelema: "Mis sa, siga, minu järele tulid! Mine nüüd ja hõõru perset 3 korda vastu sealauda nurka!" Sulane teind nii ja saand jälle inimeseks.

ERA II 20, 93/4 (9) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Orul on Tõnuhansu pere all suur kivi. Üks naine käind hundiks. Tulnud ikka sinna kivi juure, käind 3 korda ümber kivi ja öelnud: Niuh, näuh, nina pähe, siuh, säuh, saba taha, krõpsti kõrvad külge! Selle peale hunt olnudki valmis. Naine olnud imetaja-ema. Ta võtnud hundinaha seljast, visand kivi otsa ja imetand last. Mehele see asi pole meeldind. Külatark õpetand teda: "Vii koorm hagu sinna, küta kivi soojaks!" Mees teind nõnda. Naine tulnud varsti metsast, visand hundinaha kivile ja hakand imetama. Korraga tunnud kärsahaisu. Nuusutand ja öelnud: "Poh, poh, porsu-hais, vanamoori kärsahais!" Lapsehoidja vastand: "Pole midagi, Tõnuhansul tapeti siga, nüüd kõrvetatakse karvu." Naine tõusnud üles, kuid nahk olnud kõrbend. Pole enam saand hundiks minna.

ERA II 20, 94/5 (10) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orul üks perenaine käind hundiks. Igal hommikul olnud värske liha laual. Rätsep olnud talus õmblemas, näind kord, kui hunt visand suure emalamba üle rõhumulgu reiale.

ERA II 20, 119 (11) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuhalat hüüti ennemalt nõia vallaks. Seal oli palju nõidu: Nuhjal, Vanakubjal, Koplemetsal, Hollandil ja veel mitmes peres. Nad saatsid rabandust teiste loomadele.

ERA II 20, 123 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k, Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on inimeste tehtud. Ta suretab järsku teise loomad. Rabanduse sõnad saadetakse tuulega, need tapavad.

ERA II 20, 123 (2) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühe mehe künnihärg surnud. Ta läind naabri juure, et "anna oma härg mulle kündma." Teine pole annud. Mees teind vihaga rabanduse, suretand teise härja ka, jäänd nõnda mõlemad ühe härjaga.

ERA II 20, 123 (3) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ka inimesele saadetakse rabandus.

ERA II 20, 124 (4) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ääsmal üks mees õpetand teisele rabanduse sõnu: "Eest väravast sisse, takka väravast välja, vana päitsu peale!" Neid lugedes tehtud rabandust.

ERA II 20, 124/5 (5) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Männiku t. < Keila khk., Saue v., Voore k. - Rudolf Põldmäe < Jaagup Puumees, 81 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks vanamees rääkis mulle. Tema olnud ühes võõras kõrtsis öömajal. Kaks meest magand ka seal toas põrandal õlgedel. Üks õpetand teisele nõidust, kuidas loomale saab rabandust teha. Tema kuulanud meeste juttu pealt, jäänd rabanduse sõnad meelde. Kord kevade aegu ta teind mõisas katust. Mõisa kari tulnud koju. Ta mõelnud, et katsun õige korraks, kas on mõju neil rabanduse sõnadel. Karja hulgas olnud ilus pruun puula (noor veis). Niipea kui ta lugend need sõnad, puula kukkund maha nagu püssist lastud, olnudki kohe surnud. Mees siis luband, et tema iialgi ei tee rabandust.

ERA II 20, 125 (6) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui issameiet loetud 3 korda tagurpidi, siis võidud äkildast ehk rabandust saata.

ERA II 20, 126 (7) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul käis mineval talvel äkildane peal. Panin ikka oma juure triivistikki, soola ja püssirohtu, siis rabanduse saatja ei pidand hakkama peale.

ERA II 20, 126 (8) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Minu vend arstis äkildast. See haigus tuleb järsku, lööb läbi. Inimene saadab äkildast. Tärgentiin on heaks rohuks äkildase vastu, mu vend arstis ikka sellega. Talle oli näidatud unes seda ja see oligi hea rohi.

ERA II 20, 126/7 (9) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane ei ole teise inimese viha, vaid vaev ühe kurja inimese sees. Ta ei saa muidu rahu, kui peab aga tegema äkildast.

ERA II 20, 127 (10) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Adilas üks eit saatnud äkildast. Kui vaev tulnud peale, siis ta olnud hirmsas hädas ja valus. Lasknud vahel kummuli maha ja teind äkildase maasse, kui ta ei tahtnud teisele inimesele kurja teha.

ERA II 20, 127 (11) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loomal äkildane lööb südamest augu läbi, siis ei aita enam ükski rohi, vaid loom sureb. Kui kuskilt mujalt on läbi löönd, siis võib veel paraneda.

ERA II 20, 127/8 (12) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul oli ka äkildane. Nagu puuris rinnus. Tärgendeen viimaks aitas.

ERA II 20, 128 (13) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühele mehele äkildane tuli söögi ajal peale. Mees oli hirmsas valus ja vaevas, nagu kurjast vaimust vaevatud või oleks põrgutules põlend.

ERA II 20, 128 (14) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane saadetakse loomadele ja inimestele põhjatuulega.

ERA II 20, 128 (15) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse-kivi harjavenelased müüsid. Sellega arstiti äkildast.

ERA II 20, 129 (16) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loom ajas enda järsku täis, jäi haigeks, siis oli äkildane.

ERA II 20, 129 (17) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kernu vallas üks eit teind rabandust. Kaks meest läind kõrtsist koju. Üks öelnud: "Näe, rabandus tuleb vastu!" Teine pole näind. - "Aga ma saadan rabanduse tagasi!" Saatnudki eide lehmale kallale. Eit tulnud meestele vastu. Mehed naernud: "Mis su rabandusest ka asja on, näe, oma lehm rabatud!"

ERA II 20, 129/30 (18) < Hageri khk., Kernu v., Kustja k., Uustalu t. - Rudolf Põldmäe < Mihkel Pauklin, 74 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad tegid äkilist. Teine inimene võis jälle arstida, kui ta ruttu abiks sai tulla.

ERA II 20, 130/1 (19) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandust inimesed teevad. Olime lammus. Korraga me vabadiku suur lammas tõusis püsti ja kukkus siis pikali. Oli rabatud. Seda me naaber tegi. Me hobune käis vahel tema maa peal. Ta tahtis hobusele rabandust saata, kuid tabas lammast. Ta ise pärast rääkis seda, ja seletas ka, kuidas tema õppind seda. Ta tulnud linnast. Teel kuulanud kui üks rääkind teisele, kuidas tema saatnud rabandust: "Panin veekappa 9 nisutera, lugesin sinna peale 9 korda vastuksi issameiet, siis saatsin minema. Läks ühe looma peale, loom suri kohe." Ta rääkis seda juttu enne suremist, tunnistas kõik oma patud üles.

ERA II 20, 131 (20) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Äkildane-haigus tuleb loomale lemse tuulest. Inimest ta ei taba. See tuul tuleb maa seest. Kui loom või puu satub sinna ette, siis kohe suretab või kuivatab selle asja.

ERA II 20, 131/2 (21) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Enne toodi rabanduse vastu rabanduse-kivi apteegist. Oli punane kivi. Ka meresüsi on rabanduse vastu. See on must.

ERA II 20, 132 (22) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui loomal on äkildane-haigus, siis talle antakse lendavat kulda sisse. Seda ostetakse apteegist, peetakse paberilehtede vahel.

ERA II 20, 132/3 (23) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Adilas oli kaks peret lähestikku - Sõeru ja Kirikudi-takkapere. Peremehed tegid vastakuti üksteisele rabandust. Siimu pere oli nende vahel, seal oldi alati hädas rabandusega, sest seda tuli ju kahelt poolt. Kord Siimu peremees teind katust. Rabandus tulnud tuulispassiga, kippund tema kallale. Suure vaevaga saand aga lahti.

ERA II 20, 133 (24) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sõeru vanamees öelnud mõnikord: "Aga täna on hea tuul, saada või 200 versta peale rabandust."

ERA II 20, 133/4 (25) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse sõnad. Kolm meest - Päsaotsa Pärtel, Sillaotsa Siim ja Raiküla Rein - läksid Munavere kõrtsu moona maksma. Üks tõi sihta-vihta, teine tõi mähka-müginat, kolmas tõi ennejaanipäevast lojuse asja, mis nii kõva kui kuuse korp. Need sõnad loeti aia toeteiva alla. Kui tuul pööras selle talu poole, kuhu taheti rabandust saata, siis kergitati pahema jala kannaga seda toeteivast, mille alla sõnad loetud ja saadeti tuulerabandus. (Kuulnud 7-aastase poisikesena 90-aastaselt eidelt Orul, Kose kihelkond.)

ERA II 20, 134 (26) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks naine rääkis mulle: "Rabanduse-saatmine on õpitud nõidust, millest inimene ei saa enam lahti."

ERA II 20, 134/5 (27) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mõisamees läind teistega seltsis mõisa karja linna ajama. Läind teel kõrtsi. Viina võttes mees õpetand ühele poisile rabanduse sõnad. Poiss tahtnud katsuda, kas sõnad hakkavad peale. Öelnud: "Rappa kirju härja pihta!" Kirju härg kukkund kohe maha ja olnudki valmis. Poiss olnud pärast hädas, pole saand rabanduse sõnadest lahti. Tulnud aina hirmu rabandust teha, pole saand vastu panna. Teind tuule sisse, siis läind inimesele või loomale külge.

ERA II 20, 135 (28) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse vastu on metsateed ehk rabanduserohud.

ERA II 20, 135 (29) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus ehk äkiline.

ERA II 20, 139 (6) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tuulispask oli väljahalijas. Kui tuulispask tuli, siis ikka vaim oli ta sees. Liikus suivilja külvamise ajal, korjas seemne ära. Oli sama seltsi vaim kui halijas. Kui tõmmati pastlepaela ristid katki, siis ta pillas oma saagi maha.

ERA II 20, 140 (1) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluse-haigus tuleb maast. On mõni paha maa koht, sealt hakkab see haigus.

ERA II 20, 140 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Moaalused tulevad moast. Moa kiht on sees.

ERA II 20, 140/1 (3) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksin kord heinamaal küüni taha, pesin seal loigust silmi. Nägu läks siniseks ja muhkusid täis, olid maa-alused küljes.

ERA II 20, 141 (4) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mõnes kohas nagu uur tiksub maa all. Need on maa-alused, kes seal täksivad või kehravad.

ERA II 20, 141/2 (5) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Meil rehetoas redeli taga maa-alused täksisid. Üks kaltsuaaja õpetas, et sinna peab ikka soola viskama. Me siis viskasime ikka soola sinna nurka, enne kui pesema läksime. Pesin kord oma last seal nurgas. Laps läks maa-aluseid täis. Suured plakid olid ihul, viimaks lõi silma. Sain ühelt eidelt varmalt rohtu. See eit elas Nissi kiriku juures ja oli kuulus tark. Ta ütles mulle rohtu andes: "Sa oled noor inimene, aga lähed nurka oma last pesema! On sul aru peas?! Pese keset põrandat. Seal nurgas on ju maa-alused." Ma pesin pärast ikka keset põrandat, ennast ja oma lapsi. Üks teine naine läks ka ennast sinna nurka pesema, sai samuti plaksu külge, oli üleni maa-aluseid täis.

ERA II 20, 142 (6) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluste vastu tarvitati keedetud maavitsa vett.

ERA II 20, 142 (7) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluse ussid pidid olema. Kui nende peale läksid, siis said maa-alused külge.

ERA II 20, 143 (8) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kivimaa-alused on väga kurjad, ei need taha ära kaduda.

ERA II 20, 143/4 (9) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tulid maas istumisest. Mõnes kohas oli kangesti roheline rohi. Kui laps juhtus istuma sinna, siis sai kohe maa-alused. Mu lapsele hakkasid nõnda külge. Kraapisime küll kulduuri küljest puru sinna maha ja riputasime soola sinna, kuid see kõik ei aidand. Viimaks mu mees käis 3 neljapäeva õhtut seal, kus 3 saksa rajad kokku jooksid, tõstis iga saksa maa pealt 3 mätast üles, kraapis hõbevalget alla, pani ka raha sinna ja rõhus mättad vanale kohale tagasi. Sellest laps sai terveks.

ERA II 20, 144 (10) < Hageri khk., Kernu v., Ruila k., Vanatoa t. < Keila khk., Saue v., Kopelmani k. - Rudolf Põldmäe < Anna Kruusman, 80 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Toas põrandal pestes hakkavad ka maa-alused külge. Siis määriti vistrikke soolaga ja visati sool sinna maha, kust nad hakkasid. See aitas.

ERA II 20, 144 (11) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks naine käis me toas vihtlemas, läks maa-aluseid täis. Lesed naised tegid sütevett, sellega pesti maa-aluste vistreid ja ka sügelesi.

ERA II 20, 145 (12) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Aadu Liibek, 82 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui istud sandi koha peal maas, siis saad sealt maa-alused. Ma olin noor mees. Metsas hagu raiudes lõin omale kirvega jalga. Tööd ei saand enam teha sel päeval, pikutasin samuti teiste juures. Korraga mu silmad läksid nagu pimedaks. Keha lõi maa-aluseid täis. Ma lõikasin maast kolmenurgelise tüki lahti, hõõrusin rublase hõberahaga maa-aluseid ja kraapisin siis raha küljest puru mätta alla. Panin siis mätta omale kohale tagasi. Maa-alused saidki kohe terveks.

ERA II 20, 146 (13) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast. Kui teadsid, kust nad hakkasid, siis võtsid hõbeasja, piirasid 9 korda vastupäeva ümber pea, sülitati 3 korda peale ja kraabiti sellelt puru maha.

ERA II 20, 146 (14) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui maa-alused on küljes, siis võta vanakuu neljapäeva õhtul soola ja leivaraasukesi, sega segamini, mine õue ja viska see segu üle õla kolm korda eha poole. Selle tegevuse ajal ei tohi tagasi vaadata.

ERA II 20, 146/7 (15) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Toa nurgas tiksub maa-alune. Kui lähed sinna kohta, iseäranis vihtlemise ajal, siis maa-alused hakkavad külge. Suurt ohotamist (ohotama või ka ohverdama tähendab abi otsima, rohitsema, arstima - R. P.) on tarvis, enne kui neist lahti saad.

ERA II 20, 147 (16) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-aluseid arstiti veel nõnda: võeti kärnas kivi, tehti tuliseks, valati vett peale ja lasti sealt auru ihule.

ERA II 20, 147 (17) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkasid maast. Maha istudes pidid sülitama 3 korda ja ütlema: "Muld, ää tee mullale kurja!" Siis võisid julgesti istuda, maa-alused ei hakand külge.

ERA II 20, 148 (17a) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kehrasid maa all. Kui nende otsa istusid, siis said maa-alused külge.

ERA II 20, 148 (18) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maas istumisest või pesemisest. Vaotati hõberahaga.

ERA II 20, 148 (19) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Lepasauna t. < Hageri khk., Sutlema k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Ülenõmm, 75 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Seinas maa-alused tiksuvad. Neile antud vanasti körti süüa. Visatud või valatud kört sinna seina ääre.

ERA II 20, 148 (20) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Rätsepa s. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Piikman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mul olid moaalused. Laupäeva õhtul pesime toas, ma läksin pärast õue loputama, sealt hakkasidki külge. See on üks kihiline asi. Pesin süteveega.

ERA II 20, 149 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Juula Laaban, 73 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutati: "Näkk tõmbab te vee alla! Ton´t tuleb!"

ERA II 20, 156 (2) < Hageri khk., Kernu v., Ruila vanadekodu < Keila khk., Saue v., Ääsma k. - Rudolf Põldmäe < Mari Tammerit, 72 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nar´r lööb liikmete sisse, ragiseb. Tuleb ruukilõikuse ja mõnest muust raskest tööst. Esimene poeg närigu narri. Teine küsigu kõrvalt: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Närin narri."

ERA II 20, 157 (4) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nari (gen. nari) lööb kätte. Seotakse vaskahelatega kinni, siis paraneb. Tõstetakse teise pere köögi nurka. Teine inimene küsib kõrvalt: "Mis sa tõstad?" Tõstja vastab: "Ma tõstan nari." Kolm korda tehakse nii. Kui ei taheta just midagi tõsta, siis võib ka muidu küsida.

ERA II 20, 165 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katkuhaiguse toob üks vanamees valge hobusega. Kui tuppa tulles ütleb: "Tere õhtust!" siis kõik surevad. Kui ütleb: "Tere hommikut!" siis ei sure keegi.

ERA II 20, 165 (2) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Katk olnud kord tubakakott, kord võipütt. Kes sirutas käe teda võtma, see suri kohe. Mõnikord katk ilmund vana naise näol.

ERA II 20, 168 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Sügisel oli viimane joot Tõnni pidu. Kui välised tööd olid korras, siis rahvas aeti mõisa sööma ja jooma. Rahvas ise hüüdis seda Tõnni piduks.

ERA II 20, 168/9 (2) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabivere maal Väikses külas on hiiekivi. Perenaised viind kivi ääre Tõnnile pudru ja piima. Üks sulane näind seda, söönd pudru ja piima ära, sittund ja kusnud asemele. Tõnnid tulnud sööma, vaielnud kausside kallal: "Pupp-äkk, minnu-pis´s!" Kratt ja Tõnn, need on ühed.

ERA II 20, 169 (3) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnisepäeval käidi külas ringi. Igal pool anti süüa ja juua. Tänada selle eest ei tohtind. Söömist lõpetades pidi ütlema: "Kurat võtaks Tõnni ja ta anni!"

ERA II 20, 179/80 (3) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Orul oli hiis, sanglepa mets. See oli tümal maal. Sinna viidi toitu. Pärastpoole põõsad raiuti maha, siis öeldi, et hiieneitsi rinnad on maha raiutud, sest tal juhtub ju nii palju õnnetusi.

ERA II 20, 181 (1) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Üks Märjamaa mees näind unes rahaauku. Kästud, et mine too sealt raha, kuid võta mõni teine mees ka kaasa, kui lähed. Mees läind üksi, et saan kõik omale, mis ma sealt veel teistele annan! Läind purjus peaga juhatatud kohta. Näind: tule ääres nülitud inimese nahka. Mees kohkund hirmsasti, pistnud jooksu. Ehmatand enda targaks, kuid hirmuga sittund püksi.

ERA II 20, 182 (1a) < Hageri khk., Kernu v., Sipa k., Kadarpiku t. - Rudolf Põldmäe < Tiina Liibek, 73 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Sipa külas Luha väljal rahaaugud põlend. Mardi peremehele näidatud unes, et mine too sealt raha. Mees läind öösel tooma. Tule ümber istund venelase moodi võõrad mehed. Mardi peremehe peanahk tõusnud kõige mütsiga, mees kohkund nii koledasti. Siis pistnud jooksu, jätnud rahaaugu sinna paika.

ERA II 20, 182/3 (2) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Lohu Jaanilinna juures jõehauas pidi olema rahakatel. Seitse musta venda pidid saama katla välja tõmmata villaste köitega. Lohu härral olnud seitse musta härga, kõik ühe lehma vasikad. Ta keerand villased kangad köiteks ja läind härgadega rahakatelt välja vedama. Luband siis sealt kõigile anda raha. Härjad vedand juba katla veepinnale. Härra öelnud siis: "Ei siit saa teistele midagi anda!" Sel silmapilgul köied läind katki ja katel kukkund jõehauda tagasi, kus ta pidi praegugi veel puhkama.

ERA II 20, 183/4 (3) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kelba küla juures Hundilinna hauas pidi olema rahakatel maetud. Kui ema pidi andma oma üksiku lapse ohvriks, siis pidi saama katla kätte. Ühe mehe ja ta naise peale tehti jutt, et nad tahavad oma lapse tappa rahakatla kättesaamiseks. Mees oli hädas, ei saand kuidagi sellest jutust lahti.

ERA II 20, 184/5 (4) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Ühe kõrtsi hoovi nurgast kuuldud alati häält: "Ma tõusen!" Inimesed kartnud seda häält, pole julend enam kõrtsi öömajalegi jääda. Üks mees olnud purjus peaga kõrtsi hoovis, kui jälle hääl hüüdnud: "Ma tõusen!" Mees käratand vastu: "Tõuse, kurat, kui sa tahad!" Tõusnudki suur kullakast maast üles, langend mehe jalgade ette maha. Siis veel üks hääl hüüdnud: "See on sulle palgaks, et nii julge olid ja tõusta käskisid! Mind pandi vandega siia, et kes julgeb käskida mind tõusta, see saab kulla omale." Mees saand korralt rikkaks.

ERA II 20, 185/6 (5) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Vanaisa olnud suremas. Tal olnud palju raha, kuid ta pole tahtnud seda kellelegi pärandada. Surma eel taat jäänd üksi tuppa. Ta tulnud sängist välja ja matnud raha lee põhja. Ise öelnud: "Pannkoogiga panen, pannkoogiga ta ka siit võetagu!" Vanamees surnud selle peale. Keegi aga näind salaja ta rahamatmist. See teind pannkoogi, pannud leele ja öelnud vanamehe sõnad. Kohe raha tulnud tuha peale.

ERA II 20, 189 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikastuse sõnad. Jeesus Kristus sõitis mäge mööda. Püü vilistas, tema hobuse jalg nikastas. Luu luusse, liha lihasse! Jeesuse Kristuse nimel, aamen. (Lugend lapsena raamatust, millel olnud mustad lehed ja valged tähed.)

ERA II 20, 193 (4) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Tikamäe t. < Hageri khk., Varbola v., Pajaka k. - Rudolf Põldmäe < Mari Sunni, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Roosi peale pandi tubakast, mesimagusat, kuldraha või musta jääri koti villu. Need rohud olid kuiva roosi vastu. Kuid märja roosi vastu keedeti pojode varssi rukki- või odrajahudega ja määriti seda peale.

ERA II 20, 200 (7) < Hageri khk., Hageri v., Maidla k., Kopliotsa t. - Rudolf Põldmäe < Juhan Rahamägi, 75 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuiarilt (Sakust) järv tulnud ära meie Pikemale. Naine loputand järves lapse sitast pesu, järv pole sallind seda ja tulnud ära. Ta on nüüd siin samamoodi sopiline, hobuseraua kujuline nagu ta oli Kuiarilgi.

ERA II 20, 214 (9) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas Tatjana Okuneva 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kui virmalised vehklevad, siis öeldakse, et Lapimaal näidatakse valgust.

ERA II 20, 214/5 (11) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kiriku ehitas Olev. Kiriku lõunapoolses seinas on Olevi pudree, see on malmist valatud. Kiriku müüris on auk, augul katus peal ja seal sees ongi pudree. See on inimese kuju, kellel konn südame kohal ja uss tuleb kõrvast välja.

ERA II 20, 215 (12) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Olev ehitand Oleviste kirikut. Keegi ei tohtind teada ehitaja nime. Kirik saand valmis. Olev ronind jutluse ajal torni otsa risti nuppu paigale panema. Naine hüüdnud alt: "Olev, täna hakkame külimituga raha mõõtma!" Olev seda kuuldes kukkund tornist alla, uss tulnud kõrvast ja konn suust välja.

ERA II 20, 216 (13) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Pilli t. - Rudolf Põldmäe < Mikk Piikman, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ülemiste järv. Ennemalt Tallinna väljal pole olnud järve. Praeguse Ülemiste järve asemel olnud Kurna mõisa põllud. Kord teomehed künnud kesa. Suur pilv tulnud õhus, üks valge komustus või nägu olnud pilves näha. Hääl hüüdnud pilvest, et "teomehed, jookske ära." Kubjas ronind kivi otsa ja karjund sealt: "Mis kurat te jooksete, jääge paigale!" Vesi tulnud peale, teomehed jäänd järve alla. Vesivaod pidid olema praegugi näha järve põhjas. Kubjas jäänd aga kivi otsa, pole sealt kuskile pääsnud. See olnud Kuiari Kuivjärv Sakus, mis sinna tulnud. Naised loputand järves laste sitaseid nartse. Veevaim pole sallind seda ja järv läind minema. Annab nüüd Tallinna rahvale joogivett.

ERA II 20, 218/9 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Kloostri t. < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Rudolf Põldmäe < Ants Mesikäpp, 62 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kose Uuemõisa Siniallikale viidi vanu rahasid. Siniallika töl´p pidi elama allikas ja ümbruskonnas. Talle viidi andeid, siis saadi allikast silmarohtu. Töl´p pidi olema sinise kuuega, kübar käes ja kepp peos.

ERA II 20, 223 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Rätsepa s. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Piikman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Südame-ema juured on venind haiguste vastu. Neid hüütakse ka tikstamme juurteks.

ERA II 20, 223 (2) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Rätsepa s. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Piikman, 76 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused. Öeldi, et maa-alused tiksuvad seina sees. Mul tiksus ka alati kapis. Hakkasin valvama, leidsin, et vana ämblik oli see tiksuja. Kui ta tiksus, siis oli sadu oodata. Vahel nagu luisatakse maa all, need on küll vist maa-alused. Aga metsas ka ämblikud soigutavad ja tõksutavad.

ERA II 20, 279 (14) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad panid teisele inimesele tallaja ja saatsid loomale rabanduse.

ERA II 20, 280/1 (16) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Matuselised läind surnuga kiriku poole. Sausti mõisa karjane istund tee ääres kruusiaugus. Harilikult antud talle ikka viina, et siis ei tee paha. Sel korral pole siiski antud. Matuselised läind natuke maad edasi, kui korraga hobune kukkund maha surnuvankri eest, olnud rabatud. Karjane toodud sinna, et tee hobune terveks. Mees lasknud hobuse lähedal püssi. Hobune karand maast üles ja kihutand surnuga metsa. Olnudki terve korraga.

ERA II 20, 287 (1) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lagedi Viitmani ja Nigula peremehed old riidus. Viitmani peremees võtt härjad ja läind põllule kündma. Hakand härgi saha ette panema, aga kuuland, nii kui üks helin tuld. Härg heit saha ette maha ja oldki surnud. Nigula peremees saat härjale rabanduse.

ERA II 20, 287/8 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabandus on ikka teise inimese töö. Arstiti sõnadega. Kui Vaidas Nõmmiku mamma elas, siis oli ikka rabandust. Meil oli rätsep korteris. Nõmmiku mamma elas teises toas. Ühel päeval rätsepa ema kukkus järsku maha, tal oli rabandus. Nõmmiku eit tuli arstima, luges rabanduse sõnad vee peale ja andis siis vee haigele sisse. Rätsepa ema kargas kohe üles, oligi terve, sest sai ruttu abi. Elas veel 15 aastat peale seda.

ERA II 20, 288/9 (3) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomadel on ka rabandust. Üks oli suurrabandus, see seisis kaua peal. Teine oli lendvarabandus, see ajas looma tuult täis ja tappis kiiresti. Ka inimesel oli vahel lendvarabandus.

ERA II 20, 289 (4) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. < Jüri khk., Kurna v. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Kaller, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimene saadab teisele rabanduse. Saadab sõnadega tuule sees. Rabandus tapab loomi, kuid inimest ta surmata küll ei saa.

ERA II 20, 289 (5) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nõiad saatsid rabandust. Üks niisugune rabanduse-saatja eland Koppelmannil, teine Kurevere Ärmal. Üks saatnud teisele rabanduse ohraivikesega, teine saatnud vastu jälle tahulise nõelaga.

ERA II 20, 290 (6) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tegime Nabala mõisa maalt heina. Nägime: kasel oli valge tohi, sellest jooksis nagu veri alla. Üks heinaline ütles: "Vaadake, üks inimene tahab teisele kurja teha, aga Jumal ei lase. Nüüd rabandus läks puu sisse!"

ERA II 20, 291 (3) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tuulispas´s on lendav ehk kratt. Võtab heinu ja vilja, läheb, nii et mets ragiseb. Tuleb kange tuulega ja viib sellele varandust, kes teda teenib.

ERA II 20, 292 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshalijad. Vaida kuusikus mu vend ja kolm teist meest teind hagu. Rääkind parajasti halijast, kui ta hakandki metsas röökima. Mehed istund hobusele ja hakand koju poole kihutama. Halijas tulnud kaks versta maad neile röökides järele.

ERA II 20, 292 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui oled sattund metshalija jälgedele, siis eksid ära. Pane riie tagurpidi selga või müts tagurpidi pähe, siis pääsed välja metsast.

ERA II 20, 293 (3) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Kaller, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Pärast päikese loojaminekut ei tohtinud metsas huilata. Mu ema tulnud kord päikese loojaminekul metsast, hakand huilgama. Emal olnud vitsapundar seljas. Üks hall vanamees hakand talle järele jooksma. Ema visand hirmuga vitsad maha ja pistnud jooksu. Hommikul läind vitsu tooma - pundar olnud tehtud sulbiks.

ERA II 20, 293/4 (4) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Arro, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Patika Rätsepa eit ja taat toond laupäeva õhtul metsast vitsu. Üks hakand tulema suure hõiskega nende järele. Eit-taat pole julgend sõnagi rääkida, kartnud kangesti. Hääl tulnud aina ligemale. Kolmas kord tuleja häälitsend juba üsna nende lähedal, hääl olnud ka päris kole kuulda. Eit ja taat läind põõsa taha varjule. Suur pikk valge kogu, inimesest palju suurem, läind neist mööda, rutand ikka Nabala poole. Arvati, et see oli metshalijas või kodukäija, kes tuli kirikust koju.

ERA II 20, 294/5 (5) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Arro, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mees magand küünis. Metshalijas jooksnud ka küüni ja ronind pennile, sest hundid ajand teda taga. Halijas siis narrind hunte ja pakkund oma jalgu: "Kuts, säh seda jalga, kuts, säh seda jalga, ei anna kumbatki!" Mees võtnud hangu, lükand halija pennilt alla huntide kätte. Hundid kiskund halija lõhki, paljalt veetilgad ja närud jäänd maha.

ERA II 20, 295 (6) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. < Jüri khk., Rae v., Patika k. - Rudolf Põldmäe < Mari Arro, 63 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Mees küünis. Halijas pennil, hundid varitsevad all. Pakub jalgu. Mees võtnud püssi, lasknud hõbekuuliga halijast. Sinist suitsu jäänd maha.

ERA II 20, 296 (7) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Arro, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Patika Kriivle vanamees teind heina. Jäänd tulelõkke ääre öömajale. Halijas tulnud sinna, seisnud nagu post tule juures. Mees heitnud magama, pole kartnud, siis halijas kadund. Käind igal õhtul tule ääres vahtimas. Viimaks Kriivle taat küsind: "Mis mees sa oled?" Halijas vastand: "Mis mees sa ise oled? Mina olen metshalijas." Ja kadund ise selle peale. Kriivle vanamees olnud enne julge mees, aga selles loost jäänd araks.

ERA II 20, 297 (8) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halijas elas metsas. Kui huilgasid, siis halijas huilgas vastu ja tuli su juure. Üks naine lõigand päeva läbi otra, hakand õhtul hilja koju tulema läbi metsa. Huiland korraks, halijas tulnud ta juure ja pannud ikka ennast tassima. Rõhund aina naisele selga, et see tassigu teda. Naine saand viimaks jooksu, tahtnud jõuda üle risttee, et siis halijas ei saa midagi teha talle. Jõudnudki enne halijast üle risttee. Halijas läind siis nagu heinasaad naisest mööda.

ERA II 20, 298/9 (9) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks mees läind Aru kõrtsist mööda koju poole. Üks huiland metsas. Mees huiland vastu, et mõni otsib metsas oma kadund loomi. Korraga halijas tulnud metsast välja ja hakand meest vaevama, et see tassigu teda. Mehel olnud parasjagu harksahk seljas, ta tulnud sepalt. Olnud tugev mees, tahtnud saha teraga halijast lüüa, kuid ei ole saand seda teha. Halijas pöörand saha tera otsad mehe enda poole, mees saand suure vaevaga terad kõrvale juhtida. Selle järele mees jäänd raskesti haigeks, nii et teda pööratud linadega.

ERA II 20, 299 (10) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ämmardese mäel on nähtud halijaid. Nad eksitand inimesi, kui need juhtund sealt mööda minema.

ERA II 20, 299/300 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Saula silla juures jões eland näkk. Lihunik tulnud linnast. Tahtnud Vaida trahteri juure jõkke ujuma minna, kuid pole ometi läind. Sõitnud edasi Saula silla juure, sinna läind ujuma. Mees uppund jõkke. Sama päeva hommikul orav kukkund jõkke. Inimesed näind seda lugu pealt, läind oravale appi ja aidand ta jõest välja. Pärast lihunik uppund samasse kohta. Kui orav oleks uppund, siis mehel poleks olnud midagi häda. Näkk pidi ikka ühe hingelise omale saama, oli see siis mees või orav.

ERA II 20, 301 (2) < Jüri khk., Nabala v., Metsanurga k., Aru t. - Rudolf Põldmäe < Jüri Arro, 70 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Läksime isaga linna, palgikoormad olid vankritel. Patika Kivita värava kohal leppade all jões seisis üks naisterahvas, oli ise rinnust saadik vees ja vahtis aina üksisilmi mind. Ma hakkasin kartma. Pärast rääkisin isale, isa vastas, et see oli näkk.

ERA II 20, 301 (3) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kurevere küla kohal on kuristik. Üks noormees läks sinna hobust ujutama, uppus vette. Kuri kiskus ta alla. Moondas enda vaimuks või näkiks ja sai sedasi mehe kätte.

ERA II 20, 302 (4) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Üks tütarlaps läks sinna kuristiku ääre. Nägi ilusat rätikut veel ujumas. Läks võtma, kuid kukkus vette ja uppus.

ERA II 20, 302 (5) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Seal Kurevere kuristikus on nähtud mitu korda ja mitmesugusel kujul näkki.

ERA II 20, 302 (6) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõdva jõkke üks mees kippund ujuma. Teised keeland, et ära mine, seal on näkk, sa upud! Mees läind kõrtsi, surnud järsku kõrtsi pingil. Talle oli ikka surmaks määratud, ega ta oleks pääsnud sellest.

ERA II 20, 317 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Aravalla Kunimäe eit oli nõid. Ta läind väljale kivi juure, lugend sõnu ja hundinahk tulnud talle selga. Eit käind siis hundi näol küla lambaid murdmas. Kunimäe sulane näind seda ja rääkind välja. Sellest on tagasi umbes 120 aastat.

ERA II 20, 317 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunbdil ei ole hambaid suus, sellepärast ta ei jaksa lambaid murda. Ta on vist inimeste tehtud.

ERA II 20, 318 (3) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mees teeb metsas hagu. Hunt tuleb juure, suu jookseb vett. Mees annab noaga leiba, hunt viib leiva ühes noaga metsa. Mees hiljem läheb linna, leiab oma noa ühelt poeletilt. Kaupmees räägib: "Ma olin pandud hundiks, kuid sa andsid mulle leiba ja nõnda ma sain jälle inimeseks." See oli siis libahunt.

ERA II 20, 318 (4) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt ei murdnud looma, ta sõi looma takkaotsast.

ERA II 20, 322 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused (haigus) tulevad maa hingamisest. Maa all elavad inimesed. Ahju seest on kuulda, kuidas üks teeb tiks-tiks. Selle kohta öeldi, et maa-alused kehravad. Nad elasid ahju all, seina sees neid küll ei olnud.

ERA II 20, 322/3 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. < Jüri khk., Kurna v. - Rudolf Põldmäe < Tiiu Kaller, 66 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kord ma pesin väljas silmi, maa-alused hakkasid külge. Kord kuulsin jälle, et maa all nagu uur tiksus. Ema kraapis siina hõbevalget maha, siis tiksumine kaduski. Maa-alused tiksuvad nõnda. Või on see ka maa hingamine.

ERA II 20, 325/6 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nõelussid olid rahaaugu valvajad. Vaidas Remmeli krundi sees on vana lubjaahju koht. Seal on palju usse. Ühel kevadel tulnud seal ühest august välja 21 ussi. Nad tapetud, kuid arvatud, et seal on mõni rahaauk. Kus nõeluss oli näha, sealt otsiti ikka rahaauku.

ERA II 20, 326 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Paunküla viinavoor tulnud jaanilaupäeval linnast. Mehed näind tee ääres tuld põlemas. Hakand otsima, et siin peab olema rahaauk. Mölland hulk aega seal ringi, kuid pole leidnud midagi. Tuli kadund ka viimaks.

ERA II 20, 327 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katk käib halli vanamehe näol ringi. Tuleb tuppa, kepp käes. Keda kepiga turkab, see sureb. Aga ega ta kõiki inimesi tapa, ühe jätab ikka elusse, sest muidu saaks inimeste sugu otsa.

ERA II 20, 328 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapsi hirmutati: koll tuleb, viib su ära! Ärge vaadake kaevu, kaevunäkk tõmbab te alla!

ERA II 20, 331 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Nari arstitakse: ema esimene poeg närib haiget kohta. Teine küsib kõrvalt: "Mis sa närid?" Närija vastab: "Närin nari." Nii peab 3 korda küsima ja vastama, siis nari kaob.

ERA II 20, 331 (2) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Lombi t. - Rudolf Põldmäe < Miina Keit, 64 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Põllul kasvavad narirohud, nendega arstitakse nari.

ERA II 20, 345/6 (l) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tallinna Oleviste kiriku ehitand Olevi-nimeline ehitusmeister. Ta käind iga lõuna Peterburis söömas. Meistri armuke eland ka Tallinnas. Keegi ei ole teadnud meistri nime, armuke pole tohtind seda ka kellelegi öelda. Kirik saand valmis. Olev pannud ristigi paigale, hakand siis ise risti otsas. tantsima. Naine hüüdnud alt: "Olev, ole otse!" Olev seda kuuldes kukkund torni otsast alla. Konn ja uss tulnud tal suust välja, mees saand ise kohe surma. Ta maetud kiriku juure sinnasamasse kukkumise kohta. Hauakivile raiutud uss ja konn. Kirikut hakatud hüüdma surnud meistri nime järele Olevisteks. Kord udupilved lükand Oleviste kiriku torni pooleks. Nüüd torn olevat 5 sülda lühem kui alguses.

ERA II 20, 356 (5) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tõnn on nõid, tema oskab kuntsi.

ERA II 20, 357/8 (7) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Lastele öeldi jõulu ajal, et jõulutaat toob õled tuppa. Sulane harilikult tuli, õlekubu oli õlal, siis me palusime teda, nagu ta oleks jõulutaat, et andku ta meile õlgi. Sulane alguses ei tahtnud anda, aga viimaks ikka pani õled põrandale.

ERA II 20, 362 (13) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Kolga t. < Jüri khk., Rae v., Aruvalla kõrts - Rudolf Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kalev on visand suure kivi Ülemiste järve. Tahtnud linna peale visata.

ERA II 20, 365 (2) < Jüri khk., Nabala v., Piissu k., Türnpuu t. - Rudolf Põldmäe < Mart Veeber, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Külmtõbi tuleb luhist.

ERA II 20, 397 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Metshaljas eksitab inimesi metsas. Kui jääd metsa kuulatama, siis ta eksitab. Pead minema alati otse edasi. Kui lähed üle metshalja jälgede, siis eksid.

ERA II 20, 399 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkk oli jões. Tõmbas inimesi vette.

ERA II 20, 399 (2) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lastele öeldakse: Ärge minge jõkke, näkk tuleb kallale!

ERA II 20, 399 (1a) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti pandud inimesed hundiks käima.

ERA II 20, 399/400 (2) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Peremees jõudnud alati enne teenijaid heinamaale. Kord sulane jäänd passima, et kuidas ta saab ometi nii ruttu. Näind: peremees nühib ennast vastu aida nurka, muutub hundiks ja jookseb metsa. Sulane teind ka enda hundiks ja läind heinamaale. Kuid ta pole saand enam kuidagi inimeseks. Peremees käskind viimaks nühkida perset vastu küüni seina. Nõnda saand jälle inimeseks.

ERA II 20, 400/1 (3) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Peremees ja perenaine käind huntidena koeri murdmas. Alati olnud värske liha laual. Pere arvand, et kust nad ometi võtavad alati värsket liha, viimaks saand aru, et pererahvas käib huntideks.

ERA II 20, 401 (4) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Libahunt murrab loomi teisiti kui pärishunt. Ta poeb loomale takka sisse, kisub soolikad välja.

ERA II 20, 406 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused tulevad maast inimese külge sealt, kust maa hingab. Maavitsa vett keedetakse ja sellega pestakse maa-aluseid.

ERA II 20, 406 (2) < Keila khk., Vähiküla k., Vääna vanadekodu - Rudolf Põldmäe < Anna Poot, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused kihelevad ja kipitavad inimese ihul. Nad hakkavad maast ja saunast.

ERA II 20, 406/7 (3) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maa-alused hakkavad maast inimese külge. Kui inimene kuseb sinna kohta, kust maalused hakkavad, siis tulevad kohe külge. Maa-aluseid suitsetatakse heinapebredega.

ERA II 20, 407 (4) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühele vanaeidele maa-alused hakand saunast külge.

ERA II 20, 414 (2) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas Julia Skripkina 2001, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Virmalised tähendavad seda, et laplastele näidatakse valgust.

ERA II 20, 415 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Loomadele ja inimestele tehti rabandust. Teine paha inimene saatis.

ERA II 20, 415 (2) < Keila khk., Vääna v., Vähiküla k., Vabriku s. < Risti khk., Munalaskme v., Kobru k. - Rudolf Põldmäe < Anna Mölder, 79 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Inimesed tegid rabandust.

ERA II 20, 417 (1) < Keila khk., Harku v., Järveküla k., Volbri t. < Keila khk., Harku v., Habersti k. - Rudolf Põldmäe < Liina Järvan, 83 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui ma elasin veel oma vanematekodus, siis me naabrinaine kuulnud uueaasta öösel, et jõgi nutnud. Arvati, et suvel upub palju inimesi jõkke. Naabritüdruk uppuski järgmisel suvel jõkke.

ERA II 20, 585/6 (22) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Haldjas. Mo vanaisa oli Lagedi Linnaarus küla härgade juures. Korraga härjad kadund ää. Vanaisa läind poisiga härgi otsima. Üks vanamees tuld neile vasta - üks old hobuse, teine inimese jalg. Vanamees ise lauld: Teen aga tallid taeva'asse, Latrid ligilähedasse. Meil on targad tallipoisid, Hoolelikud hoostepoisid. See vanamees old metshaldjas. Mehed otsind härgi, ei ole kuskilt leind. Teisel päeval soand alles härjad Nihatu rajalt kätte. Nad arvasid, et olid haldja jälgedel. Metsad old võerad, pole tund kohta. Alles teisel päeval nagu silmad läind lahti, siis leind härjad üles.

ERA II 20, 586/8 (23) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Margus. Ükskord mo ema tädi oli raudtee peal vahtis, võtt ööse kella kaheteistkümnest sõitu vasta; ta oli prieestu-naene. Mo isa old veel mõisast tulemata, ta käis seal vakamoad tegemas. Sõit old tulemata, tädi oodand seal. Näind, et üks mees seisab raudteel. Eit arvand, et see on vist Nigulas (mo isa), tuli mõisast ja läheb nüüd koju. "Ma lähen õige küsin ta käest herneid, küllap ta neid ikka mõisast taskuga tõi." Aga enne pidand sõidu läbi laskma. Kui sõit läbi oli, tädi võtt põlle üles ja läind mehe juure: "Nigulas, anna mulle koa herneid!" Kui mees teind korraga: "Õõ-õõ!" Kõik hambad old punased ja igemed ja keel old koa kõik nisukesed. Tädi hakand selle peale karjuma ja korraga põle kedagi old. Sel lool oli ikka oma tähendus koa: see oli sügise, aga talve jäi üks verst moad eemal linna pool mees masina alla. Tädi ütles, et see oli mehe margus, mis tema nägi. Margus pidi alati ennast seal näitama, kus mõni õnnetus või surm pärast juhtus olema.

ERA II 20, 589/90 (24) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Siin Limu külas jõulupühade aal Ärma eit kuuld ööse, et üks koputab tema aseme kohta seina peale. Joan (eide poeg) kuuld koa seda koputamist ja käskind eite voatama minna. Koer magand põrandal, tõst koa pea üles. Eit läind õue voatama, põle näind kedagi. Kaks ööd hiljem eit suri teiste nägemata, veike laps jäi surnu käte vahele, hommiku ei ole last kudagi kätte soadud. Vanad rahvas oleks sellegi kohta üteld, et margus koputas.

ERA II 20, 590/2 (25) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lagedi Sipelga Joan oli moaaluseid täis. Need olid pisikesed vistrikud üle kere, hakand vihtlemisest. Redeli all toa nurkas olid alati nagistand nägu kilgid. Arvati, et Sipelga vanamehe lollaka õe Tiiu vaim on seal. Tiiu ise küll elas veel, aga vaim arvati olema seal nurkas ja rahvas kartis kangesti seda nurka. Sipelga poiss jäi sellest moaaluseid täis. Kupu nana (vanaema) õpetas, et võtke soola, piirake sellega kolm korda poisi pead põhja poole, siis viska sool tuppa ja toast kambre. Siis võta hõberublatükk ja kroabi selle küllest hõbevalget ja ütle ise: Moaisandad, moaemandad, Andke Joani tervis kätte! Poiss ökitas. Läks arstima ja jooksis toast kambre ja kambrest tuppa ja ökitas: "Sa-sa isane, ma-ma e-emane, andke mo tervis kätte!" Soand ikka terveks sellest arstimisest.

ERA II 20, 592 (26) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui moaalused on külles, siis võta kolm peotäit soola, viska üle pahema õla põhja poole, siis mine koju, ilma et tagasi voatad, ja saad terveks.

ERA II 20, 592/3 (27) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Ma olin noorespõlves Rookla (Kose Alavere vald) mõisas. Seal oli üks vana 84-aastane vanaeit Anu. See reakis. Siin mõisa moa peal on Nuti küün. Mind on kästud juba kaks korda, et mine südaööse selle küüni juure ja tõsta nurk ülesse. Seal all on suur varandus so jäoks. Eit ei julend minna, oli koa jumalakartlik inime, kartis kurja. Seal küüni juures oli suur kruusiauk. Seda vist tarvitati vanasti matusepaigaks. Me leidsime mitu korda sealt surnuluid ja sõrmukseid ja muid hõbeasju.

ERA II 20, 596/7 (30) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas Mare Kalda, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Rooklas oli metsa sees Kolmeristi mägi. Kolm teed tulid risti sinna mäe peale kokku, sellepärast teda hüütigi nii. See mägi oli kitsas liivaseilandik, suur auk oli ühe külle peal moa sees. Seal pidi olema rahaauk. Mitu korda karjatsed, kui nad ööseti loomi otsisid, olid näind seal nagu veavletuld, siis rahaauk põlend. Kõik kartsid seda kohta, ei julend pimedas ligi minna.

ERA II 20, 603/4 (36) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Kross oli lastehaigus. Lõi lapsele suhu, suu ja mokad läksid katki. Tuli vist tuulest. Lepapuu sütest tehti vett ja pesti sellega. Söega piirati või pandi kross-eli peale. Hageri Kiisal tarvitatud krossi vasta umbpaise- ehk krossilehti, kui suu oli katki või laps oli ehmatand.

ERA II 20, 604 (38) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Ungrurohud on nägu koerakollad. Tarvitakse venimise haiguse vasta.

ERA II 20, 606 (41) < Jüri, Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Näkki mo vanaema näind korra Lagedil jões. Old teisel suured valged juuksed sel´la peal, visand aga nisasi üle õla. Pest ennast jões kivi otsas.

ERA II 20, 607/8 (43) < Jüri, Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Selimäe Liiva toat old korra hallitõbega kimpus. Kui ta kadunuke elas, siis alati reakis seda lugu. Tal käind halltõbi peal peaaegu iga päe. Üks õpetand toadile, et mine selleks aaks sealauta seapesasse, siis halltõbi ei soa sind kätte. Vanamees pugendki selleks aaks sealauta põhku. Halltõbi tuld vanameest otsima, aga põle leind. Tuld viimaks sealauta ukse taha ja hüünd meest: "Indrek, kus sa oled?" Indrek põle vällagi teind, et teda hüütud ja pugend veel sügavamasse põhku. Ei halltõbi ole enam teda kätte soand, jättki ta edaspidi rahule.

ERA II 20, 608/9 (44) < Jüri, Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Patiki küla mees old Patikitaguse heinamoal hooste karjas. Old sügisene aeg. Võtt tule üles, mees päris üksi old seal. Old tule juures. Üks hõisand metsast, tema hõisand vasta. Siis tema hõisand jälle ikka vasta ja see hõisand jälle talle, ja viimaks tuld tema juure. Old tema selja taga püsti nägu haokubu. Küsind koleda jäälega mehe käest, et "Mitmekesi te seal koa olete?" Mees old hirmu täis, et ega ma nüüd halija käest pease. Vastand siis, et "Oleme kolmekesi: mina, Jumal ja koer!" Siis halijas löönd kartma ja läind metsa tagasi.

ERA II 20, 609/10 (45) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. < Jüri khk., Rae v., Lagedi k. - Rudolf Põldmäe < Mari Põldmäe, 51 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rae mõis old enne siin Vasjala väilal. Old kange katkuaeg. Mõisarahvas magand suures küünis. Üks kart kangeste, et katk tuleb, ei või magama jääda ja old sellepärast ärkvel. Katk tuldki uksest sisse, old veike poiss. Kepp old käes, keda sellega turgand, see old hommikuks surnud. Muudkui see jäänd üksi elama, kis seal küünis valvand ja katku tegu näind.

ERA II 20, 611/2 (2) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollman, 77 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Me noabremehel olid varrud. Nad võtsid parajaste mo isaga rohu peal viina, kui noabremehe lehm sai ravatud. Arvasid selle ühe teise noabremehe peale - teda ei old varrule kutsutud, aga ta oli kangeste viina peale maias ja sellepärast soatis lehmale ravanduse. Kui tal aga viinahimu peale tuli, siis kohe soatis. Soatis korra minu ema lehmalegi. No vat, teisel päeval tuld noabremehe käest viina soama, kelle lehm oli ravatud, et "Mul jäi sinine ravandus lausumata." Eit and viina, siis vanamees posind peale ja valand siis lehma selga muist viina. Nägu suitsend ja surisenud lehma selgas. Vanamees öeld veel: "Ma unustasin muist sõnu ütlemata, aga näe, nüüd ta läks väl´la." Ja lehm oldki terve.

ERA II 20, 613/4 (3) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Tartlane viis heinu linna. Üks mees võttis sületäie heinu ta koormast oma hobusele. Tartlane riidles taga sellepärast. Mees hakkas linna minema, eks hobune ole korraga teel rabatud, old nägu surnud. Mees tuli tagasi ja hakkas tartlast tellima, et tee mo hobune terveks. Tartlane läks hobuse juure, see oli juba nägu raisk moas. Tartlane andis jalaga teisele külle peale, et põle tal häda kedagi, ta magab. Hobune tõusiski natukese a'a pärast moast üles ja oli terve. Nisukesi mehi hüüti siis tookemeesteks. See oli neil muidu üks iseäranis nimi, nad olid jo ikka päris nõiad, aga rahvas hüüdis neid muidu sedasi.

ERA II 20, 615/9 (4) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1930) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
/Metsavaraste hirmutajad/Ma olen oma silmaga mitu korda metsahalgjast näind. Ma elasin veel Lagedi külas, kui läksin korra mõisa metsa puid vargale. Omal metsa ei old ja kus sa ikka oleks soand. Kange tuisune ilm oli, arvasin, et kis seal metsas nüüd ikka on selle tuisuga, et täna hea võtta. Võtsin kiiniga ikka siit ja sealt, suur kimp oli juba peal. Tahtsin veel ühe juurika maha nokkida, et siis hakkan hobusega koju minema. Aga istusin enne veel kännu otsa ja panin piipu. Korraga kuulsin, et hakkas hobusega mo järele tulema, ikka kah-kah, kah-kah. Arvasin, et eks see ole koa üks samasugune metsavaras kui minagi, et las ta läheb peale most mööda. Aga ei ta mitte tuld mo kohtagi, kadus hoopis enne ää. Eks ta old metsahalgjas, kis siis veel muud.

ERA II 20, 617/9 (5) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1930) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II. Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
Korra käisin jälle Saha metsas puid toomas. Sidusin hobuse va ribu hagudest seintega küüni külge, et lähen ise, võtan natuke puid. Korraga hobune aas kõrvad kikki ja hakkas norskama. Paks pajuräga oli seal küüni taga, ma kuulsin siis koa, kuda seal rägas nägu ühed reakisid mõminal. Sõnadest ei soand küll aru, aga jutt oli ikka kuulda. Ma ei teind sest vällagi, muudkui läksin metsa ja jätsin hobuse sinna paika. Tulin natukese a'a pärast tagasi, siis hobune sõi jälle rahulikult. Tassisin siis puud seilas üle raja Lagedi moale ja läksin siis hobuse järele. Aga siis hobune noorskas ja trampis kangeste ja maailma kõmin oli seal põõsastes. Ma ei hoolind sest kedagi, et mis nad mulle ikka teevad. Tõin hobuse ää, põld häda kedagi. Need olid metsahalgjad seal põõsastes. Ma ei teind välla neist ja sellepärast nad jätsid mo koa rahule. Küllap neil seal rägas ikka üks peidukoht oli.

ERA II 20, 619/20 (6) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Saha mõisa karjane käind ikka Lagedi kõrtsis viina võtmas. Üks õhta jäänd pimedaks koju minema, eks ta ole näind hulga saksu lepiku jääres istumas, uhked joomanõud ja toidud laual. Karjane võtt kaika kätte, et ma peksan nad kõik puruks. Hommiku läind voatama, et ma seal õige nägin. Lepaoksad old puruks pekstud, muud põle kedagi näha old. Need olid halgjad, keda ta seal nägi.

ERA II 20, 620/2 (7) < Jüri khk., Rae v., Lagedi k., Sootevahe kõrts - Rudolf Põldmäe < Jaan Ollmann, 77 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halgjad eksitavad inimesi. Mo isa kuha väila taga oli üks saun, mo onu elas seal sees. Ma käisin ikka talve õhtate seal juttu aamas ja aega viitmas. Ühekorra läksin jälle sinna, aga jäin natuke hiljaks koju tulema, vällas oli juba pime. Ma sohmisin pool ööd seal väila peal, ei osand koju minna. Sain viimaks ühe pere juure. Otsisin ust, aga käisin hoopis ümber karjalauda. Pererahvas oli veel tulega toas, siis ma nägin tule vilkumist ja leidsin sedasi ukse ülesse. Läksin tuppa, vat siis silmad läksid lahti, sain kõigist kohe aru. Mulle öeldi siis, et halgjas eksitas so ää. Ta pidi kuri eksitama olema, pidi lageda moa pealgi seda tegema.

ERA II 21, 12/3 (2) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Äio - mõtsinemene. Äio' on mõtsinemese', kes essüti' inemese' är'. Äio inemiisi nätti Lindsi, Vas´la, Andre külä vaihõl lumbi veereh. Need olid tütregu', tütregu muudo. Lindsist tulli', kattõ' Tääglova külä poolõ kingokõsõ otsa. Tulli' katõkese, lei' kässi kokko ja naari'. Karjalapsed küsisid: "Mis naarat?" Nimä' kõnõli nii kar´ussillõ: "Meil hüä miil: tsussi lehmäle oraga. Nuuri Okse hõigas meid, vannõ meid." Siis sai piim neile. Aga kui olla keegi teine öelnud "laku' perst," siis selle kohta kõnelnud tütregu' (tähendab mõtsinemese tütregu'): "Meil lätt süä kur´as, hiidäm piimä vällä."

ERA II 21, 13/4 (4) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Keegi naine läts niiste. Äkki olla kuulnud, et üts paiu puhmah ohinu. Naine küsinud: "Kes olt?" Hääl vastanud: "Ma esi olõ. Lõkova küläh um (see - üleskirjutajal oli mõne päeva eest jutt sellest, et naise kohta, kel laps sündinud, öeldakse lagono' - värke üldä') lagono'. Ma võti halu är, a esi' kanna." Naine läks koju ja ütles teisele (? naisele): "Lääme Mar´ska küllä." Sääl olla küsinud: "Kes om tii küläh lagono'?" Läts peremiis kaema ja leidis, et tütrek ol´l kõlkusõh. Laps oli tüdrukul aga peidet põrmado ala, sest et tappa tahtos. Nimelt oli rüvvi tüki seeh. A tuu, kiä oh´k, ol´l mõtsinemine. ("Jumala iist saa ei kiäke är salada', koh mii' olõ'.")

ERA II 21, 14 (5) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Essütäjä. Vanahalv. Ol´l vaenõ miiss ja täl ol´l väega pal´lo latsi. Mustõ, muuhavva käänu jummal´, küsünü' seto käest: "Kas kõik latsõ' siih?" - "Siih, ei olõ' muial," vastanud mees. Kol vuuri küsünü jummal´, aga ikka vastand mees, et kõik lapsed olevat kohal. Siis öelnud jummal: "Mis sul tarõ all, jäägu tarõ alla, mis mõtsah, jäägu mõtsa". Mis tare all olid, need said vanos halvos, mis mõtsah, sai' essütäjäs.

ERA II 21, 18 (18) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Keegi õpetas teist, kuidas halli eest põgeneda: "Panõ' viiso' taasperi jalga, pakõ' puusta riihte." A lät´s järge, raput´ nigu kuuli.

ERA II 21, 19/20 (21a) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
a)Pihlapuu- ja kadajamari. Pihlapuu- ja kadajamar´al om ris´t otsah. (Seletuse toob objekt kadaja kohta:) Katai ol´l vaelno' uma ossa pääle, ku Krõstos ol´l paonu."

ERA II 21, 20 (21c) < Setu khk., Meremäe v., Kiksova k. < Setu khk., Meremäe v., Korski k. - Paulopriit Voolaine < Kullo Saarits, 75 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui Kristus läinud kase alla, ei tahtnud viimane anda varju. Kristus öelnud: "Sino nahk ka nii libisemä, nigu mu süä libises." Kasetohukese hõrnad libled libisevadki. Kristuse sõnelemine käinud samuti haabalehtede kohta nagu kaselehtedegi kohta. Need ja nood värisevad õhuliigahtusel.

ERA II 21, 26 (7) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halli iist paeti hobõsõ-lehmä rõipõ sisse. Tsuvva' kängiti kondsõga ette. Keegi mees arstis oma naise hallitõvest hirmutamisega. Võt´t naas´e sälgä, lät´s üle kraavi, kui vesi juus´k, las´k äkke naase sälülde maha vette. Naasel kattõ hal´ltõbi.

ERA II 21, 27 (13) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rootsi aeg. Petäi. Kus on praegune Laosina matusaed, sinna istut´ Roodsi sõaülemb pedäjä, tõot´: "Ku ossa' kasusõ maaha, sis tulõ tagasi, ku üles kasusõ, ei tulõ' tagasi." Ossa' oma' alah.

ERA II 21, 28 (14) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rootsiaegne lõhmus. Lõmmus Võõpso külä t´sassovn´a man om Roodsi aost.

ERA II 21, 31 (28) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Essütäjä. Võrgutaja pett (tütrekka). Essütäjä' mõtsah - vana' tundi'.

ERA II 21, 31/2 (29) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kodoka Juhhim (Võõpso küläst) tul´l läbi Lüüd´jä mõtsa. Lüüdja metsas tuleb keegi inimene manu ja kutsub nagu suur sõber Juhhimat kos´tma. Teel ütleb äkki sõber: "Lõika' mu nõna maha!" Juhhim ei taha. Sõber käib aga pääle, et veidikesegi lõikaks. Juhhim nipsaski otsast. Sõber paneb Juhhima kodus ahju pääle magama. Juhhim virgub hommikul aga Rainova Savikoa ahjus. Kaes: uma saapanõna maha lõiganu'.

ERA II 21, 34 (35) < Setu khk., Mäe v., Varesmäe k. < Setu khk., Mäe v., Võõpsu k. - Paulopriit Voolaine < Nati Palm, u. 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui kurk on haige, siis on hää pääle panna tampit sibulaid.

ERA II 21, 39 (2) < Setu khk. - Paulopriit Voolaine < Luigelaht, u. 19 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rootsi kuninga istutet petäi. Rootsi kuningas istutas Laosina külla latvapidi pedaja, öeldes: "Kui petäi kasuma lätt, tulõ ruutslanõ viil kõrd siiä." Pedajal on oksad maa poole.

ERA II 21, 42 (4) < Räpina khk., Tooste k. - Paulopriit Voolaine < Hindrek Pedmanson, 68 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Räpina kabeli lähidal on veel praegu vanad pedajad, kust rootsi sõdurid valvasid vene vägede järele.

ERA II 21, 49/50 (3) < Setu khk., Järvesuu v., Vehrulitsa k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Alla Mesipuu, u. 55 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Petseri vägimees Karniila. Vinne kuningas lei Meremäe otsah lahingut. Siis läks kuningas Riia alla taplõma. Seeni kui kuningas tapõl´ 7 aastat Riia all, Karniila tek´k tuu ao seeh püha aia. Kuningas vaatab säält tagasi tulles kloostri müüri ja vihastub: "Kes mu lubalda tek´k?!" Karniila tuleb kloostri väraval vastu, kuningas lööb ta pää maha. Nigu Passa alt pää nakas hüürdümä, ei jäänd enne seisma kui kaivu man. Kuningas aga jäi pümmes; hopõn sattõ neläjalalt maha. Kuningas jättis kõik oma kraami maha, muu seas puuratta', läts palja hammõga pallo pite minemä. Kohe jalga vasta maad lei, sai kivihun´k. Lehmakari oli palu pääl; lehmadki said kivideks. Kuningas ol´l puul´ pühä: maailm pallõl´ timä iist jumalat. Kuningas läks Pihkva poole. Sääl oli teine master Ulasovas. Valgõ risti man tul´1 vanamiis kuninga mano, häälits pääd pite ja kõnõl´ kõrva sisse: "Vaas´senka, tsiisse! Vaas´senka, tsiisse, tsiisse!" Kuningas oli väga vihane, tahtis Pihkva linna puruks lasta. Ka vanamehe vastu sai kuningas vihaseks, mõtles, kui silla pääle saab, tapab vanamehe ära ehk viskab vette: "Ma lüü timä üle silla vette!" Aga t´saassovna kottal kattõ vanamiis är'. Kuningas mõtles: "Ta ol´l jummal´!" Miildö är'. Lugi jumalavärsi ar. Läts umma paika - Petrograate. Muidu tahtis Pihkvat üles lasta. Vägimiis olla öelnud, et enne üles ei tõusvat, ku Passa alt nakas verd nii pal´lo juuskma, et oro täüs saa. Tulõ vällä ja lööse mäntse patuvidäjä maha. Tulõ abist rahvalõ. (Võõras usk tulõ.)

ERA II 21, 51 (3) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Halv vidä vette. Mõtsa lätt, hirmutatakse: "Susi tulõ!"

ERA II 21, 53 (17) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohitud ühte kokku minna ja aho pääle minnä', akna man istuda. Terävät asja, väist ei tohi üteh kanda.

ERA II 21, 53 (19) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Pikse puhul/ Setud panevad koogu risti aholuvvaga moro pääle. Siibrid pannakse kinni.

ERA II 21, 63 (67) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Saja' läksid mööda nõiast, kes tahtis lasta saaja soendus. Pulma nõid oli targem, tegi nii et ei saand pääd tagasi tõmmata. Nõia tütred katsid rõivastega ema kinni, et ära ei külmaks. Pulmarongi tagasi tulles palus, et päästetaks. Pulma nõid laskis vabaks.

ERA II 21, 68/9 (71) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Petseri oosih maka vägimiis. Ta olla kõnõlnud: "Mi tii siiä' mastera maada'. Inne tulõi' üles, ku mäevärrist juusk veri poolõ jalani." Kloostri taga kar´us laulnu nimmi pite: "Mihhal, Kavriila, tulkõ' üles, sõda jo otsani" (tapleb). Vägimiis tuli välja, võt´t palgi sälgä, ent es näe kedagi. Läks tagasi magama ja ütles (teise objekti järele): "Inne tulõi (üles), ku Paasa alt veri juusk (alla orgu)." (Vana' kõnõli'.)

ERA II 21, 71 (75) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamees paneb surma eel raha tuhkhauda. Noorem poeg kuuleb, kui isa sõneleb: "Kink käega panda, tuu käega võtta'! Kink käega' panda, tuu käega võtta'!" Isa surma järele seletab see poeg, mis kuulnud. Teised otsivad raha, aga midagi ei saa. Naksi kuulja käega segähämä, nii leiti korraga raha.

ERA II 21, 72 (76) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rikas mees mattis raha. Vaene mees kuulas kõrvalt, kui rikas öelnud, et enne raha keegi kätte ei saavat, kui 50 inimese pääd toogu. Vaene mees ütleb jämeda, hirmsa häälega: "50 sibula pääd!" Rikas mees: "Ei 50 inimese pääd!" - "50 sibula pääd!" Poon´ti', poon´ti, kunni rikas ütles: "Olgu' Su' perrä." Arvas, et vanahalv. Vaenemees sai raha. ERA II 21, 74 (1) < Setu khk., Kuulja v., Kuuliski k. - Paulopriit Voolaine < Andre, vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda/pagan/kivi/Vanakurat´ kan´d kaadsaseere tävve kivve tserkva kottalõ. Olla tahtnud silda üle Peipsi ehitada. Teiselt poolt Kuuraske kohalt ka alustas. Aga nägi, et "es mõo' ja jät´t poolõlõ."

ERA II 21, 75 (6) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Määsovitsa k. - Paulopriit Voolaine < ema ja poeg (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mustõ ol´l suure mõtso, essütäjit rohkõp.

ERA II 21, 83 (20) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Määsovitsa k. - Paulopriit Voolaine < ema ja poeg (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nuu', kel inemese pää ja kala hand, küsüse: "Kunas viimne päiv saa?" (Obj. Kuulis seda sõduris olles Isurimaal Sviklas.)

ERA II 21, 84 (23) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Määsovitsa k. - Paulopriit Voolaine < ema ja poeg (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Verevä' taivalainõ'" ütleb virmaliste kohta. Tähist teab muu seas: t´sirp, koodi'.

ERA II 21, 91 (7) < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Veera, u. 30 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui neljapäeva õhtul keedetakse saunas elavalt kass, hakkab keetja raha leidma. Keetja hakkab luid korjama, nii kaua korjab ja vahib peeglisse, kunni oma nägu enam ei näe. Viimase luukese, mis kätte jäi, paneb kassikeetja tasku.

ERA II 21, 112 (13) < Setu khk., Värska k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Luuskari pere, Savva, u. 45 a, ema u. 70 a., naine, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Savva lell näk´k ilma vanno halvo. Õhtul läind külvüvakka tooma põllult. Näeb Kostkova (2 km Värskast) soo pääl tulõ saja (pulm). Pulm läind Umbjärve, kus nähakse neid tihti suplemas.

ERA II 21, 113 (16) < Setu khk., Värska k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Luuskari pere, Savva, u. 45 a, ema u. 70 a., naine, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Tsiatigo, lambanägo! lasõ' kõrva vällä!" loetakse teole.

ERA II 21, 113 (19) < Setu khk., Värska k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Luuskari pere, Savva, u. 45 a, ema u. 70 a., naine, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Keegi õitsiline nägi, et seltsilised lähevad tal ees ja kutsuvad teda järele. Hommikul tuleb märg seltsiliste manu, kes puid tõid ja midagi sellist es tee.

ERA II 21, 114 (20) < Setu khk., Värska k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Luuskari pere, Savva, u. 45 a, ema u. 70 a., naine, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vaaroni rahvas. Meres elavad inimesed, pool-inimene, pool-kala. Jäid tost saadik merre, kui Moosus tõi rahvast Vaaronimaalt. Moosus lei 3 kõrd kepiga ja vesi läts´ pääle. Vaaroni inimesed tulevad laivamehile mano ja küsüse': "Kunas viimne päiv saa." Kui vastatakse: "Hummõn!" saa hüä miil, naarva' ku tagasi läävä. Aga kui öeldakse: "Ei saa' pia," sis ikva'.

ERA II 21, 328 (4) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lapsel on koerahaigus, siis võetakse koera karvu, annekollasid ja uksepaku laaste ja suitsetatakse sellega last.

ERA II 21, 330 (9) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui on maalised, siis võetakse soola, hõbevalget, punast lõnga, pannakse lupakasse, pitsitatakse haiget kohta, piiratakse kolm korda vastupäeva ümber pää, visatakse vastu lõuna- või hommikutuult ja öeldakse: "Kallis Maarja, mu isake, kallis Maarja, mu emake, anna mu kallis endine tervis kätte!"

ERA II 21, 332 (13) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pihlakapuud müüda lasku uss ronida, siis näeb, et ussil on sada jalga.

ERA II 21, 332 (14) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Löögu ussi pihlaka vitsaga, siis ta läheb jämedaks.

ERA II 21, 334 (22) < Häädemeeste, Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Laps läheb kirikust ema kutsuma./Memm läheb kirikus Ja käseb poega hernesuppi keeta ja vorstisi teha. Vorstid laguvad paeas ära. Poiss läheb kirikus ja ütleb: "Tere homikust! Kus mede memme penk on? Memm, tule kodu! Papud sõid makerjad ää!"

ERA II 21, 409/10 (3) < Saarde khk., Talli v., Lindi k. - Leida Lepp < Enn Sepp, 80 a. (1929) = AES MT 70, 28/9. Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori põrgus on Kurat elänu ja siis on tahedud tänd vällä aia. Kolm õpedaead tulnu sinna tänd vällä aama, keigel olnu Piibleraamadud ligi. Esimene lännu sinna ja ütelnu: "Tagana saatan! Siin põle su elukoht." Vanakurat ütleb õpedaeale: "Sina põle kellegi välläaaja. Sa täädsid küll, et see varastud hobune olli, aga sa võtsid vastu." Teine õpedaea astunu ette ja ütelnu: "Tagana saatan! Siin põle su elukoht." - "Sinu käskes ma vällä ei lähe. Sa põle tõsine õpedaea, sa oled teise mehe naise juures maganu." Kolmas astnu ette ja lugenu neid sõnu, mis Eesus ütles: "Tagana, saatan, minust." - "Sina ei ole õige õpedaea. Sa varastasid pagari laua päält saia ärä." "Kurat, ärä valeda! Sedä sa näid, ku ma saia võtsin ja sedä sa's näe, ku ma raha leti pääl pannin. Tagana, kurat, põrgu! Siin põle su elukoht." Siis Kurat muutnu ennäst musta seaks ja lännu läbi Tori jõõ, nõnda ku harjased vilvendanu. Sellest aeast ei ole keegi enäm kuradid Tori põrgus nännu, aga kulda ja hõbedad peab küll sääl olema, mis Kurat sinna on jätnu. Sedä on seitsekümmend viis aastad tagasi, ku see lugu on sündinu.

ERA II 21, 414/5 (5) < Saarde khk., Talli v., Lindi k. - Leida Lepp < Enn Sepp, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku tikkusi põle ilmas olnu, siis vanapagan lännu mehega kullakamresse kulda otsma, lubanu mehel anda nõnda pallu, ku mees jõuab viia. Keller olnu pime, ei ole nännu. Vanapagan hakanu tikust tuld tõmmama. Mees kohkunu ärä, arvanu, et vanapagan hambaga tõmmab, ütlenu: "Oh, Kõrstus, ku hammas!" - Nõnda olnu keik pime ja vanapagan kadunu. Mees olnu üksi kullapütide vahel pimmes keldres. Hoomugu tulnu kuntruhärrä keldre juure. Uksed olnu keik lukus, nigu õhtu pantud. Ku ta rahakamre lännu, nännu - üks mees olnu kullakastide vahel, istnu kullakasti pääl. Kuntruhärrä küsnü: "Kust sa siia said? Uks olli lukus." Mees ütlenu, et vanapagan on tend sinna toonu ja keelnu kõvasti ärä, et ei pea Jumalad egä Eesust Kristust nimedama. Ku ta hambaga tuld hakanu tõmmama, siis temä nõnda kangest ärä kohkunu, et ta kogemata "Kõrstus" on ütlenu, siis on tuli kustunu ja vanapagan kadunu.

ERA II 21, 459/60 (9) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Leida Lepp (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti on suur katk olnud ja kõik inimesed maha tapnud, nõnda et Riia ja Pärnu vahel kukelaulu ja koera haukumist pole kuulda olnud. Katk on Dreimanni külas ka kole palju inimesi maha tapnud. Kolm meest on ainult järele jäänud. Sellepärast on hakatudki küla saksa keeles kolme mehe külaks kutsuma (drei Männer). Üks neist järeljäänud meestest on olnud Must Antsi ja saanud Ansi talu esiisaks. Teine neist kolmest on olnud Peedi Peet ja on saanud Peedi talu esiisaks. Kolmandast ei teata midagi. Must Antsi on nii tugev olnud, et visanud kuuepuudase kivi üle õla. Kivi seisab praegu Ansi talu õues, ümmargune kui muna. Nähtavasti on Peedi talul ka väike omanikuõigus selle kivi kohta. Kakskümmend viis aastat tagasi, enne Ansi talu nooreperemehe pulmi, on kivi salaja Peedile viidud. Pulmade ajal seisnud kivi Peedi talutoas laua all. On mindud kivi otsima, kuid Peedilt pole tahetud hääga kätte anda. Viimaks on kivi siiski ära toodud ja seisab praegu Ansi talu õues. Kümne aasta eest Peedi nooreperemehe pulmade ajal on kivi uuesti Peedile tagasi tahetud viia, kuid pole üles leitud. Katkust järelejäänud kolm meest on omale Tahkurannast naised toonud ja nii on jälle inimeste sugu Dreimanni saanud.

ERA II 21, 467 (34) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Leida Lepp (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lepapuust vitsaga ei tohi lehma lüüa, siis lehm hakkab punast kusema.

ERA II 21, 487 (14) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku sa metsas ära eksinud oled, siis sülga peo pääl ja löö näpuga sinna pihta. Kus pool väli on, sinna sülg kargab.

ERA II 21, 487 (15) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kivikupitsa mäe pääl on enne linn olnu ja see on ära vaeunu. Sääl peab pailu kulda ja hõbedad olema. Üks poiss olli viinu ükskord ühe pimeda vanamehe sinna Kivikupitsa pääl kivide sekka ja käsnu laulda, et kõik inimesed kuulatavad. Ku vanamees ära laulnu, siis ütlenu kõik kivid "aamen" pääle.

ERA II 21, 487/9 (16) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kivikupitsa juures on jaanituld tehtud ja sääl oleva kiigu olnu. Vaest poissi saadetud puid tooma ja poiss näinu, et sinine tuli põleb ja küsnu vanamehe käest tuld. Vanamees käsnu poissi kuuehõlmad lahti aeada, et ta paneb süssi hõlmasse. Poiss põle tahtnud aeada. Viimati ikki aeanu ja pantud kolm kühvletäit. Poiss hakanu tee pääl vaatama - olnu kuld. Poiss peitnu kulla Kivikupitsa juure kadakapõõsas, joosnud kodu isa juure. Tulnud tagasi, võtnud kulla ja saanud rikkaks meheks!

ERA II 21, 489 (17) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vargamäe sees oleva sõeariistu alla vaeunu. Sääl oleva üks kirik olnud. Kuldvärkisi oleva sääl. Oleva küll kaevatud, kuid kätte ei leia.

ERA II 21, 499/500 (35) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalised. Võta kolm peotäit soola ja piira ümmer kolm korda ja löö ikki rist ette. Ku päike loojas on, siis mine üksi välla ja mine ükskõik kuhu ja ütle: "Maarja, mu isake, Maarja, mu emake, anna Leida (nimetatakse haige inimese nime) kuldne tervis tagasi, võta Leida häda ära!" Loe siis issameie ära ja ära kõrva ega taha vaata.

ERA II 21, 549 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Peeter Lepp, 79 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks õhta me nägime, et Maksi põllude pääl põleb tuli. Me läksime vaatama, läksime üle järve ja tuli kadus ära. Sinna oleva rahakatel maetud.

ERA II 21, 549 (2) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Peeter Lepp, 79 a. (1930) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku õhta punetab, siis tuleb kuiva ja tuult, suvel ilusat ilma ja talve külma.

ERA II 21, 557 (6) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku noores kuus vihalehti toob, siis hakkavad kärnad.

ERA II 21, 557 (7) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku noores kuus luuaraagu toob, siis hakkavad kirbud.

ERA II 21, 557 (8) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Loomi peab tapma noores kuus ja põhjatuulega, siis liha paisub.

ERA II 21, 557 (9) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noores kuus peab raiuma okaspuud, vanas kuus lehepuud.

ERA II 21, 559 (10) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Võsa peab raiuma vanas kuus, pohjatuulega ja viimatse kuupäävade sees.

ERA II 21, 561 (17) < Häädemeeste khk., Orajõe, Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Laeva vällaajamise laul. Akti piinuska, akti piinuska, saploonaja, saploonaja, samaa poidjott. Hurraa!

ERA II 21, 561/3 (20) < Häädemeeste khk., Orajõe, Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku laev merre aetaks ja ta juba jääst veesse vaeub, siis seisab laevale nimeandja laeva nina juures, lööb vasta laeva viinapudeli katti, enne rüipab veel, hüiab: "Hurraa!" ja ütleb laeva nime. Kallab laeval viina pääl.

ERA II 21, 563 (23) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku sõel ja kuu ühes taevas ollid, siis panti võrgu ots üles. Need võrgud pidid siis hästi püidma.

ERA II 21, 565 (26) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Taari peab noores kuus tegima. Ku vanas kuus tegid, siis olli kahe-kolme päävaga sant magu juures.

ERA II 21, 565 (27) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Triinu Lepp, 80 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ahju peab vanas kuus tegima ja savi ka vanas kuus tooma, et kantsakad ei teki. Meil olli Lätist üks müirissepp. See ei tulnu enne tegima ku vanas kuus. Nüid meil ei teki siis kantsaki (prussakad) kah.

ERA II 21, 567 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Meinhard Krapp, 15 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maksi kivi all oleva rahakatel alla pantu. Kivi sätendava, sest kuld oleva all.

ERA II 21, 607 (2) < Häädemeeste, Orajõe v., Kabli k. - Leida Lepp < Ann Saar, 58 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Naha Juri. Vana Naha Juri oleva olnu. Isa rääkis. Teistel olnu räimi, neil põle olnu. Juri tõmmanu siis oma augu laiali ja ütlenu: "Miu perses!" Miu isa viskanu siis tal suust-ninast vere välla ja teine homiku olnu neil räimi, mis hirmus.

ERA II 21, 607/9 (3) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Leida Lepp < Leida Lepp < Ann Saar, 58 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rupakonn. Miu ema rääkis, et nemad käinu võrgudega meres ja rupakonn olnu neil võrgude juures paatis. Nemad tulnu ääre ja see konn vahtinu neil ikki otsa kurja silmadega, plaksutanu lõuadega ikki, hambad plaukunu. Võrkus põle ühtegi räime olnu. Ema mõtlenu, et ma tahan vaadata, mis sul viga on. Võtnu siis konna tangide vahel ja löönu ta surnuks ja pannu tugiteiba alla. Teise pääva tulnu homiku vara üks mees sinna ja tahtnu leiba lainata. Ema põle annu. Tema juba täädnu. Kolmanda pääva olnu siis mees meres sihis persest saadik ja palunu, et "Kallis onitüdar, tule puuduta ometi sõrme otsaga." Tema ütlenu: "Kannata veel, pitsita veel." - "Ma ei või. Ma lähen lõhki." Vana Ruuga vana ja need sõuksed poost1ed ollid olnu. Vanaeit roninu ikki veel, läinu eemalt, hoidnu ikki seda sõrme, viimati katsunu siis perse äärt natuke. Siis tulnu ku putkest. Kus kõik vesi olnu rohelene. Teise pääva läinu võrgudega. Võrgud olnu ka tuutis räimi täis.

ERA II 21, 611/5 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Mihkel Krapp, 50 a., Martin Brackmann, 38 a., Theodor Jürgenson, laevamehed (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Potermann. Potermann on sõuke vaim. Ku laev randa lähva, siis nähtava tänd. Ta pilduva rotid välla. Näitab inimese moodi ja mõnikord vaim kah. Kunturilaevade ja sõukste suuremade pääl ikki potermann olnu. Laevameister teeb potermanni laeva. Siis ta jätab ühe laastu laeva kribide vahele, siis see teeb sõukest häält. Vaga ilmaga justku keegi ikki kobistab. Mõnikord vanemad mehed teevad ka nooremadel potermanni. Paneb siis sae või mõne kõliseja asja seina pääle ja siis ikki teeb häält. Meil tegi see va Pritsu ikki potermanni. Ükspää päris vaga ilm, aga ikki sõuke kobin. Viimati nägime, et saag vällas vee tangi vasta ja see seda kobinad tegi. Ku mia "Tatjaana" pääl olli, paukus nõnda; kus lõhkus all sõssi ku mürises. Kus läksid elektrepatareidega alla, tegid kõik valgeks. Mitte midagi põlnu. Nasterahvas valge juustega käinu teki pääl. Eest piigist käis alla masinaruumi. Mina ükskord ollin öösi vahtis. Masinal olli kurblevõll katti ja küll ta siis loksis. Päris nii, et terve kamando aeas üles. Kõlksutab päris täiesti, justku haamrega lööb. Meister olli meil üks hiidlane. "Ottumari" pääl rääkisid küll, et on potermann olnu ja uppusidki seitse meest ära selle aea sihis. Meil ei saanu viirastus olla. Me päris hulga mestega kuulatasime. Laevamestel on see suures lugupidameses. Ku potermann lähva ära, pekled (pakid) kaindlus, siis laev lähva hukka. Vere sihis või midagi võib olla. Tema päris katla kere sihis paugub, paugub ku loeus.

ERA II 21, 617 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Mihkel Krapp, 50 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Klapermann. Klapermann teeb ikki eest vöörist seda mürinad ja kolinad. Ku kõik vaga on, siis tema teeb sõukest kõrinad. Kas ta ennast lauatüki pääl kaalub või. Siis tuleb õnnetust.

ERA II 21, 619 (2) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Leida Lepp < Jakob Markson, 90 a. (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kooli Viilep olli selle mede laeva pääl. Kirjutas siia sõuksed kirjad nägu pool nutulesed ja seda olli näha, nägu pool nõdrameelne olli. Tal olli vaimu sees. Nägu üks kartus olli sees, et laev hukka läheb. Sedaviisi on täädu, aga inimene ei saa aru.

ERA II 21, 633 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Leida Lepp < meremehed (1930) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Naissaarelt loots. Selle saare pääl on vanaste katk olnud ja kõik inimesed ära tapnud. Üks naine on ainult järele jäänud.

ERA II 132, 89/97 (2) < Pöide khk. - Mafalda Georgin < Aino Kureniidi vanaisalt (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Aastat kümme enne ilmasõda surnud Järve kandis üks vana naisterahvas, kellel olnud pruunid nagu põlenud haava märgid näo peal. See 90 aasta ligidal olev vanaeit oli oma näo peal pruunide lappide asumist järgmiselt seletanud: Tema olnud tol korral 18 aastat vana, kui tema ühel suisel hommikul läinud mõisa teopäevi tegema. Olnud kena ilm. Tema saanud teel naabri Riia kätte, kes samuti mõisa teole läinud. See Riia olnud temast umbes 30 aastat vanem ja ümbruskonnas kardetud seda naist kui võlu või paha silmaga inimest. Et neil aga ühine tee olnud, siis seltsinud tema selle Riiaga just sellepärast, et neil oli vaja läbi metsatuka minna, mille kohta külarahval head arvamist ei olnud. Nende vahel pole suurt juttu olnud. Saanud sellest metsatukast läbi teisele poole, kus olnud kümmekond varssadega mõisahobust söömas, sest mõisahärra pole varsaga hobust mitte lasknud tööle panna, vaid andnud neile ikka võimalikult rohkem vabadust. Saanud nüüd metsast välja, kui äkki Riia ütelnud, et tema on väsinud ja unine, tahaks veidi puhata. Viskanud end siis põõsa äärde külili ja lasknud silmad vähe kinni langeda. Et päikese tõusu olnud veel aega, siis mõtelnud tema, et istun ka vähe; vaadanud Riia poole, see juba norsanud. Tema heitnud ka põõsa äärde Riiast natuke maad eemale ja nii hea uni tulnud peale, silmad tahtnud vägisi kinni minna ega pole suutnud unerammetust enesest eemale peletada. Äkki nagu hall viir läinud tema jalge kohalt läbi ja tema kuulnud selgesti oma jalge kohal olevat sarapuupõõsast sahisevat. Ta löönud silmad lahti ja vaadanud Riia poole, see olnud nagu surnud põõsa ääres pikali. Ta pidanud teda hüüdma, et hakkame nüüd edasi minema, kui kuulnud lähedal olevate põõsaste taga hobuste hirmunud norskamist. Tema tõusnud püsti ja näinud, et üks hall hunt on hobuste hirmu põhjuseks. Tema läinud siis Riiat äratama, kuid Riia pole tõusnud. Tema hakanud üksi mõisa poole minema. Ta saanud mõisa ligidale, kui Riia teda kätte saanud. Tema aga pole oma hirmust rääkinud, vaid läinud sõna lausumata mõisa. Mõisas antud temale töökoht just Riia lähedale; tema pole julenud vastu rääkida, sest tööle määraja aidamees olnud kole kuri mees. Keskhommiku paiku olnud kuulda, et hunt olla metsas ühe hobusevarsa ära murdnud. Tulnud keskhommiku tund. Tema oli siis istunud põllu äärde kibuvitsapõõsa varju leiba võtma. Eks Riia tulnud ka jälle sinna. Tema oli märganud siis Riia leivakotti nähes, et see oli palju suurem kui hommikul taga seltsides. Siis tulnud temal ka Riia sõnad meelde, mis ta teda mõisa juures kätte saades öelnud: "Sa lähed nii ruttu, et mul andis joosta, niiet leivakott selgas aurab." Leiba võttes pakkunud Riia ka temale oma kotist võetud lihakantsaka küljest lõigatud lihatükki, mida tema pole tahtnud vastu võtta. Et Riiast ja tema lihatükkidest lahti saada, ütelnud ta pool naljapärast: "Ei taha ma sinu toorest varsaliha ühti." See ütelus vihastanud Riiat nii, et see oli südametäiega visanud selle lihatüki talle vastu nägu karjudes: "Säh, kurivaim, katsu kas on toores!" Võtnud oma leivakoti ja läinud kirudes: "Oleksin seda teadnud, et mind salaja varitsesid, oleksin su enese varsa asemel maha murdnud." Temale pole ka toit enam maitsenud, sellepärast hakanud ta oma põllutükki kündma, kuna Riia veel talle tagant järgi hüüdnud: "Pead eluaeg murtud varsa liha mäletama!" Kui tema lõuna-aeg oma leivakotti põõsa alt tooma läinud, olla talle põõsa all veel lihatükk vastu silmi visatud ja see auranud nagu keevast supikatlast võetud. Tema nägu aga oli hakanud kipitama ja valutama, nagu oleks ta selle ära põletanud ja viimaks löönud talle need pruunid märgid näkku, kuhu teda Riia lihatükiga löönud. Aga mõisa hobusevarssasid pole enam hunt metsas käinud murdmas.

ERA II 132, 105 (9) < Pöide khk. - Mafalda Georgin < Aino Kureniidi vanaisalt (1936) Sisestas Aire Kuusk 2001, redigeeris Mare Kalda
Vana aasta õhtul tuppa toodud õled seotakse pärast pühi puntrasse ja pannakse kuhugi paigale, kust nad siis jüripäeva hommikul enne päikese tõusu põllule viiakse ja pealpool tuult põllu serval põlema pistetakse, mille suitsu siis tuul üle põllu puhub ja kõik põllule kahjulikud olevused hävitab.

ERA II 132, 143 (1) < Karuse khk. - E. Lüdig, pastor (1936) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Mare Kalda 2005
Karuse köstri mäel olla rahaauk. Jaanipäeva ja vana-aasta õhtul olla seal näha sinine tuli. - Endise köstri jutt, mida ta kuulda saanud vanemate inimeste käest.

ERA II 132, 269 (1) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Redigeeris Mare Kalda
Kui suvel on pihlagapuu marju täis, sie on hea odra-aasta ja teiseks: kui on pihlagas marju täis, tähendab - sügis on vihmane.

ERA II 132, 276 (22) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Redigeeris Mare Kalda
Kui kuu ümber on varu, siis tähendab tuleb tuuld ja halba ilma, ja kui päeva ees on sabb. (see on niesugune roheline ja sinine märka), siis on halvad ilmad ees, ja kui on päivä taga, siis on halvad ilmad mööda läinud.

ERA II 132, 286/8 (29) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda 2005
Minule jutustas Mihkel Eero, kudas vanasti käis haldias kodus. M. Eero on juba peale kaheküme aasta eest surnud. Kusagil on tehtud uus maja, kuid see maja pidi olema haldia tee peal. Noh, maja sai valmis. Kuid iga ööse tuli keski tuppa, kõik kuulasivad, kudas täma uksest läbi tuleb, et kas üks ka teeb ema hääld, aga ei miski ei õld kuulda, vaid ükskõrd oli toas. Ja kõhe küsis: "Kas tulen?" Aga pererahvas ei tohtind öölda, et tule. Arvasivad, et ei tea midä teeb. Käisid iga reede õhtu ühel ja selsamal ajal. Aga viimaks kutsti naaburperest inimesi sinna, et mida tämä siis teeb. Noh tuli ja kõhe küsib: "Kas tulen?" Ööldi vasta, et tule, ja vaat kus tine, nii kudas ööldi, et tule, siis ka tuli. Kõik see toapõrand õli hõberaha täis. Kõik, kes raha tahtsivad, panivad omad taskud täis. See pidi siis õlema haldia tee peal see maja. No aga täma ei saanud nendest muidu lahti, siis anda nendele nii paliu raha, et läksivad sealt ära ja õstasivad omale uue kõha.

ERA II 132, 288/9 (30) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Ühekõrra minu lell on kündanut väljal kahe härjaga ja vot enamb ei jäksa härjad veda, ader on kuhugi taha kinni jäänud. Lööb piitsaga, aga ei liigu. Hakkab vanduma, et mis kuradi asi see on. Nii kudas kuradi sona ütles, nii õli kõhe suur müra maa sees. Ja ader õli lahti. Täma ei õleks pidanud mitte ütlema kuradi sõna. See õli üks rahapada millaski vanal ajal sinna pandud. Siis, kui õli see pada pandut sinna kurja vandumata, siis kes leidis, ei tõhtind ka vanduda. Kui vandusid, siis läks maa sisse. Siis täma õleks pidanud paluma, et oh kudas mina siit adra lahti saan, ja kui õli rahapada pandud kurjaga, siis õleks pidanud vanduma, siis õleks saanud rahapada kätte.

ERA II 132, 289/90 (31) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Tapner < Kadri Tapner, 73 a. (1937) Sisestas ja redigeeris USN
Vanal ajal õli rahvast ühekõrra nii vähe (see oli pääle katku), paljalt katk üksinda hulkus mööda maad ja ütles, et Peterpoori ja Tallinna vahele jättab ühe kuke laulama. On siis katk tulnud Peterpoori poold ja saanud Pada külani (see on Virumaal Pada vallas). Katk saald kuuld eemald, et siin on veel inimesi. Tahtis siis minna Pada külast läbi, aga kartas, et võib-olla, kui palju on rahvast, kas täma käib nendest üle. Mõtles ja mõtles, ei läinud, ise aga laulis laulu: "Meneksin Pada külasse, Pada sisid peavad kinni." Sisid õlivad inimesed. Ja sealt siis katk enamb edasi ei läinud.

ERA II 132, 354 (2) < Kuusalu khk., Kolga v., Sigula k. - Joh. Tomingas < Abram Tiismus, s. 1856 (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Mis on saanud Punasesse merre uppunud vaarau sõjaväest? Punasesse merre uppunud vaarau sõjamestest on saanud hülged, kes laulavad praegultki: "Vaarau vaku, vaarau vaku."

ERA II 132, 386/7 (18) < Jüri khk., Rae v., Assaku k., Viskari t. - Tõnu Võimula < A. Kuuspuu (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui loom on haigestand rabandusse, siis tuleb loomal lõegata terava noaga keele alla täke, niiet veri jookseb, siis pidada loom terveks saama.

ERA II 132, 387 (19) < Jüri khk., Rae v., Assaku k., Viskari t. - Tõnu Võimula < A. Kuuspuu (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui inimesel on jooksvatõbi ristluudes ehk ka teistes kohtades, siis peab see tõbi ära kaduma, kui tehtakse raudnõgeste vanne ja tuleb olla neis vannes vähemalt üks nädal aega, iga õhtu üks vann. Vesi peab olema nii soe, kui aga inimene võib kannatada.

ERA II 132, 394 (29) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Haljava k. - Tõnu Võimula < Ludvig Pakats, s. 1847 (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Roosi vastu peab aitama, kui võetakse raudnõekseid, hõerutaks käe vahel pieneks ja pannakse haige koha peale.

ERA II 132, 396 (34) < Harju-Jaani khk. - Tõnu Võimula < H. Kulden (1935) Sisestas Ülle Mällmann 1999, redigeeris Mare Kalda
Jooksvarohi. Võtta noori kasepuu lehepungi, kuivatada ja teha nendest teed. Iga päev juua kolm klaasitäit seda teed enne sööki homiku, lõuna ja õhtu.

ERA II 132, 406 (69) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Leenu Nikker (1935) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Jooksvarohuks olla väga hea, kui võtta kobrulehta, kallatakse keeva vett peale ja kui on vesi soe, siis jooksvahaigel tuleb seal sees ennast leutada, et tõbest lahti saada. Vaja mittu korda teha sarnast vanni.

ERA II 132, 406 (70) < Harju-Jaani khk., Peningi v., - Tõnu Võimula < Leenu Nikker (1935) Sisestas USN
Jooksva vastu olla ka väga hea rohi raudnõgeste vann.

ERA Ii 132, 418 (6) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Vôimula < Jakob Veelmann (1936) Sisestas Pille Sääsk 2001, redigeeris Mare Kalda
Peningi valdas Harju-Jaani kihelkondas käidi vanaste kosjas neljapäeva ôhtul ja laupäeval käidud kirikuôpetaja juures kihlamas vôi lugemas. Neid paare ei olla kirikus laulatatud, kellel enne pulme olnd laps.

ERA II 132, 418 (7) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Jakob Veelmann (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Palgi jõgi, mis voolab läbi Peningi valla maast,/seal/ olla vanaste näkk elutsend, kes olla naisterahvaid kutsund jõkke nise pesema: "Tüdrukud, tulge nise pesema."

ERA II 132, 422 (20) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Jakob Veelmann (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Hea hernekülvi aeg olla vanal kuul, kui tuul on põhjas, siis ei pea herned ussitama.

ERA II 132, 422 (22) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Jakob Veelmann (1936) Sisestas M. Ahse 1999, redigeeris Mare Kalda
Kui vili on parsil kuivamas, tehtakse sookaerte ja kadakasuitsu, seda ei pea ka ussid armastama.

ERA II 132, 424/5 (31) < Kose khk., Triigi v., Ojasoo k., Kõvernurme t. - Tõnu Võimula < A. Marrin (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kose kihelkondas Ravila, enne Ojasuu valla maa sees on väikene umbjärv läbimõeduga pool versta, millel nimeks on Punamäe järv, kus olla palju kalu sees: haugid, lutsud, särjed ja ahvenjad. 75 a. tagasi kuulnud Hans Kaalus suurt kohinad järves, mis aland järve keskelt ja järve äärde tulnd suur must härja peaga kala, mis ajand ninasõermeist vett välja. Mees, nähes sarnast elukad, pand hirmuga jooksma. Samal aastal näind Leenu Varblas ka seda veelooma. Peale nende inimeste ei ole teada kedagid, kes veel seda looma oleks näind. Sellest järvest olla kalastajad kunni 20-naelaseid haugisi unnaga püüdnud.

ERA II 132, 425 (34) < Kose khk. - Tõnu Võimula (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Ravila mõisa parki oli kellegi poolt maetud mingisugune varandus, kelle poolt, ei ole teada. Tänavu 1936. a. septembrikuul kaevati see varandus välja. Kaevajateks olnd neli meest, kes old hästi riietatud, sõitnud autos senna, kaart old kaasas ja mitmesugused mõetmise abinud. Mõedetud ja uuritud, kunni see õige koht on leitud. Hakatud kaevama, umbes ühe meetri sügavuselt võeti varandus välja ja sõideti minema. Mitmed inimesed olla neid kaevajaid näind. See raha- või varaauk on näha igale, mina lasksin seda auku pildistada ja saadan ka selle pildi Arhiivile.

ERA II 132, 426 (37) < Kose khk., Ravila v. - Tõnu Võimula < Kaarel Vart (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Nirgu mõisa maa peal Käppa järves käind üks mies unnaga kalu püüdmas. Ühel päeval ei ole temal õnnestand mitte ühtegi kala saada. Õhtu jõudes mies teind tulelõke ülesse ja jäend ise tule juure magama. Unes tuld üks hall vanamies tema juure, öeld: "Mis sa magad, tõuse ülesse, pane püünised sisse, nüüd kalad hakavad!" Mies tõust ülesse, pand unnad sisse ja saand palju kala, üks old 20 naela raske, ka teised kalad old õige suured. Teine öösse sie hall vanamies öeld: "Mis sa minu ilma sabata orika kinni püüdsid?"

ERA II 132, 427 (39) < Kose khk., Ravila v. - Tõnu Võimula < Kaarel Vart (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Ravila mõisa maa peal Nirgu veski ja selle veski ligidal jões oli suur kivi, seda kivi kutsus rahvas Näkikiviks. Kord läind jaanipäeva vara homiku üks mies sialt möeda. Selle mehe nimi old Tõnu Kärp, kis näind selle kivi otsas istumas alasti naist, kis võtt jõest vett ühe käega ja teise käega ja visand üle oma rinde. Mehel old püss ligi ja mõeld esteks püssiga seda naist lasta, aga jätt selle tegemata, arvates, et on veskitüdruk, kis ennast peseb, mis sa inimesest ikka lased. Äkitselt kadund naine kivilt ära. Siis mies saand aru, et sie ei old inimene, vaid oli näkk.

ERA II 132, 431 (45) < Kose khk., Ravila v. - Tõnu Võimula < Kaarel Vart (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Ravila valdas Kasuvere taluperemehele näidatud jaanipäeva öösse unes, kästud teda võtta labidas ja minna suure kivi juure ja kaevata sealt, kust ta saada suure varanduse. Mies teind nii, kui unes on kästud, ei ole aga sealt mingid varandust leind, ainult surnu kondid tuld kaevates välja. Seda kohta, kus sie kivi asub, nimetakse Surnumäeks, mis arvatavasti on vana matmisepaik.

ERA II 132, 431/2 (49) < Kose khk., Ravila v. - Tõnu Võimula < Kaarel Vart (1936) Sisestas ja redigeeris USN
Vanaste suure katku aal olla inimesed surnd katku kätte kui kärbsed. Katk käind, suur must kuub selgas, later ja kepp käes. Kui imene magand, katk turgand seda kepiga ja sie ei ole enam elama jäend. Kes üleval old, sellesse ei ole puutund. Katk tuld ühte peresse, kus lapsed magand. Naine palund, et tema neid ei puutuks. Mies pand käe üle laste, mies ja lapsed jäend elusse, aga naine surnud ära. Paunkülas Vanaveski talusse tulnud katk sel aal, kui kaks tütarlast old suure lepa otsas, keda katk ei ole näind. Lapsed tuld lepa otsast maha, läind tuppa, toas old kõik katku ära surnud ja need kaks tütarlast jäend perekonnast elama.

ERA II 132, 432 (50) < Kose khk., Ravila v., Kopli t. - Tõnu Võimula < J. Järve (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Tuhala valdas Suur-Särge külas olla Härmasöödi talu peremehele näidatud unes ja öeldud: "Võta oma poeg kaasa, mine heinamaale ja kaeva seal suure kivi alt, kust leiad rahaaugu, aga kaeva nii, et kiegi seda ei näe. Kui võeras inimene näeb, ei saa sa sealt midagi." Mies teind nii, kui unes kästud, aga just kaevamise aal läind sealt üks mies mööda ja näind neid ja nad ei ole sealt midagi leind.

ERA II 132, 432/3 (51) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Juhani t. - Tõnu Võimula < Marie Toots, 61 a., perenaine (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
50 a. tagasi on Paunkülas Juhani talu perenaine Ann Roomet unes näind ja temale öeldud: "Tõuse ülesse, võta kanamunasuuruse lähkrega rõõska piima, tükk leiba ja nuga kaasa ja kolm naist, mine nendega Ravila Koplemäele, seal tuleb vasta üks mies. Selle mehele anna ära nied kolm asja, siis mine edasi. Seal näed raudväravaid, kus vahti peavad kolm koera. Nied koerad sulle midagi ei tie, mine neist mööda sõjariistade kambri. Sõjariistu ei ole tarvis puutuda. Mine teise kambri, mis on varakammer, sialt võtke omale kulda niipalju kui tahate. Sial kamres on 16-aastane tütarlaps, sie tooge sealt ära." Naine ärgand selle peale ülesse, ei ole aga julend minna juhatatud kohta. Räägitakse, et seal kohas olla vaat viina ja kast kulda. Selle koha peal on mõned hiljemal ajal kaevand. Üks mies leind sealt kuldsõrmuse. Üleskirjutajalt: Räägitakse veel, et selle varakeldri ja Ravila mõisa vahel olla maa-alune salatee ja see koht olla sõja aal old varjupaigaks. Väga võimalik, et seal midagi on peidetud. Praeguse Kopli asunikupojad tahavad sellel Kopli mäel võtta ette kaevamist lähemal aal.

ERA II 132, 433/4 (54) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Juhani t. - Tõnu Võimula < Kaarel Pihlak (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Paunkülas Teelahkme mäe ja Neitsimäe vahel old vanaste suur järv. Vene-Rootsi sõja aegu olla Rootsi sõjamehed selle järve hagudega täis täit. Nüüd olla veel järel veikene loik, selle järve nimi old Kondjärv.

ERA II 132, 434 (55) < Kose khk., Triigi v., Paunküla k., Juhani t. - Tõnu Võimula < Kaarel Pihlak (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Paunkülas Pruuli talu põllu sies on Hiiemägi, kus vanaste on olnd mets ja kus meie esivanemad käind omi pidusi pidamas. Praegu võetakse teede sillutuseks sellest mäest kruusi.

ERA II 132, 443 (80) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < Leenu Nikker, 86 a. (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Kord näind Hans Määr unes ja öeldud: "Mine Peningi valda Abru sauna, selle sauna lielõuka kivi tõsta ülesse, sialt saad suure varanduse. Võta omale kolm kangi kaasa, kolm kolmetahalist pastlanõela ja nied nõelad pista tulesse." Senna kästud teda minna südaöösse kell 12. Mies ei ole läind ja sie vara on vistist tänaseni selle lielõuka all.

ERA II 132, 443/4 (81) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Tõnu Võimula < H. Rändur (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Nehatu valdas olla Suurekangru mägi. Selle mäe sees olla suurem kullavarandus. Kord olla Saha mõisa omanik lasknud mehi selle mäe kallal kolm päeva kaevata, et seda varandust kätte saada, aga ei olla saand.

ERA II 132, 463 (9) < Hageri khk., Hageri v., Adila k. - Hans Mesikäpp < naiseemalt (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2005
Nõidusest. Vanal ajal olnud iga homikul peremehe ehk perenaise mure ümber maja käia, vaadata, kas midagi võerast märki kuskil õues näha on, kas üks kanamuna ehk üks katuse räästavihk ehk mõnda muud. Nõid olla neid sinna toonud. Kord leiti üks muna õuest, ööldi minule: "Säh, võta see muna ja hoia, et sa tee peal minnes katki ei tee, viska üle aia naabripere kapsaaeda, see on sealt toodud." Täitsin käsku ja viskasin. Muna läks katki. Selsamal ajal läks ka selle sama pere künnihärg puusaliikmest ära, kes parajaste põllul kündis. "Oleks ta meie maa peal katki läinud, siis oleks meil see õnnetus olnud," rääkis perenaine, kes mind sinna saatis. Niisamasugune lugu oli ka räästavihuga. Kes teda tarvitas, siis ikka õnnetus juhtus, kas sai mõni mullikas rabanduse ehk siga sõi põrsad ära. Kõik oli siis selle viga, et see õlevihk sai siin ära tarvitud ehk läksid naa/b/rirahva üksteisega tülise. Siis oli kohe ähvardus: "Oot-oot, küll sa pead näha saama, et su loomad kõngevad," siis oldi kärmas lauda ukse peale nõiaristisi tõmbama tõrvaga. Olen minagi neid ristise näinud. Rääkis mulle minu naise ema, kes praegu elab.

ERA II 132, 495 (24) < Kose khk., Tuhala v., Oru k. - Hans Mesikäpp < Jüri Tiidu (1936) Sisestas ja redigeeris USN
Vanast katkunaesest. Mitu katku-, sõjajuttu kuulsin isa-ema kottu. Mis aab poisi kõdisema, poisi koodid lõdisema. Katk on käinud Hageri kirikuvaldas ja Adila valdas vana naise näul. Vana naine tulnud tasakesi öösel uksest sisse. Keda ta on leidnud magamas, selle aseme juure läinud ja puhunud tema magaja peale, see olla siis kohe surnud. Selle pärast olla taludes muist inimesi üleval parsil valvel. Hageri kirikuvaldas häävitas ta keik elanikud, seda leitakse kiriku vanadest kirjadest. Praegu on kirikuvallas talu nimi Orjakatku. Kes sina talusse oli orjaks läinud, ikka kohe surnud. Kui neist mõned elama jäid, siis olla teine läbi tulnud, seda olla nimetud kolleera. Kolleera olla inimeste töö. Üks isanda moodi mees käinud taluõuedes, saapad jalas, kepp käes ja satterkuub selgas, ja olla kaevu juure läinud ja kaevu sisse vaatanud. Ja inimesed arvasid, et on kaevu kehvti viskanud. Kes siis sealt kaevust vett tarvitas, see kohe kollerase jäi. Siis anti isekeskes külast külase, vallas/t/ valda salajane käsk: Kui keegi kolleera külvajad näeb, katsuge kohe kinni püüda. Juttu olen lugend "Eestlaste vanad pärlid," veikene trükitud raamat.

ERA II 132, 499 (3) < Hageri khk. - Hans Mesikäpp < Mari Õisman (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Räägiti, et huntidele olla taevast sööki visatud talve aegas. Ühe mehel linnast tulles hundid joosnud ree kannul. Mees vaatanud tagasi: suur mürakas nagu käi olnud ree tagaotsas. Mees lükkanud ree pealt maha nende kätte ja nemad hakanud seda sööma. See olla neile taevast visatud ja juhtumise ree peale kukkunud.

ERA II 132, 499 (4) < Hageri khk. - Hans Mesikäpp < Mari Õisman (1936) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Üks vana parun käinud tihti kodu ikka peale surma. Hundid pole teda iialgi kätte saanud. Kui teda kottu ära aetud hundale, siis tema joosnud üle soo heinaküini. Küinil olnud 2 suud, teine üsna kõrges ja heinu täis. Üks julge mees võtnud sõnnikutõstmise hargi ja läinud õhta sinna valvama. Ja kodukäija tulnud, ise karjunud: "Abi, abi!" See hundil järel. Kodukäija korge küinisuu peal sirutanu ühe jala, öölnud: "Kuts, säh see jalg!" teise jala: "Kuts, säh teine jalg!" Tõmmanud jalad tagasi, et ei anna kutsile kummakitki. Mees pannu hargiga partsti seljati ja viskanud huntile kätte. Põle muud kui tükk surnulina/veet/.

ERA II 132, 524/7 (2) < Kirbla khk., Kirbla v. - Hilda Uustalu-Vellmann < Tõnis Vaan, s. 1849 (1936) Sisestas Merili Metsvahi, redigeeris Mare Kalda
Sellel ajal, kui mõisnikkude võim meie maal suur oli ja raha, mis leiti maa seest, pidi saama mõisnikule. Sellel ajal elas tark mees, kellel lollakas naine. Kui naisel süda täis, ei hoolinud ta millestki. Kord kündis mees põllul, naine laotas sõnnikut. Mehel hakkas midagi adra taha kinni, näeb: rahapott, sang peal. Nainegi näeb leidu. Mees mõtleb: "Ei tahaks raha ära anda, aga naine on leidu näinud, küll see läheb mõisa ja räägib härrale." Mees tuleb õhtul koju ja räägib naisele: "Armas abikaasa, kurvad lood meie maal. Homme algavat sõda." Mehel oli rehal suur tõrs. Sinna alla käsib naist pugeda varjule sõja eest. Toob odre, riputab tõrre põhjale. Sinna pani siis kuked-kanad teri sööma. Naine all aga hirmu täis, arvab, et sõda ongi tulnud. Saabub õhtu, mees päästab naise tõrre alt välja ja ütleb: "Sõda on nüüd läinud juba. Küll püüdsid sõjalased sind tõrre alt otsida, aga teadsin head nõu ja kavalusega sain sind varjata." Järgmisel pühapäeval sõidavad mees ja naine kiriku. Mees istub edas-, naine tagaspidi, kuna tol ajal olid kitsad vankrid. Mees ostab hulga saiu, viskab ülesse, need kukuvad naise sülle. Naine küsib: "Kust need saiad tulevad?" "Pärast sõjaaega antakse ikka leiba taevast," ütleb mees. Sõidavad mõisa värava tagant mööda. Toapoiss puhastab trepi juures härra kuube. Naine küsib mehelt: "Mis seal tehakse?" Mees ütleb: "Vanahärrat peksetakse trepi all." Ta karju ju ühti," küsib lollakas naine. "Ta suudagi enam karjuda," vastab mees. Mööduvad mõned päevad. Naine on mehega kodu tülli läinud ja läheb mõisa ja ütleb härrale ära, et mees on põllult rahapoti leidnud. Härra küsib naiselt: "Palju selles raha oli?" "Pott oli õige täis," vastab naine. Mees kutsutakse mõisa. "Sa oled rahapoti leidnud," ütleb härra. "Miks sa seda mõisa ära ei toonud?" kurjustab härra. Mees ütleb, et ta polevat midagi leidnud. "Su oma naine räägib, et oled leidnud," ütleb härra. "Naine on tobu ja räägib jutte, mis pole olemaski," vastab mees. Teisel päeval kutsutakse mees ja naine mõlemad mõisa. Härra küsib naiselt: "Millal mees leidis rahapoti?" "Eks siis, kui meie maal sõda oli," vastab naine. "Millal meil maal sõda oli," imestab härra. "Eks siis ikka, kui saiad taevast maha sadasid," kostab naine virgasti. "Millal need saiad siis sadasid?" imestleb härra. Naine kohe: "Eks härra ei tea, kui ta siin trepi all nii tublisti peksa sai, et enam karjudagi ei jõudnud, siis need saiad sadasid." Härra meel saanud pahaseks, kihutanud mehe ja naise mõlemad toast välja. Mees läinud rõõmuga ja olnud õnnelik, et võis raha ühes potiga omale pidada.

ERA II 132, 537/42 (7) < Kirbla khk., Kirbla v. - Hilda Uustalu-Vellmann < Tõnis Vaan, s. 1849 (1936) Sisestas ja redigeeris USN
Tugev karjane ja pärgel pojad Kaugel, kaugel, väga kaugel Eesti minevikust elas üks tugev mees. Aga ta arvas enese veel tugevama olevat, kui ta tõesti oli. Ameti poolest oli ta suure küla karjane ja käis karjas. Kord olnd üks noor mulikas teda pahandanud. Ta võtnd sabapidi kinni ja visand üle jõe, mis kümme sülda lai olnd. Teine kord ta olnd härjavankri otsa komistand ja selle katuseharja üle visand meelepahaga. Ja siis mõtelnd, et ta kõige tugevam mees maailmas pidand olema. Ja viimaks mõtelnd: "Tahan kord otsma minna, kas on teist nii tugevat meest." Kuidas mõelnd, nii ka tehtud. Läheb. Läheb päeva, läheb kaks. Ei kedagid. Kolmanda päeva õhta eel jõuab ühe maja juurde suure metsa sees ja läheb sisse. Seal tuleb talle vasta üks suur kole vanaeit, hirmus pealekauba. Ja küssib: "Mis see külamees käib ja otsib?" Tema ütleb: "Otsin vastast, tahan jõudu katsuda." Vanaeit vastab: "On hea küll, minu pojad ei ole praegu kodus, on vahvad mehed ja katsuvad küll. Nad tulevad öössi kodu. Jää siia." Ja toob talle õhta süüa. Vanaeit hakkab laua peale leiba vädama, vääb mitu leiba laua peale. Karjane mõtleb: "Mis ta nendega nii palju teeb" ja hakkab sööma. Sööb harilikult nagu inimene ikka. Vanaeit tuleb juure ja ütleb: "Minu poegi vastu sa küll ei saa. Minu pojad söövad vahel tegu ja kaks ja harukorral ka kolm leivategu korraga." Paneb ta magama, toob talle põhud alla. Temal hirm nahkas. Ei tea mis nüüd saab? Jääb valvama. Pojad tulevad koju Soomest. Teesel on kaks veskikibi, teesel tuuleveski kere selgas tervelt. Tulevad tuppa ja ütlevad: "Sul võeras hais toas. Kis siin on?" "Tuli üks võeras mees. Tahab jõudu katsuda." Pojad ütlevad: "Kis taga täna õhtul katsuma hakkab, homme hommiku siis katsume." Ja panevad karjase endi vahele magama. Aga nüüd hakkavad tuult laskma. Kui teene peeretand, siis käind teese vasta, kui teene, siis teese vasta. Jüst kui palli mängind. Nüüd olnd mehel hirm käes. Saand maast ülesse ja punuma. So/r/tsi pergelid ärkavad maast ülesse. Põle karjast kuskil, lähvad taga ajama haisu mööda. Karjane jõuab Peipsi järve ääre, aga ta õnneks tuleb tal ka õnn. Seal seisab meie eesti vägimees, kuulus Kalevipoeg, kaksteistkümme tosinat saelaudu selgas ja küssib: "Mis sa jooksed?" "Pärgeli pojad ajavad mind takka, ole hea mees, varja mind." "Tule poe mu püksireide," ütleb Kalevipoeg. Pärgeli pojad jõudvad sinna. Küsivad Kalevipoja käest: "Anna mees meide kätte!" Kalevipoeg vastab: "Ei anna" ja hakkab sortsidega taplusse. Võtab laua ja hakkab laudadega virutama. Kui matsu annab, lauaotsast tükk lindab. Üle poolte laudade saab juba peksetud. Kipub nappus kätte. Sealt tuleb noor siil välja. See oli sel ajal paljas, põle okkaid ühti olnd ja hüüab: "Kalev, Kalev, servilaudi, servilaudi, mette lapiti!" Kolm tugevat meest võitlesid, neljas oli püksireides. Ja Kalev peksab sortsi pojad minema. Ja siis lõikab enese kasukahõlma seest tüki välja, annab siilile. Sest ajast on siilil harjas selgas. Ja siis võtab karjatse püksireiest välja, võtab enese ihukarva ja annab karjatsele hirmu. Saatis ta karja tagasi ja ütleb: "Ära teinekord enam nii julge ole."

ERA II 132, 579 (1) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, redigeeris Mare Kalda
Tuld olla toodud vanasti teist perest linase kaltsu sees, kuid olnud ka tarvitusel väike sütevakk, millega vöetud süsa/?rao?/ ilmaga.

ERA II 132, 581/2 (9) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2001, redigeeris Mare Kalda
Tulel olnud suur mõju ka painasjalgade ja kodukäijate pääle. Kui neile ootamatult tuli pääle lastud, siis olnud nad seisma sunnitud ja neid võid näha. Iseäranis suur mõju olnud veel inimeserasva küünla tulel, sellega nähtud õige väikseid painajaid.

ERA II 132, 597 (3) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui päiksel on tõustes ja looja minnes ees ja taga sapid, siis hakkavat varsti sadama. Sedasama tähendavad ka kuu ja päeva ümber olevad rantsid.

ERA II 132, 597 (4) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kui päike looja minnes tugevasti punetab, tähendab tuult, tormi ja kõled kuiva aega.

ERA II 132, 597 (5) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN
On päikesel päeva ajal ümber mitu rõngast, arvatakse tulevat suurt sõda.

ERA II 132, 597 (6) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Paistab linnutee sügisel tüklik, ei tulla õiged talvet, on ta hargini must, ei tulevat enne jõulu üldse lund.

ERA II 132, 597 (7) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN
Paistab noorkuu esimese õhtul kehaldi, olevat selle kuu läbi külm ja kõle aeg. Tihti ööldakse: "See on üks väga kange kuu."

ERA II 132, 597/8 (8) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tähti arvatakse olevat taevas nii palju kui maa pääl inimesi. Kui langevat taevas täht, surra ära üks inimene. Sest ühes inimese surmaga kustuvat ka ära tema hingetäht. Suured ja heledad tähed olla rikaste ja väikesed tuhmid vaeste inimeste hinged.

ERA II 132, 598 (9) < Karja khk., Pärsama v., Pamma as., Lepiku t. - Aleksei Jakobson < Maria Jakobson, s. 1896 (1936) Sisestas USN
On taevas näha sabaga tähte, olla tulemas suur sõda. Sabaga tähte olla nähtud Jaapani ja suure ilmasõja ees.

ERA II 132, 610 (41) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k., Sassi t. < Jaani khk. - Aleksei Jakobson < Maria Pauts, 50 a. (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Tarbepuud, mis ennemuiste maha võeti, pidi saama raiutud vanas kuus ja lasti ikka maha kõva tuule sisse (põhja või idase). Siis olnud need mädanemise vastu õige tugevad.

ERA II 132, 610/1 (41a) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k., Sassi t. < Jaani khk. - Aleksei Jakobson < Maria Pauts, 50 a. (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Üks Tõrise küla mees lasknud võtta endale majapalgid maha. Kaubelnud kaks töömeest ja annud neile kõva käsu: "Kõik puud, mida maha lasete, peavad langema kõva tuule sisse, olgugi kui puud on pehme tuule poole kiiva, tulevad nad ikkagi saagida lõuna poolt ja põhja ümber tõukada." Mehed teinud ka nii, kuidas kästud. Palgid viietud hunnikusse, kuid milgi tagajärjel jäänud mehel maja ehitamata ja palgid mädanenud hunnikus ära. Ei aidanud vanamehe kunts neid mädanemise vastu ühti.

ERA II 133, 9 (1) < Kihnu khk. < Tartu l. - Teodor Saar < Moses Schafrau, s. 1881 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kihnus elab ka üks väljasaadetud juut Moses Schafrau, s. 1881. a. Pärnus, elanud Tartus ja Valgas. Tema olla Tartus juutidelt poisikesena kuulnud, et vaarao sõjavägi muudetud Punases meres pool kalaks, pool inimeseks.

ERA II 133, 13 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Liis Ottenson, s. 1875 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pärdü vana Mart tuõn katku mäele.

ERA II 133, 15 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Teodor Saar < Kai Laos, s. 1865 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Piäle katku oln Kihnu mua nda tühi, et mindud teisält inimesi tuõma. Üks naenõ jäen testest üksi maha. Randa minnes leüdn Vanaköstri mäelt surn naesõ enges lapsõga. Tahakohe tullõs oln laps kua surn.

ERA II 133, 21 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Pärt Vesik, s. 1867 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Einlaidus (saareke Tõstamaa rannas) ollõ pihelgä juurõs suurõ kivi all Puõla kuninga Sigismundi rahaauk.

ERA II 133, 29 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Reet Vesik, s. 1873 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Marusõ õuõs enne juani oli egä umiku raha kõlin, kui küegi juurõs kivi piäl kolksimõ. Egä pauguga oli kõlks-kõlks! kulda. Ikka tuli ülemäle. Viimes läks jälle alamalõ, nagu olõks ruandaga vett süestetüd. Marusõ Mihklile, kissi praegu Amierikus ond, vana all mies ütlen neljäbä üese unõs, et raha ää tõuõ. Muud ollõ kedägi, kui konn ollõ piäl. Mihkel põlõ läin ühti. Ühe teese neljäbä kästüd jälle minnä. Mihkel läin uatama. Tulõ näin küll, aga põlõ juurõ ühti läin.

ERA II 133, 31 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Liis Allik, s. 1870 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pärämetsä aast käün ennemä sioksõd Vanapagana jäljed läbi. Mede eit oln eksün. Lugõn meie issa ää, siis osan vällä tulla.

ERA II 133, 35 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Liis Laob, s. 1874 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tumadu vana Liialõ juhatõt, et Suarõs kadakapõõsas ollõ rahaauk. Tammõluast ning kärnkonn ollõ piäl. Vana ütles, et suan ühe lekk-karbi täve.

ERA II 133, 41/7 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Toomas Lamend, s. 1891 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mia eläsi Riigas terve kuu. Siäl oli üks lätläne, käüs vabrikus tües. Sie oli üks siokõ mies, et mõtlõma pani - juhatas kõik rahaaugud käde! Muud tiädä ei tahass kui ümberkaudu umbõs sedä kohta, kus rahaauku tiädässe. Kihnust ütles, et rohkõm ei ollõ taris, kui Kihnu mua neiljäks jagada ning tämä leöde üles. Mia küsüsi siis kua silmilt sjõpõlga Raeli rahaauku. Ütlesi, et vesti puõl külges natukõ süüdi puõl kespaega muad pidäde olõma. Ühe nädäli aa päräst ütles, et siäl oln küll rahaauk, aga enäm ei ollõ. Aeg ollõ üle läin. Kõik riäkis ää, mis ümberkaudu ond. Siis mia juhatasi Ala rahaauku, et vesti puõl külges nordi puõl otsas pidäde olõma. Selle kohta ütles, et ollõ küll. Aga paelut ei ollõ - piotõ kümmet tuhat rubla õbõ- ning vaskraha. Suurõseljä rahaaugu kohta ütles, et siäl pidäde piotõ kahtõkümmen viite tuhat olõma. Süüdi puõl kivi neli jalga ümberkaudu pidäde kaevma, siis suajõ käde. Mis mitte mua ollos ollõ, selle pidäde vällä võtma. Enne, kui kuu täüs suamata oli, siis ütles kõik punkti piält ää. Mioksõd inimesed, mioksõd majad ning akna ruudid, ütles kua ää. Usuks mtõ, et võeras inime sedäsi tiäb riäki. Ennemä, kui vällä läin, pann uksõ lukki ning mitte ühte tuba ei põlõ lasn. Mis tä siäl sis tegi, sedä tiäss kiegi. Tämä juhatamise järge võetud kolõ paelu rahaauka üles. Suarõmalt suadud ulk õbõriistu käde. Kaks vendä suan omalõ. Eläsid päräst Riigas. Rikkad mehed olid. Sõitsid ühe pissikse jõe tiimri piäl. Ennemä, kuimtõ viel raudtiesi põlõ oln, oln tiede iäres ette paelu pasatskisi. Üks lätläne rüevn ning tapn kua tiede iäres. Viimes suadud käde ning suadõtud Siberi. Viimes kirjutan koo vennäle, et tämä ollõ küll Siberis, aga siälmte ollõ siber, Lättis ollõ paelu enäm siber. Tämä enäm ise tahakohe ei suajõ egä ei tohtidõ tulla. Juhatan, et üheskohta ollõ tämäl raha maha kaevõt, et selle ää võttõ. Vend läin otsma ning kaevn kua, aga põlõ mitte kedägi leidn. Viimes küsün selle targa käest nõu. Sie juhatan samu piält ää, kus pidäde olõma. Mies läin kaevma ning põlõ muud kedägi leüdn kui ühe sioksõ suurõ telliskivi, mis puõlõ suurõm oln kui arilik telliskivi. Mies pann selle auku tahaskohe ning aan augu umbsõks. Tark käsn uiõst kaeva. Teesekorra oln telliskivi kadun, aga roho juuriku oln. Tark käsn viel minnä. Käsn kõik kõrva panna, mis-mte mua ollos ollõ. Mies põlõ muud ühti leüdn kui sellesama telliskivi. Mies pann kivi kõrva. Päräst muutun telliskivi nda sama suurõks kastiks, nagu telliskivi oln. Kastiss oln raha. Aav tüetäs selle lätläse käe all. Aav riäkis mjõtut siokõst juhtumist. Vanas kuus ei suajõ ta rahaauku üles otsitud.

ERA II 133, 47 (2) < Kihnu khk., Lina k. - Teodor Saar < Jüri Laarents, s. 1870 (1935) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Muasi laevamehed rain kivisse, et Kihnu mau pidäde sedasi ukka minema nagu Jeruusalemma ljõnn.

ERA II 133, 47/9 (3) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Jüri Laarents, s. 1870 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mõisnik tuõn Muasi laevast vaskkangu ning kaevn mõisa juurõ veske juurõ mäesse. Pidän otsmine tulõma, sellepäräst. Aga ühed olid jälle kavalamad - võtsid mõisniku tagant ää ning muusid ää.

ERA II 133, 53 (1) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Määluka k. - Teodor Saar < Endrek Vesmann, s. 1861 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Killumaa põllul Selistes on kivivares üks võõras puu. Kutsutakse seda hiiepuu. Puu on vana üle 200 a. Nii vanu aastaarve on talle sisse lõigatud. Kes sellest puust tehtud lusikaga sõi, see läks kärna. Kui lusikas puu juurde tagasi viidi, siis sai jälle terveks.

ERA II 133, 55 (4) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Määluka k. - Teodor Saar < Endrek Vesmann, s. 1861 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Minu isale öeldud unes, et küünlalaupäeva õhtul rahaauku kaevaama läheb. Isa laskis tuura teha ja läks kaevma. Öeldud, et pae kivi tulla vastu ja selle all olla raha. Kaevis küll mees, aga raha ei saanud. Kivi tulnud küll vastu.

ERA II 133, 55/7 (6) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Määluka k. - Teodor Saar < Endrek Vesmann, s. 1861 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Seli mehed läinud õhtul pimedas riigimetsa aiavitsu varastama. Teel jooksnud niisugune loom mööda, et ei ole olnud koera, hundi ega mõne muu looma sarnane. Õhtul mehed haknud koju tulema. Ei ole metsast välja saanud. Ikka läinud tagasi vanale kohale. Viimaks jäänud metsa ööseks. Alles hommikul saanud metsast välja.

ERA II 133, 99 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineitsid oln kivi otsas pesemäs. Valgõtõ piädega oln. Merekaru tuln ning võtn nied selgä. Siis tuln mäele. Karu põlõ ühti mäele tuln. Inimesed uatan iemält ning ütlen: "Näkineitsike, näkineitsike!"

ERA II 133, 99/101 (3) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineitsid lüpsn randas merelehmi. Kui inimesed juurõ läin, siis kadun ää. Näkineitsite piäd paistn viel laenõtõ vahelt.

ERA II 133, 101 (7) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennemä kivid, puud ning luud riäkn. Juttu põlõ ühti oln, muedu iält aan üksi. Kui jalaga teese külje piäle lükkän, siis jäen vaid.

ERA II 133, 101/3 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Keri-puu vikkel, sarapuu nikkel, viguli pikkel, siguli likkel...

ERA II 133, 103 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Jaan Vesik, s. 1876 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Esimese katku aegas pandud aigõtõ riidi puati ning lastud vesiaolõ. Katk läin siis Kablilõ.

ERA II 133, 103 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Jaan Vesik, s. 1876 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Teese katku aegas läin puät inimestegä Ruhnu. Üks mies naesõ ning lapsõga jäen testest maha. Naenõ surn päräst kua ää. Esimene naenõ tuõdud Karugalt - Pietri Memm. Pärast sedä tuln Englismanni sõda.

ERA II 133, 105 (2) < Kihnu khk., Turu k. - Teodor Saar < Tiiu Kiigajaan, s. 1863 (1935) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks laevamies lüen Pitkänäl vasta kivi, et kui sie kivi ää vaibudõ, siis Kihnumua minne ukka nagu Jeruusalemma ljõnn. Nüüd ollõ sie kivi juba muaga tasa.

ERA II 133, 107 (5) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k. - Teodor Saar < Liis Loob, s. 1878 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tika küüni piäl oln vaimõ läbikäümise koht. Kiegimte põlõ siäl magatud suan. Ühekorra Allikivi Pärt lükkän ühe jalaga maha. Taldrikutõ ning lussikatõ kõlin oln all. Umiku uatan - kõik oln terved!

ERA II 133, 109 (10) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k. - Teodor Saar < Liis Loob, s. 1878 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pärdü õuõst kadun pakk ää ning nähtüd, et punanõ koer läin Tauslas. Oln oma koeraks muutn. Ljõnaküläst akkan inimesed kõegõ ennemä surõma.

ERA II 133, 113 (2) < Kihnu khk., Sääre k. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1935) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mia pissike oli, siis olid meil ikka ühed meremõõtajad. Miolõ üeldi, et nied ollõ kivinäkid. Kivinäkid tein Pitkänäle Jeruusalemma ljõnna uulitsad. Kui nied ää vaibudõ, siis minne Kihnumua ukka. Aga mia tiä küll. Kui mia Mallõlõ tuli, siis olõss Arumäel mitte maja tippu. Aga nüüd neid küll. Äpel juba koht viieks jaetud. Nüüd pojad jagavad jälle. Sedasi lähäb ta varssi ukka.

ERA II 133, 113 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Merelehmäd tuln vähä kaldalõ. Inimesed võtn sugu lehmi ää. Siis karjanõ nutn kivi otsas.

ERA II 133, 115 (5) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Miamtõ sua aru! Sii nurkas oli ennemä vana maja nurk. Tegid siis ikka: kudru, kudru! Nüüd kuulsi jälle ühe õhta. Keträb nagu suurõ lõrinaga. Ollõ ikka muaalusõd. Arvatassõ, et mua sis ollõ sioksõd samad inimesed. Tehe seda samuti tüed ning kedräte. Mua all ei piäks terved inimesed olõma. Siält tulad kõik aigusõd, sarlakid ning. Nendel põlõ õhku mitte.

ERA II 133, 119 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Mõisa k. < Karksi khk. - Teodor Saar < Mihkel Kuuse, s. 1899 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks minu vana sugulane rääkis, et Karksis olnud niisugune halva kuulsusega suur ohvrikadakas. Kadakal olnud auk sees. Seda pole tohtinud maha raiuda ega. Karjapoiss pannud põleva taela kadaka auku. Poiss hakanud rinnus hirmsat valu karjuma. Toodud luteruse õpetaja, see ei ole aidanud. Siis toodud vene preester. See lugenud oma sõnad peale ja võtnud valu ära. Aga poiss surnud ikka ära.

ERA II 133, 119 (5) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Tiiu Oad, s. 1883 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tapõlda aidas ollõ Vanapagana tie. Silmäd tehe pimedäs ning eksütätte ää. Jutustaja olla raamatuist lugenud "näkäneiust".

ERA II 133, 121 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Teodor Saar < Mari Tapp, s. 1871 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kus rohoratas mua piäl kasvab, siäl ollõ muaalusõ lapid.

ERA II 133, 121 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Tapp, s. 1871 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Meres ollõ meresigu ning -lehmi ning.

ERA II 133, 121 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Tapp, s. 1871 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Raha pidäde kuevatama. Võiõmtõ mua all pidädä. Egä sui ühe päävä või üese. Päävä ikka ollõ kua rahaauka nähtüd.

ERA II 133, 199/203 (11) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesiku, s. 1903, käsikirjast < Kustav Sutt (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kihnu elu. Ilmas elu vaev ja valu, kõndima pean paljajalu. Toiduained on kõik napid, seljas viimsed riidelapid. "Kuidas teil see tüli tõusis, puudus meie maale jõudis?" Mis teeb üks saare elanik, mis mere sees kuus versta pikk! Enne olid meite rikkus laevad, tehti tööd ja nähti vaeva. Minevik kõik lõpetas, me taskud tühjaks koputas. Heast elust oli himu siis rahval täis, suur sõda siis kohe ka lahti käis. Oli leib ja riie, raha, rikkus, aeg pea meitest eemal kippus. Suur sõda laevad põhja aas, mis järgi jäid, need põletas. Kes peasis paha hingega, mis seljas nende hilpega. Mis kihnlane peab tegema, tema õppind vaeva nägema! Mis parata või ära teed, meil ümberringi mereveed! Kimpsud-kompsud kotti panna, tõttan viimse mere randa, et kergitust saaks räimepüügist, viljaks vahetes ehk müügist. Siis sõitsin välja oma paadiga, kus teised naabrid oma püüstega. Nad heitsid, nõudsid, sõudsid ette, korralt ei saand räime kätte. Siiski kümne sülla vees räim seal leiti õhtu eel. Lahutasin omad võrgud vette, sain sealt väikse jao kätte. Siis tõusis torm ja marutuul sügisel septembri kuul seal kaugel mere madalas, seal Kihnu otsas Tibrikas. Paat raske räimekoormaga torm tahab teda ümber vajuta. Mets sealt paistab vaevalt ees lainte tormi, saju sees. Ka kihnlane on vahva mees kas maal ehk metsas, mere sees. Kui tuul ja torm läheb kõvemaks, see teeb tema südant julgemaks. Kes kardab tuule tuhinat ja kohkub lainte kohinat, see kaldalt lainte jooksu näeb, pooljookstes hirmul metsa läeb. Siis suurel maal on salved täis, meil hakkab üle mere reis. Täis täie vastu räimega, kes peremees, toob mõõduga. Kui maale läed, nad ütlevad ja odavamaks kauplevad: "Sa püüad räime paadiga ja saad neid kerge vaevaga!" Kui näeks seda metsa-maade Ants ja saaks üks mere lainte tants, sinu kisuks kohe paati pikali, suu kisuks sul lahti kõrvuni! Sa ütleks: "Mereveel suur vägi. Jookstes tuleb laintemägi, tõstab paati üles-alla, ei lase kuskil paigal olla." Sina annaks siis vilja asemel jahu, ei mõtleks, et sul sellest kahju, tooks herni suure topsiga ja ütleks: "Kalamehed elagu!" Kõikimoodi luba on kaubelda: puud rukki, kaks tuleb otrega. Aga olgu vili, mis on vili, kaertega tuleb puuda neli. Räimed vahetud said viljaks, aeg meil jäigi õhtu hiljaks, ei saand enam kokku oma sõprega, öökorteriks jäi meil Lihula. Seega näete rikkad, kehvad, kuidas elavad saarerahvad. Peavad ööd ja päevad orjama, kõhu täitmiseks vilja korjama. Luuletanud Kustav Sutt.

ERA II 133, 241 (30) < Kihnu khk., Sääre k., Puka t. - Teodor Saar < Juhan Kott, s. 1884 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laevamehed oln põrgus. Suan vanakuratil ändä kindi ning akkan tõmbama: iu-vei! iu-vei! - Vana ütlen, et tämä meremehi enäm põrgu ei võttõ, nendega ollõ kellegi elu.

ERA II 133, 242 (31) < Kihnu khk., Mõisa k., Nuki t. - Teodor Saar < Jakob Türk, s. 1866 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui inimene näeb püünises kala ja ära ei võta, siis kala läheb targaks ja läheb ära. Meile tuldi kord ütlema, et mõrd olla kalu täis. Läksime vaatama - mitte ühtki ei olnud enam.

ERA II 133, 243 (37) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k., Malle t. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põhja loit (= virmalised) - tulõpurskajad mäed.

ERA II 133, 243 (38) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k., Kopli t. - Teodor Saar < Jaan Palu, s. 1882 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põhjanael ~põhjatäht. "Vanad mehed" roolinud selle järele Riiast koju. Sõel, taeva Sõel.

ERA II 133, 243 (39) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k., Kopli t. - Teodor Saar < Jaan Palu, s. 1882 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tähed on kõik ühekaugusel, kuust vähemad.

ERA II 133, 243 (40) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. < Häädemeeste khk. - Teodor Saar < Roobert Vambola, s. 1893 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Koidutäht. Vanker. Täht maakera suurune. Kuu suurem kui maa. Päike suurem kui täht ja kaugemal kui tähed. Lendtäht - "elektriviske" (viske = vistrik). Linnutee - elekter. Kisub linde. Külm pressib linde sooja poole. Kui meil külm, siis linnud lähevad lõunasse. Kui seal külm, siis tulevad põhja.

ERA II 133, 244 (42) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vana Vankõr. Põhjatäht ~põhjanaba. Ljõnnutie - väikesed tähed. Koedoehä - hommikul, koivalgõ - õhtul. Täht juõsõb - juõsaja täht.

ERA II 133, 244 (43) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Välku, päikest ei või sõrmega näidata. Sõrm jääb kõveraks.

ERA II 133, 244 (44) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa on alt vett täis. Sellep. ei vaju põhja, et on "enge all".

ERA II 133, 244/5 (45) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k., Koksi t. - Teodor Saar < Jakob Oad, s. 1877 (1936) Sisestas Eda Pomozi 2001
Silmatera on ümmargune. Sellep. paistab ümmargune ka taevas. Kui silmatera oleks kandiline, siis paistaks kandilisena ka taevas.

ERA II 133, 339/42 (4) < Kihnu khk. - M. Kurrul (1895/1936); vt. ERA II 133, 36/4 (34) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sinnekohe, kus suurihalla (hülgeid) nähtud õhta, tahakohe tulles oli ega mehel paar poegi taga. Toomas tõi vanna (hülge) - 15 n päe. Jõlm läks sulaks, siis laksime jälle mere. Saine lõunani juba läin: jõlm läks uduses, põersime tahakohe, aga kust sa laeva veel lõväd. Käösime ning käösime, juba läks pimetaks. Siis klaaris jõlme küll ä, aga minnä tiä enam kohogile. Äkest mia näe: tuli näükse, panime/ = läksime/ otse sinnakohe, saime laeva juure, aga Tungi Kustav oli kadun, ei tules välla kusakilt, lassime paar pauku püssu - ei kedägi. Siis näütami veel tuld - ei kedägi, jäigi selle õhta kadun. Teise humiku oli iõlm selgem ning tuul moalt ning kaunis vali, suatsime poari mehi oatama, mehed tulid varsi tahakohe ning reäksid, et õõre/kinnise ja ajujää piir, kus ju "õõrub"/ olle lahti, ei olle küll liiga lai, aga jala egä eä tükküga olle võimata üle saia. Mia kässi venne valmis panna ning jälle uiest otsma minne, mehed olid koa otse valmis minemas, läksid, oleski väga kaua kadun, juba tulid tahakohe ning Kustav koa pool külmavoetud venes pitkas. Tehti nattuke sooia, viina aeti sisse, õeruti ning vintsutati nattuke, akkaski toibuma jälle. Kustav reäkis: "Õhta tulles jahvardas/vanem vorm, praegu tarvitusel "jahus", täh. segas/ mio nõda ä, et soas mia aru enam kedagi, siiski tuli oma aru pära siakohe, võis olla eha kustumise aani/kahtlane keelend, p. o. "koivalgõ" eha asemel/, siis lahkus udu ää ning mia sai siis aru, et oles õige koes ühti, mia oli paelu pohja poole läin, siis hakkasi rohkem siapuele hoidma, siis nagi teite tule korra koa, aga oli õõrde lahti võtn, suas enam üle kusakilt. Otsi omale/jää-/tükke vahele, varjukse koha ning oli ühe tükü aega seal, hakkas külm kindi, siis tegi joostes nattuke sooia ning langsi siis jälle pitkä, käksä lei enne iätükku otsa pusti ning püssü tupe siõnna otsa. Mõtlesi, kui juhtu magama jäema, ehk siis leüdväd üles. Nenda ondki vist oln. Teä mia kedägi, kudas mia sia sai löütsi, aga et laevas oli." Nenda läks se päe jahtides üle. Õhta sündüs tuul kaunis valjuks ning eä pani minema. Teise humiku olime juba Ruhnust kaudu. Õhtapoõlõ hakkasid juba kurama metsad paistme. Teise humiku olime üsä Sõrve poagi ligi, oleks varsi kurgult/Irbenist/ vällä viin, aga tuul jäi tasaseks ning hakkas edala poõlõ vädämä, siis jai vagavaks ning võttis vesikoare ning hakkas meiti jälle tahakohe aama. Kolmandama humiku olime jälle Ruhnu ligi. Pani ikka tuult juurõ ning vadas luõdõ puõlõ. Sundus kieväks aaks (= tormiks). Iä akkas teese piäle juõsma. Lei meite laeva ligi toppama. Tegi silmapilk murru valmis. Meie panimõ tali valmis, et kui viel tulõb, siis laeva iest ää vadada. Aga tulõss ühti. Meie valvasimõ terve üe, et kui taris, siis valmis olõmõ. Sedaviisi sõitsimõ kaks päävä Riia puõlõ. Lõhkus iä nda ää, et enam suass minna kusagilõ. Kaks päävä ning kaks üed olimõ laevas nda paegal, et mitte kjõpma. Siis akkas jõlm jäemä. Näess meie enam muad ega metsa. Olimõ nda kesk Riia meres. Torm oli aga iä nda ää lõhkn ning puruks tein, et jala ädävaevaga ronidõs läbi sai. Käösime ühe päävä jälle meres. Leüdsime suurõd allid. Tapsimõ kahe päävägä laeva täüs. O, küll võin viel tappa, aga kus panõd! Sedasi oli juba neli nädalid kaudu läin. Tuul sundus jälle põhjast ning aas meiti ikka Riia puõlõ. Iä loppis silma nähtavas. Tuult vadas vesigarõ puõlõ ning aas meiti Läti randa rjõnnassõ (= kinnisjäässe). Sui aeg toppis piäle ning meie jääsime oma laevaga pehme löga (= jääsupp) sisse ning mitte enam kjõpma. Viis päävä olimõ sedämuõdi, siis võttis tuulõ lõuna-edälä, aas rjõnna uagi (= kinnisjää ääres olev laintest purustatud jääsupp) piält ää ning meie saemõ siält purjutama.

ERA II 133, 464/5 (7) < Kihnu khk. - Teodor Saar, M. Kurul (1873/1935). AT 234, 3 t. P. Kippari loomamj antoloogia nr 211. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ööbik ja vaskuss. Ükskord elasid ööbik ja vaskuss ühel meelel teineteisega rahu sees ühes majas. Niihästi ööbik kui vaskuss olid ühe silmaga. Ühel päeval sai ööbik pulma palutud. Tema ütles vaskussile: "Mina olen pulma kutsutud, tahaks aga mitte ennast ühe silmaga näidata - ole nenda hea ja laena mulle oma silma teiseks, homme toon ma tagasi seda sinu silma." Vaskuss tegi tema palvet mööda! Teisel hommikul tuli ööbik jälle tagasi. Aga oli aru saanud, et kahe silmaga parem on mõlemile poole vaadata kui ühega. Vaskuss küsis oma silma kätte, aga ööbik ei annud mitte. Siis ähvardas vaskuss ööbikule kätte maksta. Ööbik ütles: "Mina ehitan oma pesa kõrges pärna otsa - sinna, kust sa mind ei leia." Sest ajast ööbikutel kaks silma, aga vaskussidel mitte ühte ainustki. Nii kus ööbikute pesad puu otsas on, seal peavad ka vaskussid põõsa all olema ja püidvad üles ronida! Kui nad pesad leidvad, siis puurivad munadele augud sisse ja imevad neid tühjaks.

ERA II 133, 499/509 (3) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jäe jumalaga, Eestimaa, ma võtan Riiga reisida! Sääl näen ma meremeeste au, kes kokku pidand suure nõu: ühe uhke maja ehitand ja munserolli sisse seadnd. Vana Loorents istub ka seal sees, ta on ju päris saksa mees. Siis teretan: "Gut morgen!" ma ja küsin, kas ma laeva saan, kus peal võin sõita selle sui ja talveks koju tulla võin. Ma räägin taga saksa keelt, see rõõmustab ka vana meelt. Ja varssi ütleb ta see peal: "Kas tahad munserdada seal? Meil on üks suur ja uhke park, ta kapten on ka õige tark. Ta reisib pikad mereteed ja käib ka läbi võerad maad." Siis selleks kaupa tegin ma, et täie mehe palga saan. Kui kaup oli tehtud, raha käes, siis pudel õlut ostsin ma. Siis teisel päeval läksin ma selle väikese Düüna stiimriga seda uhket laeva vaatama, kus peal ma pidin reisima. Laev seisis vanas Millgrabis, kus tõuerid teda taklasid. Siis tüürmann vastu tuli mul ja ütles: "Sa üks madrus mul!" Kui pudelit tal andsin ma, siis tööd mul anti korraga. Bramstengad üles ajada ja seda mööda rajad ka. Kui kõik siis nõnda valmis sai, et varsti merel' minna võis. Siis masin jõest meid välja veab ja loots, kes õiget kurssi teab. Kui kelluboi juurest mööda sai, siis loots meist jumalaga jäi. Siis jäi kõik oma hoolele, me peastsime purjed tuulele. Siis maha jäi meist Riia linn ja Ruhnu saare tuletorn. See Märsarehv ja Kura rand on oma tuled valgustand. Kui ükskord kumas koiduläik, need maad mina maha jätsin kõik. Siis üskord paistis meie ees see Gotland Balti mere sees. Sest Öölandist ja Bornholmist mul pole palju rääkimist. Me vastas on suur Rootsimaa ja varsti Danska Sundi saar, kus mitu tuhat laeva peal - kõik ühtlas läbi sõitvad seal. Paar nädalat me seisime seal Kopenhaageni reidi peal. Siis varsti saime tuule hea - kõik purjed bordevinti sea. Ei kaua aega kestnud see, siis maad me jälle nägime: see Elsener ja Elsenburk ja Kattegati väina nurk. Kui kõigest nendest mööda sai, üks kõrgem koht veel Rootsimaal. See kutsutakse Kulleniks - paak põleb seal pikk sülda kaks, ta näitab laevadele teed, et surma ei saaks mereme'ed. Kõik uhked majakad on siin, mis kõik ma tahaks rääkida. Neil öösel tuled põlevad. Kui paksult taevast katab pilv, et kaugel ei või näha silm, siis igas laevas on ju need - trompeedid, pasunad ja muud. Kõik üle ilma teatab see, peab seda teadma meremees. Sest Aagentist nüüd mööda me, Gibraltar meil see paistab ees. Seal suures Nordi mere sees kõik Inglis kalalaevad seal on uhkest kokku pidand nõu ja purjutades noota vedamas. Siis tõusis meile ka üks löök, ei maitsnud enam söök ei jook. Meil vestist tormi vastu tõi ja lund ja rahet maha lõi. Siis kapten omas kajutis, tema kõndis suures kurbuses. Ta palus põlvili ka maas ja hüüdis appi armulist. Kui ükskord vähenes suur torm, siis purjed lahti - üks, kaks, kolm! Siis viinapudel välja toodi, elu terviseks seal joodi. Kapten, see siis vaatas kaarti, laev, see lendas täies vaartis. Küll Nordi meri suur ja lai, kus patentlogi lastud sai. Küll Inglis kaanalis on suur torm, siit läbi sõita on suur hirm. Sest kuulsast Inglismaast mis teil' ma tahan rääkida. Seal mürinad on vägevad, suured tööd ka tugevad. Ja rauast väravad on ees, kes kinni hoidvad merevee. Veest võtab ennast alanda, kolm sülda madalamaks jääb ja meri kaugelt kuivaks jääb. Nüüd purjutan Hispaania, seal vast saan minna maale ka. Näen metsad, kaugelt kõrged mäed, kus otsas seisab linn ja jõed. Sest ma kui imeks sinna sain, just kasemetsa tukka jäin! Seal laev oli laevast seotud ja rajad viltu prassitud. Kõik neljas mastis taageldud ja sütega täis laaditud. Kui kätte jõudis jõulukuu ja veel see uueaasta päev. Seal pääsukesed lendavad justkui suvel meie maal. Kakskümmend aastat mööda sest, kui röövlid tulnud Ahvrikast, on laevadele ette seadn ja nülgind meremeeste pead. Üks kuulus riik jääb rääkmata, mis on alles vaatmata. Prantsuse linna majadest, kus leian kenad neiud eest, kes rõõmustab üht meremeest, kui leian turmpoi majad eest. - Mul olid kallid viinad ees, mis saada võib kõik meremees sest kuulsast rikkast Ahvrikast, mis on ka alles rääkmata. Kui kümme päiva sõitsime, siis päeva alla jõudsime. Küll oli hirmus pala seal, et liha kõrbes luude peal.

ERA II 133, 515 (1a) < Kihnu khk., Mõisa k. < Tõstamaa khk. - Teodor Saar < Ann Kurul, s. 1865 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kihnu majakiülem Vulf sõitnud iga päev punase tõllaga. See olnud nagu vaarao tõld.

ERA II 133, 515 (1a) < Kihnu khk., Turu k. - Teodor Saar < Jaan Entsik, s. 1894 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks poiss tuln laevast ning riäkn, et tämä sõitn Punasõst merest läbi. Näin vaarao tõlla ratta vee piäl. Siis ette vanaeit kuulan.

ERA II 133, 515 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k. - Teodor Saar < Jaan Entsik, s. 1894 (1936), kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tammõpakk tuln vastalõ (= vastu tuult) vesiaolõ. Siis akkan katk.

ERA II 133, 522/3 (1) < Kihnu - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kas tunned maad. Kas tunned maad, mis Seli rannast on kaksteist versta lõuna pool ja Kihnu saare nime kannab? Seal hüüab uhkelt iga huul: Refr: See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa! Seal elab vaba Kihnu rahvas, kes oma kommetele truu ja maal kui merel ikka vahvas nii rahus kui ka sõjasuus. Refr. Küll ütleb mõni uhkussunnil: "Mis head võib olla Kihnumaal?" Kuid Kihnu elu nad ei tunne - meid kaitseb saatus igal aal. Refr. Kui lahti pääsis ilmasõda, tõi venelasi, kasakaid, siis õhkas (~ ägas) rahvas suures hädas, kuid keegi ei (~ ei ükski) puutnud kihnlasi. Refr. /vt. Märkus lk. 1. Hariduse Rahvakomissari käskkirja nr. 589 täitmiseks on siit köitest 8.10.1945 välja lõigatud lk. 523/4; mittekeelatud osad on kopeeritud vahelepandud lehele. /Siis tuli enamlaste tõbi ja punakaardi taskutes end kuhjas kokku kuld ja hõbe - kuid (~ neist) jälle eemal kihnlased!/Siis tuli lõpuks (~viimaks) saksa vägi ja nõudis pekki (~ lehmi), mune, võid. Kuid (~Ja) Kihnu rahval himu tegi (~ armu tegid) - nad ise pekki, mune sõid. Refr. Kui aga (~ Siis tuli) uue aja seadus meil jõulud varem kätte tõi, ei jäänud ükski kimpu Kihnus, vaid pühiks värsket õlut jõi. Refr. Luuletanud Elena Dubkovskaja. Elas Kihnus 1905-1919. a.

ERA II 133, 526/31 (4) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Must Kapten Atlandi okeaanil, kus lained laksuvad, üks laev seal sõidab ruttu, kel purjud tumedad. Komandosillal kõrgel, ta kapten seisab sääl ja alla käsku annab ta kare, käskiv hääl. See kapten on van Straaten, Must Kapten on ju ta! Laev "Lendav Hollandlane" viib teda Ahvrika. Küll mässule lõi meri ja pikne müristas - ei tarreta ta veri, ei kohku süda sees. Ta käseb valjul sõnal: "Kõik purjud ülesse! Las möllab, mässab meri, ei seda karda me!" "Oi-oi, üks puri näha!" nii hüüti vahi päält. "Oh, vennad, vaatke vahvalt, vist Morgen tuleb säält!" Must Kapten sõjalippu sääl käskis tõmmata. "Küll Morgan saab veel näha, ei teda karda ma!" Pea oli kaetud taevas ju paksu suitsuga - laev "Lendav Hollandlane" tuld juba andis ta. Pauk kõlas, sild läks puruks, kuul lõhkus laeva ka. "Trepp alla!" käis komando siis musta laevalta. "Kus on mu tütre varas?" nii hüüdis Morgan sääl. "Surm sulle, hollandlane, Atlandi mere pääl!" Siis tormasivad üles, need mehed tigedad ja võtsid püssid, piigid ning mõõgad välkuvad. Küll oli hirmus näha, siis röövli laeva peal, kus mehed võitlesivad kui metsalised seal. Ja laevatekki veri pea kattis üleni, ei jäetud võitlust seisma, vaid peeti edasi. Ja kui küll mõõgatera ju lükkas maha sääl Morgani - siis ka jäävad kõik rahu laeva pääl. Ja mehed valjult hüüdvad kõik vaimustusega: "Nüüd elagu, van Straaten, ta elagu, hurraa!" Kuid Straatenit ei jõua need hüüded rõõmusta, Kap Hornis tema mõtted vist näikse viibima. Sest aasta on ju mööda ja sellepärast ta peab trehvama Kap Hornis ju oma Marthaga. Ei hooli tema sellest, et meri möllab nii. Kap Horni poole algab ta reisu ometi. Et rutemalt võiks jõuda ta kalli kaenlasse, seepärast valib tema siis otse, õige tee. Veesambast läbi sõita ta tahab laevaga! Kuid loodusvägedele ei jõua vastu ta. Ehk laev küll oli nii tugev, kuid siiski põhja ta saab vete võimust maetud sääl ühes meestega. Üks kangelane jälle on vähem ilma pääl! Välk, torm ja meri peavad tal surmapidu sääl... /Teine variant:/Atlandi okeaanis, kus lained mässavad, üks imelaev täis purjes, ta sõidab Ahvrika. Tema kapten seisab väljas komandosilla peal, see kapten on van Straaten, laev "Lendav Hollandlan'" ja kõik maailma riigid on teda tunda saand. Küll möllab, mässab meri ja pikne raksatab, selle mehel soontes veri ei tarretama löö! Tema annab valjust käsku: "Kõik purjed ülesse!" Kui möllab, mässab meri ei seda karda ta! "Oi-jah, üks puri näha!" nii hüüti paki pealt. "Mul andke aega vähe, Morgan tuleb sealt!" Üks pauk ja plagu mastis, mis veripunane. Morgan saab varsti näha, ei teda kardeta! Taevast ja merd seal kattis paks püssirohu suits ja nende keskel seisis üks uhke "Hollandlan'". Pauk kõlas, sild käis alla, kuul puuris tekisse. "Trepp alla!" käis komando seal musta laeva peal ja vaatab kurval mõttel Atlandi mere peal? "Kus on minu tütre varas?" nii karjus Morgan seal. "Surm hollandlasel paras, Atlandi mere peal!" Kui verejanus tiigrid need mehed tormasid ja vastastikku piigid nad ette torkasid. Küll hirmus oli näha seal röövli laeva peal, kus tapetud sai mehi tekk verest punane. Mõõk puuris Morgani läbi ja maha kukkus ta. Tal oli hirmus häbi ja valus otsata. "Morgan on nüüd ju surnud, Must Kapten tappis ta! Ses elagu, hollandlased, Hurra, van Straatenil!" Ei sellest suurest mässust ta rõõmu ei tundnudki, vaid mässavas Kap Hornis tema mõtted viibivad. "Üks aasta annan aega, Van Mohlen, tead sa! Kap Hornis nõuan sinult oma Martha tagasi!" Komando kõlas valjust selle julge mehe suust. Karavelle peal, kus neiud viime Kartemi saarele. Kartemi saare peal, on teisi küllalt seal. Sest elagu, hollandlased Hurra, van Straatenil.

ERA II 133, 540/2 (12) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hülge laul. Ma algan laulu hülgejääst ja kiidan Kihnu küttidest. Küünla kuus, kui külm oli vali, hangetas kõik Riia meri. Kuivasääre kääras risu, ei sealt paista rinna vesi. Seal tulid kokku külataadid, õuemehed, armsad naabrid. Nad a'avad juttu hülgejääst ja kiitvad Kihnu küttidest. Kes katsun öösel oma naist, see ära rikkun hülge püüst. Seda tarvis varsti harida ja paelad uuest tarida. Valmistage valged mütsid, hülge püüsed, püssid, käksid! Nemad käivad mitmekesi vaatmas, kus on sulavesi. Kus on lausa liiprid siled leida mõned "mustu-viled". Kui oli natti kupul näha, kütt see ronis varju taha. Seal tema seadis püssi palge, vaatas kirpu, hark oli selge. Päästab natil nokapära, varsti pauk sai tehtud ära. Kui oli "kala" kätte saanud ja seal juures juttu a'anud. Korra pööran kõrtsu pära - korter viina kuluks ära. Parem vastu Kihnu pöörda - jalavaev on makstud ära.

ERA II 133, 574/6 (14) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesik, s. 1903, käsikirjast (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Siin meie seltsis. Siin meie seltsis selle aasta, Jumal aga teab, kus tuleva aasta! Muist meist pandaks mulla alla, muist meist liiva liidetakse, muist meiti viidaks Venemaale. Siin meiti peetakse küll lolliks, meie lähme Riiga siidiselliks, Siidi aga selliks, ametrolliks (olen kuulnud ka "sametpoisiks" - T.S.). Seal ees meil loksub kaardilaud ja tihti vilgub viinaklaas. Ma pidin aga minema briki peale, pandi aga Riiga parga peale. Riigas parkasid oli palju: üks oli "Tiina", teine "Düüna", kolmas, see oli parka praama, neljas, see oli aurulaeva. Kõik tahtsid minna talireisi, otsekohe Olensburki. See aga reis oli väga raske, sest, et tali oli väga vali. Küll oli aga külm ja sadas lund, ei kellegil tulnd silma und. Õhtul, kui läks päike looja, andis rooliratas sooja. Mina andsin aga roolirattal kätt ja valasin härdast silmavett. Aga kes ju meitel seal siis teadis, palju laev seal meitel jõudis?! Kapten merekardilt uuris, arvas ära selle aja, et nüüd saame tõesti Liisarooti. Seal siis viskasime loodi ja mõõtsime siis merevett ja andsime üksteisel kätt. Aga kapten, see oli ikka hädas! Tüürmann kinnitas veel teda, et meitel pole väga viga: Meil laeva sees on soolalast ja soola sees on püsti mast; meitel tekkis seisab valge luup ja igal mehel selgas suup. Me suubid selga heidame ja lainte varju peidame.

ERA II 133, 582 (20) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Lao t. - Teodor Saar < Juuli Lao, 48 a. (1936). Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Seli Aadu maa pial olle suur lepp. Kis sialt oksa murde, jääde otse pimedase. Raaga olle kõik puualt täis, aga keegi kiputa ei toh'te. Ennemueste tapetud sial naa paelu kitsa ää, et selle verest kasun puu naa jämedase. Sellekohasele küsimusele vastas jutustaja, et need polevat olnud salakütid.

ERA II 133, 582 (21) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Lao t. - Teodor Saar < Juuli Lao, 48 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kus kaks puud kokku õervad, sinna vahele viiate looma südamed ja - kus need õndude.

ERA II 133, 583 (25) < Tõstamaa khk., Seliste v., Lao k., Lao t. - Teodor Saar < Juuli Lao, 48 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mereinimesed ikke olle.

ERA II 133, 584 (28) < Tõstamaa khk., Seliste v., Manija s. < Kihnu khk. - Teodor Saar < Maria Sepp, s. 1908 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laori Madli ütleb ikka, et eng minne päräst surma paopõõsa.

ERA II 133, 608 (103) < Kihnu khk., Kihnu v., Mõisa k., Ala t. - Teodor Saar < Jakob Mätas, s. 1903 (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanakurat oln mual tües. Aga pandud ljõna siemnetest kuhja tegemä. Vana üteln, et muatüe ei tähendätte, olõ taris meremeheks akata. Vana pandud Ruõtsi pankõ piäl ketti kindi hoidma. Ikka käün egä lainõ aegas iesotsas. Sõrajäljed oln tekiss. Viimes tõmmatud prammsieglid lahti. Siis ei põlõ enäm oitod suan, viin pliisist vällä. Lae läin Englismualõ. Vanakurat tuln ankruketigä, taotan (visanud) kai piäle. Tahtn aprehnutti. Enäm laevameheks ei akatõ. Läin ning kadun.

ERA II 133, 608/9 (104) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k., Lauri t. - Teodor Saar < Madli Sarapik, s. 1870 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tulõoksaga (vaigune, läbipaistev oks puus) puud ei võiõ majassõ panna - pitse lüe leüe maja ää. Mede Mihkel pani kogõmatta tulõoksaga puu tua seenässe. Päräst nägi ää ning raius risti piäle. Siis-mte leüe ää. Miks juba kasvavale puule pikne sisse ei löö, seda jutustaja ei teadnud.

ERA II 133, 609 (106) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laevassõ-mtõ võiõ tuulõoksaga puud panna, siis ollõ ikka tormaga kjõmpus. Majassõ võiõ küll panna. Tulõoksaga puu võiõ jälle laevassõ panna. Missugune on "tuulõoks", seda jutustaja ei teadnud.

ERA II 133, 611 (115) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui teel pikutada, siis ajab ihule kärni.

ERA II 133, 611 (124) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kuhu poole täht langeb, sinna läheb tuul.

ERA II 133, 612/3 (134) < Kihnu khk. - Teodor Saar < koolilastelt (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui vanakuu reede õhtul tehakse luude, siis kaovad kirbud.

ERA II 134, 118 (56) < Saarde khk., Voltveti v. - Jaak Sõggel < Karl Rein, hiljuti surnud (1936) Mt. 203 C, ainuke teisend. P. Kippari loomamj antoloogia nr 179. Uudishimulik lammas. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks vana jutt. Perenaene saatnud lamba kahe pojaga karjamaale, ise läinud kodu ja heitnud pisut niiütelda ao-unele magama. Lambad söönud aasal ja kuulnud peenikest vilet põesast, mis neile kahtlaseks osutanud. Vana lammas jätnud pojad aasale ja läinud kahtlast asjalugu vaatama. Leidnud põõsast hundi pikutavat ja kanget kõhuvalu kaebavat. Palunud lammast, et see temale kõhtu pigistaks. Lammas hundi juttu ei uskunud ja läinud kohe tagasi, aga ei leidnud tallesid eest: teine hunt oli talled seniks ära nosinud.

ERA II 134, 137 (4a) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel oma mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui toomedel suvel palju marju, siis tuleb järgmine suvi väga palav, võib-olla ehk ka põud.

ERA II 134, 150/2 (3) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Peeder Sõggel (1936) Mt. 90, Karu õpetab poegi, 2 t. P. Kippari loomamj antoloogia nr 72. Küttide hää jahisaak. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vana karu oli pojad metsas suureks kasvatanud ja viinud siis ühel ilusal õhtul metsa äärde asuvasse kaerpõllule, et pojad saaks ka esimest korda maiusrooga ja õpiks endid päästma kurja küti eest. Kaeras olles õpetanud vana karu poegadele ning käskinud siis kohe metsa põgeneda, kui talumajade poolt ukselingi lõksatust kuulda on, sest siis tulevad säält poolt kuri kütt püssiga, kes nalja ei mõistvat. Kui aga kuulvad metsa poolt kõbinad, see olla kõik tühi asi, sest sääl kõbistavat mõni veikene jänesepoeg ja muud mitte midagi. Arvanud, et metsakabina järel võivad julgeste kaeras edasi pidutseda ja trallida. Hää meele ja suure jutu pääle ei pannud vana karu tähelegi, et kaera põllust käinud kraavi tirre läbi, kuhu vana karu sisse komistanud. Selle juhtumise pääle ehmatanud pojad kangeks ja arvanud kütti talu poolt tulevat ning pannud metsa poole jooksu, vana karu kaerapõllule jättes. Metsa ääres valvanud aga kütid, kes mõlemad karupojad maha põmmutanud. Et sellel ajal meestel olnud vanaaegsed tulelukuga püssid ja vana karu poegadele ka peaaegu järel olnud, ei olnud meestel aega püssisid laadida ja pääsmist ka ei olnud, sest vihane karu poegade surma pärast asunud meeste kallale. Nüüd olnud mehed surmahädas, kuid siiski ajanud südame rindu ja asunud nugadega ning tühjade püssidega vihase karu vastu. Tulnud heitlus meeste ja karu vahel, mis kestnud umbes kaks tundi, kuni viimaks jäänud mehed ikka võitjaks. Mehed tahtnud küll karule nina pihta lüüa, kust teda kerge oleks olnud tappa, aga karu olnud kange nina hoidma. Mehed, küll haavatud ja puruväsinud, saanud viimaks ikka karust jagu ja võtnud temal pikapääle viimase võhma ikkagi välja.

ERA II 134, 161/2 (10) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as. - Jaak Sõggel < Liisa Siitan (1936) AT 169 J, Hunt ja ratas, 5 t. Tähelepandava konkreetse juhtumi alusel tekkinud pajatus, esmakordselt arvele võetud läti ainese põhjal. P. Kippari loomamj antoloogia nr 153. Hunt hädas. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hunt hädas. Lõmsi talupoiss tulnud öösel ehalt kodu, kui näinud - hunt luusib omapääd õues ümber. Poiss jäänud seisatama, et vaadata, mida kaval hunt viimaks välja mõtleb. Näeb - hunt lahab lauda poole, tuleb säält ruttu tagasi ja pistab lipsti uksevahelt kööki. Poiss ruttu järele, et saaks köögiust kinni panna ja siis hundile naha kallale tikkuda. Minnes vaatanud mõnd käealust, kuid ei leidnud õue päält mingit muud kui ühe vana kestle, mida nägi õue pääl vedelevat. Jõudnud poiss köögiukseni, tulnud hunt just ukse pääl temale risti vastu. Poiss pistnud kestle ette ja - hunt jooksnud päädpidi kestlisse, kus pää vana kestli põhjast labi ulatanud ja kestel hundile kaela jäänud. Niiviisi siis hunt löönud kestlega tükkis õue pääl sada kukerpalli, kuni poiss aia äärest teibapooliku toonud, hundi maha matertanud ja temal viimase tossu välja võtnud.

ERA II 134, 162/3 (11) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, oma mälestused (1936). Mt. 77 D1, 1 t. P. Kippari loomamj antoloogia nr 59. Hunt ei täitnud lubadust. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hunt murdnud perenaesel karja seast kõige ilusama lehmamullika ära. Perenaesel olnud mullikust kange kahju ja hakkanud hädaldama: miks hunt just kõige ilusama mulliku murdnud. Hundil läinud meel haledaks perenaese näumisest ja lubanud temale uue, parema lehma asemele tuua. Perenaene ootanud teisel päeval, mil hunt oma lubamist täidab, aga hunt olnud ja jäänud otsani valelikuks: murdnud koguni teisel päeval veel ühe lehma karja seast ära. Perenaese kahju olnud suur.

ERA II 134, 178 (8) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui haavad kevadel rohkeste urventavad, siis saada sellel suvel rohkeste jahedaid ja külmi ilme olema.

ERA II 134, 179 (17) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanakuu valetab, noorkuu külmetab.

ERA II 134, 180 (25) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nisu tuleb külida noorel kuul ja esimesel reedesel päeval, siis kasvab nisu nii, et annab hästi valge saia.

ERA II 134, 194/6 (6) < Saarde khk., Voltvelti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Märt Päärson (1936) Mt. 281 A, 2 t. P. Kippari loomamj antoloogia nr 250. Sääsk hoiatab lehma hundi eest. Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hundil karjas ei õnnestanud. Kord läinud hunt kavala nõuga lehmakarja juurde, valinud kõige rammusama ja noorema lehma karja seast välja ning kutsunud seda libedal keelel omale pulmatalitajaks. Lehm olnud kohe valmis minema, kuid sääsk, kes istunud lehma sarve pääl ja hundi ning lehma kõnet päält kuulanud, sosistanud kõrva sisse: lähad ikka küll pulmaroaks. Lehmale löönud nagu südamesse ja ta ei läinud enam hundile kaasa. Hunt katsunud siis veel õnne teise ja kolmanda lehma juures, kuid ikka üks ja sama palk, ei läinud teine ega kolmas lehm hundile ligi, kõigile oli sääsk selgeks teinud, et hundil on pulmaroaks lehma vaja. Aga hundil olnud kavalusi küllalt veel peidetud kõrva taha. Ta arvanud, et üksi metsa lehma ei jõua tassida, sellepärast valinud ta karja hulgast ühe noore ilusa mullika ja asunud sellele kallale, et seda maha murda ja siis metsa tassida magusaks pulmaroaks. Kui hunt parajaste lehmamullika kallale oli asunud, röögatanud lehmad kõik korraga nagu ühest suust ja jooksnud tuhatnelja seltsis, kui "viiskümment meest" hundile kallale. Kes saanud, see tõuganud hunti sarvedega, mõned surunud jalgadega, üks ühte ja teine teistmoodi, suure vihaga. Suure vaevaga pääsenud hunt vihaleärritatud ja marruläinud lehmade käest, et metsa pugeda, kuid ilma sabata ja, õnneks või õnnetuseks, kolme jalaga. Ka lehmamullikas pääsis ära, ehk küll mõnede riimustustega, mis oli saadud hundiga võideldes. Lehmad "süatasid", et nad edespidi ega iialgi hunti enam karja juurde ei lase ja kogu sellest ajast olla hundid Saarde metsanurgast peaaegu kadunud, ainult harva näeb või kuuleb mõnd "läbireisijat" veel, kuid see Saardes palju ei peata, sest Saardes on tigedad ja kurjad lehmad, kes hundiga nalja ei heida.

ERA II 134, 198/9 (79) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Märt Päärson (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Saarde kohta räägib ennemuistne jutt: üks vanamees oli kord Saardest läbi reisinud. Jäänud väga hiljaks õhtu pääle ja oli sunnitud öömaja otsima. Kui ta kuues külas ja seitsmes talus oli käinud öömaja palumas ja igalt kohalt minema saadetud, jäänud ta viimaks Eonõmmele ühe suure paksu kuuse alla ööseks. Hommikul ülesse ärgates pahandanud selle üle, et inimesed nii kadedad olnud ja temale kui väsinud teekäijale öömaja ei ole annud: "See ümbrus olgu igaveste metsaga kaetud ja ärgu inimesed kunagi himustagu siia omale kodu ega kollet soetada. Hirmuga peavad nad siit hoidma." Sellest olla siis kuni tänapäevani Saarde ümbrus põlismetsaga kaetud.

ERA II 134, 235/6 (3) < Halliste khk., Abja v., Anni t. - Jaak Sõggel < vana peremees (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kui sügisel, vana Mihkli päeval veel puud lehtes (nagu seda on käesoleval 1936. a.), siis ei ole niipea täielist ja kindlat talvet oodata, olgugi, et talve eel käivad veikesed külmad ja veikesed lumesajud. Sarnane usund on ka Halliste kihelkonnas tuttav, mida ma hiljuti kuulsin Abja Anni vanaperemehe suust.

ERA II 134, 247/8 (46) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kui metsas mõni inimene on haigeks jäänud, siis ütlevad vanad inimesed nagu imestades: "Metsas jäi haigeks." Metsas haigeksjääja põdevat kauem kui see, kes väljal on haigeks jäänud.

ERA II 134, 247 (40) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as. - Jaak Sõggel < Leena Sõggel (s. Graff) (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kuuvalgel (kui kuu pääle paistab) ei lubata vanarahva arvamist mööda pääd sugeda, sest siis saavad pää alati valutama.

ERA II 134, 247 (41) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as. - Jaak Sõggel < Leena Sõggel (s. Graff) (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kes kuu paiste käes magavat, niiet magajal kuu pääle paistab, see jäävat, kas varem ehk hiljem, kuutõbesse haigeks.

ERA II 134, 247 (42) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as. - Jaak Sõggel < Leena Sõggel (s. Graff) (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Kes metsa minnes ehk metsast läbi minnes "metsa kardab", sellel saab metsas juhtuma mõnesuguseid õnnetusi.

ERA II 134, 247 (45) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanausku. Metsa minnes ei tohi "kurja" (halba sõna nagu kuradid, kurjavaimu jne.) nimetada, siis saab metsas mõnda halba asja või õnnetust juhtuma.

ERA II 134, 395/6 (1) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälestuste järgi (1936-1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Saardes olivad vanad inimesed ikka kindlas arvamises, et "maalis" haigusi saab maast, "rabadud", "kõrvahaigusi" tuulest ja palju teisi haigusi kadeda inimese kahetamisest, kurjast silmast, vihaselt vaatamisest, sõnatamisest, sisse andmisest ja ära-tegemisest ning kohkumisest. Näituseks: Mäletan selgeste, kui 6-aastane poiss kukkus kangateljede pingi päält maa põrandale ja pääle kerge põrutuse ei olnud poisil suurt viga. Aga mõni päev hiljem tekkisivad peenikesed villid poisi käevarrele ja hiljem katsivad villid käevart üleni. Mindi Kõppu ühe nõianaese juurde, et teada haiguse nime. Nõid ütlenud - haigus on "maaline" ja seda on maast saadud. Käskinud, kui koht teada, kus maapääl halvaste maganud või kusagile maha pudunud, salaja sinna kolmel õhtul "hõbevalget" (vanaaegsest hõberahast) maha kabitseda, siis võib julge olla, et terveks saab. Kahe nädali jooksul paranes haigus.

ERA II 134, 396 (2) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälestuste järgi (1936-1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Mäletan üht vana meest, kes oli teisest küljest "rabatud", maa-arst oli ütlenud, et haigus olla tuulest saadud. Annud rohtu küll, kuid haigus ei paranenud põrmugi. Haige tõentanud, et ta nüüd küll teadvat, kuidas kord oli külm tuul temasse teistmoodi puhunud kui seda varem olnud. Ja säält ta siis haiguse saanud.

ERA II 134, 412 (11) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Lendavkulda kahetatud inimesele.

ERA II 134, 419 (15) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel. < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. On ka neid, kes haudunud varba vahesid puutõrvaga ja poomõliga määrinud, et enam hoida vett eemale, kuid tõendavad, et see palju viga ei parandavat.

ERA II 134, 423 (1) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Kaelahaigustest on tuttav "kaelakangestu". Kael on kõva ja kange, ei anna murda ega käänata. Maa-arstid on haigust nimetanud "tuulest rabatud". Maa-arstide antud rohud on olnud vedelad, mida on kästud tarvitada pääle määrimiseks. Sagedaste on oodatud vanal ajal, et haigus ise paraneb.

ERA II 134, 438 (28) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - J. P.Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Saardes nimetatakse halltõbi ehk külmtõbi. Teisi nimetisi kuulnud ei ole ja ei ole ka ise haigust näinud. Mäletan väga selgeste, kui mõned külmetuse tagajärjel olevad haiged külma röögivad, siis vanad inimesed on ütelnud: "Nüüd on tõeste hall seljas." "Sõidab halli." "Hall on otsaga juba külas." Olen ainult seda juttu kuulnud, et vanal ajal inimesed olla sagedaste halli põdenud. Mitte midagi rohkem.

ERA II 134, 440/1 (33) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Rabandus, rabatsihaigus, tuulest rabatud ja piksest rabatud on haigus, mis "käib inimesi mööda". On inimesi või haigeid, kes mõnikord ainult teisest küljest on rabatud, kuna teine külg terveks on jäänud. Rabat haiguse vastu otsitud juba vanal ajal abi ikka maa-arstilt ja otsitakse ka seda säält praegugi, kuid enam salaja, kui seda sündis vanal ajal.

ERA II 134, 440 (32) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälestuste järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Lendajast läbi lastud, see haigus on Saardes väga tuttav loomade juures, kes äkitselt surevad.

ERA II 134, 441 (34) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Äkine haigus on Saardes tutav, kui inimene äkitselt ära sureb nagu eespool nimetatud/vt. ERA II 134, 441 (32)/ loomgi, kes lendajast läbi lastud. Siin üteldakse sagedaste: "Teise kuri viha käis pääle."

ERA II 134, 448 (49) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Saardes nimetatud "maalishaigus". Et ma maalishaiguste kohta rahvaluule korjandustes mitmed korrad olen kirjutanud, sellepärast jätan siinkohal seda tegemata.

ERA II 134, 484/5 (105) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33 Kas "katk" on mõni iseäralik haigus, ehk mõtlesivad vanad inimesed mõnd teisi haigusi selle all, sest tuttav on ju vanasõna: "Justkui katk on üle käinud." Mäletan, kui üle neljakümne aasta (praegu on a. 1937) tagasi koolera kohati meie kodumaal möllas, nimetas minu isa seda katkuks ja kui veel varem - missugust aega mina ei tea - suur kõhutõbi meie kodumaal inimesi hulgaviisi hauda viinud, kus talud ja külad õredaks jäänud, siis ütles minu isa selle kohta, et: "See kord laastas katk meie maad." Kodustel arstimistel on rahvajutu järel joodud tedremarane juure keedist ehk jälle leotatud tedremarane juuri viina või piirituse sees ja joodud seda haiguse ajal.

ERA II 134, 485/6 (106) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel, enda mälest. järgi (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahvapärane arstiteadus. Vaata küsimuskava lkg. 32-33. Kas on tuntud või tuntakse sõnadega arstimist? Milliste haiguste puhul? - Vanal ajal on maa-arstidel ikka see viisiks olnud, kui teda haige juurde kutsuti, et haigele pääle lugeda. Tean seda, kui Villematsi mamma üht nikatsid arstis, pääle õerumise ja venitamise luges sõnu tasakesi haige koha pääle. Õisu metsaherra proua lugenud ka sõnu luuroosi pääle. Ja kui Kalgissaare Peeter rohtu annud maalise haiguse, rabatud ja muude sisemiste haiguste vastu, lugenud ikka salajaid sõnu rohule pääle. Praegusel ajal ei ole enam arstimissõnu Saardest saada, olgu vast siis, kui mõnel korjajal peaks mõni maa-arst kas sugulane ehk tuttav olema. Ei mäleta, kui ma olen mõned arstimissõnad varem saanud, siis leidub see minu korjandustes ERM kogudes.

ERA II 134, 523/5 (l) < Saarde khk. < Halliste khk., Abja v. < Saaremaa - Jaak Sõggel < Emil Usin (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Viha pärast närinud tammepakku. Ühes Abja talus teeninud tüdruk kaua aega, kes olnud oma töös hoolas, usin ja ustav, mis olnud tüdruku omandustest peremehele kõige enam meeltmööda. Pääle selle olnud ta veel hää südamega naesterahvas, sest kes oleks näinud, et tüdruk oma elus oleks korra kuri olnud, ehk mõne teise vastu pahameelt ülesse näidanud. Kõik, mis tal talu talitustes teha, teinud ta nurisemata ja rõõmuga. Küll räägitud külas, et tüdruk sellepärast nii hää ja vahva on, et talus poissmees kohapidaja, sest tüdruk püüdvat perenase kohta. Olid need külajutud, kuidas nad nüüd olid, aga asi hakkas viimaks niimoodi argnema, et tüdruk saigi ajapikku selle talu perenaeseks, sest koer haugub ikka enne, kui külaline tuleb. Läinud mõni aeg mööda ja sellejärel hakanud välja paistma, et tüdruk sugugi nii hää südamega inimene ei olnud kui varem nähtud ja arvatud. Varsi tulnud ka peremehe ja perenaese vahel pahandused, tülid ning riiud, mis sagedaste nii õnnetult päevad läbi kestnud. Külas räägitud nüüd, et vaga siga on ikka kõige suurem kotilõhkuja ja nii olnud ka siin. Ühel päeval, kui peremees ja perenaene hääs tujus olnud, küsinud peremees perenaeselt: "Kuidas see ometi on tulnud, et sa tüdrukust pärast nii hää olid kui võileib ehk supileem ja nüüd nii valus nagu nõges või raudohaku nutt?" Siis vastanud tüdruk selle pääle: "Kui ma tüdrukust pärast kurjaks sain ja vihastusin, siis jooksin ma välja ja närisin õuepääl olevat vana tammepakku, kuni viha mul täieste ära lahtus." Peremees läinud õue vaatama ja vaata imet: suur vana tammepakk olnud pea pooleni läbi näritud. See kõik olnud hää tüdruku töö. Märkmeid: On Abjas teenides seda juttu koha pääl kuulnud.

ERA II 134, 586 (7) < Saarde khk., Voltveti v., Räägu as., Võidu t. - Jaak Sõggel, oma mälestuste järgi (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kasvatuslised keelud ja käsud lapse kohta. Kes laps jõe kalda pääle astuvad või jõele liginevad, selle viivad näkk jõesse.

ERA II 135, 58/60 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks mies künnud oma põllu pial. Kõrraga adra ei lähe sisse enam. Akkas vaatama, vot pott rahaga põllu sies. Noh, kaevis selle kõhe välja ja pani põllupiendra piale. Ise kündis edesi. Siis tuli üks rätsep. Sie nägi seda potti ja ütles: "Mes sa selle potiga ikke tied, anna mulle, mul ia süsi sies hoida." Pott õlnud aga vaskrahasid täis kui kaselehti. Kündja põle aga sellest aru saand kedagi. Mies andis poti rätsepale. Rätsep läks potiga minema. Kündja läks õhta kodu ja riakis naisele, et tämä on täna põllu siest ühe vana poti suanud ja and ära ühele rätsepalle. Naine sai kõhe aru, et rätsep õli tema mehe leitud rahapada ära veenud ja ütles: "Ma lähen õtsin rätsepa ülesse ja toon poti ära." Ta läks oma veikse tütrega rätsepat taga õtsima. Küsisid maja-majalt läbi, et kas rätsepat on nähtud – koskil ei olnud. Viimati küla viimases majas üeldud, et rätsep on ahjul. Naine teillind, et võtka täda kua üemajale. Naine pandud tütrega ahju jääre magama. Rätsep küsind õhta naise käest, et mes su nimi on. Sie vastanud, et: "Sitale tahan," ja tütre nimi on: "Jo sittusin." Rätsep jäänud magama, omal rahapada pia all. Naine võtnud üesi selle pada ära ja lähnud tüdrikuga minema. Rätsep ärganud hommuku ülesse ja õiganud naist: "Sitale tahan," kui sie põle vastanud, õiganud ta tütart: "Jo sittusin." Sie põle kua vastanud, sest neid enam ei olnudki sial. Aga talu perenaine erkas selle hüüdmise piale ülesse ja kukkus rätspa kallal kisendama: "Mes sa elajas tegid!" Rätsp seletas siis asja ära.

ERA II 135, 65 (19) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Olevikust on teada järgmist: Olev ehitanud oma pojaga kirikut: isa Tallinna ja poeg Narva. Nad loopinud üksteisele suurt haamrit, kui seda kivide lõhkumiseks vajati. Oleviku nime ei tohtinud keegi teada. Rahvas oli aga selle teada saanud siis, kui ema oli last kiigutanud ja laulnud: "Olev, Olev, millal tuleb isa koju!" Ajal, mil Olev torni ehitas, oli keegi alt hüüdnud: "Olev, millal torn valmis saab." Sellest ehmatanud Olev, et rahvas tema nime teab. Ta kukkunud alla ja uss ning konn tulnud tal suust välja.

ERA II 135, 239 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas Kadri Koidumäe 1999, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Kalmaküla soos olid ilusad suured kased ja männid, mille surnuid palke leidub veelgi soost.

ERA II 135, 240 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Metsas käimiseks olid erilised reepealsed – konstrueeritud tugevamad ja kitsamad, sest mets oli tihke.

ERA II 135, 240 (15) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Keelatud oli metsast võtta rehavarsi, reeaisku, liiva ja savi, kuid et seda külluses oli ja metsahärra kaugel ära oli, käis vaid 2 korda aastas revideerimas, siis talumees võttis seda, mida ta ise soovis.

ERA II 135, 240/1 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Kord sõitnud Riiast metsade revident Ninasi metsavahi vahtkonda revideerima. Kohalik metsahärra aga tahtnud metsavahile hääd teha ja küsinud enne: "Kas metsas kurja on tehtud!" Metsavaht: "Jah, Parra Mart teeb korvisid ja on 2 haaba maha võtnud." Mindi revideerima. Korraga metsahärra kukub pikali ja kisendab, et tema väändnud jala. Ta muidugi simuleeris. Kohe hobusega veetud metsahärra koju ja kogu revideerimine katkestus. Hiljem ütelnud metsahärra: "Üle 3 aasta ei või olla metsahärra, siis on kändusid palju."

ERA II 135, 243 (21) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Rahaleid maa seest kuulus riigile.

ERA II 135, 243 (22) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eraomandus ja ühisomandus. Leidist üldiselt anti harva. Vahel mõis võttis ära muidu.

ERA II 135, 255 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõidusest. Metsades elutsevat haldjad, pahad vaimud. Veekogudes elutsevad näkid, näkineitsid kui head vaimud. Mägedes vaime ei teata, vist sellep., et siin puuduvad mäed.

ERA II 135, 257 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi loomadest ja juhtumeid. Kui hundil oli 12 poega, siis see 12-nes oli libahunt, kes tõi lehmast vasika välja ja sõi kõike.

ERA II 135, 266 (31) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Uskumusi loomadest ja juhtumeid. Hülged merest tulles hüüavad: "Vaarao, vaarao!" – sellest ongi nimetus hülgedel "Vaarao sõjavägi".

ERA II 135, 286 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. "Tuleb kuiva, kui päike veereb punades ja päeva vastas ei õle pilverünkaid."

ERA II 135, 286 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui veeredes päike tagasi vaatab (s.o. korraks paistab vaid) või veeredess vöö peale võtab, siis tuleb sadu.

ERA II 135, 286 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui paistva kuu ümber on valge ratas, siis tuleb sadu.

ERA II 135, 288 (10) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kaks meest läksid kuud tõrvama, sest nad ise tahtsid vargile minna ja ööd oli vaja pimedaks muuta, kuid nad jäid kuu külge kinni, millest need mustad plekid kuul.

ERA II 135, 288 (11) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Lohusuu mees Isak Josua on ütelnud: "Kivid on olnud vanast taevas sulad ja siia alla lennanud ja jahtunud. Mõned on ka Soomemaalt tulnud."

ERA II 135, 289 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Haavalehed värisevad sellepärast, et nad nägid Kolgatal Jeesuse ristilöömist.

ERA II 135, 289 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui täht käis kuu järel, siis sulane käis ka alati peremehe järel ja vastupidi.

ERA II 135, 290 (18) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Toa jaoks savi tuua vana kuu reedel, et vältida kilke ja prussakaid.

ERA II 135, 290 (20) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Vanal kuul lõigata puud.

ERA II 135, 290 (22) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui lepad urvas, siis saab palju rukkid.

ERA II 135, 290 (23) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmade ennustusi ja muid loodusenähtusi vanarahvapeeglis. Kui haavad urvas, siis saab kaeru palju.

ERA II 135, 300 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juhtumeid ja arvamusi nõidusest. Lendav või rabandus, milliseid nimetusi mõlemaid tarvitati ja tarvitatakse veelgi, arvati olevat jumala saadetud haigus nn. "lendav lõi läbi".

ERA II 135, 300 (3) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juhtumeid ja arvamusi nõidusest. Näkk või näkineitsid on jões, järves ja kaevus, kes eriti lapsi tahavad kaevu tõmmata, kui need kaevu vahivad. Näkk sugevat pead jões kivi otsas.

ERA II 135, 308 (6) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kohalikke vägimehi. Valgjärv olevat tekkinud järgmiselt: Valgjärve ei olnudki. Seal oli hoopis mõis. Sellest mõisast lasksid vend ja õde end laulatada ja kui nad mõisa jõudsid, siis mõis vajus maa alla ja sinna asemele tuli kohe uputav järv. Järvest olevat leitud "koera-kaela" raiutuna ehituspalke. (Kuuldud Viljandi rahvalt).

ERA II 135, 314/5 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lugu vaimudest. Avinurme metskonna (praegune) metsas Vilkmes olid Lohusuu v. Kalmaküla poisikesed hobustega õitsis. Nende huike peale on ilmunud "vist metshaldjas" pika hammastega, pika juustega, halli mütsiga ja kell kaelas. Vanamees võtnud poiste hobused ilma köieta enda järele ja viinud need metsast välja Vilkme tee äärde ritta, kust need poisid kätte said ja hirmunult Kalmakülasse Jõesuu randa öösi hobustel "kihutasid".

ERA II 135, 316 (3) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ajaloolisi leiukohti. Rootsi kuninga varandusi olevat Laiuse pool ühes mäes.

ERA II 135, 316 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ajaloolisi leiukohti. Lohusuu v. Kalmakülas Alt-Kuta talust kuni suure sillani olnud liivaluiteline mägi, mida tuul Peipsi poolt metsa poole puhkudes oli ära tuisanud ja selle juures tulnud sellest mäest välja palju surnu luid, mõõgapäid ja aurahasid. Naised korjanud Jaagu Augusti toa asemelt palju rahalitreid. Rahapada olevat seal alla kukkunud, kui ühed olnud rahade kaevamisel ja teised sajatades juurde läksid.

ERA II 135, 316 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ajaloolisi leiukohti. Katriina ajal olevat kased kasvamas Tartust Peterburini. Praegust on alles Tormas "Sääse kased".

ERA II 135, 319 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nimede saamine talunditele, küladele ja asulatele: Tammispää küla (Lohusuu v.) – sääl on vanal ajal palju tammi kasvanud.

ERA II 135, 388/9 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. 1936. a., punkt VII Rahvausk ja kombed. Eksitaja – kui mõni õnnetus tabas kedagi ja ta pidi kuidagi sellest eemale jääma, aga just keegi tuli või see asi juhtus, et ma pidin nii toimima, millele järgnes õnnetus, siis öeldi: "Niikui üks eksitaja on kõhe, et mine sinna ja tie sedasi." Aga on ka eelmisele täieline vastand, kus öeldakse: "Näe, kuda see hoitasse ära, ma pidin just minema ja see õleks mulle pähe kukkunud, aga jumal tänatud, see nagu keelati ära."

ERA II 135, 389 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. 1936. a., punkt VII Rahvausk ja kombed. Metsaldjad olevat asunud suurtes metsades. Ta olevat vanamees pika halli, isegi valge, habemega hea vaim.

ERA II 135, 389 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. 1936. a., punkt VII Rahvausk ja kombed. Iis – oli suur tammemets.

ERA II 135, 392/3 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. 1936. a., punkt VII Rahvausk ja kombed. Näkk – olevat kaevudes ja üldse veekogudes – jões ja järves. Sugevat pead kuldkammiga vees kivi otsas jne. Naisterahvad, nn. näkineitsid. Lapsi ei lubatud kaevu vahtida ega vee äärde mängima minna, sest näkk tõmbavat nad vette ja ei lasegi tagasi.

ERA II 135, 398 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. VII Rahvausk ja kombed p. 5. kohta. Tulle ei tohtivat sülitada, sest siis suu minevat kärna. (Seda räägitakse ka praegugi lastele.) Teiste kohta ei tea J. Särg midagi.

ERA II 135, 398/9 (2) < Torma khk., Lohusuu v, Kalma k, Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
ERA küsimuskava nr. 3. VII Rahvausk ja kombed, p. 6. Taimestik. Rohttaimedest, mis küsimuskavas loendatud, tunti siin ümbruses: Jaaniõnn, jooksjarohi, kanakoole, karikakar, koerputk, koirohi, maarjahein, maoajaja, nõiakollad, nälghein, orjavits, paiseleht, palderjan, raudnõges, raudrohi, robirohi, sülirohi, sookael, tedremaran, ubaleht, ämmatoss ja sülirohi. Jumalakäsi jt. siinloendatud küsimuskavas esinevaid J. S. ei tea.

ERA II 135, 402 (15) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Pajuniinest või kasetohust tehti viiske.

ERA II 135, 402 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Kadakamarjateed tarvitasid neeru- ja põiehaiged.

ERA II 135, 402 (17) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Kaselehepiiritus oli ka venimise vastu.

ERA II 135, 402 (18) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Haudunud varvaste vahele pandi sanglepalehte.

ERA II 135, 403 (19) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Mustlased soovitavist suvel, kui jalg oli lõhki astutud või haudunud, peale panna teetolmu ja sanglepalehti.

ERA II 135, 403 (21) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Paatspuumarju ei lubatud lastel süüa, sest need tapvat.

ERA II 135, 406 (35) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Arstimine (taimedega). Kadakaoksi pandi värvimise hulka. Kadakate keetmisvesi õlu veeks olnud heamaitseline.

ERA II 135, 576 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanal ajal ei olevat tohtinud öösel metsas huigata, sest selle peale tulevat halli habemega vanamees, metshaldjas, välja.

ERA II 135, 576/7 (15) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. – Meinhard Särg < Johan Särg, s 1849 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Joh. Särg räägib, et kord nemad metsas olles huiganud ja korraga tulnud üks mees, "haldjas", hobuse seljas ja teinud "kräu" ning võtnud kõikide hobused enese järele lahtiselt ja viinud need 4–5 klm. eemale, metsast välja, Peipsi äärde Kalmaküla kohta randa. Õitsilised ise olnud kõik tule ääres püsti ja näinud seda pealt.

ERA II 137, 17 (8) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Patsu k., Saali t. – Alfred Samet < Villem Patsner, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Poiss on tüdruku juure tahtnud minna ja kuu on liig valge olnd, siis läind kuud tõrvama, jäänd tõrvatünniga tükkis sinna külge. Üleskirjutatud 9. juulil 1935 a.

ERA II 137, 19 (11) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Patsu k., Saali t. – Alfred Samet < Villem Patsner, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kas see Eesuse kohta või mõne muu püha mehe kohta. Siis, kui puud alles olid rääkind, ta põle lasknud oma vilu varjus puhata. Siis ta oli sealt ära läinud ja ütelnud – saagu sa ilmaotsani värisema. Sellest siis ta lehed peavad värisema (haavalehed – A. S.). Üleskirjutatud 9. juulil 1935 a.

ERA II 137, 23 (18) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Ruunaaia t. – Alfred Samet < Tiina Silbertal, 60 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Liba – eks libahunt ole. Libahunt pidi kõik loomad maha murdma, aga see pidi teistmoodi olema kui hunt. Üleskirjutatud 1935 a. suvel

ERA II 137, 25 (20) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Ruunaaia t. – Alfred Samet < Tiina Silbertal, 60 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Need olid tahtnd vargale minna ja siis kuu paistnud, siis läind kuud tõrvama. Kuu tõmmand oma sisse need, need olla seal harakil – na, kui sa kuu sisse vaatad, siis teine on meesterahvas, teine naisterahvas ja mis nende vahel on, see on siis tõrvatoober. Üleskirjutatud 1935 a. suvel.

ERA II 137, 27 (22) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kastja k., Tirsi t. – Alfred Samet < Rein Reinvelt, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Inimesehunt, eks seesama tehtud inimesest oli ikka olnd. Üleskirjutatud 3. VII 1936 a.

ERA II 137, 29 (26) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kastja k., Matsu t. < Hanila khk., Paatsalu v. – Alfred Samet < Edu Katkuots, 78 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkk on jõgede sees – näkk näitab ju mitme moe peal. Aga kui näkk pidi näitama, vee seest väljas olema, vee peal olema, siis pidi nisukest õnnetust juhtuma, uppumise surma juhtuma. Üleskirjutatud 3. VII 1936 a.

ERA II 137, 29 (28) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kastja k., Matsu t. < Hanila khk., Paatsalu v. – Alfred Samet < Edu Katkuots, 78 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vaarao kala – Saasna all oli üks välja tulnd. Siis otsitud inimest, kes vaarao keelt mõistab, rääkind, et kolmepäine laps jäänd Riia linna alla. Üleskirjutatud 3. VII 1936 a.

ERA II 137, 31 (32) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Eksitaja – mõned nagu valeusulised, nagu need on, valeusulised: eksitaja. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 31 (33) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt on peab olema see, mis looma takkaotsast murrab, teine peab kõrisse kargama, aga teine peab takka ära sööma ristluud. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 35 (40) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – Alfred Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alune on nisuke, mis hakkab inimesele külge, igas kohas ei tohi olla pikali, maa-alused hakkavad külgi. Niuke tõbi on, et ajab inimese sügelema, niiet kratsi nahk lõhki kohe. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 35/7 (42) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – A. Samet < Reinut Voorel, s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rabandus – mu isa rääkis, üks vanamees Jõgisoolt, ta oli rabandust saatnud, ajand lõuad püsti, puhund. Ta vasta tohtind vaadata, kui ta nääb, paneb eesa külge. Kui lähäb loomale tahaotsa, saab rohoga ikka veel, aga kui lähäb südamesse, siis ei saa midagi. Aga lõika loom lõhki – punane liha, nagu oherdiga lastud, nagu veretükk, kõik verd täis. Nõid – kui tahab saata, sa oled seda õppind, sa pead seda tegema. Üks kurivaim peab ajama, kurjavaimu töö see on – kus sa vastu saad, ei saa, oled seda ametit õppind. Ta lugeb maa sisse, nagu suur auk maas, põletab maa sisse, mis ta lugeb, sõnad tegevad selle. Läind õue pühaba hommiku, ajand suu püsti, üks vaadand salaja. Näe, pand sellele, olnd na haige pikali maas, pärast naernd, tule veel vahtima. Sa oled seda enese kätte võtnud ja paha vaim sunnib, sa pead seda tegema. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 41 (52) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – A. Samet < Reinut Voorel. s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Peale sõja tulevad need katkud, mu isa rääkis – jälle olnd üks vaim, muudkui tulnd sisse, kolm korda löönd vitsaga, olnd valmis. Ta oli nisuke hall vanamees olnd, üks vaim ja muud ühtigi – katk. Kis seda teab, kust ta tuli ja kus ta läks. Vaim on vaim – ega teda iga kord näe. Ta tahtis inimesi ära lõpetada. Ükskord olnd, et põle inimesi näha olnd. Ei tea, mitme versta takka tulnd üks välja, kui inimese leidnud, jalajäljele suud andnud. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 43 (57) < Kullamaa khk., Vaikna v., Lemmi k., Krõõdani t. < Jõgisoo v., Aru kõrts – A. Samet < Reinut Voorel. s. 1864 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised on see, kus pime maa on, näitavad valgust seal. See on looja poolt sedasi. Üleskirjutatud 6. VII 1936 a.

ERA II 137, 47 (2) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsavahi t. – Alfred Samet < Kustas Matteus, s. 1880 < oma emalt ja kohal. ümbrusest (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused ööti nisuksed vistrikud, mis maast hakkasid, sandist veest ja kraavist ja soost hakkavad, need ööti maa-alused. Hõeruti soolaga neid ja kuidas neid rohiti ja arstiti. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 48/9 (8) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k., Jänese k., Saue s. – Alfred Samet < Kaarli Sollmann, s. 1853–1954 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
See olid suured küined ja suured hammad olid suus, hundi moodi, aga ta oli piinike. Takkaotsast hakkab loomi sööma, jooseb puu otsa ka. Sii Ohtla härra lasi puu otsast maha teise – ma käisin teda siis Ohtlasse viimas. Jah, libahunt, jah – teine hunt jäme, aga ta oli piinike, takkaotsast piinike. Suured kõberad hammad ja küined olid naa teisel. Kirju, hallikirjutäpiline, nagu ubadega oli vissatud, teese hundi karva ikka, aga ta oli kirju. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 50 (12) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haldjas – noh, eks metshaldjad ole – lahtised juuksed olnd, seda ma olen kuulnd. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 50 (13) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < võõrasisalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rääkisid, kuidas jões oli näkk olnd – siinsamas, Sordi Leitali maa peal oli olnd. Näkk oli seal Sordi aasa peal, lapsed olid selga läind. Üks oli maha jäänd – no kus ma istun? Üks ütelnd, istu näki nägara peale. Na näkk läind lapsekoormaga jõkke. Oli hobuse moodi olnd, valge hobune olnd, mu võerasisa räägib nisukseid jutte. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 50 (13a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ükskord oli üks söömalaud olnd – jälle näkk olnd, jälle seal Sordi aasa peal oli olnd. Vana seaduse inimesed nägid nisukest asja – lapsed läind äärde, juba läind jõkke jälle na, kui näki nime nimetad, juba läind jõkke jälle. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 51 (14) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hiis – eks hiied ole nisuksed, kuskohas inimesed palvel käisid, vanarahva jumalad olid. Muud jumalad nad ei teadnud mis, vanad rahvas paganad olid. Paleveres ka – üks suur puu, suur hiiepuu ond – jumala ase olnd. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 51 (15) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ilmarine – eks vanarahva jutt olnd – metshaldjad ja ilmarined olnd. Olnd ka metshaldjate moodi – valge looride ja pika juustega. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 51 (16) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noh, kes teab, vanarahvas rääksid – olnd nii kanged nõiad olnd, et nõiand inimese hundiks. Üks ämm oli olnd, nõiand oma minija hundiks, siis käind salaja kodu last imetamas. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 53 (22) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused, rääkisid: istusid maas, nisuksed vistred tulnd – nagu viie-kopikased rahad paistetand ülesse. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 54 (28) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Ubasalu k. (Jänese k.), Metsa t. < Tallinn – Alfred Samet < Loviise Reisik, s. 1874 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanaaegas olid kõik rääkind: kivid rääkind, puud rääkind, kännud rääkind. Üleskirjutatud 7. VII 1936 a.

ERA II 137, 54/5 (32) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haldjas – jah, seda küll vanal ajal on kuulda olnd. Saa ütelda, kuidas see on – see põle mitte nõiduse asi, aga ka selletauline ikka. See on üsna vanal ajal. Noh, oska välja rääkida – kuskil väljadel, kus ennemuiste olid hiied ja asjad, jo ta ka siis miski nõiduse asja oli. Mitte just nõiduse asja – nojah, nii ohverdamise asja. Eks siin ole hiiekivid ju mitmes kohjes, nad ennemuiste seal ohverdasid. No jo ta siis näitas, jo ta siis ka nii näkitauline – nii, nagu näkk vee sees näitas metsavaim jälle. Ega see vist paha vaim ei olnd, seda põld kuulda. Ikka metshaldjast rääkisid – jo ta ikka siis parempoolne asi. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 55 (35) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Seda lori siis kõik uskuda või – mu isa rääkis, et inimesed olid hundiks tehtud. Nojah, nüüd nõiati need hundiks. Kaks tüdrukut olid hundiks, taskud olnd ka külje peal. Sellest tuntud ära – inimhunt. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 57 (48) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused on ju ned vistrikud mis maast akkavad. Käidavad maaalused, pidid ühest kohast teise hulkuma, noh, juhtub nisukse koha peal inime istuma või olema – siis. Kaduvad ka, kui tuulde vasta viskad soola. Jah, pidid ühest teise – kui sa sinna peale juhtud, siis. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 58 (51) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Madaste k., Päärna t. – Alfred Samet < Ann Silberthal, s. 1865 < isalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkk – jah, see on ka üks vee-elukas. Jah, mina olin kuueaastane ja käisin eese isaga Pärnus. Ja Audru kõrtsi ees, seal üks väike lodi. Seal siis rääksid, et inimesed, selle mehe õde, läind kirikusse ja näind – üks väike kirju koer joosnud jõe ääres ja hüpand sinna kohta sisse, kus mees ära uppus. Söötsime hoost seal Audru kõrtsi ees ja inimesed rääksid. Need olid siis need näkid, mis inimesele ette näitasid inimese uppumist ja surma. (Mees uppus nädal hiljem koera nägemist – A. S.) Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 60/1 (61) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Mõisaküla k., Suurevälja t. < Vaikna v., Päri kõrts – Alfred Samet < Tiina Kasterpalu (Kasterbusch), s. 1870 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ega siin ole küll, aga ma olen kuulnud, ma elasin Lelles – seal perenaine oli surnud, minia elas, siis nendel oli olnud Tõnnivakk. See on nisuke nõiakunts – ega see's! Mina seda ei näind, aga see oli üks küna moodi olnd, seal reha all, kus loomad olid, seal oli olnd. Ja pandud ju kõik asjad, isi ta kedagi ei söönd, tappis looma äe. Sellest viis sinna esimese tüki kõiki asju: vilja, riiet. Kanga tegi – võttis ikka esimese tüki ja viis sinna sisse, haises niiet. Noo ja vat kõik asjad läksid nii, mis ta sinna sisse viis. Ta pani liha sinna, pani leiba, pani kõik. Mu vanemad ka ei teadnud seda, aga sealpool, ma ei näind, aga ta mini rääkis. Kui vanaperenaine saand surnd, siis ütend sedasi: "Ära, sa laps, tee ühti sedasi, ei maksa nisukest kuntsi ühti pidada. Kis ei oska heasti, ei sest tule sellel kedagi." No see oli ju ikka, siis pidi ikka heasti minema kõik asjad. Seda nõiausku on mõnes kohas praegugi veel. No ega see kaua siis olnd – see oli üks nelikümmend aastat tagasi. Üleskirjutatud 10. VII 1936 a.

ERA II 137, 67/8 (81) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Nõiad tegevad mitmesugusid vigurisi. Vanasti panid teise inimesele siili sisse, ussi panid sisse, kasvaja ja saatsid rabandust ka välja. Rabandus lähäb välja, ükskõik, kus ta trehvab. Puu kuivab ära, ta võtab nagu haaveldega läbi. Kui loomale eestotsast sisse lähäb, siis sureb ruttu ära – on valmis. Kui takkaotsast sisse lähäb, siis võtab aega, kui ruttu abi saab, saab terveks. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 68 (82) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Minu isaisa oli vanast Kärneri peremees. Künnud põllal, mullikas äkki maha, vat, on rabatud. Läind Kullamaa mõisa juure aidamehe juure, tellind abi, rohtu, et mullikas aige on. Pani vett pudelisse, puhus pudelisse, ikka luges sisse ja ütend: "Ot-ot katsume, kas tema kurat on kangem kui minu kurat." No seal oli tal vägi omiti: "Mine kodu, kui tal veel elu sees, aja kõrisse, siis saab terveks kohe." Tuli koju, ajas sisse, mullikas tõusis kohe üles, hakkas sööma. Jah, tema ütend, katsume, kas minu kurat on kangem. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 69/70 (85) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Jõevaimusi võiks ka paar tükki rääkida, mis vanasti näind on, mis sündind lugu ikka on. Siin on inimesi, kes teda näind on – selle järele upub inimene ka. Üks tähendus – saab otsa. Ükskord, see oli Tollil või Tiinusel, kaks tüdrukut ja sulane läind Tollile lugemisele venega. See oli suur sügav jõgi olnd ka ja siis sulane – suur kibi olnd jões, ulatand veest välja. Sulane näind all – vanamees kibi peal ja kudund võrku. Sulane oli näind, tüdrukud ei ole näind. Ja siis olid edasi sõund. Ja olid selle lugemise majast läind muidugi välja ja siis hakand tagasi tulema ja tagasi tulles läind vene selle kivi otsa ja vene kohe lõhki. Ja siis kukkund sisse puhas, siis sulane ojund välja ja pääst teise tüdruku ära ka, aga teist ei ole saand. Ja, ja siis tene oind venetükist kinni ja läind alla peale. Isi laulnd ühe jumalasõna ka, läind paisust alla ja siis oli kadund. Siis vanamees kudus võrku, see oli siis see tähändus. Jõevaimud, näkid üüdetse – näkad. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 71 (89) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Rahva-hiis – see on üks vana sõna. Seal, kus palju inimesi lähäb ühte kohta, siis rahvahiis läks. Nüüd ööldetse – rahvahulk lähäb. (Küsimuse pääle, mis hiis on. Jägnesid täiendavad küsimused hiiepuu, hiiekivi jt. kohta – A.S) No need hiiepuud, need on hiiglasuured, vanad ja suured. Hiiekibid siin ei ole kuskis. Üleskirjutatud 30. VII 1936 a.

ERA II 137, 72 (94) < Kullamaa khk., Vaikna v., Jõeääre k., Palu t. < Kirbla khk., Kirbla v. – Alfred Samet < Jaagup Jaaniks, s. 1861 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Haldjad hüüti nagu jaanituled, seal olid käind siis jaanituld pidamas ja hiietulede all, enne olid kooskäima kohad. Üleskirjutatud 28. aug. 1936 a.

ERA II 137, 72 (95) < Kullamaa khk., Vaikna v., Jõeääre k., Palu t. < Kirbla khk., Kirbla v. – Alfred Samet < Jaagup Jaaniks, s. 1861 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Hiiekohad olid sii na, kus rahvas koos käis palumas ja jaanituld pidamas, haldjahiie kohad. Üleskirjutatud 28. aug. 1936 a.

ERA II 137, 76 (115) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noja seda küll, et kui noorkuu on madalas, siis tuleb soe kuu. Siis tulevad soojad ilmad, kui noor kuu on madalas. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 76 (116) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja seda ütlevad ka, et noorkuu nii kangesti seliti, nüüd vanutüdrukuid saab kangesti mehele. Nüüd hakkab vanutüdrukuid mehele saama jah. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 76 (117) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja siis, kui palju on sügisel pihlakamarju, siis vanadtüdrukud hakkavad mehele saama. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 72 (118) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri k., Vetesilla t. – Alfred Samet < Johannes Marlin, s. 1911 < vanematelt ja ümbruskonnast (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vat kui kuu ja päike on korraga taevas, siis ei tohi rukkiseemet teha, see on üks tähtis asi. Üleskirjutatud septembris 1936 a.

ERA II 137, 79 (4) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vata kuu vari – niisama taeva peal, siis võidab mehe peale, et mees ikka tugevam on – vari teeb tugevamaks. Niisama taeva ülemaks olijad. Aga kui tä mu varju sees on, siis ma olen täst üle – kui ta mu varju sees on. Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 79 (6) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt on see, kis na looma takkaotsast hakkab kiskuma. Teine tõmmab kõri maha, see va libahunt hakkab takka kiskuma. Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 82 (12a) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mu oma naine – tä o surnd, tä suri ära jah. Ma magasin lauda peal, tuli hüüdis öösi, hüüdis: "Reenut, kas magad juba!" Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 85 (17) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Kärkse k., Kuuse t. – Alfred Samet < Reinut Adusson, s. 1870 < vanematelt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused on ühed väiksed punased elajad, on maa-alused. Toas nurgas on ka, seal laulsid nurgas: "Tik-tik, tik-tik," justnagu sadajalg. Kui pesed seal ehk istud, hakkavad külge – nahk punaselapiline. Üleskirjutatud 14. sept. 1936 a.

ERA II 137, 90/1 (27) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Taevas on olemas hunt ja härg ikes taevas. Täht, tähed – siis on taevasõel jälle, seda ma tunnen ka. Siis linnuteerajad on olemas ja siis, kui linnuteerajad on, siis tuleb külma. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (28) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja siis nüüd, kui jälle tarvis raiuda puud või lähed lehtpuud raiuma, siis pead vanakuu sees raiuma ja põhjatuulega – kõige parem – ja latv vastu põhja maha laska. Siis o puu kõva, ei lähä pakatama ega koitama, seisab sada aastat. Aga okaspuu tuleb noore kuuga raiuda ja lõunatuulega, võib pehme tuul olla. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja sügisene põllukünd, rukikõrssasi künda ikka vanakuu põhjas, siis ei lähä ohakad ega miski sisse, umbrohtu ei kasvata. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (30) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja kui miskit riiet tahad teha, ikka vanakuu sees. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (31) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ja lähäd veskisse – tangu või miskit tahad teha – ikka vanakuu põhjas, siis ei lähä koitama, vanarahva vigur kõik. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

ERA II 137, 91 (32) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kullamaa k., Kärneri s. – Alfred Samet < Kustas Silberfeld, s. 1879 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kartulid ja juurevili maha teha, mis maa sees kasvab – mis ei kasvata varssa na palju – vanakuu sees. Aga kapsas, mis lehta kasvatab, need o noorekuu sees. Üleskirjutatud 15. sept. 1936 a.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20 Järgmine lehekülg ]