Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 123, 272 (15) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Riiumäel sääl olevat nii olnd, et läind kodu ja kaks kassi olnd tii pääl, teene olnd must kass, teene kirju kass. Niid rääkind inimese keelega. Kirju kass küsind musta käest: "Kumma kuul (koolemine, suremine) enne on, kas inimese kuul või looma kuul?" Teene oli vastand, et looma kuul, ja teene oli ütlend vist, et sis nääb inime kaks kuult, oma kuuli ja looma kuuli.

ERA II 123, 272 (16) < Viljandi khk., Viljandi v., Piispa t. < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Kolga t. - Linda Köögardal < Anna Kolk, 73 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2005
Sääl Riiumäel olema niisugune asi olnd, et vanapagan tükkind maadlema. Ku inime kuu poole sai nii kõege kehagä, sis on võit tema puul, ku vanapagan kuu poole sai, siis on temä võit.

ERA II 123, 286 (46) < Viljandi khk., Pärsti v., Pärsti as., Siimu t. < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - Linda Köögardal < Tiina Simonlatser, 65 a. (1936). Sisestas USN Kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnise vaka-ait oli Taevere vallas Aarjadi külas (ühel taluperenaisel umbes 40 a. tagasi). Igast saagist esimene oli sinna viitud, kas liha ehk mistahte. Ükskord tuudud räemed rannast kodu ja üks naesterahvas olnd sääl; tema võtnd ja mõtlend, et ma küpsetan ära. Oh sa jumal, ku vanaeit tulnd, võtnd selle räeme tema käest ja viind ikki aita. Seda ma ei tia, kas ta viskas sinna unikusse või oli tal mõni koht. Oh sa jumal, sii ait aises mis irmus; ma nägin seda (aita) küll viil.

ERA II 123, 363 (13) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Pedaku t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrgessaar, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin on Siimu talus olnud üks suur kask, sääl on olnd punasi lõngu okste külles, nad on sellele vist ohvrid viinud.

ERA II 123, 363/4 (14) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lalsi k., Sepa t. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Pedaku t. - Linda Köögardal < Jaan Kõrgessaar, s. 1859 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnnivakk - kuulnud olen küll aga näinud ei ole. Nemäd sis olid aita viind andid sinna Tõnnivakka, vanad esivanemad ikki. Vakk - pärnäkoorest, paar jalga kõrged ja ümarikud. Igast uutsevil'last esti viiti sinna. Aedas vanasti lagesid ei olnd, sis oli sii vakk aeda päälikul. Enne jüripäeva olid nad katsnud mõne ussi kinni võtta, sis olid nad sisse pannud sinna. Minu aeg enäm ei olnd ussi, sissepanekut ei viitud kah enäm, aga vakka ma nägin küll Kaaveres, mähja aeg ära kistud koorest.

ERA II 123, 371 (9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k., Reieli t. - Linda Köögardal < Mall Reiel, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mõned olid pihlaka pulke võtnd (kohtusse minnes kaasa).

ERA II 123, 371 (10) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k., Reieli t. - Linda Köögardal < Mall Reiel, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin lõegasid laasta ja rääksid, et teene lõegand ulka pal'ka ja üks teene lõegand ka samast metsest, aga teene oli teesel kuul raind, teene vist noorel, teene vanal. Teesel oleva ilusad laastud, teesel kõik räpästand, kas noorel kuul või vanal, seda ma ei mäleta, kummal paremad ollid.

ERA II 123, 373 (16) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k., Reieli t. - Linda Köögardal < Mall Reiel, 82 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Allitõbe ma olen kuulnud, minu emä olli tedä põdenud. Temä rääkis, sis olli arstitud tedä sedaviisi: metst olli korjatud undi sitta, keedetud seda, sis seda vett antud talle juua. Temä olli üks pikälene aigus, temä võttis värisemä, külmetas kangesti. Vend olli kah, sis põlnd sedä undi sitta, sis köeti sauna, kui piäle tulli, aga temä värises, nõnnat saunalavad vabisesid.

ERA II 123, 395 (15) < Kolga-Jaani khk., Kiriku (Soosaare) v., Taressaare t. - Linda Köögardal < Mari Läänessaar (s. Meiel), 79 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni ei tunne.

ERA II 123, 398/400 (22) < Kolga-Jaani khk., Kiriku (Soosaare) v., Taressaare t. < Tartumaa - Linda Köögardal < Mari Läänessaar (s. Meiel), 79 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii on üks jutt peris, ma ei tia, kas ta on vana jutt või. Kaks tüdrukut oli majas, rikas tütar ja vaene tütar. Kosilased tulevad vanapagan paneb oma rikka tütre mehele ja sõedavad ära. Aga kitsemiis võttis vaeselapse kitse selga ja sõitis järgi, et oota, oota kitsemiist järele. Peigmees kuulis neid sõnu, ei saand aru. Vanapagana tütar ütleb: "Sii meie elmede elina, sii meie kellade kõlina." (Nüüd sai peigmees aru, kuidas lugu ja et tal vale pruut). Peigmiis visas nüüd rikka pruudi trumbi otsa vette. Aasta pärast oli neil veike. Vanapagan läheb (tütretütart) vaatama, läheb trumbist mööda, näeb lille. Vanapagan mõtlend, et viin tütõtütüle mängukannis. Lill ütleb: "Memm, ära võta, need minu nibi-nabinad." Viis enda tütre ikki sinna ja muutus teise lähundis. Laps ikki karjund, vanapagana tütrel olnd tohust rinnad ja vesi sees. Miis läind siis targa juure. Tark ütlend, et kaeva köögi ukse alla auk ja pane sinna tõrs ja kangas peäle. Siis õpetand miist, et küta kivi kuumas - käind ikki last imetamas sii endine naene - et küta palavas, ku sis tuleb ja naha kivi piäle paneb, siis kõrveb ärä. Tuleb siis teene ja imetab last ja ütleb: "Püh, püh! Kõrveais!" Lapseoidja ütleb, et siin tapeti siga. Miis vahib põõsa taga, võtab naese kinni, kui sii tahab metsa joosta. Nüüd mehel kaks naist. Siis ütleb, et kummas minu naene tahab olla, siis tulgu kangast mööda minu juure. Vanapagana tütar läheb, ja kukks sinna keeva vii sisse. Ema läind sinna vaatama teist ja näind, aluskuue äär olnd sääl viil, paistis viil välla, ja ema ütlend, et arakas aiateibasse minu tütre mälestuseks. Säält on siis arakas saand, vanapagana tütre aluskuue äärest.

ERA II 123, 419 (7) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Ell Moks, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Enne olli mõni saanas lugend jah, et attima käele ja jalale, ei minä tiä neid sõnu enäm. Aga veikest last, kui esimest korda sauna viidud, võetud viha siist 3 raagu, sis viheldud nendega ja loetud, et: Austa isä, austa emä ja ärä mine külä erneaida ja oaaida, ja kudas niid sõnad ollid, põle enäm meeles.

ERA II 123, 443 (6) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui kala püidma lähäd ja mõni soovib, et iäd õnne sulle kaasa, siis seda ei tohi ütelda, et siis kala ei saa.

ERA II 123, 445 (9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehtpuu tuleb vanal kuul lõegata ja okaspuu tuleb noorel kuul, siis on kõvadust, ei koita.

ERA II 123, 445 (9) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936). Sisestas USN
Lehepuu tuleb vanal kuul lõegata ja okaspuu tuleb noorel kuul, siis on kõvadust, ei koita.

ERA II 123, 446 (11) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Leie k., Lüüsi t. - Linda Köögardal < Jaak Moks, 78 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana kuu siis/sees/ tulevad siuksed asjad nagu lõõrid ja ahjud puhastada, et siis ei tule prussakid.

ERA II 123, 463/4 (17) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanast ikki niisugust palki sai pantud seina, kus pikseoks külles olli: sii olli, ku oks kasvab alapidi, üldiselt on puu siis, oksaots tuleb ikki allapoole.

ERA II 123, 464 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui raiumese aeg tuli mõnest puust välla tulli, kaa ei pantud seina jälle/seda palki/.

ERA II 123, 464 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN
Kui raiumese aeg tuli mõnest puust välla tulli, kaa ei pantud seina jälle (seda palki).

ERA II 123, 464 (19) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui koodid-rihad koedus maha lähvad, sis pidada vil'larikas aasta tulema.

ERA II 123, 464 (20) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui mihklepäe vanas kuus on, sis sel aastal tuleb vana siimnega külida, kui jälle noores kuus on, siis uue siimnega.

ERA II 123, 464 (21) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana kuus tuli võtta ahjulõõri savi (maa seest muidugi), kolm korda tulli üle pahema õla visata, siis ei tule kilke ja prussakid.

ERA II 123, 465 (22) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Minu kadund eit (pärit Suure-Jaani khk., Vastemõisa v.) olli sedasi, et põrandaluud tulli teha ikki vanas kuus, siis ei tule kirpa, kui sellega põrandid pühki. Ega meil põle olnd ka kunagi neid loomi.

ERA II 123, 465 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Puie mahavõtmese juures on jälle sedasi, et kui maha lähäb, vahest lähäb tükk maad kännust eemalle, sis öeldi, et sest saab ää lootsikupuu.

ERA II 123, 465 (24) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ikki vanas kuus jahvatadi, nagu tangud, et mitte koitama ei lähä. Üldiselt olli sii asi, et süügivil'la ikki püüti jahvatada vanas kuus.

ERA II 123, 465 (25) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehepuusi võeti maha vanas kuus, okaspuusi noores kuus.

ERA II 123, 466/7 (29) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, parandas Mare Kalda
Kui taheti, et võsa ei tule, sis ikki vana kuu sees pidi seda raiduma; - no sis jääb ikki ära küll.

ERA II 123, 468 (37) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tuletungalt ei tohtind pühetega mitte sõnikusse viia, et sialt tulema lendav.

ERA II 123, 475 (64) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Aav ei olema Jeesusele varju and ja siis on Jeesus pand ta alati irmule, värisema.

ERA II 123, 475/6 (65) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Perenaene teind õlut ja põle Tõnnivakka viind. Läind tuppa, vaadand, suur punane ärg mürand siis (sees), sarved olnd laiali ja tahnd teda puske. Siis viind õlut sinna vakka ja kohe kadund ärg ära.

ERA II 123, 476 (66) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnnivakk olli il'laaegu alles viil siin Vassemõisa vallas Sigarul. Olli lõhmuse niintest tehtud, rihalse nurkas olli. Mina küsisin poisi käest, et mis kuradi vaapsikapesa sial on. Poiss ütles sis, et sii on Tõnnivakk.

ERA II 123, 476 (67) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mina ollin 16. a., kui ma Rakveres käisin voori vidamas. Siis Vinni mõisa välla peal oli üks puu just kepi moodu kõver, rahvas ikki rääkis, et Rootsi Kaarel pisnd oma kepi sinna maha, et kui sii kasuma lääb, sis sii maa saab ükskord Rootsi kuninga valve alla.

ERA II 123, 477 (69) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Tamme t. - Linda Köögardal < Mart Köögard, 75 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin Välgita mügedes olema jah Rootsi kuninga tõld ja 3 pütti kulda ühes tõllaga ära maetud. Ah, sii tühi lori kõik.

ERA II 123, 478/80 (1) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Endise Valgita mõisa maa sees, praeguse Kungla asundustalu heinamaal on suur kivi, läbimõõt vast paar sülda. Vanemate inimeste mälestuse järgi on see kivi olnud ennemalt umbes pool sülda kõrge, mõõtes maapinnalt, praegu aga ulatab vast veel jalg maad rohukamarast ülespoole. Selle kivi kohta olen kuulnud juba ennem lugusid, nüüd aga sain ainult ühe kirja panna. See järgmine: Enne on olnd siin Kungla välla pial üks Kitsipilli kõrts ja selle kõrtsi kaju juurest olnd mõedud sinna kivi juure. See on üks suur kivi Kungla einamaa sees. Rootsi ja Vene sõja aeg olema polgu varandus sinna maha maetud. No Riia ohvitserid olema otsind siin, aga põlema vist kedagi saand. Sial kivi pial pidand ka olema märke, vist üks obuseraud, üks kolmnurka rist ja üks vapp, sis on õetselist tuld teind sial kivi pial ikki ja sis on ära tulnd nad (märgid). Meie isa vaatas alati seda kivi, et ia oleks saun piale teha olema. Sis olema pidand üks tii (tee) ka olema siin soos. Kui raavi kajusid, sis tulli sügavast maa siist (seest) välla sii (see) sild, puu puu kõrval kohe. Sõja aeg sis venelane on silla läbi teind, Venessilla juurest algab ja tuleb siia Välgita mäe piale välla - 7 sammu mis ta olli lai, suurest männa palkidest. Sis sellest olema nime saand Venessilla (talu) - Vene sild. No jah, rootslane on pidand sis põgenema ja on oma polgu varanduse maha matnd siia kivi alla. Niid (need) Riia ohvitserid ikki olema otsind, sis Kuudekülast Tusti metsast olid nad mõetude järgi välla võtnd (varanduse). Siin kaevsid paelu. Rootsi kuninga tõld olema vist jah ühes varandusega siia maha maetud.

ERA II 123, 480/1 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui meie Välgitasse tullime, (üle 50 a. tagasi), sis Välgitas olli tua pial, niake ümarik vakk olli õlgest, sis öeldi, et Tõnnivakk olnd. Pantud igat asja, punast lõnga ja sinist lõnga, igast uutsest on natuke sinna sisse viitud. Isa ütles, et linnupuud olnd siaksed. Sis meie irmutasime tüdrukid, et Tõnnivakk tuleb ülevelt.

ERA II 123, 481/2 (3) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui me Voldiojal ollime, sis üks vana Lints olli, ja selle võerasema on olnd Kabala valdas Tepul tüdrikus. Sial olnd Leesul üks vana tüdrik, läind kodust taari tuuma, taarianum olnd sial aitas. Test ootavad Marit metsa, Mari ei tule. Sis läind vaatama, olnd teine vähä inges viil ja puha sinine. Ei ole änam saand kõnelda ästi, sis näidand, et niake olevus olnd, suured küened olnd, seaksed sinised närud olnd teesel sel'las. Et aeda pialt on maha tulnd ja kägistand teda, et Tõnnivakast tulnd. Ei ole änam viitud sinna, mis asja sinna olli viitud igast uutsest, sis tulnd maha ja kägistand ära. Vanad inimest ikki rääksid, et vanakurat kägistand tüdruku ära. Meie ollime siis nagu uvitud sellest. Tia, sii olli mudugi mõni siake aigus.

ERA II 123, 485/6 (10) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Naanu (talu Uue-Võidu vallas) Taari maa siis (sees) on rahaauk. Vana kuulmeister, vana Martinson olli, sis tema on tahnd seda rahaauku korra välla kaeva, siis on tulnd nemad kohe temale kallale, kassid olnd ja koerad ja mis nad kõik olnd. - Vaata, tema on täis oln alati, siis on näind siaksid loomi.

ERA II 123, 486 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögardal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Katk olli käind vanasti ikki jah, ühekorra talurahvas süünd, kits oli tulnd ukse piale, noh, ütlend, et andke mulle kah süüa. Karjapoiss olli kah sial olnd, sii olli ütlend et kitukeeleke akkand ka kõnelema. No siis läind ära teine. Kui poiss põleks mõisnd ütelda talle sedasi, siis oleks mudugi kõik aiges jäänd.

ERA II 123, 486/7 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu vanadekodu < Suure-Jaani khk., Olustvere m. - Linda Köögerdal < Juuli Mitt, 70 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaks miist läind. Teine ütlend teisele, et ma lään tiin selle peremehe alli. "No kud'as sa saad?" - "Ma tiin enese kärpses ja, lõunes tehasse körti, siis lendan talle kördilusikasse." Üks aga olli kuulnd seda juttu ja kõnelend ära. Siis lennandki lusikasse. Peremiis pand selle kärpse ühes kördilusikaga kotti ja, vanast olnd siaksed lõmmuõrred tares, pand kotiga sinna lõmmuõrre külgi. Siis aasta pärast lasnd lahti. Läind teise juure tagasi ja ütlend, et: sa kurat, et aasta otsa pidin selle kördilusika täiega elama, et kis talle kuradille ütles, et ma talle alli tiin.

ERA II 123, 491 (2) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siis kui sedasi pind sisse läks, siis suetsutadi. Linase riide suits tuleb kohe piale lasta sojalt, riie panti sedasi torusse pinnu kohta ja pisteti põlema.

ERA II 123, 492 (4) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui audund, sis pantasse rukkijahu sukkade sisse; siis punased park-lepalehed ka, üüsis pane jalga.

ERA II 123, 494 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jälle agu ei tohnd ukse paku pial raiuda, et siis raiuma ema südame pial.

ERA II 123, 495 (14) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tagaspidi ei tohi jälle agu liidi alla panna, et sis saama tagaspidi lapse.

ERA II 123, 496 (19) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Välgita as., Sepa t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Metsa t. - Linda Köögardal < Eeva Oja, 53 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Al'l jah, et kui piale tulli, siis raputas nõnnat. Vahel olnd ta koera nägu ja vahel olnd inimese nägu. Sis jalust akkand ikki tulema ja läind rinde poole. Tia, kas ta nüid seesi olli; mud'u aigus.

ERA II 123, 506 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Halli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui lepad urvas on, sis loetasse iad rukkisaamest.

ERA II 123, 509 (3) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vene k., Karjuse t. - Linda Köögardal < Hans Kosesson Hans Tossi nõiasõnade vihust (1905/1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(H. K. on kirjutanud selle salaja umbes 1905. a. H. Tossi lauale unustatud vihust. L. Köögardali märkus.) Põletiku vastu. See koht on põletikus Meri on kallaste vahel Kui kõrge on Taevas Kui sügav on meri Külm on surma käsi sellega mina kautan palavat ja põlentiku Jumala se Issa Jumala see Poja ja see Püha Vaimu nimel Amen xxx (Kolm korda räägi)

ERA II 123, 511 (6) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vene k., Karjuse t. - Linda Köögardal < Hans Kosesson Hans Tossi nõiasõnade vihust (1905/1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
(H. K. on kirjutanud selle salaja umbes 1905. a. H. Tossi lauale unustatud vihust. L. Köögardali märkus.) Kui luu ära murtud on siis katsu iluste sääda latti panna ja loe sinna pääle need sõnad: Kivi meri maa ja Taevas Abi keel abi meel Abi Meel Abi armsa Jumalalt Tule api armas Isand Jumal Jeesus läks Petruga kiriku püss põratas maa müratas hobu kohkus Jesus põlvili maha lugema, laulma, sooni sovima sooni sovima Amen x Amen x Amen x ühe inge puhuga.

ERA II 124, 51 (5) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanatont elanu vanast Koodiorun tõispool Kariste mõisast. Viiallik jooseb ku kolab üle säält sillast. Keegi ei tohi minnä. Ollu kiiksugutsi äpärdusi ja õnnetusi. Üits lännu karjapoisige, sii vandun. Tullu üits vana tüdrik Koodiorust, tahtan poissi kinni võtta. Perenaine ütelnu Jumala nime. Saanu poisi ärä pästa. Tont karanu summdi! vette. Ei ole sis poiss enäm vandu tohtnu.

ERA II 124, 52 (7) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Karisten oll Hendrikhansu põrguaugus karjapoiss vandun. Tulnu nagu heinasaag, pitsitanu ja murdnu, toppin lepä juure alla. Aias kari kodu - ei karjapoissi kunnigi. Tõine päe peremiis kiskun säält vällä. Olnu sinine ku paa põhi. Surnu ärä.

ERA II 124, 53/4 (9) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanthauan olli õige neid tonta. Miis tullu kuurmaga veskelt. Säält obene müüdä es lää. Äkki nuur tüdrik kõrval. Küsinu, kas sina kinni oiad. Obene lännu edesi, tüdrik järel, ütleb ikki, et putu miusse, putu ja putu. Aga es putu, ütelnu: kurat las minnä, mis sa must oiad. Sis lännu ärä. Ütelnu 700 aastad olen siin ollu, nüüd pian viil tõine 700 aastad oleme. Sa narr oles raha saanu. Nu sii olli nüüd üits rahakatla oidja või inimese ing, kis sinna rahamatmese aig panti.

ERA II 124, 54 (10) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Põrguaua auk om jõe kolta sehen. Kinni kasunu juba. Sääl olli näht sihantsid nägemisi - oinid ja mis sääl kennikkord ollu ja koera.

ERA II 124, 56/8 (13) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jälle rootsi sõa aigne asi. Siin käisive jälle vene kaabaku. Olli naisi ja mehi ja kikke. Tapsiva, võtsiva raami ärä. Sis ollu Pullevere mõts. Sinna saanu üits talupoig paksu mõtsa sisse maja tetä. Tema sääl, kuulnu tuleve, saanu mõtsa joosta. Temäl ollu läte sinna tett, elanu ilusti. Nu sis tuleve. Lännu sinna sisse. Tuli põlenu ahjun. Hakanu sääl süüma ja juuma. Joonu täis ja jäänu sis magame. Ja noh, hää küll - maganu. Temäl es ole muud ku usse kinni ja akna. Põletanu ärä. Kulda jäänu sisse - sii sulanu ära ütte kampa. Seitse pikka tuutsi ollu neil - niid (need) jäänu sinna alle(s), ollu sääl tuha sehen. - Sis ku tuhk külmäs lännu, sis istutanu kepi sinna keskpaika et ku sii viil üitskõrd kasume hakkab, sis tuleb Ruuts viil tagasi. Hakanu sis kuju (kuiv) kepp kasuma, ollu suur kuusk. Kis okse murdnu, jäänu vigases. Nii tuutsi sääl om ja kuld ka kännu all. (Aga sula kuld oles viil parem ollu!) Pelläsive kõik. - Aga nüüd om ära raiut. Kaits nuurt miist raidnu - kaits velle. Seni põle kuulnu neil viga oleme. See kutsuti sandi kuust (Seepärast olevat sandi kuusk, et mees üksi seal elas nagu sant, kes puu istutas).

ERA II 124, 59 (15) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas ja parandas Mare Kalda
Kaabaku tullu. Inimese lännu mäe sisse. Üits poolearuga tüdrik jäänu kodu, et las ta sitt olla! Sõa-mehe otsin-midägi kunnigil, kiik kadund puha. Venelane ütelnu "netu". Tüdrik küsinu, kus sa kurivaim tääd, et mu nime Netu. Sis ollu käen. Se es oska vene kiilt. Se tapet sis ärä ja tõise saanu kah Sellä mäe päält kätte. Tapnu maha. Sääl om sis neid vaime.

ERA II 124, 59/60 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Saapa mäe seen om kalmet ollu. Säält om kirst välla võet. Sehen ollu tuhka, inime on ära mädän ollu. Aet tagasi jälle. Tamme puu ei mädane viin egä mullan. Kirst ollu tamme laudest. Siin võib olla kulda ja...

ERA II 124, 61 (19) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1836) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanatüdrik lännu mõtsa. Küsinu: "Kägu, kunas saan ma mehele?" Kägu kukkunu pailu. Sis vanatüdrikul süä täis. Hakanu pildma."Oh, si(n)a raipeluu!" ütelnu käol.

ERA II 124, 68 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kulli t. - Leili Takk < Mari Juhanson, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanapagan tahtan Kariste järvest tiid läbi tetä. Sis olli põllege kive kandan. Keset lännu põlle kanne katik. Kivi kuknu maha. Sis pirla vesi säält kohalt laenetab keset järve nagu mustab - ku vaagen.

ERA II 124, 69 (2) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kulli t. - Leili Takk < Mari Juhanson, 59 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Levä lapjut pildun vanapagan Koodiorust Mägiste orgu. Sääl om siantsid põrguauka või aua - mis na oleve sääl.

ERA II 124, 97/8 (24) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Konn võtab vii viha. Uss võtab maa viha. Ku konn läbi vii lännu, sis ütelse oleved puhas vesi. Ku us's elab, sääl maast es ole nõnna (h)aigusi tullu. Mia ole vaadanu. Si om ikki õige ka küll.

ERA II 124, 102 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kuu kupitseb kuiva Päe sabitseb sadu - ku sianse rõnga ümmer om kuul, sis tuleb kurja ilma.

ERA II 124, 102 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sap'p - sii om nagu üits kuu päiksest ja kuust kaugemal. Ku sii man om, sis tuleb ikki kurja ilma.

ERA II 124, 103 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku päe siande punane om, sis tuleb põuda.

ERA II 124, 103 (38) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku päe valge om õhta ku vesi, sis tuleb vihma tõine päe.

ERA II 124, 111 (56) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku sabage tähte näive, sis tuleve sõda. Sii ol'li ime märk.

ERA II 124, 111 (58) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kullimatsi t. - Leili Takk < Anu Mägi, 89 a. (1936) Sisestas USN, parandas Mare Kalda
Pääsuke tekkinu naisest. Miis jätt naise maha, võtt nooreme. Naine sis laul: "Naine toodi naise pääle Tõine tuudi tõise pääle. Kus pian mia mineme? Pääle ilma pääsukeses." Noh, sis muudet naine pääsukses.

ERA II 124, 119 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jänes lännu kaibama Jumalale, et neid ei pelgä mitte kennigi. Tema piab egade iist juusma. Jumal käsken lambakarja sekka minna. Sii pistnu juusma. Jänes naarnu nõnnat mokk lõhki. Tuline (h)ää miil ollu.

ERA II 124, 120 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Hunt om Vanapagana tett loom. Luuavars om selläruuts, ront pääluu, kivi om südä, kuusekuur nahas. Änd om vana viht. Ku valmis ollu, sis ütelnu: " Hunt, tõuse, murra Jumal ärä!" Es tõuse. Pahandanu sis, et miu endä luud (lood) luum ei kulle miu sõna. Jumal, katsu õge sia!" Jumal ütelnu: "Hunt, murra kurat ärä!" Hunt murdnu. Kurat pannu kuuse otsa, hunt tõmmanu reiest kinni, maha. Sinist suitsu pallalt jäänu järele. Kuradi pirla pelgäve hunti nigu tuld.

ERA II 124, 126/7 (47) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaits mõisnikku ollu õige vanast. Tõine ollu Püügle (Pöögle) puul küllen, tõine om Karksin ollu. Tõisel om poig ja tõisel tüdär ollu. Järi ollu vahel. Sis latse om armastama (h)akanu tõinetõist. Vanad es ole tahtnu. Sis Karksi (h)ärrä om tüdart (h)oidnu vangin. Poiss lännu jäll redeliga üüsi sinna. Ku maha tullu, saatnu koera kallale. Sii murdnu poisi ärä. Sis tüdär lännu (h)ullus. Juusknu järve ja uppunu ärä. Karksi (h)ärrä võttan sis tondi appi. And sel kolm orja. Tont viinu sis järve ärä Karistesse. Siin ollu ta ka ilma suur vanast. Sis ku järi ära tuudi, sis om sõda (h)(akanu. Püügle (Pöögle) (h)ärrä om Karksi (h)ärrä ärä tapnu. Noorik ja miis tennu (h)eina, ku si järi tulnd. Niid jäänd sisse ja püüave siin (h)engi.

ERA II 124, 128 (49) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Õisu järi om Voltvetist Osjust tullu. Taevaalust müüda lännu ku suur must pilv. Heinalise jäänu jälle alla.

ERA II 124, 128 (50) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Nõia om inimese liba(h)undis muutnu. Ne oleve Püha-Jüri kutsiku. Vanapagana luud (lood, st. loodud).

ERA II 124, 128/9 (51) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla v. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ämm muuten minija libahundis. Käinu ikki kodun last imetämän. Ku tullu, visanu naha värati manu kivi pääle. Imetänu ärä, võtnu naha ja lännu jälle. Miis lännu sis nõia manu. Sii ütlend, et nüüd ku ta tuleb, küta kivi kuumas, et nahk körri tõmmab. Noh, juusken sis mõtsa ilma nahate, ku miis naha ära kõrvet. Ollu inime ikki, aga es julge änäm kodun olla.

ERA II 124, 134 (59) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Perküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Rabatsekivi - sii ka pruun kivi. Ku halvat om, sis võetas sisse seda vett, kus kivi leotse. Aptiikres teda ikki om.

ERA II 124, 134/5 (60) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kaarna eli olli lendävä vastu. No, si om siuke äkilene haigus. Sedä nüüd enämp ei oleved aptiikren (aga sii olli peris üits hää rohi küll.)

ERA II 124, 135 (62) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Naistepuna - 1) Sest tetti tiid sel aal, ku naistel kuumärgid ümmer ollid, ku õige pailu olli. 2) Ku eläjä punast kuseve, sis ka tetäs tiid naistepunast.

ERA II 124, 141 (75) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maru vanaperenaine kõnel. Temä ollu vanapagana ärä nännu. Temä karjapoiss ikki vandun. Lännu sis üten perenaisege esäl süvvä viimä. Koodiorust tullu üits vana tidruk vällä. Vammus ollu sellän ja lõng pähän, nigu vanaste ollive. Ollu kahu pääge. Nemäd ollid nõnna ärä hirmunu. Tullu seni ku Kariste silla otsa. Tahtan poisikest kinni võtta ja vette visate. Üits mees jälle tullu "Kirju" kõrtsi puult. Sis karanu Kariste silla otst vette ku summdi! Ju ta olli kah mõni tont. Egäs ristiinime ju sedäsi ei karga vette.

ERA II 124, 142 (77) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd vanaeit surnu ärä. Enne surma matnu raha kolde, et kelle käsi paneb, selle käsi võtab. Mini jälle kuulnu sedä. Võtnu sie sis surnu käe ja võtnu raha vällä. Või ni jutu sis kiik õige om, aga vanast võis ju olla - sis olli kiik tõist muudu.

ERA II 124, 145 (81) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pääsukse händ selleperäst lõhki, et aia otsa ollu lennänu ja teibäs kinni jäänu. Kus ta sai sii pääsuke, seda ma sul ju rääksi.

ERA II 124, 146 (88) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kartule tetäs täis kuul, mudu kasvab hein sisse.

ERA II 124, 156 (120) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Haldjas - haljas oll mõtsan, eksit inimesi ärä ja.

ERA II 124, 156/7 (121) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Hiis om sii kus ohvert viiti. Sinna viiti villä ja liha. Sää kasvi tamme ja aid olli ümmer. Sis kutsut seda hiis või ohvriaid (paganausu ajal ikki).

ERA II 124, 164 (136) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v., Peraküla k. - Leili Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936) Sisestas USN, redigeeris Ell Vahtramäe
Ku maast ollid hädä saanu, sis tark and suula ja valged (hõbet) kaabiti sinna kohta maha, kus haiguse saanu oled. Luges kah vahel pääle. Aidas kah.

ERA II 124, 175 (9) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Näsa t. < Halliste khk., Mõisaküla l. - Leili Takk < Märt Egel, 72 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sianst kärni, mis maast saanu aiguse, siin sii tark või arst Kariste mõisan. Sis tema õpas "valged" viskame ega nel'läbe õhtu. Õpas sõna päha, sis mis lugeme pidi. Ku laits aige ütel, et latse pesemise vii (st. vee) ahu kuha pääle pannu. Sinna käsk valged kaapi ja suula visate, esi ütelde man jäll' et: "Isaks, emaks, võta vastu seda valged sel nel'läpäeva õhtul ja anna X sündimise tervis jälle tagasi." Nõnda piab sis viskame, et kiigi ei näe.

ERA II 124, 180 (20) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Näsa t. < Halliste khk., Mõisaküla l. - Leili Takk < Märt Egel, 72 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kartul esi ütelnu, et tetäs teda vanan kuun ja täüen kuun. Sis kaova ni vana kardula ära. Mudu om sügiseni terve.

ERA II 124, 196 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Karksi khk., Polli v., Mäkiste k., Kõiva t. - Leili Takk < Reet Sarv, 87 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Langetõbe vasta aitave puju juure ja palderjani juure.

ERA II 124, 219 (23) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kuu kupitseb kuiva, Päe sapitseb sadu. Ku kuul sapp, sis kuiva ja tuulise ilma. Ku päeval sap'p, sis tuleve vihmase ilma.

ERA II 124, 219 (24) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noore kuu aal (vanast peeti kuntsi) sis pöeti lammid. Vanal kuul es või, es kasva villa.

ERA II 124, 220 (25) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanal kuul pidi rõõvid mõsma, sis lääve pehmesse ja valgesse. Vanal kuul om riie pehme ja lääb ästi puhtass kah.

ERA II 124, 220 (26) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Põrss tapeti, ku kuu nõnda ku tõist nädalt kasvi. Ku vana siga, sis tapeti jälle vanal kuul, sis liha es lää kokku.

ERA II 124, 225 (38) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku päe siande valge om ja peris ku ilma valute, sis tuleb põuda.

ERA II 124, 225 (39) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Enne sõda olli päe siande ku vere käk'k, aga jusku verekäk'k punane. Ju si sõda sis tähend.

ERA II 124, 255 (101) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanast olli si alli aigus. Inime värises ku aava leht. Suuja es saa änäm kunnigi. Miu esä olli. Paleten sõrme ärä, es tunne suuja, es ole lämi. Miu pojal käis kah all pääl, ku sõast vällä tulli. Mia'i tää, kus si aigus tulli.

ERA II 124, 257 (107) < Saarde khk., Voltveti v., Talsi k. < Halliste khk., Abja v., Penuja k., Kühna t. - Leili Takk < Ann Jäärats, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku kass või kana om, ku nende näol pääle tullu si paine, sis om kige raskem.

ERA II 124, 267/8 (13) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Unt on teise ärjä kõrvast ärä murdnd, sis on isi pidand asemale jääma. Sis viit na üles taevasse, et terves elus nähä oles.

ERA II 124, 270 (19) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku vanas kuus sündind on, sis sii inime lääb ruttu vanas. Ku noores kuus on sündind, sis seisab kaua nuur. Ei si kuu vist tähende kedägi.

ERA II 124, 271 (20) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii kuu asi on üks tarvilene asi. Näe - laevapuud ikki lõigatse vanas kuus, mudu ei olema ää.

ERA II 124, 271 (21) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe t. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Juussid piab lõikama noores kuus, sis kasvavad.

ERA II 124, 272 (24) < Saarde khk., Voltveti v., Kanaküla k., Ringimäe k. < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase k. - Leili Takk < Melanie Alp, 76 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanas kuus piab luuda tegema, sis ei tule kirpa, noores kuus tuleb kirpa.

ERA II 124, 287/8 (10) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pullevere mõtsan olli sääl üits kuusk. Sii olli rootsiaigne. Üits rootsi soldan pistnu kepi maha, et ku kasume lääb, sis tuleb ruuts tagasi. Ja lännu kasuma. Ladv ollu ikki Rootsimaa poole, olgu si tuul kus taab. Selle küllest põle okse võinu raidu, kohe jäänu vigatses ja sandis. Kutsut tõist ikki sandi kuusk. Vanamiis, sii istutaja ikki, olli nõidun, et kis putub, saab via manu. /vt. ERA II 124, 288/9 (11-12)/

ERA II 124, 288 (11) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üits nuur miis lännu sandi kuuse manu ja pannu vaiku sõrme pääle. Jäänu käest ilma. Sii akanu paisteteme ja sõni ku lõigat otst ärä./vt. ERA II 124, 287/8 (10) ja 288/9 (12)/

ERA II 124, 288/9 (12) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõine miis jälle raidun vist oksa küllest maha. Ja seda miist mia näi esi. Olli küürakas jäänu, eluaig sant ikki. Nüüd om juba surnu ja kuusk kah maha raiut. Ant viina mestel, sis raidun maha. Põleve neil viga ühti. /vt. ERA II 124, 288 (10-11)/

ERA II 124, 290/1 (16) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tõnni vakka ole mia küll kuulu. Tondi vakka ma ei ole kuulu. Sii ollu nurgan pimmes ahju taga või kus ta ollu. Sis kas püga lammast või tii mis tiid, ikki natike piad paneme edimesest sinna. Kigest asjast pidanu anma. Ku es ole pandan, sis ollu õnn kadunu. (Nii pailu mia kuuli. Ahju taga või kus sii vakk mõnel ollu).

ERA II 124, 291 (17) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Koll - sii om laste irmuts mudu. Must ja karune.

ERA II 124, 291 (18) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Libaunt - sii om sii soend või vilbus. Ollu nõiut inime. Käinu sis soend undi nahan.

ERA II 124, 292 (19) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Koterman - ei tää.

ERA II 124, 294/5 (29) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. - Leili Takk < Liisa Ilves, 78 a. < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Adjas om üits vaim. Mõtsan ja egän kotussen om neid. Miu emä kõnel, egäl puul ollu oma eng sehen vanast. Sii olli sis aldjas.

ERA II 124, 300 (3) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Siin olli üits maamõõtja poiss. Lätsime kateksi Valgeraba poole. Kõnelime. Üüsi mia näi, ku inimese tansive Valgeraba järve pääl. (vat, sääl om üits järi). Nigu ladin olli viin. Sis ku kukk laul, sis ollive a kadunu kah.

ERA II 124, 303 (8) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miu onu karjan olli käinu Paistu puul, sis peremiis nännu, et undi kõndin sääl karja lähedal suu ääre pääl. Lasken tõise undi maha. Üüsi nännu siis unen, et elama jäänu - sii unt jah - tullu tema manu ja ütelnu, et lase miu kah maha. Miu naise lassid maha ja mia ei taha ütsinde elade. Põle rahu and, käinu aga egä üüsi kallal. Viimäti sis peremiis lasken maha tõise undi kah. Sis saanu rahu. Sis ni ollu sianse inimesest undi või soendi.

ERA II 124, 304/7 (11) < Saarde khk., Vana-Kariste v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johan Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L. (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miu esä kõnel jälle et ku tema Holstre mõisan ollu, sis karu murdan koka ärä. Rahvas olli taga aanu seda karu. Kokk ütelnu, et ulka inimesi - ei saa nüüd jagu! Mia võta ta kinni. Lännu sis - no karul suure küüne, mõni kolm tolli - lännu puu taha. Karu löönu jälle käpa ümmer puu. Kokk oiden teda kinni tõispuul puud mitu tunni. Nii ku ärä väsinu ja lahti lasken - kohe kokal kallale ja puul pääd otst ärä. Esi lännu mineme. Talu- või si mõisaemand tullu kah vaatame, miuke si loomake peris om. Karu jälle tullu suure joosuge. Emand uperdanu aia man. Löönu eidel küündege keha veritses. Lännu edesi Ulila suusse vällä Tartumaale. Tennu sääl kurja. Ulila ärrä olnu ädäs. Sis Tarvastu ärrä ütelnu, et miul om vana Ritsu Ants. Sii laseb ärä. No lännu sis sinna - ka sia oled Ritsu Ants. Et miul om asja kah siuge. Kas sa tuled karujahi pääle. Ants ütelnu, et ku jumal õnistab, eks sis lää kõrda. (No, sii Ants olli ikki osav küll. Tema lasken saa sammu päält kübara sisse. Ku suur si kübar om.) Jah - lasken sis endal männa oksad ümmer sidude, et ollu ku põõsas mudu. Seitsmekümne sammu pääl aanu vilet. Karu aanu kõrva kikki, vaadanu. Ants lasnu kõvemini vilet. Karu tõusnu viil kõrgempale. Ants andan käraku. Karu viil röögatanu ja valmis. Sis ku ärä surmat, vaadat järgi. Ütessa kuuli ollu tal siis enne. Ansu kuul ollu kümnes.

ERA II 124, 316/7 (28) < Saarde khk., Voltveti v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johann Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7 (L. O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Küünlapäeva aal karu käänab tõist külgi. Ku ta magamest tõuseb, sis om ta paks ja rammus. Paari nädali päräst jääb kehväs. Vat, pesän tema imeb käppä. See rasu aab ju sis rammusas.

ERA II 124, 317/8 (29) < Saarde khk., Voltveti v., Reinse k. < Paistu khk., Holstre v., Lõhmuse t. - Leili Takk < Johann Balzer, 68 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ora mõisan karupoig olli kinni püüt. Ku aastane ollu, sis mängin poisikstega ilusti üten. Ku poisike tema alla viskan, sis ollu vihane. Ku tema poisi, a sis ollu ää miil. Teiba ümmer tantsin ikki kappadi-kappadi, kappadi! Peremamseli võtnu tagat sellä salaja kinni ja visanu tiiki ku summdi. Söönu tene üten põrsastege. Ni põle tad künä manu lasnu. Sis lükanu küna ümmer üten söögige. Esi ollu kangeste rõõmus. Ollu tal aga ää miil küll.

ERA II 124, 331/2 (11) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Sarja kõrtsi puult miis lännu Vana-Kariste poole. Preili tullu. Kõndin kõrval ikki, et putu miusse ja putu. Sis saanu Vantaua manu. Lännu ku kõlin auku sisse sii vaim. Ütelnu, et tuhat aastad ole ma siin ollu. Nüüd pia viil tuhat aastad oleme. No, ku ta oles puttun, sis ehk oles lahti kah saanu.

ERA II 124, 334 (14) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mede kuuse all siin om tii äären rahakatal all. Kõnelive, et jaaniüüsi kõliseve raha mis kolin, na süda üü aig. A mia küll kuulu põle.

ERA II 124, 341 (24) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Libaunti om vanast ikki nõias peet. Aga või ta's olli. Kõneldi ikki, et nõid võtnu undi naha selgä ja käinu luume kallal karja man. Peris unt olli ikki tene. Mia ei usu, et sii nõid olli.

ERA II 124, 347 (34) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lehtpuu raiutas ikki vanan kuun, okaspuu nooren kuun, mudu ei kuiva ärä. Pika pääle kuivave, a seene tuleve otsa. Sis neist tarbepuud ei saa.

ERA II 124, 347 (35) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000 Kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Lepa võsa, ku tahetas äviteda, piab ikki raidma juuli või augusti lõpu puul, sis ei kasva si võsa kunagi suures.

ERA II 124, 347/9 (36) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Meose" mehe kõnelive. Nevä ollive käinu ikki jänessid lasmas. Vana kirst ollu, siane naste riide kirst põllu nuka man. Ots ollu iist ärä. Säält sis lasken neid luume. Sis üitskõrd lauba või nellabe õhta ollu. Peremiis lännu jälle valvame. Ei ole orassen üttegi jänest. Mõtelnu, et imelik küll, egä kõrd neid siin ollu, - täämpe põlegi. Kuradi lugu! Järsku üits koputanu kirstu pääle kopp-kopp-kopp! Tema ütelnu, et mis te litsi nüüd siia kirstu manu tulede. Ei kedägi. Koputanu jälle üits tõist kõrda. Miis mõtelnu, et ni om tüdriku. Koputanu kolmat kõrda. Sis vaadanu, et mis sääl õge om. Suur must miis ollu kirstu kõrvas, tukk käen. Kadunu ärä, ku vana Endrik lasta lubanu. Ja kohe ollu oras jänessid täis ku pihu. Akanu sis vaatma, miuke si kige suuremb om. Nännu - kik ollu ilma päätä vasiku. Üits preili tullu ku auast. Pill ollu käen. Tõmmanu pilli ikki esi ku trill ja trill si preili. Tema jälle ütelnu, et egä tont mängi ei mõsta! Akkab mudu, a lugu vällä ei saa. Aga mia õge mängi sul üte viguri. Lasken sis õbe kuulige. Jäänu palt sinist suitsu pahvakas järele.

ERA II 124, 350 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sii om kah üits jutt. All Reinsen "Meose" talun om üits peremiis kange jahimiis ollu. Sii lännu sulasege mõtussejahile. Tennu tule mõtsa maha. Üits suur sinine ärg tullu tule manu. Mehe mõtelnu, et õbe kuule põle. Ega tina kuradid ei võta. Pannu sis leiba püssisse. Käinu ku tsuhh! Ollu sii ärg kadunu ku tuhk, Pallalt tuki ja tuhk lennänu õhun viil.

ERA II 124, 350/1 (38) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd jälle om Endrik kirstun jänest valvanu. Kari muste juudi ninadege poissa tullu sinna. Üits mängnu ikki pilli ku till ja till. Tõise üpanu ja karanu. Ku süda üü müüdä lännu ja kukk laulnu, "Meose" kukk, sis kadunu järsku ku tolm.

ERA II 124, 357/8 (48) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandikuusest räägiti ikki - Pullevere mäe pääl. Kis puttu söändäs, sii jäänu vigatses. Miu poja ristiesä olli säält aanu aia vitsu maha, sis jäi küll sianses vaeses ja vigatses. Ei tää, ka ta sis selle päräst olli või.

ERA II 124, 358 (50) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandikepi kuuse otsan käinu egä jaanipäivä üüse arjage uss laulman. Aga si kuusk olli ikki küll nigu kõver kepp. Sianst põle nännu.

ERA II 124, 360 (52) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sandisellämägi. Sääl pääl kasv sii nõiakuusk. Kõnelive vahel kah, et sant maganu sääl. Sellä ase olevad pirla alle nätä viil. Nigu veike raav. Ku mia sääl käisi, sis näi küll viil.

ERA II 124, 369/70 (63) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Salatsi jõe man löönu kah üits Rootsi soldat tiislepuu maasse, et ku kasuma lääb, sis tuleb Ruuts tagasi. Sis olli sii tiisle puu küll lopsakult kasunu ku mühab.

ERA II 124, 372/3 (67) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sügisi tuleb järgi vaadate, ku mõts ästi ärmäs om. Sis tuleb jäll vällä rehente pailu si ärm enne jõulu om. Sis sel päiväl enne jaanipäivä, ku pailu ta enne jõulu om, tuleb külide linu, sis kasvab ää ja pikk lina.

ERA II 124, 373/4 (69) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku lepä sügisi pikke urve täüs om, sis tuleb tõine aasta ää vil'lasaak. Ku lühikse ja ümäriku urva, sis tuleb alb aasta. Näe, minevasta es oleki urva. Lühikse ollive tese. Täo om käen alb aasta.

ERA II 124, 375 (71) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Kamali k., Piirioja t. < Halliste khk., Vana-Kariste v., Metsa k., Toosi t. - Leili Takk < Karl Sikats, 85 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Oh, selle sandi kuusest ma ütle. Mõne kõnelive, ku ma alle nuur miis olli. Rootsi Kaarel oleved sinna kepi maasse löönu, ku ta siin sõan olli venelasege. Olli ütelnu, et ku kasume lääb sii kepp, sis saab Ruuts viil selle maa tagasi. Ja lännu kah kasume. Kasunu oksa ja puha.

ERA II 124, 390 (32) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas Katre Kikas 2001, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vaada, ku jälle maha eidetes, kästäs ristike maa pääle tetä, ütelde, et muld ärä mullal kurja tii. Mitte midagi ei ole ädä sis. Kulle, ärä istu palla maa pääle. Maa ütelse, et engäb. Jääd aiges.

ERA II 124, 391/2 (36) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku Jeesus risti lüüd, sis olli süame nagel är kadunu. Kärbläne lennänu sinna asemale, et änämp uut ei lüüä. Sis om temäl lubat süvvä egält puult. Üten kuningag ja tõisteg.

ERA II 124, 392 (37) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Iir om selle süame nagla ära varastanu ja mullasse peitnu. Temä võib sis kah egalt puult süvva, kust saab aga.

ERA II 124, 392/3 (39) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Jeesuse süäme naglast oleved mädarõigas kasunu. Selleperäst ta ütelse ikki rohi oleved ja ää egä ädä vasta.

ERA II 124, 393 (40) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Saarde khk., Voltveti v., Korbi t. - Leili Takk < Made Maksin, 77 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pullevere mõtsan olli üits sandikuusk. Noh, kuju kuuse oks om ollu. Üits pistnu selle maasse, et kui kasume lääb, si piab Ruuts viil omal aal tagasi tuleme. Sii sis kasunu suures, üteldi sandikuusk. Üits sant olli sääl kuuse all elanu.

ERA II 124, 419 (30) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noh, ära sa seda'nd jälle kirjuta - mudu lora. Järvelohk Üldiküla vällal. Sii on järvest tekkind. Järv Talnamaalt Oissust tulnd ja läind Õissu. Üks tükk sis olema siia maha jäänd. Sellepärast olema ära tulnd Talnamaalt, et naesed lapse muste rätikid sial pesmas käind.

ERA II 124, 419/20 (31) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Undioru" Allikul vesket tehti, sis ku undament olli maasse pantud, edimese nurgakivi alla panti karviga hõberaha. A va Põdra Jüri. Tema olli tüümiis sial - sii võtnd raha ära. Karbi pand tagasi. Praegu alles. No, seda tal es passi teha, teised mälestuses pand sinna.

ERA II 124, 420 (32) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanapagan on pidand Saaremaa ja Muhumaa vahele tiid tegema. Kiva kannud tene sinna. Aga enne ku valmis saand, laulnd kukk ja üks rüppetäis jäänd sinna isipaika. Nüüd sial vesi, pole tiid kedagi.

ERA II 124, 422 (37) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku kuu ümarik, sis piab kartulid tegema. Ku kuu on jälle siamaos, sis piab ernid tegema, sis ei pia erned ussitama.

ERA II 124, 423 (38) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanas kuus raiutse lehtpuud. Noores kuus okaspuud, sis koi ei süüma. Si on nüüd õige kah küll.

ERA II 124, 430 (56) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kuhjavere k., Tupe t. - Leili Takk < Jaak Siimer, 66 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Õniste küla. Sii va õnis küla. Ku katku aeg olli, sis es saa katk sinna. Tõmmand punase lõnga ümmer küla. Keelnd lapsed kõvasti ära, et ei tohi üle astu. Kis üle astus, selle sis sai katk kätte.

ERA II 124, 470/1 (39) < Viljandi l. < Paistu khk., Tuhalaane v., Orjatu k., Kukese t. - Leili Takk < Kadri Hensen, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Miul tullid maalesed selga ku karjas käisin. Sis üks vana Mänd viiga ja soolag tegi terves. Siin Villändis eläs. Noh, maast akas.

ERA II 124, 507/8 (4) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Pehmes heinamaas siinsamas mede talu karjamaa juures on suur kivi. Mede tädi ema kutsutud unes kaks korda sinna raha otsma. Tema es ole lännu, es julge. Kästud tad põhja poole kivi ääre alla sorgata kolmetahilese nõõlaga, sis tuleb raha vällä. Tagasi es ole tohtnd vaadata. Jah, vanal aal neil ikki näidati - nüüd ei ole kuulu.

ERA II 124, 508 (5) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Raudkatsi silla juures ollu rahaauk. Miis tullu musta täku sellän, kott kaalan. Ollu raha silla alla poetand. Kuuvalge sügisine üü on ollu.

ERA II 124, 508/9 (6) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Tuule vanaperemees läind metsä ja näind ühte meest, kannu ots istun. Peremees ütlend, et anna mulle kah raha. Aga mees ütlend, et sis saad, ku annad mul emälepä kärbisse või päitspää lemä. Luband tene sis kärbisse. Mõtelnd, et mis see üks kärbis sis ikki on. Perenaene jäänd haiges - sis mees saand aru, et on naese är luband. Viind raha tagasi, see läind mullas ja vajnud kolinal-mürinal auku tagasi.

ERA II 124, 511 (12) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Saunas ei tohi tule lähedale kallata pesemisevett, saab maalised või sügelised.

ERA II 124, 511 (13) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku on maalesed jälle, sis tuleb hõbedat kaapi raha päält ja ütelda: "Issa pojuke, püha vaimuke!"

ERA II 124, 511/2 (14) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Maalese heinad on ka. Ne on siniste õidega. Kohe võtab tagasi. Meil olli Eedi maalesed saand. Sis tädi võtt maalese heinu ja toppis poisil särgi täis. Hommukus kadund. Kintse pääl ollid alles - puha kirju. Jälle tädi toppis püksid heinu täis ja poiss sai terves. Eks nende hädäde vastu ole Jumalast antud ka taimed ja rohud, mis sedasi maast hakkavad, aga kis neid tääb alati.

ERA II 124, 516/7 (29) < Viljandi khk., Viljandi v., Mustapali k., Kaasiku t. - Leili Takk < Minna Volmer, 64 a. (1936) Sisestas Elge Leiten 2002, kontrollis Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, harakalle haigus, varessalle valu aga mede lapse kõht saab terves - loetas lapse kõhtu pitsites, ku see valutab.

ERA II 124, 518/9 (2) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kui on maalesed või vinnid maast saand, sis loetse kolm korda järgi mööda "Maaisake, maaemake, Anna (nimi (kelle?) tema tervis tagasi. Mullaisake, mullaemake, Anna (nimi) tema tervis tagasi. Maarjaemake, Maarjaisake, Anna (nimi) tema tervis tagasi." Igat ütelde kolm korda, kokku öhessa korda. Sis kas hõbedase reesiga või suure tahilese nõõlaga vajuta.

ERA II 124, 524 (16) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Matapere k., Rebase t. - Leili Takk < Liisa Holtsman, 55 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Noorekuu ja pühabane uni tuleb ruttu kätte, vana kuu jääb pikemale.

ERA II 124, 549/56 (103) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üks veike tüdrikuke olli metsa ära eksind ja tige nõiamuur olli ta sis enda juure viind. Sääl olnd tal õge vilets elu. Vanamuur pand sis tüdrikukse karja. Sidund tal suure puntra linu kah selga, et piad ni kuldlõngas ketrama. Enne sa kodu tulla ei tohi. Noh, lapseke, vaene ädas. Nutnd tene kivi pääl vanemid taga, olnd tulises irmus. Aga ronk olli puu otses nokitsend ja nakitsend. Sii küsind, mis sul viga. Annud sis nõu, et vii linad musta lehma kätte, küll sii ketrab. Must lehm kedrand sis kuldlõngas niid linad. Sedasi läind sis mitu päeva müüda. Ikki lehm aidand. Näe nõid tahab tääda, kudas ta ketrab, aga laps ei ütle. Nõiamooril olnd jälle kolm tüdärt, õhe, kahe ja kolmesilmaga. Saatud öhesilmaga tütre karja juure valvama. Ronk olli jälle õpetand, et ütle: "Uinu, uinu magama, ükssilm, ma otsin sul pääd!" Sii jäändki sis magama ja lehm kedrand linad ära. Teise päeva kahesilmaga tüdar karjas. Vaenelaps istnd ja nutnd. Ronk käsnd, et ütle nagu eela, aga ütle sa, et: uinu, uinu kaks silma - Siikord jälle ei ole vanamuur tääda saand. Eks ta's ajand kolmesilmaga tütre valvama. Lapseke laulnd jälle Uinu, uinu magama, kakssilm, ma otsin sul pääd!" Unetand jälle ära, et tal kolm silma pääs olli. Sii sis näind ära ja kaivand nõiale, et must lehm kedras. Võtnd sis kätte ja tapnd musta lehma ära. Küll lapsel olnd kahju, nutnd, aga ei uulnud. Lapsel põle and muud ku soolikud. Aga ta põle neid täind ära süüa. Olli aia nurka maha matnd. Sis kasund aia nurka sinna kohta ilus kuldõõnapu kuldõõnad ots. Vaenelaps kasund suures. Tal tulnd tore koslane. Aga nõid pand tal kotiriided selga, oma tütre ehtnud välla ilusti. Aga ronk on jälle laulnd kosilasel, et kis sul kuldõõnapu otst õõna tuub, sii võta ära. Noh, nõid on aand kohe oma õhesilmaga tütre otsma. Aga õõnapuoks lõõnd tal teise käe ära. Kahesilmaga tütrel löönd teise rinna ära ja kolmandal pistnd oks kolmanda silma välla. Ku vaenelaps tuuma läind, sis õõnap lasnd oksad maha, saand õõna kätte. Aga nõid, näe, irmus viha täis ja viind ta tõrre alla kinni. Oma tütre ehtnd salakamres välla. Takud topnd põue teise rinna asemale. Miis põle aru kedagi saand. Sõitnd pruudiga kodu poole. Vanker laulnd, mõtlend miis, aga sii olli vaenelaps tõrre all, et: "Susi sul sõõdab tõldasida, kallis kana kaane alla. Takk ei anna lapsel toitu, ega mehel meeleääda." Küsind sis nooriku käest, et mis laul sii on."Ah, vankre kiunumene mudu!" Kodus jälle olnd sii ääl kuuda, et kaisutad takutorti. Miis saand ka aru, et ongi takutort. Ää küll, teise päeva ütlend, et lähme sõitma. Naisel kah ää miil ja, aga näe - miis visand ta jõkke silla päält. Toond tõrre alt oma nooriku kodu. Sii kuldõõnap läind neil õhes ja jäänd akna alla kasuma. Olnd ja eland sis rahus. Aasta pärast olnd noorikul poeg. Nõid arvand, et tema tütrepoeg, tema es tää kedagi, et lähäb vaatama. Silla all näind jões vesiruus. Mõtlend, et murran ja viin ta lapsel. Aga lill akand laulma: "Ära nopi nupukest, ära kaku kaunikest, oma tütre nabavart." Sis saand nõid aru. Kisnud tütre välla jõest. Nülgnd undi ära ja visand vaesellapsel undi naha ümmer ja nõidund ta undis. Miis läind targa juure nõu küsima. Tark seletand sis, et küta kivi palavas ja ku naine tuleb, undi naha sinna pääle paneb, sis kõrbub sii ära ja inime saab vaevast rahu. Sedasi saand sis miis naise tagasi. Ja eland õnnelikult. Mia ei tää, mis sest nõiast sai viimati.

ERA II 124, 556 (104) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Mia kuulsin. Ämm olli tige olnd. Sis olli minia libaundis moonutand. Kurjad inimesed ikki nõiuvad. Inime isi - mia ei tää, kas isi sai libaundis.

ERA II 124, 557/8 (106) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Päri mõisas, kõnelesid, käind karjanaene libaundis. Käind tema last imetama kodu. Naha visand sõni tare taha kivi pääle. Üks vana naine olli jälle näind seda asja ja õpetand miist, et aja kivi kuumas, peris punatses ja küll ta sis oma naha ära kõrvetab. Miis kütnd kivi tulises. Naine tulnd ja visand naha kivi pääle. Sii läind nässu ku kärin. Kõrve aisu viil tulnd. Sis naine olli ikki kodu jäänd. Põle änam undis käind.

ERA II 124, 559 (109) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Sineallikus pidi olema ju ikki suur rahakatal. Sii palk, kelle külgi katta sang seotud olli, on praegu näha allikast. Aga juba mäda. Siis allik on kah sinine alati ku paa põhi ja kiib.

ERA II 124, 586 (169) < Viljandi l. < Viljandi khk., Viljandi v., Ruudi k., Paavle t. - Leili Takk < Mari Marks, 68 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ku maalesed on, sis piab maalese einu korjama. Ni on veiksed siniste õidega. Nendest sis vanni tiid, kaovad ära.

ERA II 124, 593 (1) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vana tüdrik lännu sureme. Väha enge lõhna mudu ollu veel. Naise ütelnu man, et nüüd peidmiis tuleb. Vähä kurgu lohk liiknu, löönu sis jalage vastu jalutsid, et kus ta tuleb, koplest ve. Isi olluki valmis, ku selle ära saanu ütelde.

ERA II 124, 610/1 (16) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
"Männiku" talun ollu rahakatal - noh, sääl, kus sii rootsiaigne tamm om. Vana kaval ja tark ollu. Sii ütelnu, et ku katal tuleb, ei tohi äält tetä ega Jumala nime nimete. Miis lännu, et tema tuub katla ärä. Tullu säält sis suur sikk välla. Silma põlenu pään. Rahakatal sarve otsan või kus ta ollu tal sanga-pidi. Ollu kole eluk. Noh, peremiis ütelnu, et oh, sa Issand Jumal, mis nüüd valla om. Sikk kadunu ku kolinal öes katlaga tagasi maa ala. Näe sis, mis lõpetud, on lõpetud.

ERA II 124, 613/4 (19) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
"Saapa" talu maa pääl olli üits jämme kadajas. Ütlive ikki, et Rootsi kuninga kadajas. Rootsi kunigas oleved oma kadaja vitsa maasse pistnu, kus ta sääl laagren ollu, et ku si kadajas kasume lääb, sis tuleb Rootsi valitsus meil Eestimaal uueste tagasi. Akanu kasume kah, peris suur puu kohe. Ja kis puttus või oksa murd, sii sai ädä. Raiuti tene maha siin. Mudu sa võis esi vaatma minna.

ERA II 124, 615/6 (22) < Halliste khk., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kariste Vanapagan elanu mäe otsan. Sääl om suur mõts ollu. Karksi vanapagan ollu ta pääle vihane. Ja sis virutanu koodige, nõndat maa mütsun. Sis löönu suure augu maa sisse. Seda kutsutas Koodiorg. Sii org om kah ku kuut, seda muudu. (Sa tääd ju küll, kus si Koodiorg om. Noh, ku sa Abjast tuled järve man.)

ERA II 124, 616 (23) < Halliste khk., Vana-Kariste v., Vana-Kariste vanadekodu < Halliste khk., Abja v. - Leili Takk < Jaan Must, 80 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Üitskõrd jälle vanapaganal kuke laulu aig pudunu kivi sellätäis järve. Sääl kuhal järv lainetab egäkõrd.

ERA II 130, 128/9 (1) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Jüri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman. Selkorral oli küll kui Vene-Jaapani sõda oli. Mõned ütlevad, et koterman. Laev sai miiniga suure augu sisse. Sealtsamast august läks välja. Oli nagu einalabu ja ele kilgatav ääl oli. Just olevus oli küll. Vat vaimusi ma ei usu ega tontisi, aga oli, seda ma tõesti nägin. Ja kõik teisedki nägid. Nii tuline ele ial oli tal ja kogu oli nagu einalabu. Ja venelased lõid risti ette. See oli õhtu. Aga laev vajus omingu kella üheteistkümne ajal.

ERA II 130, 132 (12) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Jüri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Iiemägi on Raegma metsas. Sarabud ja mõni kask peal.

ERA II 130, 133 (13) < Muhu khk., Hellamaa v., Kuivastu k. - Richard Viidalepp < Juri Siid, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Raegmas Kalmamägi. Seda on otsimas ja uurimas käidud. Rootslased otsisid ühte varandust, kaardid olid ligi. Ma olin väike poiss, käisin neile näitamas, kus see mägi on. Sain 50 kopkat. Ei tea, mis nad leidsid. Peale selle on seal veel mitu tükki käind kaevamas. Surnuluid sealt välja tuleb.

ERA II 130, 137 (5) < Muhu khk., Hellamaa v., Võlla k., Jaani t. - Richard Viidalepp < Mare Õige, 74 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus inimestel ja loomadel ka. Kas see on teise inimese tegu või? Äkiseaigele loomale anti riivistüki eli, mida sai aapteegist.

ERA II 130, 178 (19) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Uie t. - Richard Viidalepp < Maria Pere, 88 a. (1937) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kontrollis Mare Kalda
Lõkits (lõkendav tuli). Rässa alt paistab meres. Olle taga aet, aga minna eest ää. Arvati, et oo merre ää maet mõni asi, et merest välja lõkitseb sedasi. Räslased oo köin taga aamas. Vahel tõuseb kõrgele, sealsamas kaob ää. Mine edasi - paistab jälle.

ERA II 130, 183 (26) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Uie t. - Richard Viidalepp < Maria Pere, 88 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Luule Krikmann
Uata, üks laev akan ukka minema. Teise laeva koterman' tuln teise laeva peale. Teine üteln: "Noh mis sa, va teise laeva koterman', siia otsid? Ma olen isigid kuus aastad oma laeva masti oma kaela kondi peal üleval pidand." Laevamees kuuln ja uadan - ja mast oln katki. Oo see oln või, aga oo ilmarahva jutt.

ERA II 130, 189 (8) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001
Jõulu ajal tuuakse veel nüidki õled sisse: jõululauba, näärilauba, kolmekuningalauba. Lastele on üks pisike kuusk, küinlad küljes.

ERA II 130, 189/90 (9) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman'n. Laeva koterman'n peab olema, mu isa rääkis ühtelugu. Aga seda ma põle näin, ma'p või tõendada. Jälle ikka üks laevamees oli riakin, et see oli nii tõesti-tõesti näin. Et see mees jään üksi laeva ja näin, et teise laeva pealt tuln üsku sokk ja nende laeva pealt tuln ka sokk ja see teine sokk võitn selle laeva soku ära. Ja see poiss riakin kaptenile ja kapten üteln, et see laev läheb ukka, et selle laeva koterman'n otsib omale uut kohta. Ja see laev olligid ukka läin. Mu isa rääkis. Tema oli vanasti Kuivastu kõrtsimees, eks seal laevamehed jutustasid.

ERA II 130, 190/1 (10) < Muhu khk., Hellamaa v., Või k., Välja t. - Richard Viidalepp < Mare, 63 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
(Arvatav rahatuli.) Muud ma põle näin mette. Et siit paistab üks tuli mere äärest, seda oo kõik näin. Siisamas Rässa all mere ääres. Seda aru põle keegid suan, mis tuli see peaks olema. Mõni arvab, et peab rahatuli olema. Üks viiekopikane raha olle sealt leitud. Ükskord oli kangesti suur. Ühekorra näitas kohe ligidal olevad. Et lähme uatama. Maailma suur lai tuli. Läksid sinna kohta - tuli jälle poole kaugemal. See tuli läheb edasi, kui keegi on tahtnd uatama minna. Ükskord oli jälle suur tuli, teine nagu veel teise kohtas üleval. Läksid juure, kustus ära, kadus ära.

ERA II 130, 204 (1) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Põllu t. vanaperenaine, u. 70 a. (1937) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis Mare Kalda
Vikatkoert taevas vikatkoert juob kua - akkab vihma tulema. ( Usutakse, et v-t võtab vett üles).

ERA II 130, 225 (4) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda
Näljakivi. Valge kivi, laasi moodi. Põllalt leitakse. Lastele öeldi, et sedap tohi pöose võtta mette.

ERA II 130, 225 (6) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Tähe sitt. Kui täht ülalt alla tuleb sirinal, siis jääb ümber (vilja) kõrre tähe sitt, nagu pool nõela. See on al'l. Seda sai mitu korda nähtud.

ERA II 130, 225 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Lehtmetsa k., Käspri t. - Richard Viidalepp < Tustit, 30 a. mees (1937) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui reede sadama akkab, siis kahessa pääva oo niisked ilma.

ERA II 130, 266/7 (19) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõuluks tuuakse põhud tuppa (rukkipõhk = sirged õled), jõulu-, nääri- ja kolmek. laup. Nüid ka tuuakse. Üks veike kuusk ka tuuakse, pannakse laua peale, pannakse vekka ja küinlaid külge.

ERA II 130, 279/80 (41) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui sul maaljad oo, pestakse sooja veega, millesse pannakse 9 obusenaela need (võib 7 ka olla), üks vana ross/kross/, mõni vana vaskraha ja soola, sellega pestakse ja vesi viiakse liiapäeva õhtul maaljakivi peale (ühes naeltega jne.). Viiakse sellega, mille seest oled pesnud. Kui tuled ära, ei tohi tagasi vaadata. (Tehakse ja usut. veel nüüdki.)

ERA II 130, 280 (42) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sulutüid. Neid õerutasse ühe ernega kolm rinki peripäeva ja loetasse sorsisõnu sinna juure; siis peab see, kellel need sulutüid oo, viskama selle erne parama kääga üle vassaku õla kaose.

ERA II 130, 284 (47) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus: kui ihu värises ja külm. Anti salbeetrit sisse, olgu inimesele või loomale. Loomale lasti püssirohu suitsu nina alla.

ERA II 130, 284 (48) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Äkineaigus: Loomal lõigati kõru lõhki ja anti ta oma verd talle sisse. Lehmapiimaga või veega.

ERA II 130, 287 (51) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Nohinuhtlus: nina punane jookseb vett, ajab aevastama. Keedetakse teed ja juuakse üsna kuumalt (liivateed, kummeliteed, köömnetee veel kõige parem). Valge linane riie pannakse rulli ja tuli otsa ja tõmmatse seda suitsu nina alla ja rindu.

ERA II 130, 288 (55) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaigus. Ühessa vihmaussi tuhka ja koera verd sisse antud. (Jutustajale endale antud, kui ta noor olnud.)

ERA II 130, 288 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. - Richard Viidalepp < Jetakia Viltu, 76 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaige rohud, väiksed valged õied, neid leotse viina sees ja ant. viluaigele sisse.

ERA II 130, 292 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Viira küla põllal suur kivi. Kurat tahtn seda kiriku ukse taha tuua.

ERA II 130, 292 (5) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soonda külas, siit kiriku poole, teest paremat kätt, maalja kivi. Ennem kodus pestakse, pesuvesi viiakse sinna. Hobuseraudu ja vanu naelu ka viiakse.

ERA II 130, 293 (2) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Mualja kvi ~ arstikivi, Soonda küla põldudes, Soondast 1/2 km edasi. Miks ep tea. Ma ole mitu korda seal köin. See oo ammu vanast. Ma tea, kui mool ennem laps olli, taal aasid muhud ümber pea... kui mulajad... Siis õpetasid: neljabä õhtal pesta ja vesi sinna viia. Tegingid seda ja sai terveks. Enne kui pesema akatse, pannatse õbesõlg sisse ja kaabitse sõnna sisse (vette) enne pesemist.

ERA II 130, 294 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vanatont oli tahtnud viia suurt kivi Muhu kiriku ukse taha.

ERA II 130, 322 (9) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üks mees ütles, et oli näin, laeva kajutis, allid riided selgas, poolkuud oln sisse kootud, ja siitsamast jälle kadund. Tema koiku juures oln. See oli üks vaim. - See oli tõsine mees, see ei valetand.

ERA II 130, 322 (10) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kapten rääkis - üks poiss läks masti ja kui alla tulnud, oln pea al'l. Ei tea, mis tal seal oli. Ilm kuri ja 30 sülda vett. Ädal on suur võim. - Ega tema ei valetand, ise oli laeva kapten, see, kis rääkis.

ERA II 130, 322 (11) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Näkk: näkud. Mõni seoke naisterahva kojus.

ERA II 130, 322 (12) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui laev minna ukka, - kui rotid laeva peal, siis need lahkuvad enne ära. Nemad pidavad ette teadma.

ERA II 130, 328 (6) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puhastatud meevaha, searasva ja kuusevaiku segamini sulatada, aava peale panna, parandab ära.

ERA II 130, 328 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Öeldi koterman või sedasi. Et kui laev põhja läheb, siis koterman läheb laevast välja, viskab ennast merre. Kui riides oo, siis mehed pääsevad ära, kui alasti, siis upuvad kõik.

ERA II 130, 336 (21) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaigus. Külm ja väristus tuleb peale, pärast kange pala. Mul laeva peal tuli peale - ükskord tuli tüüris peale. Kapten tõi viina, sain kaks korda rüübata. Läksime Engelanti. Kaks kuud aega oli. Pärast kadus ise ära. Veskist korjatakse rotisitta, antakse ilma teadmata sisse, siis kaob ära. Isa oli nii arstind: selle igise särgi visan ahju, aga ise ei tohi siis tuppa minna. Tema pole kolmel päeval tuppa läin.

ERA II 130, 336 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sealõuarohu juurikad (ei tunne!), rõõsa piimaga keedetud, kaotab ära paistetustõbe (mis kurgust hakkab ja siis levib). See võitis ära, nädalapäevad jõin.

ERA II 130, 351 (62) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Et kurat oli taevas oln ja oln peaingel. Aga kurat läks jumalaga tülisse ja tahtis oma võimust saada. Siis Jumal viskas ta maa peale. Ja kurat tõi kaasa kolmas jagu taevatähti. Siis kurat jäigi maa peale ja ehitas omale põrgu siia. Kes teab, kus see on?!

ERA II 130, 351 (63) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vene laev "Järmak" oli köin otsimas Jäämerest, sellel köidi ju otsimas ilma põhjust... Et kus taeva murre on, kus taeva äär maha köib ja pilved üles tõusevad. Seda põle näha kuskil. Põle leitud.

ERA II 130, 360 (83) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Enne kuu oln kangest valge. Kaks meest läin kuud tõrvama, et väga valge, tahtn vargale minna. - Ja nüüd on kuu peal kaks meest ja tõrvakatel kahe vahel.

ERA II 130, 361/2 (88) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman. Mina pole küll mitte näin teda laeva peal. - Kui ta teab, et laev ukka läheb, peab eest otsast sisse kargama. Kui alasti kargab, siis saavad mehed kõik surma, kui ta riides sisse kargab, siis mehed peasvad kõik ära, jäävad inge.

ERA II 130, 377 (122) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üljes öetse ju ühte seltsi inimesega olavad. Mooses lõi kepiga punast jõge, jõgi läks vett täis, Vaaro suguselts rahvast ja sõjavankrid jäid sisse ja nüüd oo sellest vaaru selts inimesi meres.

ERA II 130, 378 (123) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Talnas vanal ajal oli oln üks vene noot, oli üles tõmmand ühe (vaaru sugu inimese) ja maale toon, ja suur tõrss oli oln, oli sinna sisse pann. Ja ei ole teine söön missugust toitu, aga oli elan. Kui üitud: Vaaru, viimnepää oo käe! Siis tuln vee peale, üteln: Uhui! Ja laksutan käsi. Siis tal oln rõõm, viimselpäeval peab veest välja saama. Nädalapäevad seal oln. Siis viin tagasi merese. Nisad oln rindas nagu naistel. Päris inime pole oln mette - kala saba - sõrmede vahed oln kinni. (Kalameestelt kuuln noormehepõlves, u. 30-aastasena.)

ERA II 130, 378 (124) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõel oo taevas. Seal oo seitse tähte üheskoos rinki.

ERA II 130, 379 (126) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui merel taheti, et tuul oleks takka, vilistati: üüih! Üüih! Sõrmega tõmmati tagant: Tule, tuul! Tule, tuul! Tule tagant!

ERA II 130, 379 (127) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui tuul või laine väga vastu oli, löödi käega risti ettepoole, öeldi: Alt läbi! (läti keeli "Apuk ðour!") Läti laeval öeldi ka läti keeli.

ERA II 130, 380/1 (132) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
See vana muistne kunts: kui vilja tuulamisel tuul ära kaob, pidi vilistama uksest välja (vastu tuult): Üüh! Üüh! Tule tuul! Tule tuul!

ERA II 130, 382 (136) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Taevas ka vahel kuu ligidal, vahel keskp. taevast kolm tähte ridassute - Vardad. Mõnikord kahed Vardad taevas.

ERA II 130, 411 (3) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Mare Korv, 54 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Mualjad - seoksed visked, mis maast akkavad. - Lalli rannal köiasse, seal oo üks tüdrik, kis neid arstib.

ERA II 130, 420 (18) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puukasu - kui paese jala või käe külges, sellega muljuti.

ERA II 130, 424 (30) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Riakivad ikka, et laeval peab olema oma vaim ja et see põgeneda ennem ää kui laev ukka läheb. Öetse, et laeva vaim, laeva koterman. Mõni usub ka. Aga mis sa tead uskuda, kui sa põle näin.

ERA II 130, 561 (54) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui murule istud, tuleb kolm korda sülitada, siis ei tule mualjad kallale, väiksed punased asjad, oi, need on irmsad, kui need piale tulevad, kärnad, akkavad mäda joosma, kui nad puhkevad.

ERA II 130, 562 (56) < Muhu khk., Hellamaa v., Hellamaa k., Nisuoja t. - M. Viidalepp < Elmar Osa, 14 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soolatüügas. Mul olid suured tüikad käe peal. Siis sealt teiseperest üks eit õpetas, kuidas lahti suab. Ma võtsin kartula, leikasin pooleks, kummagi poolega muljusin kolm korda seda tüigast ja siis panin kartula kokku jälle nii et ei saa arugi, et ta on lõhki lõigat (Toores, koorimata kartul). Ja siis panin aiaauku ja tulin tagasi vaatamata tagasi. Kui tagasi vaadata, siis pole kasu kedagid. Kadus ää küll.

ERA II 130, 571 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ka noored kaselehed aitavad, ennem piirituses leotada, siis välja pigistada ja haavale panna.

ERA II 130, 572 (28) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. - M. Viidalepp < Riina Kask, 78 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-alused - mualjad. Kui need oo, ju siis lauba õhta või neljabe õhta pestas ja vesi viidas tuleaseme piale.

ERA II 130, 593 (4) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Vana Tõll oli toon põlle sees selle suure kivi, mis Keiguste mõisa tänavate suus oo.

ERA II 130, 594 (8) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Miks haava lehed värisevad. Üks oli tahtn senna puu alla varjule menna, aga see pole võtn mette ja see üteln, et saagut sinu lehed värisema kut ma paergust värisen. (Ei mäleta öelda, kes tahtis minna, miks, ja miks haab ei võtnud.)

ERA II 130, 594 (10) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman öeldakse laeva peal olema. Kui laev akkab ukka minema, siis ta akata loppima. - Kis see teab, on see nenda.

ERA II 130, 596 (14) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Maa-aljad - visred või kärnad. Ei tea, kust ned tulavad, aga neid uhatletse ju, muidu nad kao ää mette. Mina'p tea mette, mis moodi (uhatletse). Laimlas oli üks vana inime, tal oli meres seoke kivi, viis selle kivi peale, (vee), millega ta neid (maa-aljaid) pesi ja siis kadusid ää.

ERA II 130, 597 (20) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Palderjanitee teeb inimese rahuliseks.

ERA II 130, 599 (25) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui taevas lekib (= virmalised vehklevad), läheb külmale.

ERA II 130, 599 (27) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas Anna Hints 2001, kontrollis Mare Kalda
Kui kiriku parandal üsna veeaugud maas - kõik on niiske, siis tuleb vihma.

ERA II 130, 599 (29) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui päike selgest looja läheb, siis tuleb ilus ilm, aga kui ta läheb suure pilveparda sisse, siis on vihma jälle.

ERA II 130, 599 (30) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Talvel, kui koivalge on kollane, siis tuleb külm, aga kui punane, siis peab sula.

ERA II 130, 602 (43) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Ükskord oli Laimjas - enne mind - kangest suur paks tali tuli, mere ääres see pere, üljes oli tuld ronides lund kaudu üles katusele, keriseaugust sisse, laudile, laudiaugust rehala. Veised akand rööskima. Mõtlend, et lehmal vasikas, joostud vaatama, näind, et üljes seal loomade vahel. Võtn naha pealt ää. Mõned sõid kua ülje liha, aga seal põle mitte üks rasva lehk juures, üks tuim puru.

ERA II 130, 602 (47) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k. < Pöide khk., Laimjala v. - M. Viidalepp < Reediku talu vanaperenaine, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Tõnni - ei tea.

ERA II 130, 615 (20) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a.(1937) Sisestas USN
Kui kevadel mahla lasti, siis isa käskis tolle esimese mahlaga nägu pesta, siis päike ei põleta ära kunagi.

ERA II 130, 625 (51b) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Püssirohtu võtab äkilise haiguse puhul. Nii inimesele kui loomale antakse. Kadund emal oli alati püssirohukarbike käepärast.

ERA II 130, 627 (58) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõrmega ei tohi taeva poole näidata ega tähti, sõrm jäävat kõveraks. (Kadunud ema õpetas.)

ERA II 130, 629 (65) < Tartu l. < Kursi khk. - M. Viidalepp < Anna Jõgi, 53 a. (1937) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Mare Kalda
Jõuluööl toodi õled või heinad tuppa, seda elasin mina ka üle. Ei tea, kas seepärast, et Jeesus seal einte sees sündis.

ERA II 30, 29/30 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Öeldi, et ork tuleb. Kange külmaga tuli. Ütlenud, et mine sialauta eest ära. Ork tuli ja õikas: "Mari! Mari!" Mari arvas, et keegi hõikas, hõikas vasta ja ork sai kätte. Meheisa õli ka orgas. Kästi minna, et mine risa sisse. Ork tuli ka risa juure: "Siin on sõlm, siin on silm, siin rist" ja läks ära. Sest samast sai tervest. Ühel tüdrikul jälle õld. Nagu haigutama hakand, nii õlnud tiada, et tuleb piale. Einamoal sulane nägi, et juba tuleb, ja viskas sala selja tagast tüdriku jõkke. Sinna ork jäigi.

ERA II 30, 46/8 (25) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Laiuses hõberahasid kuivatedud päävapaistel. Üks naine juhtus sinna, korjas põlle raha täis, aga põlle nukad läksid lahti ja kõik raha läks tagasi, mis kõlises. Näe, Kalmakülas ka mägi täis raha. Kui viskad preesi või raudasja sisse, siis saad õmale. Kalmakülas ühele vagale mehele kolm ööd üteldud: "Männi koore all on võti. Tule koidu aal üksipäini." Mees õli arg: ei tema tõhtinud minna. Teise mehele öeldud kua: "Aabram, mine südaöösi. Naisele ei tõhi öelda." Teise öösi jälle öeldasse. Aabram tõuseb üles ja hakkab minema. Anu küsib, et kohe sa lähed. Ei lase minna! Siis riakis naisele, et nii öeldi. Ei õld siis raha ei midagi. Teise öösi jälle öeldi: "Miks sa Anule ütlesid!?" Seda raha öeldasse siin küll õlema.

ERA II 30, 50/1 (30) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. < Laiuse khk., Sootaga k. - Paul Ariste < Ann Traks, 72 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljad õlid. Siinsama Venemets õli. Kui karjaga üle läksid või inimene läks üle, siis eksis ära. Lõpel (Laiuse khk.,s) vana Kiku õli eluaeg karjas. Küll see õli halb vanamees. - Tal õli ku hundi hais kõhe juures. - Nemad on näind metshaljast. Näind, et lapse kiigu olnud metsas. Laps nutnud kõvaste kiigu sees. Kiku hakand kiigutama. Üks hallis riietes naisterahvas tuli, et hia õli, et kiigutad. Ma käisin karjasid taga ajamas. Mis sa tahad? - Kikul õli Mai kole laisk. See tegi sööki kui rokka mõisa härgadele. - "No, mis ma tahan? Et mu riided õless pestud!" Kiku riided õld siis öösi alati pestud ja aja pial.

ERA II 30, 63/4 (1) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Orgatõbe, mina ise seda lapsepõlves mäletan. Mina õlin siis Jaskametsas. Ork see on kõnelnud. Kui tämä on piale tulnud, siis on piinanud koledasti. Ühekõrra kaks orka kõnelnud: "Siin küll me ei jõle, lähme mujale." Üks ütles: "Ma lähen kiisle naha vahele. Siis peremees sööb alla. Tagasi tuleme siis, kui uba külvamine on." Peremees kuulis, kui kõnelsid. Kui ork läks kiisle koore vahele, pani kõik kõige täiega kotti ja haavapuu otsa. Sellepärast haavapuu väriseb. Üks saanamees õli haige. Ork ise õpanud: mine hobuse kopli. Sial on kolm konti. Mine keeda need ära. Mees mõelnud: mis see on, hobuse kopli. Pärast sai aru. Läks hobusetalli lakka. Sial õli kolm kanamuna. Sõi need ära, siis sai terveks. Jälle anti halli siasõnnikut juua kah.

ERA II 30, 75/6 (18) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Venemaal üks pulmarahvas tehti hundiks. Üle järve tulnud Tiheda kõrtsi juure ja puhanud sial. Nõid olnud ise ka, ei tia kuda, sinna tulnud. Öelnud, et ma siin ei saa neid teha tagasi inimeseks. Viind Venemaale tagasi. Sial teinud jälle inimeseks.

ERA II 30, 76 (19) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ükskõrd naine õli tehtud hundiks. Naisel õli õld veike laps ja siis käinud seda imetamas. Kui tulnud imetama, visanud naha kivi õtsa. Mees õli siis kütnud kivi tuliseks ja kõrvetanud naha ära. Siis sai jälle inimeseks.

ERA II 30, 77/8 (22) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Roosi paneb kinni tõrvaköis ja raudnõgesed. See tanda on nüid surnud. Ta kirjutas paberile sõnad. Sõnu viides pidi vaatama, et sõnad tuule kätte ei jää. Kõhe pane põue, et tuul ei puhu.

ERA II 30, 79 (26) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljas on surija, kes ise õmale õtsa teeb. Saaremõisa komtess see uputas enese järve ära. Kell 12 nähtud ikke, kui järves hüples. Tema tahtis mehele minna. Krehvin ütles, et vaene peidmes, ei lubanud.

ERA II 30, 80 (28) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Torma v., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libehunt õli valge, pika sabaga. Ta tagast tõmmanud looma lõhki ja sisikonna välja. Vanaste õlnud ka valge mätaskaru, aga nüid enam ei õle. Nõiad tehnud inimesi ka hundist. See hunt ei söönud inimesi.

ERA II 30, 80 (29) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljad piavad ikke eksitama kua.

ERA II 30, 83 (34) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Eks ma sial Kalevipoja sängil õle mängind. Kalevipoeg õli läinud ikke läbi järvede. Peipsi õli persest saadik, Kivijärve õlnd kintu, Kuremaa kurku. Temal on hobune Narva pool surnud. Kopsusoo või -mägi, kuda ma pian ütlema, on sinna tekkinud. /Vrd. Kalevipoja hobuse jäänused Assamallas, muist. 268/

ERA II 30, 86 (37) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti eluolu II), redigeeritud Mare Kalda
Minu isa käis Tallinnas soola toomas. Aasta soola tõi õmale ja sugulastele. Ta kõneles, et eksis kõrra ära. Näeb, et üks teekäija tuleb - aga see õli Püha-Jüri sial õma kutsikatega. Püha-Jüri ütleb: "Kohe sa enam lähed! Jää seie!" - Isa ütleb, et "kohe ma jään, ammustavad obust." - Ei üks ammusta!" Jäänud ikke sinna. Aga üks ammustanud ikke obust, Püha-Jüri vaadanud: "Oh, pole viga! Ühe kikuga on puutund!"

ERA II 30, 89 (43) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Hunt varastas lapse ja sõi ära. Kivihelmed õlid kaelas. Need pani ilusti kannu õtsa. Särgi eest õli preesi lahti teinud ja pannud ka sinna. Särk õli ka ilusti verest pesnud puhtast jõekaldal. - Need õlid inimesesööjad hundid. Venemaal pulmas nad õlid tehtud hundist.

ERA II 30, 90 (45) < Torma khk., Mustvee l. < Torma khk., Jaskametsa k. - Paul Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Mustvees on kivi 12 sõna pial. Sial on raha all. Üks reisija luges need ära. Juba akkas kohisema. Üks sõna jäi puudu, mudu oleks kivi tulnud rahaga veest välja. Poriametnikud, hulka mehi, vedasid nüid kinku välja. Nüid ta on siin meie akna all. Kaksteist sõna on pial. Iga sõna on ise murdes. (Kõnesolev kivi on suur mürakas õige tuhmund gooti tähestikus kirjaga).

ERA II 30, 97 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Kui metsas ära eksisid, siis loeti Issa meie, siis saadi välja metsast.

ERA II 30, 97 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Riagiti kua, et pulm läks hundist. Nõid tegi pulma kõik hundist puha. Ühel naisel õli laps. See naine tuli õma last ikke imetama. Lapseoidja läks metsa ja laulis, et emakene, nennekene, tule lasta imetama; tohinisa imetab, tohinisa torgib. Nii käis igapäev imetamas. Siis kui imetama tuli, siis viskas hundinaha ära. Mees sai sellest lõpeks teada ja põletas naha ära. Siis naine sai jälle inimeseks.

ERA II 30, 99 (9) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Nõmme t. - Paul Ariste < Nõmme ema, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork akkas külmast. Ma õlin kolmeaastane, kui õlin orgas. Külmtõbi kutsuti teda kua. Mitmed tempu tehti siis... Üheksa täid anti süia... Okuska Maril õli täiasi, siis anti neid sisse, kui ork õli. Kui vastust sai, siis ei tulnud enam. Kui ehmatati, siis ei tulnud ka enam.

ERA II 30, 104 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Jaagu t. - Paul Ariste < vanaperenaine, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork ja orgatõbi ikke õli. Täma kangest külmavärinaga raputab inimest. Rukki ristvao vahele käidi täma iest varjus. Jõvi jaamaülemal õli alles hiljuti ork, aastad 25 tagasi. Kurjast tuulest ork tuleb.

ERA II 30, 105/6 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Jaagu t. - Paul Ariste < vanaperenaine, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kalevipoeg toonud Linnutaja mäele põlle sees liiva. Veest tulnud läbi. Peipsi järv õld persest suadik, Kuremaa järv kurgust suadik. Ma olin siis ju lapsuke, kui Kalevipoeg õli; ma seda ei mäleta.

ERA II 30, 108 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Tammispää k. - Paul Ariste < Andresse Kadri, 69 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork õli irmus. Orgatõbe iest mendi ära lakka rüsasse. Siis ork tulnud juure ja lugenud rüsa silmasi: üks, kaks, kolm. Sie ei õle teinud hialt, keda tahtis menna kägistama. Ei saand siis kallale.

ERA II 30, 115 (4) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork on ikka õlnud ja raputanud inimest. Meie ema riakis, kui tulnud, raputanud et hing välja.

ERA II 30, 116 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Metshaljast ma'i tia muud kedagi, et Maetsmas lapsed käisid ikke naeri. Siis üks läks alasti hirmutama. Lapsed juoksid hirmuga koju, et metshaljas õli. Riagiti, kui metshalja jälgedele lähed, siis eksid ära.

ERA II 30, 116 (7) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kalmujuured on haiguse vasta. Kõhuhaiguse vasta on kõige rohkem. Viina sies hoitasse. Ka tuhast tehasse ja antasse viega sisse.

ERA II 30, 117 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Avinurmes on Ruotsikäpp. Käpas on sõda õlnud. Kadund äi riakis, et kolmesüllane palk on ujund vette. Sialt on mõekasid leitud ja rahasid.

ERA II 30, 117/8 (13) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Lohusuus üle jõe mäe sies piab õlema raha.

ERA II 30, 118 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ühes kõhas tõusnud keldri uks ikke üles: ma tulen ja ma tulen. Õma rahvas ei julgenud enam kodo õlla, käisid võersil magamas. Üks soldat tuli sinna üömajale. Õma rahvas ütleb, et kos me enam sind võtame, me ise käime võersil magamas. Soldat jäi ikke sinna, et mis asi sie on. Kell kaksteist üösi jälle tõusnud keldri uks üles: ma tulen ja ma tulen. Sial õlnud savipott. Soldat mõegaga lüönd - kõlinal jäänd raha maha. Soldat võttis puole õmale, puole andis peremehele. Peremies sai rikkaks. Kui raha mata, ega ta jää, piab ikke üles tulema.

ERA II 30, 119/20 (16) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lapsi hirmutetakse: Venelased tulevad suurte kottidega, mustlased tulevad, Prika-Madis tuleb õma eesliga, näkk on vies, lapse tõmbab sisse, ära võta käsi nuga, lõikab käe katki, suolikas tuleb välja. Täiad punuvad köie, viivad kaevu.

ERA II 30, 121 (20) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lendev lüöb kõhe puru. Luomale lüöb. Rabandus on inimesele ikke. Kui südame rabab, siis ei saa abi.

ERA II 30, 123 (29) < Torma khk., Lohusuu v., Saare k., Joosepi t. < Torma khk., Avinurme as. - Paul Ariste < Kai Kivi, 73 a., Kai Pomm, 56 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lendav tuleb äkiste, rabab ära. Seda ei tia, millest ta tuleb. Aptegis on lendvakuld. Seda pannasse leiva sisse, siis annab järele kõhe. (Talus oli mitu lehte "lendvakulda", s.o. hariliku raamatu päälkirjade ja muu kuldamistöö juures tarvitatavat lehtkulda).

ERA II 30, 126 (1) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork akkab külmavärinast. Nad riagivad: sie on külmtõbi. Seda riagiti: tie puu alt lõhki, nii et ülevalt on ikke kinni. Siis mine alt läbi. Siis ork jääb maha. Üks kõik, mis puu õli, kui aga puu õli.

ERA II 30, 126/7 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Mina küll põle haldjat nähnud, aga isa kadunuke tuli kodust. Üks naesterahvas õli puu najal püsti, pikad juuksed maani. Isa ütles: ei ma tõhtind juure minna. Ühekõrra õli õlnud õja ääres, noota parandand. Hõbelootsik tulnud pinnale. Ei õle jälle tõhtind juure minna. Lootsik lähnud jälle tagasi. Siinsamas silla juures on õlnud veehaljas. Postipoiss tuli postiljoniga. Postiljon magas, postipoiss õli üksi üleval. Postipoiss näeb, et tuli kesk küngast. Ratsamehed sõitnud ümber. Siis ajand ühe mehe orgiga tulle. Postipoiss nähnud. Kui postiljon ärganud üles, riakind seda lugu postiljonile. Postiljon ütelnud: miks sa mind üles ei ajand? Jah, veehaljas õli ka siin augu jääres. Must preili, musta piaga. Kammind piad. Õige pikad juuksed õlid pias.

ERA II 30, 128 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Inimesi on hundist muudetud. Ühekõrra on peidmes ja pruut metsa hundist muudetud. Muud nime neil kedagi ka ei õlnud, kui ikke hunt õli nimi.

ERA II 30, 139 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Kase t. - Paul Ariste < inimesed Kase talus (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork on sie külmtõbi. Hobusel käib ka kurat piale. Uueda-Mart õli orgas. Soldatist tõi orga kaasa.

ERA II 30, 140/1 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Kase t. - Paul Ariste < inimesed Kase talus (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Postipoiss tuli Rannapungerja postiga. Postiljon õli ka pial, jäänd magama. Saab Raadna silla juure, Raadna silla juures kaks tuld. Teise juures õlid soldatid, teise juures nagu Raadna küla nuodamehed. Soldatid pistsid venekirved sisse teineteisele ja siis ajasid tulle. Postipoiss pärast ütles postiljonile, aga siis ei õlnud enam kedagi. Postiljon ütles: "Miks sa ei öelnud enne? Meie õleks saand raha." Kel on vanad Ruotsi kaardid, sie saab siit raha kätte. Iisaku surnuaiast üks on viind Ruotsi kaartidega raha ära.

ERA II 30, 148 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna k. - Paul Ariste < Juhan Treilmann, 83 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Külmtõbi meil kutsuti. Ei meil orka õlnud. Sie õli piavalu ja suur külmetus.

ERA II 30, 160 (32) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna k. - Paul Ariste < Juhan Treilmann, 83 a. (1930) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanal kuul metsa raiuda, siis ei kasva võsa.

ERA II 30, 167 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Nõmme-vanamees, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lapsi hirmutati: metsavaim eksitab paksu metsa, ära mine metsa. Metsavaim õli hall vanamies.

ERA II 30, 168 (5) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Nõmme-vanamees, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vies on vievaim. Lapsed läksid ujuma. Ujuvad vies, näevad järsku: pika valge juustega naisterahvas ujub ka vies. Lapsed tulid irmuga kaldale. Sie naisterahvas ütles: "Lapsed, tulge tagasi!" Ei lapsed julgend menna. Järvedes on viehaldijas. Kaevus teda ei õle. Vesi ilma temata ei saa õlla. Metsas pidi õlema ka metshaldijas.

ERA II 30, 179 (6) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Imatu küla algkooli õpilasilt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lapsi hirmutetakse: koll tuleb, ära nuta; Uueküla-Ljü¨ka tuleb; mustlane paneb kotti; lakavanamies vieb ära; ära mene vette, vievana on vies; näkk (ka nakk) on vies, ära mine; täid vievad kaevu, täid vievad metsa, tievad juustest köie.

ERA II 30, 180 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Haldijas on metsas olemas! Üks vanamuor Tarakusest eksis metsa ära. Läheb, läheb müöda metsa, ei saa kuhugi. Käis nii tükk aega. Siis tuli üks vanamies, sinine vüö vüöl ja sinine palit õli. Vanamies vei vanamuori rajale tagasi. Siis ütlesid, et sie õli haldijas. Ütlesid, et vies on kah haldijas. Seda ikka räägiti.

ERA II 30, 181 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas Helen Volber 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Mardus on ikka ka. Üks vanamies rääkis. - Ei tia, kust ta tuld. Mardus tuld ja tie ääres joost tema kõrvas. Ei tia, kuidas ta lahti sai temast viimati.

ERA II 30, 183 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libehundid on nied, kes hakkavad looma tagast sööma. Ei ma seda ole kuulnud et nied olid tehtud hundid.

ERA II 30, 183/4 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ühekõrra mies süönd metsas. Hunt tulnd ka juure ja vaatand nii mehele otsa. Mies mõelnud, et mis ta ikka vahib. And siis nua otst leiba. Hunt saand leiba ja joosnd ära. Siis hunt saand inimesest. Seda ikke hunt ka kutsuti, kes oli nii tehtud hundist, muud nime tal ei ole. Sie oli üks linna kaupmies. Kaupmies pani siis nua pue aknale, et kes ära tunneb, sie siis on sie mies, kes andis leiba. Mies läind siis linna. Vaatab pue akna taga, et tema nuga sial pue aknal. Mies läks sisse, et kost sie minu nuga seie sai? Ma antsin selle otst hundile leiba ja hunt viis metsa kõige leivaga. Siis kaupmel oli ia miel, et sama mies oligi ja oli and mehele hulka kraami.

ERA II 30, 185 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuulepesa on puite küljes. Muud ei tia.

ERA II 30, 188/90 (4) < Iisaku khk., Iisaku vanadekodu < Torma khk., Kasepää v., Raja k. - Paul Ariste < Mai Rull, 67 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lugu, kuidas Mai Rull ise näind haldjast. Ma õlin siis veel Rajakülas. Neljakeisi naised läksime metsa kuuse õksi tooma. Saime õksad kokku ja hakkasime kodo tulema. - Õksad õlid veikse kelgu pial järel. Tuleme Raja ja Kikita küla vahel kruavi müöda põõsaste vahel, üks vanamees läheb risti üle tee. Ei meie tund teda, õli niisuke hall vanamees: hall habe ja hall vene kroogitud kuub seljas. Ei meie pand teda suurt kedagi tähele. Lähme veel natuke edasi müöda kraavi iart. Üks Raja küla oma vanamees lõikas seal korvi vitsu. Vanamees ütles, et las ma viskan õmad vitsad ka piale, siis ma aitan teil vedada. Vanamees viskas siis õma vitsakimbu ka piale. Tuleme veel edasi, vanamees ütleb, et siin kasvavad ilusad pajud, ma lähen lõikan viel mõne viadi; minge teie edasi. Meie lähme edasi. Ootame, ootame, ei vanameest õle koskil. Lähme siis ära kodo, ei vanameest ikka olõ koskil. Öö läbi õli teine metsas ja alles teine homik tuli kodo. Siin samas õma küla all õli ära eksind. Käind nii ringi terve öö õtsa. Eks ta läind metshalja jälgedele, sellepärast ei saand enam metsast välja. Kes see hall vanamees muu õli kui metshaljas... Meie teda keegi ei tund.

ERA II 30, 192 (5) < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Paul Ariste < Jõuga algkooli lapsed (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lastehirmutisi: Tont tuleb; koll tuleb; karu tuleb; mustlased tulevad, panevad kotti; sarvik tuleb; hunt tuleb; viehaldjas võtab kinni; vievaim tuleb; täi viib kaevu, tieb juustest kõie; punane kukk süöb ära (tulest hoiatades).

ERA II 30, 462 (9) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Liina Parts, 42 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Linnu läheva talvess Egiptusemaale või kohe keski läheb. Linnutii järgi läheva.

ERA II 30, 462/3 (12) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Liina Parts, 42 a. (1930) Sisestas Helen Volber 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kägu, kurivaim, tuleb us'saida, sis on halba. Arva ta nuhtlus tuleb mõtsast väl'la, aga ku tuleb, sis ikke om. Puskaril tuli ussiaida. Kolm kõrda kukse uibaian. Esi vahtisime. - Õige sii om, kui midagi tähtsat om, sis ta tuleb - kolm kõrda kukse uibaian. Näe, surma saie. Puskari Sammul suri ära.

RKM II 1, 10 (1) < Paistu khk. < Halliste khk. - Selma Lätt < Selma Läti emalt, s. 1877 (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ütel tidrukul käinu langetõbi pääle, ollu juba katekümne aastane, käinu karjan. Tõbi tullu jälle pääle. Peremees ollu sääl man, löönu raud kepige tidrukud ja ütelnud: "Mine, kurat, ometigi inimese selläst ära, sa oled tedä küllält vaevanu." Tidruk saanuki terves ja ollu eluaig terve. Ta ehmatemisest tuleb, sus hirmutemisege saab ärä kah aia.

RKM II 1, 36 (3) < Viljandi l. < Kõpu khk. - Selma Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu ema rääkis iki, et Karksist visand leivalabidast Vana-Kariste orgu vanapagan iki.

RKM II 1, 41/2 (18) < Viljandi l. < Kõpu khk. - Selma Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mia olin 15-16-aastane. Mia läksin vällä jõululauba õhtu. Tulekahju paistis kohe uksest vastu. Mia küll ehmatasin hirmsasti. Kus põsk hakkas paistetama ja hambad valutama. Mind panti sis tekkide ja patjade sisse. Läksime Värati kõrtsi sisse, perenaine tulli vastu, kutsus sisse. Kõrtsinaine ütles, et oot, üks habemik mees magab meil kõrtsi leti pääl. Miu ema läks kah vaatama. Pikk, punase habemega mees oli. Kästi mind kah sinna tulla. Mees istus ise leti pääl, hakkas oma suurte kätega miu põske kiskuma. Nagu kusiratsikud oles sees olema. Posises kah. Sinist papert küsis kah. Riipsutas pääle. Valu kadus ära. Kaks sinist pabert tegi, ühe pani pääle, teise pidin tasku panema, et tuuleõhk pääle ei tule. Ei tää, mis elekter tal sõrmedes oli. Üks joodik ta ise oli. Kus kodu minnes miul põsk enam ei valuta, ainult sinine olli veel.

RKM II 1, 43 (3) Viljandi l. < Läti, Purtnieki - Selma Lätt < Anton Pidrik, üle 60 a. (1944)P. Kippar, Eesti loomamuinasjutud, Põrsaga hundijalil, AT 169 K*1, 2 t. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundijahi pääl pandud üks nõu reele, siga sisse. Siga teind häält, hunt tulnd selle pääle. Vahest tuli hunte nii palju, et ei saa kõike tappa. Muudkui tõmba nõu maha ja ise sinna alla. Kirves ka olnd. Hundid pand käpad nõu alla, siis raidund kirvega käpad maha. Hobust es ole enam olemas olnd, hundid kõik ära söönd.

RKM II 1, 43 (4) < Viljandi l. < Läti, Purdneki - Selma Lätt < Anton Pidrik, üle 60 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuskil oli soo sees järv. Mõisaärra pidand sääl järves olema, pidand inimesi hirmutama. Seal oli lähedal keegi poonud, jälle pidi nähtama. Seal olla tulesid ka põlemas olnd.

RKM II 1, 45 (9) < Viljandi l. < Läti, Purdneki - Selma Lätt < Anton Pidrik (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuidas Purtneki järv sündis Seal on kuju maa olnd. Õhust on tulnd. Keegi on karjund: "Aasov tuleb, Aasov tuleb!" Lasknud maha. Palju inimesi on surma saand. Kui paljas jää on, siis järv kangesti kiunub ja kõliseb, rahvas ütleb, et need on surmasaanud, kes sääl nutavad.

RKM II 1, 70 (11) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üle, üle, vihmakeine, üle, üle ma ülenden. Aja vihma Virumaale, hoogu aja Arjumaale. Virun vihma oodetesse, Harjun hoogu palutesse. Virumaal om mehe musta, mehe musta, naise halli, poisi kannu karvalise, tüdruku ürisinitse. Vihu nii poisi puhteesse, vana naise valgeesse, tidruku üliilusas.

RKM II 1, 103 (45) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk Pere söönu lavva man hernesuppi. Kits olli tullu tare läve pääle, ütelnu: "Ime, ime, pere heidäb herneleent!" Perenaine ütelnu vastu: "Ime, ime, kits keeleli kõneli!" Siis ei ole katk saanu midägi tetä.

RKM II 1, 145 (3) < Paistu khk., Paistu v., Hurda t. - Selma Lätt < Oskar Vichmann, u 70 a. (1944) Sisestanud Jana Kuningas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virmalised tähendavad ainult ilma muutust, õhumuutust tuleb kindlasti.

RKM II 1, 148 (2) < Paistu khk, Paistu v., Tömbi k. - Selma Lätt < Liisa Tani, 67 a (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nõia järv Holstren om kinnikasunu. Ta om nõia koha pääl. Seitsme valla köied ollu kokku köidet ja pada otsa pant, kaet kun põhi om. Ku vällä om tõmmat, sis ollu härjapää selle nööri otsan.

RKM II 1, 179 (16) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söö, söö karjakeine seni kui kasvab karjaheinä, tõuseb üles tõine heinä, pistab üles pilliroogu.

RKM II 1, 192 (35) < Paistu khk., Paistu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Angerpüssiõie tii om kõtuvalu rohi.

RKM II 1, 249 (12) < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. - Selma Lätt < Kadri Lahke, 56 a. (1949) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kadagatied ja vallerjanid segamini, see oli hia kui ihu haige oli. Tedremadara juured ja vallerjaanijuured. Kui ma särlahaiguses olin, panin viinasse, siis oli tumepunane, oli hia.

RKM II 1, 250 (13) < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. - Selma Lätt < Kadri Lahke, 56 a. (1949) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Käekuatsadest tehakse tied (nurmenukk). Pärnaõietie on kua hia. Pihlagaõied kua tieks hiad kui lahti lõivad.

RKM II 1, 250 (14) < Muhu khk., Liiva k., Nuka t. - Selma Lätt < Kadri Lahke, 56 a. (1949) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vuokslehetie on hia köha vastu. Ma jõin ikka palavad tuari.

RKM II 1, 278 (5) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu t. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söötiiri tuleb kolme õlekõrrega vajutada, millel pead otsas. Vastupäeva kolm korda ring ümber teha nende peadega. Siis pead panna räästa alla mulla sisse. Kui pead seal ära mädanevad, kaob söötiir ära.

RKM II 1, 278 (6) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügast ja söötiiri näidati vanakuule neljapäeva õhtul: "Vaata, kuu, mis mul on ja sul ei olegi!" - siis pidi ära kaduma.

RKM II 1, 279 (7) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Soolatüügast vajutati kolm korda mageda siarasvaga ja pandi põhjatsipoole riasta alla. Kõigi kuntsijateks pidi esimene laps olema.

RKM II 1, 279 (8) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestanud Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kidi, rudi. Kui olid puuhingedega uksed, mis käuksusid, või puud, mis üksteise vastu kiuksusid, siis seal vahel lõngutadi, muljuti kidi neljapäeva, liiapäeva õhtul.

RKM II 1, 279/80 (9) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas Evelin Pukspuu, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mualjaid uhatleti neljapäeva õhtu. Võeti 9 sütt , 7 naelapiad, 3 soolatera, hõbesõle pialt kaabiti hõbedat. Kõigi nende asjadega muljuti 3 korda. Tulised söed visati vie sisse, need teised asjad ka. Selle viega pesti mualjaid. Vesi visati nelja tie haru piale nelja tuule sisse.

RKM II 1, 280 (13) < Muhu khk., Linnuse k. - Selma Lätt < Salme Ling, 38 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkine. Lehmale pandi püssirohtu nina alla põlema. Lehm ehmatas ja sai terveks.

RKM II 1, 292 (11) < Muhu khk., Tupenurme k., Lauri t. - Selma Lätt < Heleena Tee (Laori talu Ingel), 81 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mualjad - mõni leikas. Villast lõnga pandi kua ümber.

RKM II 1,299/300 (11) < Muhu khk., Nõmmküla k., Ansu t. - Selma Lätt < Heleena Saabas, 85 a. (1949) Sisestanud Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Laupa õhta pieti kalliks päevaks, ei siis kiigutud. Neljapäeva õhta oli üsna laupa õhta. Vardaid vast kooti.

RKM II 1, 305/6 (10) < Muhu khk., Muhu v., Painase k., Allika t. - Selma Lätt < Elena Veskimeister, s. 1861 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanad inimesed tegid. Esimene vihk seoti sidemega ruttu kinni, siis jõuab tüed teha, teisi siuti siis, kui õsutud. Siit suavad sindid, siit suavad sandid, siit suavad vigased, siit suavad vaesed. Viimane vihk tõsteti üles, tänati viel, et põld oli kasun, lubati siis vigastele ja vaestele.

RKM II 1, 408 (5) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks laevamees rääkin, et vaarao rattad hakkan ankru, ankur tuon üles.

RKM II 1, 408 (6) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks mies ike laevaninas vahib, et teine laev otsa ei tule. Jään kord magama. Poterman tõmman vastu silmi, et laeatas, et: kas sii su magamise tund on, et siiä magama tulid?

RKM II 1, 408/9 (7) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lae hukka saab, siis enne kui mere sõedab, piäb poterman maha minemä, kõegest ühele ehk kahele mehele näidätä end. Nied nähä ku lähäb. Ku minnä suur kott selgäs, siis laevamehed saavad oma riided kätte kui lae hukka lähäb. Kui päris paljalt minna käed taskus, sis kõik saada ukka.

RKM II 1, 417 (20) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestanud Aire Kuusk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õlõd tuodi maha. Meitel ikka nüüdki niärilaupa ja jõululaupa õlõd maha, sis võib magada, kus kiegi tahab. Lauldi, mis aeas..., kui tüdrik, siis: mesiläne aeas, kui poiss, siis: heriläne aeas.

RKM II 1, 429 (52) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestanud USN Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisi siin Kihnus on kua paagi puol külles. On pistu kua lehma udarid. Sarapuukirjä on. Tubakaviegä on pestud lehmä udarid.

RKM II 1, 430 (58) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanast tohe-es hülge nime nimetädä kui püüdmä hakasid.

RKM II 1, 432 (63) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üks oli Häädemeste inime, poolakas, oli vallakirjutajaks, selle naine tiädis kui inimesel oli sööjä sõrmõs, siis see pobises sõnu piäle ja sõrm sai terves.

RKM II 1, 432 (65) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maalused olid, sedä siis hõõruti soolaga.

RKM II 1, 453/4 (121) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk. Üks 700 a. juure isäisäde jutu järgi Pärdi talu lõuna pool, siält need mehed, siäl see vesisäär. Mehed olid ühe tammepaku leidn nii ku virutuskünä, olid randa maale ajan. Toon selle kodu, et naised saavad hiä kolgipaku. Sie oln teesel-kolmandal pääväl õuõst kadun ja rahvas hakkan kangest surema. Teesed kõik meite saare maal olid maha surn, see pere oli üksi jään, kes selle paku oli merest toon. See oli katk. Pakk oli vesialla jälle lastud. Tahkuranna poole läin, siält hakan jälle surema.

RKM II 1, 454 (123) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Piäle katku on inimesed suurelt mualt siiä tuld.

RKM II 1, 457 (128) < Kihnu khk., Sääre k., Ansu t. - Selma Lätt < Gustav Uad, 73 a. (1948) Sisestas Kristin Haugas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui õhta vikerkaar oli, tõi vihma, hommiku kuivatab vihma.

RKM II 1, 475 (10) < Kihnu khk., Sääre k. - Selma Lätt < Rael Rand, 71 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kihnumua oln kolm kord tühi olnd inimestest. Katk oln, sellepärast. Kust neid inimesi siia jälle tuodi, sedä ei tiä ka mette.

RKM II 1, 487 (5) < Kihnu khk., Sääre k., Jaana t. - Selma Lätt < Niit (naine), 78 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk oln Kihnus. Siis olla ühed võera valla mehed üüdn: "Kai, Mai, tule metsäst vällä, Pergele perenase viitä!"

RKM II 1, 500 (13) < Kihnu khk., Lemsi k. - Selma Lätt < Liis Pull (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sirise, sirise, sirbike, kõrisõ, kõrisõ, kõrrõkõ! Kelle esi ette jõuab, selle peigmees tulla jõuab.

RKM II 1, 504 (5) < Kihnu khk., Mõisa k., Pärdü t. - Selma Lätt < Engel Kiviränga, u 80 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oli kobin laevas kuulda oln, mindüd vaatama, ei ole kedägi (Poterman). Vanad kaptenid rääkisid ku aega oli. Mõned kuulvad nutmist laeves või muud.

RKM II 1, 505 (9) < Kihnu khk., Mõisa k., Pärdü t. - Selma Lätt < Engel Kiviränga, u 80 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui ma väike oli, siis taevas ja meri oli punane kui veri, rahvas arvas, et sõead tulevad.

RKM II 1, 522/3 (1) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mere lehmäd, sinised lehmäd käin siin süömäs, mäel ikke käin. Hakan nõu pidämä, kudas kätte suada. Üks kuuln, et ku inimese jälgi ümber ajada, siis ei saa enäm tagasi mere mindüd. Siis hakasid valvama, kudas käde suab ööse. Ku inimesi näin, läin mere tagasi jälle. Muist olid ärä joosn laiali, üks, kellel jälled ies, selle suan käde. Siis pidän tükk aega kindi, ojotamas käin meres, mereluom, ta tahtn vett suaja. Oln nii hulka aega. Igä üöse käin karjane nutmas, et üks lehm kadun oln. Olid lüpsn ka tedä. Piim oln na viha, na sant. Olid lehmä mere tagasi viin. Karjane oln tüdärlapse riidis, oln kolme või nelja uastane, na suur. Siis põle karjane enäm nutmas käin.

RKM II 1, 523 (2) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kasna ninä pääl lehm tuln merest mäele. Lehmäkarjane oln preili, see lüpsn lehma ja nutn. Teised tahtn lehmä ää viiä.

RKM II 1, 524/5 (8) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pärdü talus tuadud tammõpakk merest, kolgipakk. Pakk nutn õuõs. Sääre küläst /läinud katk/ läbi. Tõnise tuas visan vitsa ahju pääle sisse, säält hakan võtma inimesi. Viidud /pakk/ tagasi mere, sis kadun ärä. Laia kuabuga väike madal mies, sie oln katk, tein Kihnu tühäs.

RKM II 1, 525 (9) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kihnumua piäl põle kukke laulmas oln. Viimäs jään seitse inimest järge, kui katk oln.

RKM II 1, 525/6 (12) < Kihnu khk., Sääre k., Pärdi-Jaagu t. - Selma Lätt < Enn (Jõnn) Lias, 86 a. (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üese kui Pärnu linn põlõn ku sakslane pommitas, siis seisn taeva pääl inimese kuju nagu prohvet (kiriku kuju). Seisn hulk aega, siis kadun ärä. Kõik põgõnajad näin.

RKM II 1, 529 (3) < Kihnu khk., Turu küla - Selma Lätt < Tiiu Kiigajan, 85 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sirise, sirise, sirbike, kõrise, kõrise. kõverad rauda. Kelle esi ette jõuab, sellel peigmes tulla jõuab. Seuke õli rugilõikajade laul, ennemä lauldi.

RKM II 2, 179 (42) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < Pauliine Lepp, 35 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lagujat ning koiranaela piirtesse. Sõnu_p pea sääl olema aga kis esimene laps on peab saama seda piirda. Kui piirtud on, siis öötesse "Mine nüüd sõnna, kust sa tulnd oled!" ning sülitesse kolm korda.

RKM II 2, 187 (94) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < Reet Jänk, 1835-1940 (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra viherik tulnd äkist põllalt läbi ning puhas nabrad ajand segamini. Üks naine näitend paljast nisa ning ütlend: "Sa pead nii samma paljaks jääma kut see on." Viherik läind kohe minema. Kui viherik paha teeb, siis ep pea mette tohtima vannuda. Viherik peab tahtma kohe vannujad üles kergita. (Kuuldud Reet Jänkilt sünd. 1853. a., surn. 1940. a.)

RKM II 2, 189 (109) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Looma kohe p'tohi ütelda "kena", peab ütlema "armas".

RKM II 2, 189 (110) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Välgu kohta p'tohi ütelda "välk", peab ütlema "kõu."

RKM II 2, 189 (111) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roti kohta p'tohi sööma ajal ütelda "rott," peab ütlema "nurgeline" või"nurgalind". See peab oksendama ajama kui sa sööma ajal "rott" ütled.

RKM II 2, 190 (113) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Linnupoegi peab ikka loetama paaris, siis ep pea ee kaduma.

RKM II 2, 217 (54) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < Aleksander Tarkin, 47 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lepatriinut kutsutakse ikka lepatriinuks. Muud uskumussi ma ka ptee ta'ga, kut lapsed võtsid ta kää peele ning ütlesid: "Mamsel, mamsel, lenna üles, vaata onts oome kena ilm!" Kui ta lendes, siis oli kena ilm, kui ta_s lenna, siis oli sant ilm. Kui ta nähasse kuskil lendmas või roomamas, lastesse ta rahulikult olla.

ERA II 2, 224 (87) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussi huuled, konna kaaned, kadagalussu kailasooned, rohutirtsu pikad reied, tihase koldsed nokaääred, sitiku sinised sitaaugu sooned. Neid sõnu kutsutakse võlusõnadeks, kuid tegelikult pole nad mingid võlusõnad, vaid lapsed tarvitavad neid nalja pärast: keegi lubab teisel midagi ära võluda ning loeb siis neid sõnu.

RKM II 2, 224 (88) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t. - Heino Tarkin < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Käblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teised samasugused sõnad: Valu, võlu, võlu võiratas, võiratas (tarvitatakse nagu eelmisigi. - Neid sõnu kutsutakse võlusõnadeks, kuid tegelikult pole nad mingid võlusõnad, vaid lapsed tarvitavad neid nalja pärast: keegi lubab teisel midagi ära võluda ning loeb siis neid sõnu.)

RKM II 2, 301/2 (28) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Miina Pilsas, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa päikese sisse vaadad, siis tuleb kanapimedus. Kanapimeduse kautamiseks õhta päikese loojaminemise eel vaata läbi pahupidi sööla ning hüüda: "Silmanägu, tule tagasi!"

RKM II 2, 302/3 (31) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Miina Pilsas, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Iga korra kui õsuma mindi peremees läks keige ees põllale ning tõmbas üheksa kord sirbiga. Nee kõrred pandi vihku ning see vihk pandi rihese üles. Seda_s tohi mette enne maha võtta kut viimane rihi oli tehtud. Siis võttes peremees ta säält maha ning pekses vastu ust puhtaks. Teeb koes taaga siis veel mindi. Seda tehti, et vili ikka koos seisaks.

RKM II 2, 307 (47) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < isiklike tähelepanekute järgi (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa lussudest tahad lahti saaja, siis võta kolm lussu ning kolm kopikat raha, keera punase hilbu sisse ning vii ristteele. Kui sa hakad säält ära tulema, ei tohi tagasi vaata. (Kuuldud Kuressaarest.)

RKM II 2, 340 (37) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Härjavitsa tüüga arstiti tüdruguid, et nee äi saa ennastvastu (rasedaks). Sellega löödi siis tüdrugud kolm korda.

RKM II 2, 343 (1) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana Tulgi Toomas õpetas ühekorra Kehtama Priidule poole toobi viina eest ussisõnu. Kõrtsis tulnd see asi jutuks. Osa olnd sellest viinast juba ee joodud ning osa olnd veel. Toomas käskind Priidu kõrtsist välja tulla ühte kohta aja (aia) taa ning õpetand. Nee sõnad olnd siis sedasi: Kaks ussi hammast, kaks konna käppa, halli kullese pea. Priidu pidand nee sõnad liiga lihtsaks. Võttend viinapudeli ee ning pand minema.

RKM II 2, 343/4 (2) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Varpe k., Männiku t. - Heino Tarkin < Jaan Hannus, 56 a. (1947) Siestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üheksast puust võõti igast ühest kolm virbe. Neid tarvidati siis haiguste arstimiseks. Nee pidid siis keik olema marjakandjad puud.

RKM II 2, 364 (48) < Kuressaare l. < Kaarma khk., Loona v. - Heino Tarkin < Jaan Parem, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkisehaiguse vastu on tuhk ja sool. Tuhka tuleb võtta kolm korda, vasaku püu sisse panna, soola ka juure panna ning see sisse võtta.

RKM II 2, 421/2 (50) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viherik hakkes tulema Raisa poolt ikka pomsat-pomsat. Puhas keeres odrad põllal üles ning vädas 2-3 talu piiri laiali. Üks sorkind ühekorra hanguga ning hakkend lugema: "Kurat sul anna! Kurat sul anna!" ikka hullemaks läind. Kui sa jumalad nimedad, siis ep pea midagid teha saama. Teda õpetud, et kui viherik tuleb, siis peab vastu pääva ümber tuhliaugu jooskma. Ta teind sedasi, siis kadund ee, umbest üks pisine kase leht kippund maas veel.

RKM II 2, 428 (69) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vahel on sedasi, et levad halletavad ee. Meitel oli ühekorra ka sedasi. Võta levad ahjust ee, juba paari pääva pärast hakvad halletama. Päris kimpus oli. Ühekorra kirgul üks vana naine rääkis, et_p pea tohtima leiba enne sohe võtta, kut levad ahjust väljas on. Siis võtta natuke leiba ning anda ühe võõra loomale. Siis peab ise ütlema: "Söö mu leva halle ee, äga söög mette mu leiba ee." Ma tegi ka sedasi. Mitmel aastal pole meitel änam levad halletand.

RKM II 2, 429 (74) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Liisu Kuivjõgi, 72 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puru silmas on, siis: "Hunt läks musta jääraga mu silma, hunt läks musta jääraga mu silma!" Nii kaua loe peele üksisõnu, kut puru silmast ee tuleb.

RKM II 2, 488 (46) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Marie Tarkin, 38 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra keedetud vastlapääva hoomiku seajalgu. Kondid pandud pärast parandale rida ning igale kondile pandud ühe külatüdrugu nimi. Siis lastud koer tuba. Missuguse kondi koer keige ennem võttend, see saand keige ennem mihele.

RKM II 2, 504 (83) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Olev Talur, 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hunti äi lubatud ilmaskid õige nimega nimeta. Pidi ütlema metsaisand, metsaiilu, võsavillem või metsasaks. Kes elumajade juures või sihes nimetas hunti, selle karja murtsid hundid sui tervelt.

RKM II 2, 504/5 (84) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k. - Heino Tarkin < Olev Talur, 50 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rebase kohta tarvidati ikka reinuvaderi nimetust, et rebane sõber oleks ning kahju äi teeks. Vader on üldse sõbramehe nimetus.

RKM II 2, 516 (2) < Karja khk.,Pärsamaa v., Mätja k. - Maimu Põlluäär (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Esimese noore kuu reedel kui ei ole veel noort kuud näinud, siis peab minema õue pesu väel ja voodilina ümber võetud ning piibel käes. Siis peab kuud vaatama ja kolm korda võtma puupulki maast vasaku jala alt ja piibli vahele panema. Siis peale seda õues käimist ei tohi kellegiga enam kõneleda sel õhtul, kohe peab magama minema. Ning siis näeb oma tulevase mehe või naise unes.

RKM II 3, 20 (32) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kiitsakale kibu, varesele valu, nonni p... pind. Kui laps sai haiget, puhuti peale ja öeldi nii.

RKM II 3, 20/1 (33) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Täna haige, hoome terve, tunahoome pole tutagid. Kui laps sai haiget, puhuti haigele kohale ja öeldi nii.

RKM II 3, 30/1 (47) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli nii hull paineja, sellest es saa kudagid lahti. Esimese öösse siis ta viskas kanad aknast välla, teine kana läks Juhani aseme ala, üks läks aknast välja. Teise öösse tuli minule peele, hakkas ikke tekki tirima, kunni viimeks peele tuli. Ma es saa ennast kuskilt poolt liigutada, tahtsi ema abi hüüda, aga mette äi saa. Järgmiseks ööks mina tuli kambrist magamast ära, tegi omale tuba pingi peele jälle aseme, ise mõtlesin, et nüüd ta ikke änam ep tule. Aga kuda ma oli ennast magama pand, nenda hakkes mule jälle peele tulema. Ennem tuli pingi peele, siis tuli pinki kaudu teki peele. Mina rapsasin kohe maast üles parandele püsti ning vannusin teda nenda, et ma pole eluaja pikkusel veel nii palju vandund. Ning siis kadus ära ja pole änam mu peele tulnd.

RKM II 3, 32 (49) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üks oli teisel oina ära võttand ühekorra sõnadega. Mees oli proovind, kas ta saab looma hinge välla võtta. Lambakari tulnd parajasti väljalt. Mees vaatend keige parama oina ja katsund, kas sõnad teevad midagid. Lugend oma võlusõnad ära ja kohe oinal hing vällas, oinas olndkid surnud.

RKM II 3, 39 (63) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. - Mahta Jõgi < Anna Lõbu, s. 1868 (1946) Sisestanud Katrin Vallsalu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taeves on virmalissi näha, siis tuleb külma.

RKM II 3, 169/70 (5) < Kaarma khk.essaare v., Laadjala k. - Jete Laes < Liisa Kuusk, 76 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühe jõululaupa öösa vana Suure Tõllu naine Reet tahtand suured kivid Kaarma kergu ukse taha viia, et siis inimesed änam välja ei saaks. Saand ta Kiratse küla juure jöudand, äkist Pärdi kukk lauland. Reet kohkund sellest kangesti. Põllepael läind puruks ja üks suur kivi kukkund Kiratse küla taha maha. See seisab sääl paergus alles. Inimesed hakkand seda Ristikiviks kutsuma. Saand vana Reet siis edasi läind, hakkand Kiratse küla vahelt läbi saama, lauland kukk teist korda. Nüüd läind Reedu põllepaelad keik katti ning kivid kukkund puhas maha. Need kivid seisvad paerguskid alles sääl. Inimesed kutsuvad neid Kondikivideks.

RKM II 3, 191 (31) < Kuressaare l. < Püha khk. - Jete Laes < Tiina Rahnel, 67 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Räägitakse, et Tölluste mõisa Kolmevärava ees olev suur kivi olla vana Töllu saunaahju kivi, mis Töllu naise Reedu käest sõnna maha olla kukkund. See seisab sääl paerguskid alles. Reedu põllepaelad läind puruks ja kivi kukkund siis maha.

RKM II 3, 221/2 (12) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kiratsi k. - Jete Laes < Liisa Kesküla, 80 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra Suur Tõll ning Tõllu poeg ehitand kerku. Vana Tõll teind Püha kerku ja poeg teind Kaarma kerku. Vana Tõll tulnd poja tööd Kaarma kergu juure vaatama. Näind aga, et poja kerk on huupis kenam ja vana Tõll tahtand poja tööd ära lammutada. Tahtand Kaarma kerku ümber tõugata. Ja need sõrme latsid on alles paergus Kaarma kergu ees rindas ukse kõrvas.

RKM II 3, 272/3 (14) < Kaarma khk., Kuressaare v., Praakli k. - Endel Reinart < Uno Koppel, surn 1946 (1947) Pille Kippar, Eesti loomamuinasjutud, Võta paksu ka, AT 169 B* 1-2, Laps hundipesas, 96 t. Üleskirjutused on sageli lühikesed ja napid. Mõnikord jutustatakse konkreetsete tegelastega nagu tõestisündinud lugu. Kujunenud populaarseks pajatuseks kaasajal Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui Rauni Riidu alles pisike laps oli, vettand vanamad ta ükspäe põllale seltsi. Ise hakkand rugisi ösuma ning pand lapse põllu ääre peele saiapodi sööma. Läind natuke aega mööda, siis üks rästik tulnd piima haisu järgi poisi juure ning hakkand kausist piima lakkuma. Poiss vaatand natuke aega, et mis loom see on ning näind, et see sööb paljast piima ning äi veta saiajuppisi pooliskid. Poiss andand kopsaka ussile koostaga vastu pead ning ise ütlend: "Veta pakdu ka - mimm (piim) anti moole!" Rästik tõmband korraks tagasi, siis hakkand uiesti piima lakkuma. Poiss andand uie kopsaka vastu pead ning ütlend: "Veta pakdu ka, mimm anti moole." Vanamad kuulnud põllalt, et mis see poiss sääl üksi räägib. Läind vaatama: poiss sööb ussiga ühest kausist ning mõlemad paljast piima - saiajupid puhas kuival. Nad tõmmand lapse kohe eemale ning löönd ussi maha.

RKM II 3, 337/8 (1) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elas üks mees, kellel oli vedaja. Mehel oli ka naine ja poeg ning kaks tüdart. Räägiti, et mees oli sõrulane. Aga ise oli ta päris püha inimene. Käis kerkus lugu tegemas. Pärast surma hakkas ta kodu käima. Esteks olnd ikka hoones, vaatend seal pojale otsa, aga viimaks tulnd ka tuba, istund renni otsa. Poeg hakkand teda viimaks välja tirima, aga mette pole änam vastu saand vanale, kuna enne surma olnd ikka kangem vanast. Surnuaidas olnd haud ega hommiku lahti. Küll käind mütmed õpetajad seal lugemas, aga äi aitand midagi. Vana istund aga möödasõitjatele ree otsa piale. Hobused palla mette suutend vädada, nii et oldud vanaga päris ristis. Siis viimaks tulnd üks preester, see lugend omad sõnad. Sellest ajast peale polla vanad änam näha olnd. Räägiti, et ta polla saand oma vedaja sõnu edasi anda ja sellepärast oldudki temaga veel pärast surma ristis.

RKM II 3, 338 (2) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühe õhta ma läksi koju. Ma oli üsna paras mees. Äkist kuuldi, et üks tuleb ikka ähti ja ähti. Ma mõtlesi kohe, et see mõni vedaja on. Võtsi maast kivi, et ma taale näida. Saand lisemale tulnd, näe ma, et nagu õllelähker ja virutab ennast üle pee. Ma kärmastasi taale, et kas hundid kaugel on, et sa sii nõnda ähid. Ma sule näida. Aga kiviga ma es julge üht panna. Lasi teda seda korda minna. (See lugu on olnud umbes 50 aastat tagasi Putla küla lähedal.)

RKM II 3, 339/40 (3) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli peale jõulusi. Mu naise vend oli meitel võõrusel. Oli juba õhta hilja, kui ma läksi täda koju viima. Aga et mul kodu oli noor naine, siis tahtsi ma ruttu jälle koju tagasi tulla. Ning ma haksi sealt pümes tulema. Antsi aga hobusele pihta. Saand ma Kaarma surnuaja kohta, siis äkist hobu es suuda änam vädada. Ma vaatsi siis tagasi, näe et suur ahvinäuga kurivaim istub ree otsa peal, mütme sülla pikkune händ lohiseb järge. Ma päris kohkusi, siis ma kogosi julgust ning küsisi: "Mis mees saa sii oled?" Aga mette es teind kuulmaged. Mul tuli siis meele õpetuse, et kui ta seisab seljaga kuu pool ning ta vari sind ää varjab, siis äi saa sa mette ta vastu. Katsusi siis sedasi toimeta, aga ta oli nii hirmus, et ma haksi viimaks Meie isa palvet lugema. Saand ma sõnadeni... "päästa mind ära kurjast", oli ta kadund.

RKM II 3, 340 (4) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k. - Elga Virveste < Mart Virveste, 76 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See oli Meedla mõisa Lepsoni metsas. Ma ehitasi sääl küüni. Tegi siis eesele ka koopa magamise jäuks. Õhta lähe magama, uni es saa veel peele tulla, aga äkist üks ütleb: "Mine mu tee peelt eest ää." Ma ajasi ennast istukile, aga juba kamandab jälle: "Mine eest ää, siin sa ikka magada äi saa." Tõusi siis sealt püsti, hirm oli nahkas kinni, hakkasi jälle Meie isa palvet lugema. Siis aga kasvas ta ilmatu suureks, suured sarved olid pees ja händ taga ning pani metsa, nõnda et keik mets ragises. Ma tegi siis eese koopa teise kohta. Teise öösse pole mind kedagid änam segand.

RKM II 3, 349 (10) < Kaarma khk., Kaarma v., Kaarma k., Pingukaarli t. - Elga Virveste < Liisa Kaju, 52 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Neiud lähevad kellelegi sõna rääkimata märgade juustega magama, punudes enne pärja, milles leiduvad kõik lilleliigid ja panevad selle pea alla, siis näevad nad oma tulevast unes.

RKM II 3, 357 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v., Vatsküla, Allika t. - Selma Teesalu < Leena Noogen, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mindi taatsipidi uksest välja puupinu juure ja võeti sealt laastusi pöose. Siis tuldi jälle tagasi ja vaadati - kui laastusi oli liigarv, siis pidi kedagid selle aasta sees ära surema, kui aga paarisarv, siis ei pidand surma karta olema.

RKM II 3, 364/5 (3) < Kuressaare l. < Vaivara khk., Sillamäe k. - Selma Teesalu < Jaan Uibotalu, s. 1904 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puuki pidada tehtama järgmiselt: kolm neljapäeva ööd järgemööda tuleb sauna minna, sealt võtta vanad vihad, need kokku siduda ja nende peale panna kaks tulist sütt. Vihtade peale tuleb veel lasta parema käe esimesest sõrmest üheksa tilka verd ja ise sealjuures ütelda: "Võta minu hing! Saagu sinust puuk!" Peale seda tuleb see panna sellisesse kohta, et keegi teine seda ei teaks. Varandust kannab siis puuk kokku öösel. Puuki saab ka edasi müüa. Selleks tuleb ostjal ja müüjal ainult kahekesi ööse kella 12 ajal niisuguse teeristi peale minna, kus kolm teed risti käivad. Seal peab ostja needsamad sõnad ütlema, mis puugitegija enne ütles ja siis pidada puuk sellele vara kokku kandma hakkama. Kui puuk ööse lendab, siis läheb ta justnagu suur punane kera üsna kõrgelt läbi. Kes teda näeb, tehku kiiresti noaga kolm risti parema jala peale, siis pidada puuk hirmsa suitsu ja pauguga maha kukkuma ja kohe sel ajal pidada selles peres, kus ta kannab lehm ära surema.

RKM II 3, 416 (10) < Kaarma khk., Kaarma v., Kuressaare v., Tahula k. - Oskar Toombu < Liisa Riisk, 78 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keegi räägib seda, mis ei meeldi, üteldakse: "Sitta su suu pääl, raud kivi mau pääle."

RKM II 3, 422 (53) < Kaarma khk., Kuressaare v., Tahula k. - Oskar Toombu < Georg Toombu, 61 a. (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui tuulevigu, võetakse kolmest kasest põhjapoolt küljest, igaühelt üks tuulepesa ja suitsetaks nendega.

RKM II 3, 431 (101) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kärdu k. - Oskar Toombu < Juula Välvelt, 62 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõik puud võetakse maha vanas kuus ja kõva tuulega, selleks et koi sisse ei läheks. Ainult tammepuu võetakse noores kuus.

RKM II 3, 459 (38) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sulutüüdest lahtisaamiseks tulevad nee veriseks tehja, siis lõng vetta ning sulutüü pääl, nenda et lõng veriseks saab, lõngale iga sulutüü kuhal kolm sõlmi sisse tehja ning siis see lõng kivi ala panna, siis sulutüüd kaduvad ää.

RKM II 3, 460 (49) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuulise sügisega on pailu pihlamarju.

RKM II 3, 467/8 (4) < Püha khk, Püha v., Loona k - Ester Liiv < Mari Liiv, s 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suisel ajal vahest rohu pääle maha istudes tuleb sönna kohta enne istumist kolm korda sülgeda, muidu vöib satikaid, maa-aluseid vöi mönda muud haigust maa küljest saaja.

RKM II 3, 471 (22) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kevade näsinapuu õitsed ladva otsas on, siis on sel aastal varane küli hea, äga kui õitsed rohkem tüü pool on, siis on hiline küli param.

RKM II 3, 476 (51) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lapsel uied hambad hakkavad tulema ning vanad suust ää tulevad, tuleb ää tulnd hammas ahju pääle vissata ning ise hüüda: "Säh, tont! Ma anna soole konthamba, anna sa moole raudhammas latsi!" Siis uied hambad kasuvad tugevad.

RKM II 3, 478 (58) < Püha khk., Püha v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puu kasvajad äi tohi kääga katsuda või kasvajaga puu mahla juua. Kui seda tehakse, hakkavad kasvajad inimesele kasuma.

RKM II 3, 478 (62) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui mõni tüdruk eese peigmeest tahab unes nähja, siis söögu viitabä õhta üheksa soolast räimest ää, aga kui räimed eieti suured on, siis jätkub kolmest ka, aga juua äi tohi mette tilkagid. Joomaruus tuleb öössaks asema peaotsa ala panna. Kui siis üks poiss tuleb öössa unes juua andma, see on siis su õige peigmees.

RKM II 3,479 (65) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noort kuud esimest korda nähakse, siis see asi, mis juhtus pius olema, tuleb öössaks pea ala panna, siis nääb öössa unes, mis selle kuu sihes juhtub.

RKM II 3, 492/3 (2) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ennemuiste olnd ühekorra Muratsi mõisas eieti sant roua. See laskand eese tuatüdrukud ennast pisikse kahe rattaga kaariku sihes iga hoomingu Poolandi määle ning säält tagasi vädada. Kui tüdruk pole suutand nobesti joosta, siis roua muudkut äigand äga piitsaga pihta. Ühe hoomingu tüdruk polla änam vädada suutand ning jättand roua Muratsi-Kaasiku ala keige kaarikuga ning jooskand teed mööda Püha kergu poole. Läind nii kaugele kut Risti jõõle. Sääl ta pöörand metsa ning poond ennast sukapailaga ää. Pärast seda metsast kuultud ikka hirmpsad kanged soigumist. Keskid polla julgend üksi sõnna metsa minna. Ühekorra mindud suure hulgaga otsima. Ühe kuusepõõsa alt leitud roheline kont, mis vahtu välla ajand. Kondil olnd hundi hambajälled pääl. See olla olnd selle Muratsi mõisa tuatüdruku säärekont. Oigamine polla enne ää kadund, kut ühekorra loetud sellele issameie pääle ning pandud sõnna kohta rist, kus see kont olnd.

RKM II 3, 495 (5) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanal Kailukast Pentsi Mardil olnd Seitsmes Moosese raamat. Sellega ta saand keik eese tööd ning toimendused ää tehja. Ühekorra sui heinaaega olnd kange kõueilm tulemas. Inimestel olnd keik kohad kuiva heina laiali täis. Äkist teise pere inimesed näind, kuidas Pentsi Mardi heinalabud hakkand küüni juure kogu jooksma. Üks naine vaatand tagurpidi reide vahelt läbi ning näind, et labudel olnd pisiksed mustad mehed all, kes labusi edasi viisid. Kui siis vana Mart ühekorra ää suri ning hakati teda kerguaida viima, pole hobu ta kerstu kodunt õuest ää viind. Muudkut norskand ning ajand kahe tagumise jala pääle püsti, ise-eesel silmad põlend peas. Pole sääl peksmine äga miskid aitand. Siis pandud teine hobu aiste vahele. See pole ka edasi läind. Siis loetud hobuse nina ees issameie ää ning tehtud ristimärk, siis hakkand hobu minema.

RKM II 3, 511/2 (52) < Püha khk., Pihtla v., Loona k. - Ester Liiv < Mari Liiv, s. 1868 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuskil umbluu on, mis vahtu välja ajab ning oigab, siis see tuleb surnuaida maha matta ning issameie ning matmisesõnad pääle lugeda. Umbluu pole muud mette midagid, kut ühe inimese säärekont. See inimene pole mette õiged surma surnd ning ristiinimese kombe järge maha matetud.

RKM II 3,526 (21) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Allakasvatavad viljad külvatakse vana kuuga, Latva kasvatavad noore kuuga.

RKM II 3, 526 (22) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ehituspuud peab maha võttes laskma põhituulde, siis puu ei repeta.

RKM II 3, 527 (25) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lehmal on äkine, siis tõmmatakse üheksa tikku, kolm tükki korraga, lehma nina alla põlema ja tehakse tõrvasuitsu.

RKM II 3, 530/1 (33) < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k. - Ilmar Tuuling < Miina Tuuling, 53 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodukäija. Kui Annuse Peeter ära surnd oli, siis üks ta kaugelt sugulane, kes seda võlukuntsi heast oli tundend polla tal mette haudas rahu and, sest nad olid elus nõnda ütelda üksteisel nuhtluseks olnd. Nõnda et see sugulane polla Peetrile haudas hingerahu and ja Peeter pidand pääl surma veel maa pääl ringi hulkuma. Ta käind ikka naabriperedes ja koduloomi vaevamas ja maja ümber kolistamas. Vahel hilised teekäijad olid näind teda surnaiast tulevat hall tolm rehepingi ees ning ise püsti pingi pääl. Oma tütre pulma aegu oli ta aga kassi moodi sisse tulnd ja kõik pulmalauad kõige toitudega ümber ajand. Vahest oli ta jälle tulnd kut suur tulemeri. Nõnda teind ta kodu ning külarahval palju tüli. Ükskord aga üks rändkaupmees juhatand, kudas kodukäijast lahti saab. Mehed kaevandki haua uuesti lahti, pöörind kerstu kummuli ning laskind preestri uuesti sõnad pääle lugeda. Haua pääle istutatud pihlapuu, mis sääl paergugid näha on. Sellest saadik oli kodukäija ära kadundkid.

RKM II 3, 551/2 < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k., Allika t. - Ilmar Tuuling < Liisa Tuuling, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ka meite naabri vanaperemees käis kodu. Ta oli vahest sõitind, kaks halli täkku rehepingi ees ja laskind nõnda ümber maja. Vahest oli ta jälle elupääl igavest valju kolinat teind, vahest jälle rehalsus loomade seas mürgeldand, kes teda olid kangest kartind. Oma ühe tütre pulma aegu ajas ta pulma söömalaua ümber. Ta naine jooksis üsna sageli väikste lastega meile, jälle oli vana koju tulnd. Viimaks telliti preester, kaevati haud lahti ja lasti tal uuesti surm õnnista. Ka keerati ta haudas kummuli ja haua peale istutati pihlakas, mis praeguskid sääl veel kasvab. Sest ajast aga kadus ka kodu käimine ära.

RKM II 3, 554 < Püha khk., Pihtla v., Kiritu k., Allika t. - Ilmar Tuuling < Liisa Tuuling, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Surnutepühal või mõnel teisel suuremal pühal oli kombeks lasta surnute eest tänu teha. Sel päeval viidi kiriku juure ka santidele leiba ning liha, et need tänades annaksid surnu hingele õnnistust ja rahu. Kui vahest äkist 1kõrv hakkab pilli ajama, siis tahab surnu, et ta eest tänu tehtaks. Kui aga siis ütelda: "Andku Jumal head hingamist neile, kes haudas hingavad," siis kaob undamine kohe silmapilk ära.

RKM II 3, 557 (3) < Kärla khk., Hanija k. - Marga Noogen < Mihkel Treiman, s. 1873 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Vastlapäeva õhtul ei pandud tuld põlema, et härjad ei hakkaks suvel lõõtsutama.

RKM II 3, 560 (13) < Kaarma khk., Kuressaare v., Vatsküla k. - Marga Noogen < Leena Vatsfelt, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul mindi taatsapidi uksest välja kuni puupinuni, kus olid maas laastud, võeti siis kamalutäis laastusi ja toodi tuba. Kui laastusi oli paarisarv, siis pidi pererahva hulk endiseks jääma, kui aga liiad olid, siis pidi uuel aastal perest kedagi ära surema.

RKM II 3, 587/8 (10) < Kaarma khk., Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Anna Paju, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võlumine Kord läinud Võlur teiste värava ala suure reede homiku luuaga ja pühkind ikka oma poole ja ise pomisend: "Tuu piima, tuu koort, tuu veid." Üks hääl aga küsind: "Kust puult, kust puult, kust puult?" Võlur vastand: "Tuu Kaarmise mõisast, tuu Kandla mõisast, tuu Kulli mõisast." Üks mees kuuland seda pööningult ja pistand perse august välja ning hüüdand: "Võta mu mõisast ka!" Kui järgmisel suvel Võlur hakkand võid tegema olnd tal masina sehes paljas puha sitt ning pask.

RKM II 3, 590/1 (12) < Kaarma khk., Kuressaare v., Pähkla k. - Valve Niit < Anna Paju, s. 1880 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Libahunt Üks Kihelkonna naine ja lapsed olnd lambas. Pääva kellu kaheteisme aegu vanaeit ütlend lastele: "Jääge te üksi lamba, ma lähen korra koju. Kui vast hunt lammaste sega peaks tulema, siis ärge üttelge mette hunt, hunt, vaid ütelge ikka metsa iiluke, metsa kaunike." Lapsed mängind natukse aegu pärast vanaeide minekut, sääl tulndki hunt karja sega. Lapsed hüüdand: "Tohoo, va teisepere vana, kus sa kurat nüüd lähed!" Kohe pöörand hunt ümber ja lonkind häbelikult metsa tagasi. Tüki aja pärast tulnd vanaeit tagasi ning küsind, kudas see asjalugu siis on olnd. Lapsed öelnd, et metsa iilu neid vaatamas keind. Vanaeit kohe küsima: "Mis te talle siis rääkisite ka?" - "Me ütlesime, et tohoo, va teisepere vana, kus sa kurat nii lähed?" - "Miks te seda siis rääkisite?" - "Sellepärast, et siis libaunt ei jaksa lambaid ega inimesi murda, aga kui me oleks teda hüüdand metsa iiluks oleks ta kõik lambad ää murdand." Kuulnud lapsena vanadelt inimestelt.

RKM II 3, 628 (1) < Kaarma khk., Kuressaare v., Nasva k. - Valve Niit < Leontine Piht, s. 1887 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Painaja Mu ema onkel rääkis, kui me veel pisiksed olime, et ükskord olnd kaks noort tüdrukut. Teisel keind iga öösse painaja peel ning tüdruk olnd päris kimpus, ühegid öösse pole magada saand. Ükskord tulnd painaja jälle tüdruku peele ning tüdruk ütlend: "Mis sa iga öösse mu peele tuled, mine vahel Liisi peele ka!" Kohe hakkand Liisi ase kägisema ning painaja hakkandki Liisi peel keima.

RKM II 4, 20/1 (2) < Kuressaare l. < Pöide khk. - Vello Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pöide kihelkonnas surnd katku ajal palju inimesi ära. Talila Rintsil olnd tugev mees, kes polla haigeks jäänd. Ta kaevand Talila värava alla põllale madala haua. Sinna viind ta kõik küla surnd inimesed ja matnd maha. Viimaks jäänd järgi veel üks ilus tüdruk, kes ka surnd olnd. Ta võtnd selle paelaga selga ja viind haua juurde. Kohe, kui ta selle auku pand, surnd ise ka ära. Hiljem leitigi sealt inimese konta, pead olid homingu poole ja õhuke kord mulda oli peal.

RKM II 4, 21 (3) < Kuressaare l. < Pöide khk. - Vello Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kõrkvere põllal on suur kivi, mis Tõllu põllepaeltest olla maha kukkund. Kivi ääre peal on praegugi veel saapajäljed. See kivi on Pöide kihelkonnas.

RKM II 4, 22/3 (6) < Kuressaare l. < Pöide khk. - Vello Kivi < Melaanie Jausar, 81 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaani kihelkonnas Tagavere heinamaas on Obers allikas. Seal eland üks nii vana haug, et sammal olnd seljas ja nina peal. See olnd ka väga suur haug. Kara Elu Priidu lasknd haugi püssiga, äi pole pihta saand. Sellest saadik pole haugi enam nähtud.

RKM II 4, 100/1 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v, Lahe k - Helga Aste < Anna Pihelmann, 86 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kaali järve sünd Vanal ajal seisnud järve kohal suur kiviloss, milles elanud väga kuri rüütel. Seda rüütlit oli kogu ümbruskond kartnud. Siis kavatsenud see rüütel oma õega abielluda. Pulmakutsed olid välja saadetud ja inimesed kartusest hoolimata olid läinud sinna pulma pidule, sest muidu nad oleksid rüütli viha alla jäänud. Enne päikesetõusu läinud külalised minema. Olles veidi kaugemal lossist, kuulnud nad vägevat raksatust, nii et maapind kõik oli värisenud. Kui külalised olid tagasi vaadanud, näinud nad, et loss oli kadunud ja selle asemel oli suur kuristik, mille põhjas kees vesi. Veest paistnud ainult üks mehe ja teine naise käsi, mis kadus kohe vee alla.

RKM II 4, 101/2 (4) < Kaarma khk., Kuressaare v., Lahe k. - Helga Aste < Anna Pihelmann, 86 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Abruka saare tekkimine Vanasti oldi Abruka saare tekkimisest niisugusel arvamisel: nimelt Põduste jõe kõrgel kaldal olnud vanasti suur kuusemets. Kord sammunud Suur Tõll seda metsa mööda ja vaatanud üle puude latvade merel olevaid võõraid laevu. Selles metsas elanud üks kurg, see oli väga suur, nii et kogu rahvas pidanud teda kuulsaks. Kui kurg aga Tõllu nägi, oli ta nii väga kohkunud ja lennanud merele. Tõll seda nähes kiskunud maast ülesse kuuse kogu juurtega ja visanud kurele sellega järele. Alles merel sattunud kuusk kurele pihta ning andnud talle surmahoobi. Kurg kukkunud merre, millest tekkinud praegune Abruka saar.

RKM II 4, 160/1 (16) < Kaarma khk., Kuressaare v, Pähkla k - Helgi Kivi < Miina Uusmaa, 79 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuressaare vallas Pähula karjamaade vahel on Pühatu alikas. Sellel allikal on nii kõrged ja kõvad kaldad, et võib kõhuli maha panna ja juua. Korra olla tahetud mõõta selle allika sügavust. Toodud kõik külakonna köied ja seotud üksteise otsa. Saanud kole pikk köis. Kõige otsa seotud katel, et kuuleb, millal põhi vastus on. Lastud köis vette. Läind tüki aja enne, kui paljas köiejupp meeste peos olnud. Äi põhja pole ikka vastu tulnd. Tõmmatud köis välja. Katlas olnud verine lambapea sees.

RKM II 4, 215/6 (5) < Kaarma khk., Abruka saar - Vilma Väli < Aliide Lääts, 36 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui lapsel hammas suust ära tuleb viskab ta selle ahju peale ja ütleb: "Säh, hiir, annan sulle puuhamba, anna mulle luuhammas!"

RKM II 4, 216 (6) < Kaarma khk., Abruka saar < Anseküla khk., Salme v., Üüdipe k. - Vilma Väli < Aliide Lääts, 36 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Salme vallas Üüdipe külas Tohvri talu koplis on kivi, milles istease. Sellel kivil istunud Suur Tõll ja jalad ulatanud Paavli aida taha.

RKM II 4, 238 (17) < Kaarma khk., Abruka saar - Vilma Väli < Jüri Sepp, s. 1882 (1946) Sisestanud Triin Toome 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pindpuu võtta vanas kuus, siis ei pakata ega koi löö sisse. Lehtpuu noores kuus (7 päävä). Tarispuu maha võtta põhjatuule sisse.

RKM II 4, 264 (7) < Kaarma khk., Abruka saar < Anseküla khk. - Vilma Väli < Alide Lääts, s. 1909 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suurneljapääva hommikul hüüdand peremees vädajale: "Piima, koort, võid!" Sulane kuulend seda ja hüüdend: "Sitta, paska, kust!" Olndki sel suvel kõik kohad sitta täis.

RKM II 4, 265 (10) < Kaarma khk.,Abruka saar < Anseküla khk. - Vilma Väli < Alide Lääts, s. 1909 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varesele valu, haragule haigus, kilk kivi ääre kiduma, kivi kilgi kaela peele, mete laps saab ikka terveks. Loetakse lastele, kui need kuskilt haiget saanud. Lugeja ise puhub kogu aeg haige koha peale.

RKM II 4, 271 (36) < Anseküla khk., Salme v., Salme k. - Vilma Väli < Triin Hüüdma, s. 1872 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sepigud või saia tehaste, siis lauldaste: "Auklik, kerge, pehme, valge!" Siis saab kena saia.

RKM II 4, 279 (58) < Kaarma khk., Abruka saar - Vilma Väli < Vilma Väli oma tähelepanekute järgi (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saagi ennustamine Vana-aasta öösel võetakse õlgi ja lüüakse reheparte vahele, igale viljale oma peotäis. Viskaja ise hüüab: "Rukkid kasvavad!" "Nisud kasvavad!" jne. Vaadatakse, missugusest viljast jäi kõige enam kõrsi, see kasvab järgneval aastal kõige enam.

RKM II 4, 289/90 (71) < Kaarma khk., Abruka saar < Püha khk. - Vilma Väli < Jüri Sepp, 64 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ruhnlased püüdend Tulpas hülgeid ja rasvatünnid seisend sääl maja ukse ees. Ruhnlased läind ise linna. Olnd linnas, viitend aega. Järsku ütlend üks ruhnlane: "Me peame minema hakkama, meil pidas üks lind olema, peame selle vangist lahti laskma. Ta sääl küll juba vaevas olnd." Küüdimees küsind, et mis lind teil seal on. "Küll sa pidas nägema, kui ära läheme." Tulnd linnast ära ja läind Muratsi Rannale, kus nad elutsend olid ja sealt käind lulkaga Tulpes püüdmas. Sel õhtul saand vihma. Rannal pakutud süüa. Ruhnlane ütlend: "Pole aega, külm pidas ta ära võtma." Peremees pole seda asja uskund ja läind seltsi. Läind Tulpas maja juure, pole kedad olnd. Peremees küsind, et kus see lind siis on. "Pole viga, küll ta pidas tulema." Muratsist Saare Kaali tulndkid natuse aja pärast rasvatükk näpu vahel. "Mis sa siin pidas tegema niisuguse külma ilmaga?" - "Pole midagi, võtsin tüki saapa määret." - "Miks sa pole siis ära läinud?" Ruhnlane noomind meest ja ütlend: "Kas sa pühakirja pole lugend. Hakka nüüd minema. Sa pidas siin küll kaua olema." Mees läind kohe lodja juure ja läind minema. Ta oli terve pääva saart mööda käind, aga lotja pole näind. Nüüd, kus ruhnlane ta lahti päästis, leidis kohe lodja üles. (Jutustuse järele).

RKM II 4, 296 (l) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Suur Tõll Suure Tõllu haud pidavat olema Kärla vallas Hirmuste külas aiaga piiratud väike maa-ala.

RKM II 4, 296 (2) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Salme jõgi olevat tekkinud sellest, et Suur Tõll tahtnud Sörve poolsaart lahutada Saaremaast. Ei olevat aga suutnud rohkem nihutada kui paarkümmend meetrit. Nüüd olevat saanud see lõhe Salme jõe nimetuse.

RKM II 4, 296/7 (3) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kombeid näärilaupäeva öösel Kui näärilaupäeva öösel süüa 12 soolast silku ja voodi alla asetada kauss veega, risti pulgad üle kausi asetatud ning magama heita, siis öösel näeb und, et keegi pakub juua ja pakkuja ongi tulevane.

RKM II 4, 297 (5) < Kaarma khk., Kuressaare v., Mändjala k. - Edna Tool < Melania Nõmm, 55 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva öösel nopivad tütarlapsed metsast 9 liiki lilli ja asetavad pea alla. Öösel näevad, kuidas lillede järgi tullakse - tulija pidavat olema tulevane abikaasa.

RKM II 4, 331/2 (12a) < Püha, Pihtla v., Loona k. - Asta Sepp < Juuli Liiv, 40 a. (1946). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Püha kiriku juures Loona külas praeguse Jaagu talu asemel oli umbes 200-300 aastat tagasi Loona mõis. Mõisast on säilinud praegu lossivaremed, mis on väike küngas. Sellest künkast umbes 150 meetrit kaugemal on kaks tiiki. Tiigi kaldal on kaks kivi, mis olevat sinna kaotatud Suure Töllu naise poolt, kes elas 7 km kaugemal Tõlluste mõisas.

RKM II 4, 376 (22) < Püha khk., Pihtla v., Hämelepa k. - Asta Sepp < Liisu Lõhmus, 75 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kullimäe Liisut nõeland uss. Natuke kaugemal oli üks Mart, kes pidi ussisõnu teadma. Liisu läks Juliuse juurde. See lasi Liisu ühe nõu võtta, kuhu sisse ta ussivett pidi tegema. Liisu võtnud suure kapa. Mart teind selle vett täis aga Liisu saand terve päeva juua. Kui vesi otsas olnd, kadund ka valu ää.

RKM II 4, 471 (17) < Valjala khk., Valjala v., Kogula k. - Asta Sepp < Ingel Ruul, 74 a (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mu ema rääkis, et Soela mere ääres oli tõusand vee sihest üks tüdruk ja istund ühe suure ümmarguse kivi pääl. Siis see andand ühe korra ühe naise käde linu kedrata. Naine võttand linad vastu ja ketrand lõngaks. Viind siis jälle tüduku kätte aga see pole vastu võttand, et need lõngad olla südame verega kedratud.

RKM II 4, 492 (28) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Marie Enno, 82 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Madruse vanal Viiul oli käind ka painjalg pääl. Üks Eeva-nimeline vanaeit oli olnd see painjalg. Näh, Viiu olla ju ise näind, et olla Eeva olnd. Kui Eeva siis ühe korra oli ää läind, oli Viiu järge hüüdand, et oled jah Eeva, oled jah, ma tunne su punasekiudu kuue ää. Siis Eeva hüüdnud veel rihatsa väravate vahelt vastu, et äuv, äuv, äuv, ole jälle jah. Aga pärast äi olla ta änam tulnd.

RKM II 4, 503/4 (15) < Kuressaare l. < Valjala khk., Kogula k. - Asta Sepp < Ingel Ruul, 74 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äi-noh, vanasti oli ju küll midagi vaimusi või asju olemas. Ühe korra, üks pruutpaar tulnd kirikust ää. Äkisti hobused hakkand kangesti püsti aama ning änam äi läind edasi. Toodud targemaid usklikke ning loetud issameie tagurpidi ää. Siis hobused olid jälle edasi läind.

RKM II 4,508 (21) < Kuressaare l. < Valjala khk., Valjala v., Kogula k. - Asta Sepp ´< Ingel Ruul, 74 a. (1946) Sisestanud Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kes reedesel päeval maja koristab, selle maja õnnistus kaduda ää.

RKM II 4, 523/5 (4) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Jakob Roosu, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mhjah, kulla laps, laiva potermanni ma ole üsna ise näind. Kui ma veel noor mees oli, siis ma oli "Tiina" pääl. Olime just Riigas talikorteris. Ühel pääval äkisti kuulsime all kütiruumis suurt kolinat. Me-s tea mette midagid karta. läks umbest nenda poole tunni ümber aega ning uiesti tuli igavene suur kolin. Läksime vaatama, aga mette midagi pole näha olnd äga kuulda ka. Tuli kevade ning läksime jälle sõitu. Esimeseks läksime Rootsi. Aga üsna Rootsi lähedal jooksis kuskil otsa ning laev toodi tagasi. Läksime siis Talina ala, aga jälle läks laev omaga nässu. Niid oli siis keigil tääda, mis kolin see oli. Eks potermann ütlend ede, et midagid tulemas on. Eks ta ütlend teise korra veel ede. Üks justkut oleks tuleruumis haamriga tautud. Meite tääda pole sääl all aga mette kedagid olnd. Vaatasime kellud ning see oli just kaksteist. Teise aasta talikorteris olles jää murdiskid külje puruks.

RKM II 4, 525 (5) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Jakob Roosu, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Olgu mis tahes, aga loomad aimavad küll asju ede. Olime jälle laevas. Laev oli sadamas ning äkisti pistsid keik rotid ning hiired silda mööda maale. Tahtsime ka ää minna, aga kapten pole laskand. Sõitsime jälle välja ning selle sõiduga laev läkskid põhja. Näh, rotid täädsid ede, et midagid tuleb.

RKM II 4, 525/6 (6) < Püha khk., Pihtla v., Suure-Rootsi k. - Asta Sepp < Jakob Roosu, 78 a. (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra tulime Hiiumaalt ning läksime Talina. Laevas oli pisike pidu. Mehed jõid kapteni kajutis. Me olime ühe teise mehega väljas laevalael ning nägime mõlemad üsna selgesti, kudas kapteni kajutist tuli pisike hall mees, kott oli selgas ning läks laivast ää. Küsisime hoomiku, kas keegi nägi, kui see mees läks ja kes see oli. Pole mette üks midagid näind äga olnd ka kedagid kadund. Me-s tea midagid arvata. Aga aasta pärast läks see kapten ää ning tuli uus. Siis täädsime, et potermann näitas meitel kapteni ääminemist.

RKM II 5, 11 < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saaremaal, Mustjala khk. on tuntud sõnadega arstimist. Sõnadega arstiti roosi, maohammustust, santi haigust (süüfilist), verejooksu, tulehaavu, paiseid, nikastust, voolmeid, maaviga jm. Toon järgnevalt mõningate haiguste sõnad, millised kuulsin oma isa onult, tuntud rahvaarstilt Mustjala khk., Alevi külast.

RKM II 5, 11/2 (1) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad. I Ussil huuled punased, mao jalad madalad, supsa üle saadude, puperdades üle puude. Ise ma tõrvatõrukene mado rasvarakukene. Ussidest ma aida tegin, madudest ma vitsad panin, äratsipidi pea ma panin, pöhatsipidi ? Põlemas süda mool sütekottis, lakki peal mool lükkel laial. Kaudu siis viisid Ruhnu nurged, Ruhnu nurged, Kihnu kiutud, Vigala veripunased vättel. Oli ühe vättel, oli teise vättel, põldude küli oli ühe küli, oli teise küli. Aja kannu peale, tee peale, see tigelitu raja peale. Sa raisana lasku, sa jõge mine. Palavakesed söed sinu silmad, sülla põhja vaata. See on õigemas, kes liivast leiba leikab.

RKM II 5, 13 (2) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad. II Uss, ajaalune, Madu, musta, maa-alune, kollakarva, kollakarva, rohukarva, roostekarva, õlema heinakarva, saokarva, kanepikarva, ära sa mind salaja salva, nägemata näpista. Mokad mudase, keel kivise, sõnna sa vaibu.

RKM II 5, 13/4 (3) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõnad. III Idese pis daredese pissesi sinado karne karnede of pik en sohsvesta pea vesta sepe ape. Need sõnad peavad 3 korda ühe klaasi või tassi vee üle loetud saama, iga kord lugemise juures üks rist saama käe kolme esimese sõrmega tehtud saama.

RKM II 5, 14 (4) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosisõnad. Enne sind ei olnud, roosi, mitte, kui Jeesus kõndis mäe peal. Jeesus läks üle mäe, kolm roosi oli temal käes, ühe tema ära suitsetas, ühe tema ära kautas, ühe tema ära linnatas.

RKM II 5, 14 (5) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veresõnad. Tilgu läbi nõelasilma ja seisa paigal nii kui Jordan, kui Johannes ristis ja Iisraeli lapsed Punasest merest läbi läksid ja meri seisis mõlemal pool.

RKM II 5, 15 (6) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tulevalu võtmise sõnad. Kui kõrgel käib töömees, kui punane on vähi, kui külm on mehe käsi võtab kõik see valu. Pervavas sista sedela ranna tirska palo tus simrasmi, imesea kormanus sumalati ai ju juhkati judo jätta pehkatti on issago japuk sarus solok peta mander susse lemikge.

RKM II 5, 15 (7) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paisesõnad I Lehest peate, alt seate, pealt juurita, keskelt kihata.

RKM II 5, 15 (8) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paisesõnad II Sa, vahepea, kivi alla kikerda, vare alla vaibu, juurita, ladvata, tee peal oled, sõnna sa jäed.

RKM II 5, 16 (9) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nikastuse sõnad. Jeesus Kristus sõitis Peetrusega kõige kõrgemat mäge mööda. Suures orus püü vilistas ja tema hobuse jalg nikastas. Need sõnad peab üheksa korda lugema ja iga kolme korra järele peab loomale või inimesele midagi süüa antama, kuhu peale issameie ühe hingetõmbega ära loetakse.

RKM II 5, 16 (10) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad I Ussil huuled punased, maojalad madalad, tõusku tõmmunäoliseks. Nüüd ma löön ussile huule pihta, sisalikule silma pihta, tõrvaskandil kõrva pihta. Pea kahaneb, kuu kahaneb, nende keikide soolikad kauvad.

RKM II 5, 17 (11) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad II Kassi küüsed kase külge, kulli küüsed kuuse külge. Saagu nad kaduma, saagu nad kuivama, saagu kaduma, koguni kuivama, käsnaks jääma, mingu metsa mädanema, mädanegu ära tükkis.

RKM II 5, 17 (12) < Mustjala khk., Mustjala v., Alevi k., Pajumetsa t. - Aleksei Paivel < Mihhail Paivel, s. 1852 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maavea sõnad Aita Jeesuke Jumala see Isa, Jumala see poja, Jumala see Püha Vaimu nimel. Tule ise sina ja toherda. Üheksa korda peab neid sõnu lugema, siis aitab. Aga see on vist patt ka!

RKM II 5, 20/1 (18) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Aleviku k., Kiriku t. < Kaarma khk. - Aleksei Paivel < Viia Prenner, s. 1893 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Toomas käib kodu Ma oli 7-aastane, ma läksi Pamma. Seal oli üks mees eese ära poond. Teda haketud maha matma. Mindud suure lauluga üle Maduste mäe (Karja v.). Matuselistel olnd koer kaasas. Maduste mäel läind koer äkist kurjalt hammastega kerstu otsa kinni. Inimesed arvand, et nüüd on vanakurat kerstu otsas - koer läks vanakurati kallale. Mees maetud siis surnuaia taha maha. Varsti hakkand vana Toomas kodu keima. Iga öösse kolistand, käind söömas jne. Seal peres olnd üks noor naisterahvas, see näind Tooma söömist. See kohkund ennast haigeks. Siis kutsutud õpetaja. See teind haua lahti ja lugend matmise sõnad ära. Äi es aita midagi - Toomas keind ikka kodu. Siis lugend õigeusu preester oma matmise luud ja Toomas pöördud hauas kummuli. Siis kadund ära, pole änam kodu keind.

RKM II 5, 53 (34) < Kaarma khk., Kuressaare v., Lahe k., Välja t. - Aleksei Paivel < Kirill Uustal, s. 1876 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lõikuspidu ei tunta. Kuid lõikuse lõpul peeti põllunuki peal palvet. See, kes viimase peotäie lõikas, tõstis selle üles ja õnnistas põldu tulevaseks aastaks üteldes: "Tõuse, tõuse, põlluke, teise aasta pitkad odrad (olenes, millise viljaga lõpetati) paksud odrad. Alt suilisele, päält päilisele, keskelt kõige perele. Viilukas veevädajale, Kannikas kaudakäijale."

RKM II 5, 94 (4) < Valjala khk., Valjala v., Viira k. - Endel Prooses < Mihkel Kolk, 82 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Paastumaarjapäeval tuuakse õuest kinniste silmadega laastusi tuppa. Kui laastud on paaris, siis tooja leiab pailu linnumune.

RKM II 5, 99/100 (2) < Valjala khk. - Ants Raev < Juuli Varvas, s. 1878 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Painajaks käimise lugu Sõrulased olnd Võhksa külas (Valjala kihelkond ja vald) kalu püüdmas, ja siis ühe õhta vihma sadand ja üks vana kalamees olnd väga mures ja õhkand raskesti. Üks noor poiss küsind vanalt, et mis sa vanamees muretsed. Vanamees ütelnd, et ta pidada kohe kena tüdruku peale painajaks minema. Poiss ütelnd vanale, et see õpetagu sõnad temale ja vanamees õpetanudki. Poiss läind painajaks, unutand tagasitulemise sõnad ää ja tüdrukud võtnd ta kinni. Ning poiss pidand jala tagasi tulema, tee olnd aga pikk ja poisile võõras. Nõnda siis pidand ta sageli teed küsima. Ja siis Ariste põllal ta küsind tidrika Tiina käest teed Võhksa ja rääkind ka Tiinale oma painijaks käimise loo, mille see teistele edasi rääkis.

RKM II 5, 102/5 (1) < Pöide khk., Pöide v., Koigi k., Nuki t. - Salme Truumees < Vassili Luts, 46 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See lugu juhtus ühe talve ööse, kui Lutsu Mihkel Are külast, mo vanavanaisa, ja Juhani Kaare olle linnast tulnd. Siis kasund Laimla valla Aaviku küla piiris üks suur türnpu. Ja see türnpu kasvab seal ka paergu. Kui mehed olle just parasest türnpust mööda jõund, näind nad äkist, et nende selja taga tuleb üks valges riides reilna. Sel a'al oli suur vaks vahet saksa (mõisniku) ja matsi (talupoja) vahel. Sellepärast said valgid riidid kiskuda ainult saksa soost reilid ja rouad. Ja et see oli ööse, siis hakand mehed mõtlema, et kutsume ette reili õige reele. Aga nad polle jõund veel sõnagid ütelda - juba reili istund reel nende kõrvas. Varsti tarind reili aga ohjad oma pöose ja olnd kadund. Mehed hakand siis vaatama, et mis sõuke asi siis tähendab, läind reelt maha - ja juba valges riides reili lohisend ree järge, ohjad kaelas. Reili oli ennast üles poond. Siis mehed mõtlend, mis tont selle reiliga nüid teha, kuskil äi maja äga ulualust. Kuke kõrts olnd kõikse ligemal, mõtlend siis, et viime ta sõnna. Võtnd siis üks jälgadest ja teine peast kinni ja pidand hakkama Kuke kõrtsi poole minema. Juhani Kaarl vaatand veel enne ja ütlend, et kurati kenad siidisukad teisel jälgas! Siis tulnd meistel äkist meele, et peaks issameie ää lugema, enne kut sõukest vaimu kuskile tassida. Hakkand siis lugema, aga pole veel pooltkid läbi soand, kui surm nende kääst oli kadund, äi tea, kus kohta. Sellest kohkund mõlemad mehed nii hirmpsast, et mo vanavanaisa olnd kaks nädalid asemal vitsvaga äga liigutand oimugid. Selle kaks nädalid oli ta täitsa keeletu, siis aga hakkas jälle üksikuid sõnu ütlema. Eluks aaks aga jähi ta sokutama. Juhani Kaarel oli natukse kangem mees. Ta oli ka küll oma kaks nädalid asemal, aga siis elas mees jälle edesi nagu ennegid. Siis vanarahvas teab veel pajatada selle loo kohta, et Laimla mõisas eland ühekorra üks saksa reili ja sellel olle selle samma mõisa kutsriga armuvahekord olnd. Hiljem, kui rahvas hakkas ootama mõisa uut kutsrid, siis reili poond ennast selle suure, vana türnpu otsa üles. Sest aast olla ta pailudele ennast näitand.

RKM II 5, 115/6 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Asva k., Alangu t. - Nadezhda Vesik < Maria Kivi, 61 a., Anna Kivi 73 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loksperi peal Ennemuiste, jõulu ning näärilaupa ööse, kõige kallimate pühade laupa ööse, olla käidud Saastnaniidi nukkis loksperi peal. Õhtu olla puhas suurte valgete tanudega naisi ja mehi ratsutand linalõukude peal ning vihad old käes, loksperi peale. Ise nad lauld: Uh-tsha-tshaa, uh-tsha-tshaa, üle mägede, üle orgude. Uh-tsha-tshaa, uh-tsha-tshaa, üle metsade, üle jõgede sinna, kus meie sünnipaik! Saastnaniidi nukkis, suure laia kivi peal, ma tea selle kivi küll, sääl siis söönd teised makki ning kõiki pühadetoitusid. Hommiku mindud kivi juurde vaatama ning kivi peal põlla muud midad old, kui vanad katkised rangirooma jupid. Ning äga siis muidu, palja silmaga põlla neid sääl ööse näindkid. Pidand tükkis hobuselooga ning rangiroomade vahelt läbi vaatama.

RKM II 5, 273/6 (1) < Pöide khk., Uuemõisa v., Koigi k. - Leida Pukk < Ekaterina Torn, 62 a. (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Inimene - noid Meite teisperes elas üks iseäralik vanaeit nimega Tiiu, kessest räägiti, et ta olla noid. Siis, kui ta väljast kojuse tuli, oli taal ikka midagid pöos. Kui taal äi olnd midagid pöos väljast tulles, siis ta vöttis moast midagid kivi, puupulga, kargetüki vöi midagid muud, mis käde juhtus ja see ta viskas siis ikka ennem öue, ilmtingimata üle värava, mette üle aa, kui ta ise väravast sisse läks. Ilmaskid äi läind ta ilma midagid öue viskamata öueväravast sisse. Seda äi tea kedagid, misse pärast ta neid tempusi tegi ja ta pole seda ka kessegile rääkind. Kui kedagid seda ta kääst küsind, ütelnd ainult: "Mis teine inimene teise inimese asjast taga aab, iga inimesel olgu oma noid. (Praegugi on veel vanematel inimestel kombeks öelda kui kellelgi on puuraag või üksik lilleoks peos: "Sa oled ette ka just kui Nuki Tiiu.") Ükskord Tiiu läind Elbile nõnda samma kaudu minnes sisse. Elbil olnd Leena üksi oma pisikse tütraga kodu. Tiiu küsind tema kääst, et kust see sõukse pisikse kena lapse saand on. Leena ütelnd, et see ta vanama tütra Marii tüdar. Marii läind homiku ise heinamaale ja toond lapse ta juure. "Tuleb see tüdar pääva kojuse ka," pärind Tiiu edasi. "Äi tule," vastand Leena, "ta vöttis omale levakoti seltsi ja tüdart ta tahab imemast järge jätta, nõnda et selle pärast pole taris taal ka enne öhtad tulla." Selle peale Tiiu ütelnd kolm korda, et on jäänd, siis jäägu, ja läind ilma sõna lausumata uksest välja. Ukse tagant tulnd tagasi ja ütelnd, et ta tuleb teise pääva uuest. Öhta tulnd Marii oma lapse järge. Kui laps emad näind, kukkund ta nii hirmsasti karjuma ja kiirguma, et Marii äi polla osand taaga midagid peale hakata. Kui Marii ta juurest ää läind, jätnd laps nutmise, tahtnd Marii last süle vötta, hakand ta jälle hirmsasti karjuma ja kõigest kihast värisema. Esitiks nad pole seda midagid aru saand, miks laps nõnda emad kardab, aga pärast hakand arvama, et küll ikka Tiiu lapse ää noidund on. Mariil äi aidand muud kui jätnd lapse ema juure ja hakand kojuse õhtasi tegusid minema tegema. Teel tulnd Tiiu taale vasta ja läind Pukale. Marii läind Tiiule sõnna järge, võtnd salaja Tiiu rätiku küljest mõned narmad ja läind tagasi Elbile. Kui laps näind emad uksest sisse tulavad, hakand kohe jälle karjuma ja värisema ja keind juba nõrgad rampide hood. Kui aga Marii Tiiu rätiku narmastest oli suitsu teind ja lapsele kolm korda risti peale oli heitnd, jätnd laps nutmise ja äi värisend ka änam. Noidus olnd kadund. Tiiu olla ka vahest mõnes peres sead ää noidund, nõnda et põrsad surnd kõik ää. Kui pörsad kõik olid ää surnd, jäänd ka vana emis haigeks ja surnd. Selle ööse kui emis ää surnd, hakand lehmad rihalas ambuma ja hobused hirnuma, sest siis tont tulnd sea seest koos seahingega välja ja tahtnd nüüd teiste loomade kallale minna. Suuremad loomad olnd aga tugevamad kui sead ja nii pole tont nende kallale saand. Kui aga olnd veel teisi sigu, siis surnd need köik maha.

RKM II 5, 302 (26) < Muhu khk. < Sõrve khk. - Miranda Kolk < Ekaterina Vipp, 58 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanipäeval pandi veekauss voodi alla ja söödi üheksa räimest tagurpidi ära. Kes unes jootma tuleb, see on tulevane. Rääkida peale kalade söömist ei tohtinud, juua ka ei tohtinud.

RKM II 5, 303 (33) < Muhu khk. < Sõrve khk. - Miranda Kolk < Ekaterina Vipp, 58 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Matsapäeva hommiku vara minnakse õue ja vissatakse pulki üle aja, ise öötakse: "Siskad metsa ja sead metsa!" Siis ei tule ussid maja juurde ja sead seisavad väljas.

RKM II 5, 315 (77) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k., Tänavsuu t. - Miranda Kolk < Maria Luht, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Moaljaid soab kevade moast, kui sa mõnes kohtas küliti oled. Võtab ihu üleni punasekirjuks. Selle vastu aitab, kui hobusenaelu pannasse vee sisse, 9 tulisütt ja kaabitse hõbedapuru. Seda vett vissatse põhjas poole ja pestasse ihu selle veega. Nõnna võtab ää, et põle midagid järel.

#RKM II 5, 340 (13) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k., Uueelu t. - Miranda Kolk < Juulia Sing, 45 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva öösel pidi teeristi peale minema. üheksat seltsi lilli kaasa võtma ja midagi soovima. Siis lähed koju, paned lilled pea alla ja soov läheb täide. Mitte kellegagi ei tohi sõnagi rääkida.

RKM II 5, 483 (48) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Odalatsi t. - Arnold Teär < Jaan Teär, s. 1882 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sulatüüsid arstitassa punase lõngaga, mis villase riide sihest kistud peab olema. Sellele tehakse seljataga niimitu sõlmi pääle, kut sul sulatüüsi (soolatüükaid) on ning pannassa siis ilma vaatamata kuskili kivi ala.

RKM II 5, 526/7 (48) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundiks tegemise sõnad Lipstik silmad pähe, kõpstik kõrvad pähe, äkist händ taha, kapstik kargma. Mina p-tee, onts see muidu nalja pärast või...

RKM II 5, 528 (55) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oolmesõnad Kalaniisil niutud, puujuurile punutud... Muljuti ning sääl juures loeti. Moole s-jää ju kõik meele.

RKM II 5, 528/9 (56) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. - Heino Tarkin < Tiina Kald, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Peksusõnad. Kurat, kõrge kuningas, üle ilma võimumees, kuule sina, mis ma palun: vii ära vitsavalu.

RKM II 5, 545/6 (23) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Anna Reinart, 47 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanasti olnd sõuke moed, et kui kedad teisele midad santi ütles või soovis, pidi see ruttu selle peele ütlema: "Sitta su suu peele!" See pidi selle sandi mõju ää kautama.

RKM II 5, 554/5 (34) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Theodor Kupits, 55 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ühekorra eland üks hirmus rikas ning hakkand äe surema. Tahtand, et ta kullakott seltsi kerstu pidi pandud saama. Lapsed tahtsid aga kulla ning raha eesele vetta. Vanaeit mattand koti liidi ala tuha sisse. Muidugid tääda, lapsed haksid otsima, äi leia. Niipalju nad aimasid, et liidi ala pandud oli. Vanaeit oli ise selle aja sihes ää surnd. Lapsed läind targa juure. Tark ütlend: "Kelle käsi pand, selle käsi vetab." Lapsed läind koju, vettand vana koolja kää ning kaapind korra liidi alt. Kohe olnd rahakott eidel küünte vahel ning tõmband selle väl'la.

RKM II 5, 647 (22g) < Kaarma khk., Kuressaare v., Muratsi as. - Endel Reinart < Endel Mägi, 17 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keski luksub, siis kedagid mõtleb selle peele. Ku luksuja niid arvama hakab, kes võiks mõtelda, siis kui ta õige mõtleja üles arvab, kaub luksumine ära.

RKM II 5, 649 (23a) < Kaarma khk., Kuressaare v., Kuressaare l. - Endel Reinart < Alviine Kütt, 45 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sulatüid (soolatüügast) äe arstida, siis tuleb luisuga maha luisata. Nel'lapääva õhta tuleb kolm korda sulutüile peele sülgeda ning siis 9 korda luisuga üle tõmmata. See võib kõvas ka olla. Sedati tuleb kolm nel'lapäd teha, siis on kadund.

RKM II 6, 13 (5) < Pöide khk., Pöide v., Haapsu k. - Luule Mägi < Asoja Tiitma (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui pihlakad palju õitsevad, siis tuleb tuuline aastaaeg.

RKM II 6,19 (29) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestanud Jana Kuningas 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Virmalised tähendavad ilmade muutust.

RKM II 6, 20 (34) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tüdruk läinud targa juurde, et poiss teda armastaks. Tark õpetanud võtta jänese mustust ja vanakuu neljapäeva õhtu minna teeristile. Visata jalge vahelt läbi iga tuule poole. Iga kord kui visata, öelda: Immukakku, armukakku, läbi reide reinukakku.

RKM II 6, 20/1 (35) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juhan Ottis, s. 1875 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Julius Lember, elas algul Pihtla v/allas/. Pärast Kuressaare v/allas/ Pähkla k/ülas/ Isaki t/alus/, arstis ussihammustusi ja roosivalu sõnadega. Lasi tuua kaevust natuke vett tassi või taldrikuga ja lausus sinna sisse sõnad. See, kes läks, jõi ära, kuna haige kodus sai kohe terveks. Mees suri umbes 20 aasta eest. Arstis mul hobuse terveks. Hobune sai mokkadesse ussihammustuse. Loom ei söönud mitu päeva. Käskis muljuda raudkividega ja pesta liipstüki veega. Sõnus,ja koju tulles oli hobune terve.

RKM II 6, 25 (50) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Majapalgid ja tarbepuud võetakse põhjatuulesse või kõva tuule sisse küünlakuu vanas kuus.

RKM II 6, 25 (51) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raiutud oksad visata kõva tuule sisse, lõunatuule sisse visates ussid ajavad ära, sigivad.

RKM II 6, 25 (53) < Karja khk.,, Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kasvajat muljutakse puukasvajaga.

RKM II 6, 25 (54) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuulerutid ja mis arvatakse, et nad on tekkind tuulest, arstitakse tuulepesadega.

RKM II 6, 26 (58) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vera Kuhi, s. 1878 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui paised hakkavad kasvama, teha üheksa risti, terase noaga peale tõmmata.

RKM II 6, 28 (67) < Karja khk., Leisi v., Peederga k. - Luule Mägi < Miia Vahu, s. 1874 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanka Ida ühe Sõrve inimest naernud, see ütelnud: "Sa pead eluaja häbi tundma." Korraga tulnud juuksed ära. Rätt ei seisnud enam peas, nii libe oli nahk. Elas mõne aja eest Leisis.

RKM II 6, 32 (78) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomi ja inimesi ei toodud reedel

RKM II 6, 33 (89) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu on üheksa tiku väävel.

RKM II 6, 33 (90) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Roosi Ansperi, s. 1906 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
9 kala pöit vöeti sisse äkilise ajal.

RKM II 6, 36/7 (107) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vassili Õun, s. 1897 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui inimesele paise on löönd, muljutakse paiset selle kiviga, mida vanker on lohistand. Muljutakse üheksa korda. Pannakse sama kohale, samapidi tagasi.

RKM II 6, 37 (111) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Vassili Õun, s. 1897 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jõululaupäeva õhtul toodi õled põrandale. Igaüks kes tahtis, viskas peotäie õlgi lakke ja ütles mida ta soovis. Kas rugid kasvavad või kas odrad kasvavad või pähklid kasvavad jne. Mida rohkem õlgi jäi parte külge kinni, seda paremini pidid kasuma soovitud asjad. Juuresolijad ütlesid selle kohta: vaat, kui hästi sul rugid kasvavad jne. Nii tehti ka uueaastaõhtul.

RKM II 6, 38 (116) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noores kuus raiuda lehtpuud maha, mets võsuda ruttu.

RKM II 6, 40 (129) < Karja, Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Juljus Süld, s. 1897 (1946) Sisestas Eda Pomozi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taeva valgendus pehme vesikaare sisse läheb, on sula. Kui läheb ida-põhja sisse, siis külmaks.

RKM II 6, 40 (130) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Riina Aus, 1881 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu aitab, kui hingata mullaluhti sisse. Et inimene ka on muld, siis mullaolu arstida.

RKM II 6, 40 (131) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k. - Luule Mägi < Riina Aus, s. 1881 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äkilise vastu on kui vasema käega võtta mingit marja 9 tükki 3 haaval.

RKM II 6, 45 (5) < Karja khk., Leisi v., Murika k. - Luule Mägi < Maria Mäeker, s. 1889 (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sarapuud on urvas, kasvab odravili. Kui kased urbas, kasvab rukkivili. Kui lepad urvas, kasvab kartulid.

RKM II 6, 46 (15) < Karja khk., Leisi v., Murika k., Luuka t. - Luule Mägi < Maria Mäeker, s. 1889 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
leeskana - lepatriinu; Leeskana, leeskana, näita, kus mu peigmees on.

RKM II 6, 52 (33) < Karja khk., Leisi v., Pöitse k., Metsa t. - Luule Mägi < Anna Aus, s. 1888 (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jahile minnes ei tohi õnne soovida jahimeestele, see võtta jahiõnne ära.

RKM II 6, 117/8 (91) < Kaarma khk. < Sõrve khk. - Luule Meister < Miina Völmre, 72 a. < Ann Õunpuu, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Oigava ja verist vahtu välja ajava sääreluu kohta arvatakse, et see kuulub inimesele, kes pole maha maetud (näiteks, kui keegi on salaja ära tapetud ja siis ilma usulise talituseta maha maetud). See luu on siis enamasti ristteel, mõnikord ka samas kohas, kus keegi inimene arvatakse surnud või tapetud olevat. Selline luu tuleb täiskuu ajal neljapäevasel keskööl kätte võtta ja surnuaeda maha matta issameiet peale lugedes. Võib ka surnuaeda viimata jätta ja muidu matmisesõnad peale lugeda.

RKM II 6, 132/5 (8) < Kaarma khk., Kaarma v., Kiriku k. - Luule Meister < Miina Völmre, s. 1875 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Olnd jõululaupa õhta. Kaks naist elanud ühes majas ja ootand mehi koju. Mehed olnd mõlematel ammu juba kadund. Kummagil naisel olnd üks laps ka. Äkist mehed tulndki uksest sisse. Olnd nii terved ja rõõmsad. Naised katnud kohe laua ja istund meestega sööma. Sööma ajal kukkund teisel naisel nuga maha. Naine tahtnud maast üles võtta, aga mees pole lubanud. Naine võtnud siiskid nua maast üles. Ise näind, et meestel polegi õiged jalad, kabjad olnd all. Noh, naise süda hakkand siis kangesti valutama, et mis mehed need ikka on. Teine naine pole midagi teadnud. See naine, kes seda jalga oli näind, see läind saunanaise juurde ja rääkinud sellele ka, kudas lugu on. Saunanaine ütlend, et need pole siis õiged mehed midagi, need on päris kurjadvaimud ise. Saunanaine õpetand ning käskind naise elupeele (= lakka) magama minna. Lapsele kätkis (= hällis) üheksa rätikut pea peale panna ja iga rätiku vahel issameie ära lugeda. Naine teind ka sedati. Läind ise üles elupeele ning võttand kuke kaasa. Kesköö ajal pääsend tuas mürin ja kärin lahti. Ning üks tahtand kartsast (= redel) mööda üles tulla. Saand kolmanda pulga peele, kui siis kukk kiiratand korra, ning kukkund ka kohe maha. Toas läind kisa suuremaks. Alt hakkand uuesti ülesse kippuma. Seekord saand seitsmenda pulga peale ning jälle kukk kiiratand ning kurivaim kukkund maha. Kolmat korda tulnd päris üles juba, aga siis kukk lauland ning kukkund kolinal maha ning tuas jäänd ka kõik vaikseks. Hommikul naine läind alla vaatama. Teisest naisest pole muud järge jäänd kut suur varvas rehaltse värava all. Teise naise last polla ka enam olnd. Selle naise laps rätikute all olnd aga elus ja terve.

RKM II 6, 147/8 (15) < Kuressaare l. < Jämaja khk., Torgu v. - Luule Meister < Ann Õunpuu, s. 1881 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katk tüssipaku sees Katk käind jälle kord mööda maad ringi. Üks mees tahtnud katku eest ära põgeneda. Võtnud suure tüssipaku kaasa. Sõitnud mitu kilomeetrit kaugemale ja siis pidanud hobuse kinni ning ütlend: "Soh, jo ma nüüd küll kaugel olen." Tüssipaku seest vastatud: "Aitäh, et sa mind nii kaugele tõid!" Nüüd mehel hakkand hirm, et ta katku omaga ühes oli kandnud. Aga katk oli selle eest mehe puutumata jätnud.

RKM II 6, 151/2 (18) < Kaarma khk., Kaarma v., Kiriku k. - Luule Meister < Miina Völmre, s. 1875 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Unes öeldakse Mu emaema rääkis jälle, et kui ta oli noor olnud ning mõisas teeninud, siis taale üteldud öösel unes, et võetagu teda (st ilmutus) köögist kapist ära. Noh, vanaema pole muidugi seda teind. Mõne aja pärast näidatud jälle unes: nii kena preilna tulnd säält kapist väl'la. Siis vanaema näinud veel mitu korda unes. Viimaks pole enam rahu antud, siis vanaema läinud päeva ajal vaatama, mis seal kappis siis on. Kappis olnud ühed pisikesed lapse kondid. Kindlasti mõne mõisapreili pandud. Vanaema võttand need säält ära ja viind surnuaida ning matnud maha, ise lugenud sõnad (matmisesõnad) ka peal. Pärast seda pole siis ka ta unerahu änam segatud. Teine kord mõisarehe juures näidatud jälle ühte kohta ning pärast vanaema leidand säält kahed pisikse lapse kondid. Ta viind need ka surnuaida ning mattand maha. Rohkem pole taale ka änam näidatud.

RKM II 6, 163 (10) < Kuressaare l. < Kärla khk., Kärla v., Nõmpa k. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sauvere arus on üks suur kivi. Räägitakse, et vanapagan olla selle sinna toonud. Vanapagan tahtnud selle Kärla kiriku ukse ette viia, et rahvas enam kiriku ei pääse. Vana toond kivi põlle sees. Põllepaelad aga läind katki ja kivi kukkund vanapaganale varvaste peale. Vanapagan joosnud ise minema ja kivi jäänd sellest ajast sinna.

RKM II 6, 163/4 (11) < Kuressaare l. < Kärla khk. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui sa ussi põõsas nääd, siis käi kolm korda pihlavitsaga vastu päeva ümber põõsa. Siis tuleb uss põõsast välja ja jääb sinna kolmeks päevaks.

RKM II 6, 168 (14) < Kuressaare l. < Kärla khk. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui me oma hane hauduma panime, siis vaatas vana Leenu Kadri aja tagant ja pobises midagi. Me mõtlesime kohe, et ega neist munadest ikka midagid välja ei tule. Pojad aga tulid välja, aga oli jällä teine häda. Kohe hakkasid varesed poegade kallale toppima. Me peksime terve perega vareseid, aga käte vahelt viisid kõik pojad ära.

RKM II 6, 168/70 (15) < Kuressaare l. < Kärla khk. - Lembit Kuusk < Liisa Kuusk, 66 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõrve tark Ühekorra varastud ühe mehel raha ära. Mees kuulnud, et Sõrves on tark, kes võiks nõu anda, kudas raha kätte saada. Mees läind targa juure ja tark õppind: "Korja kolm ööd järgemööda kolmest surnuaiast kolme risti küljest puupilpaid ja lase need neljandal ööl jahipüssist põhituulde!" Mees täitnud käsku ja kui oli pilpad välja lasknud, näind oma ümber palju punaseid koeri ja kõik pand joostes ta venna maja poole. Samal ööl tulnd üks tuttav saksa preili, kes ammu surnud olnd, mehevenna juurde ja käskind teda õue tulla. Mees läind õue ja näind, et õues on palju punaseid koeri. Koerad varund kohe mehe ümber ja hakkand meest tema venna maja poole ajama, kust ta oli raha varastanud. Koerad viind mehevenna õue ja mees läind ja andnud varastatud raha venna kätte. Siis koerad olnd kohe kadunud ja mees saand koju tagasi tulla.

RKM II 6, 182/5 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Pajukurdla k. - Aleks Tustit < Melania Rapp, 70 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aastaid nelikümmend tagasi elanud Saaremaal Mustjala vallas keegi metsavaht, (täpselt kus vahtkonnas ei tea) nimega keegi Toomas. Metsavaht Toomas olnud selline mees, juhtunud kusagil tema vahtkonnas midagi metsavargust, juba tal kodus ahju pääl magades teada. Juhtunud keegi raiuma teekäijast nn niieraagu, juba vana Toomas kannul: "Milleks seda tegid?" Rääkimata ehitus- või tarbepuudest. Tulnud metsavaht Toomas metsa, nuusutanud või haistnud iga ilmakaare poole, muidugi sääl, kus metsavargus tekkin, ja sõnan: "Ah sääl ta on," ja toonud mitu kilomeetrit kaugelt varastat puu ära või leidnud tema asupaiga üles. Kui metsavaht Toomas kord ära surnud ja keedetud tal matuse ajal matuslistele, muidugi omastele ja tuttavatele nagu Saaremaal ja võib olla ka mujal kombeks, pudru või nii tangupudru. Ja muidugi tol ajal keedeti köögis või nn paargus, siis istus tema, Toomas, paargukommil katelde kohal ja riputan jalgu, muidugi peale surma. Keetja, Tooma abikaasa võtnud pajast keeva vett ja visanud talle vastu nägu ööldes Toomale: "Sina mine sinna, kuhu sinu koht." Peale Tooma surma ja matust ei leidnud Tooma abikaasa ja muidugi ka pererahvas rahu. Alati käinud metsavaht Toomas neid tülitamas, kord siin kord seal. Ja kalmistul tema hauaküngas ei leidnud rahu. Alati olnud see segi paisatud ja keskelt läinud mitu avavust alla kuni kirstuni. Kui karjalapsed kiva pildunud alla, kolisenud Tooma kirst vastu. Mitmesugused korraldused ja parandused ei annud tagajärgi. Alati olnud olukord samasugune. Ei jäänud üle muud, kui kirikuõpetajal kantslist kuulutada, et selle kalmu omaksed ja tuttavad korraldavad kalmu korda, et sarnane kalm ei rikuks kalmistu ilu. Ei jäänud muud üle, kui uus matmistalitus ette võtta, mis ka sündinud. Peale matusetalitust, mis uuesti korraldati, maetud metsavaht Toomas uuesti ja nii et kummuli, nägu hauas allapoole. Sellest saadik ei tülitanud Toomas enam kodu egas omakseid oma pärast surma kodukäikudega ja hauaküngas surnuaial leidnud rahu, ei lõhutud enam kunaski segi. Lõpp.

RKM II 6, 282/3 (5) < Valjala khk., Valjala v. - Aleks Tustit (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Veel ennustasid kadrid kadriõhtul, kui kellelgi neist, enamasti juhtus ikke kadrieidel kõht kihelema-sügelema, ööldi kohe paugu päält, et tänavu vanadpoisid elavad, aga tuleval aastal surevad viimaseni. Küll te seda näete, minu kõht ei kihele asjata kadriõhtul.

RKM II 6, 324/5 (22) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Menes kohas, kus pole seajalakontisi mitte pöllale viidud, sääl katsuti nendega jälle, kes külast köige enne ruudiks saab. Kondid lauti parandale rida ja nendele pandi külatüdrukute nimed. Siis ööti: "Koer konti vötma!" Mõukse kondi koer äe võttis, mõukse nimekondi, see pidi siis köige enne tüdrukute seast jälle naiseks saama. Seda tehti siis, kui seajalgu keedeti, kindlad päeva selleks äi ole olnd. Meni tegi seda küll uieaasta hoomiku, aga see polnud tähtis. Seda tehti ka teiste lihakontidega, aga nee-s pea just seajalakondid olema. Kont oli kont. 1) Praegu tehakse seda kommet vahest nalja pärast veel.

RKM II 6, 334 (41) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Nõmme küla inimestelt (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tuleb loomale äkine haigus pääle. Loom viskab järsku maha, kukub otse jala päält järsku maha karvömm. Seda äkist seuksed va kurjad inimesed saatvad. Selle vastu vöötakse püssirohtu. Rohi pannakse lauatüki pääle looma nina alla ja siis lastakse järsku pölema. Rohi lahvatab ja kohutab äkise kohe päält äe.

RKM II 6, 354/6 (29) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vädaja Vädajad olid esiti pailudes peredes. Söukste suurde rikastel olid ikka vädajad. Selle rikkuse vädaja köik töi ja vädas maja juure. Sellepärast ta tehti ja peeti. Ööse vädas teiste käest, vädas teised puruvaeseks. Töi köiki, mis omale taris läks, see oli täma amet. Välta külas olnd vastakuti kaks talu. Mandu olnd rikas, Sepa vaene. Mandul olnd vädaja. Sepal polnd kedagi midagi toomas. Ühe jõululaupa õhta Sepa sulane oli juhtund kuulma, kudas Mandu eit saunas vädajad oli teind. Ta kuuland seda seina tagant ja pannund puhas sönad omale meele. Öppend köik käde, läind koju rataste majase ja hakkand eesele ka vädajad tegema. Perele pole ta sellest miski rääkind. Teind ja saand valmis ka. Aga üks söna unund äe, vädaja jäänd vigase jalaga jälle. Sulane vaatand ja ütlend taale: "Sa sõuke vigase jalaga ka, äga sool maksa kaugele ühti minna, too siit samust Mandult, Mandu vädaja järjest, see sool sii köige lisem!" Vädaja teind ka nenda. Aga vot Mandu vädaja saand teise eeselt käde. No siis läind karupidi kogu sääl Sepa ja Mandu vahel kivise aja pääl. Sepa vädaja ikka vöitnd äe, ikka mehe tehtud, olnd tugevam. Köik head jöulutoidud, makid ja ölled, mis-ta puhas oli Sepale toond. Nendel pole eesel miski jöuluks teha olnd, aga mis nüüd viga. Köiki värki olnd kambrist vötta ja kahanemist polnd näha. Esiteks perenaine pole tahtnd seda uskuda, arvand selle muidu olavad, aga nee pole löppend, ikka toodud jälle juure, mis oli äe söödud. Sedaviiti saand siis sönna perese vädaja ja jäänd ka sönna.

RKM II 6, 366/8 (5) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Ivan Rehi, s. 1894 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodukäija Neemilt Andruse vana käis ikka ega ööse kodu. Ma nägi seda ise, et taal oli haava sihes suur auk, rist oli puhas sisse kukkund. Kohe söuke mehesuurune auk oli köik. Siit Nõmme eit oli läind ühe ööse oma tädiga Neemile, läind seda viiti ööse, pole täend aega, arvand et varsti on hoomiku. Aga polla olnd ühti, ööd olnd küll veel, köik magand alles vaast kui olid sönna saand. Puha püme öö olnd alles. Tee käind just Andruse toa tagant läbi. Sääl siis kolistud palgivirna kallal ja öues lautud palkisi, mis oort hirmus olnd kohe. Tulega käidud öues edasi-tagasi hirmus tiitsast. Söuke isemoodi tuluke olnd köik, söuke punane olnd, teind sedasi vinka, vinka ja söuke pitk orajas olnd see tuluke. Eidel olnd kole hirm seda nähes ja kuuldes, ta läind teise pere ukse taha, sääl köik magand alles. Ta ajand nee üles ja rääkind ja näitand nendele ka mis sääl öues sünnib. Nee ütlend: "See on meil sii ega ööse, Andruse vana käib kodu, teda hauda kinni äi saa ükski papp. Seda on mütmed katsund ja oma luud sääl lugend. Aga haud on ikka lahti ja vana käib ikka kodu. Ta oli oma elus üsna va söuke san't mees, sellepärast pole taal ka haudas rahu olla olnd.

RKM II 6, 372/4 (8) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Ivan Rehi, s. 1894 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vädja1) hing See oli sii olnd ma-b tea änam just, kus peres see olnd. Vanamees istund kolde ees paku pääl ja äkist olnd surnd, hing olnd sihest kadund. Teised pere vaatand, et mis see on, küll meite isa ikka vist äe suri. Haketud vaatama, vanamees surnd, mis surnd. Siis pandud pesuvesi tulele ja vana väätud ölgede pääle sirgele kut surm ikka. Äkist tulnd sönna üks porikärmes ja hakkand sääl paku ümber lendma, kus vanamees oli istund. Inimesed ajand kärmest äe, aga kärmes lennund ikka ümber paku. Surm pandud kerstu ja viidud kohe toast äe, nenda kut surmaga ikka tehakse. Kärmes lennund ikka toas ümber, ühest kohast teise. Tulnd öö, vanamees istund jälle toas paku pääl ja kärmes lennund jälle ta ümber. Ja inimesed äi pole sest kärmpsest miskid aru saand aga arvata vöind. Vat see vanamees käis vädajaks, see kärmes oli ta hing. Matusehoomiku siis pandud kerst surmaga rattale ja haketud surnuaida minema. Hobu väsind teel äe, toodud teine ja viimaks saadud ikka surnuaida, aga küll hobused vädand ja putkestand ees, olnd libed märjad. Kui see vanamees oli äe maetud, kohe sigind ta haava sisse auk. Vanamees istund ikka ega ööse toas paku pääl ja kärmes lennund ta pea ümber. Kodune pere olnd päris hirmu täis vanamehe pärast. Siis kolm vene pappi käind teda uiesti matmas ja hauda kinni panemas. Luteruse usk olnd selle koha pääl tükkis nörk. Vene usk olnd tugevam sääl. See kärmes oli selle vanamehe hing, teised viisid vanamehe äe, hing pole teda änam üles leind kui tagasi tuli. Nenda, et see vana oleks veel eland kui teised poleks teda säält äe viind. Hing oleks jälle sisse läind kui tagasi tuli. Sest sandik kadus kärmes ja ka vanamees toast paku otsast äe, kui papid olid teda uiest matnd. 1) Vädja = vädaja, varatooja, kurati abiline, väutont = koha peal tuntud vanemad vädaja nimetused.

RKM II 6, 400 (19) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui söuke vill keele pääle juhtub sigima, siis tuleb seda teisele uhatleda. "Saagu so keele pääle musttuhat villisi ja see, mis mo suus on olgu veel teiste otsas, neid kasugu so sitaaugu äärde ümber, ilma äe lugemata ja kusemise pääl nagu saarjaid. Küll sa siis tead, et sa-b uhatle änam teisi sedasi ilma süüta!"

RKM II 6, 408/11 (43) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomade äe tegemine. Vältalt vana Tooma Aad oli üks suur kuntsimees, völu ja tark. Taal oli oort selle üle kuultsus. Selle loomade äetegemisega ta päris elas. Ta oli nii tark, et tegi teisel looma haigeks. Oli loom haige, siis käidi jälle vana Aadi järges, see tuli siis jälle toherdama seda. Ta oli nii suur tohter, et oort toherdas sönadega looma terveks. Aga ilmaski ta äi teind seda ilma viina vöi ölleta. Pool toopi viina, see pidi olema, muidu ta-as tulegi. Nenda oli taal joomist pärisest. Ta-as saa viimaks änam külast äe. Pärisest jähid loomad haigeks, vana muud kui toherdas ja jöi. Korra ta olnd Neemil Andrusel. Peremees tulnd hobusega koju ja võtnd selle eest äe ja läind rihale viima. Vana Aad olnd ka sääl õues ja vaatand seda hobust ja hakkand kangest ise seda kiitma. "No küll sool on ikke kena ja rammus hobu, aga sõuke makk ikka haigeks eluilmaski äi jäe!" Mees viind hobuse rihale ja annund sööma ka ede nagu hobusele väljast tulles ikka, hobu söönd kenast. Natukse aja pärast olnd hobu haige ja viskand ennast ülekaela maha. Peremees oli asjast juba haisu ninase saand, pole esimeseks vanad Aadi ühti hobuse juure hüüdnd, katsund oma täedmisega. Aga see pole aitand, hobu jäänd veel haigemaks. Siis kutsutud vana Aad. See tulnd ja pomisend oma sõnad äe, oort hobu saand terveks ja töusnd üles. Kukkund sööma jälle nagu ennegi. Vana Aad viidud tuba ja taale antud ölut ja viina. Vana joond ja taal olnd ha meel oma ameti üle. Sõnna tulnd teisi mehi ka veel. Äkist toodud rihalt jälle aru, et teine hbu jälle higeks jäänd ja ülekaela maas on. Kikerdab ja rabab mis hirmus oort näha-kuulda. Vana Aad käind seda jälle terveks toherdamas, ilma et-ta oleks miskid hullu ise arvand. Kui vana oli rihalt äe tulnd, vöötud ta toas käsile, pandud oma tegusi üles tunnistama. Antud hea keretäis peksa, siis vana Aad rääkind üles, et ta ise loomad haigeks on teind. Sest ajast olnd vana teenistus ja külas joomine otsas. Aga loomade haigused olid jäänd ka kohe vähemaks, menest perest kadund tükkis äe. Inimesed pole teda siis änam uskund. Aga ükski pole teda ka änam oma loomalauta lasnd. Siis ta pole loomale miskid teha ka saand, kui ta pole seda eese silmaga näind. Taal olnd söuke hull silm, et kui oli looma vaatand ja kiitnd, siis see jäänd varsti haigeks.

RKM II 6, 414/5 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui öllele sai pärm sisse pandud, siis selle panemise aegu sai ise törre ääres jalgu keerutud ja laultud. Laulti, mis meele tuli, pisike salm otsast äe. Siis ölut pidas ikka joojad löbusad ja tuletas meistele laulud meele.

RKM II 6, 419 (9) < Pöide khk., Laimjala v., Nõme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui vahest inimesele löövad söukesed villid või vistrikud ihu pääle, kas sedasi hakkavad tuulest või maast. Neid arstitakse siis suitsetamisega. Suitsetamise värki tuakse üheksamast kohast. Küll surnuajast puru ja ristide küljest laastusi, haudade päält kivisi ja teede päält puru ja väravate alt puru. Siis tuakse kolme valla maa päält tuulepesasi puude otsast, änamast ikka kaskede otsast vöötakse. Nee kõik pannakse pölema ja siis lastakse seda suitsu villidele pääle. See peab nad siis äe kautama. Sedasi parandati maast ja veest hakkand villisi ja ka völu saadetutele oli see hea rohi.

RKM II 6, 424 (22) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1946) Sisestas Pille Sääsk , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga vat teisse hoomiku vöta majatöö käsile, siis on önn ja önnistus selle tööl. Teisse on hea päe.

RKM II 6, 434 (53) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sitta suhe, soola perse, söö ise oma sõnad äe.3) 3) Vastus isikule, kes teisele midagi halba soovib.

RKM II 6, 434 (54) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sitta suhe, soola putsi, söö ise oma sönad perse.3) 3) Vastus isikule kes teisele midagi halba soovib.

RKM II 7, 19 (7b) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järgi (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endise Kunda mõisapargis voolab vastu idataevakaart allikas jõkke. Sellest allikast räägitakse, et keegi mustas rõivas naine peseb iga mihklipäeva ööl allikal pesu ja paneb märja pesu kaasa võetud korvi. Nii sünnib see aastasajandid.

RKM II 7, 20 < Rakvere khk. < Lüganuse khk., Kestla k. - August Krikmann < Gustav Stein (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See tulnud sellest, et palju aastaid tagasi - nõnda räägib rahvas - Paubri vanamees teinud koeruse pärast tondi Kohola mõisa viljaaita. Vanamees aga ei olla enam tondist kuidagi lahti saanud. Tont ei püsinud enam mõisaaidas, vaid hakanud Paubri vanamehe leivakotis pesitama, kui mõisateol käinud. Kord tulnud "vunamees" teolt ja viskand leivakoti kogu tondiga Jahupõllu mäele maha. Midagi ei avitand. Enne kui vanamees koju jõudiski, oli tont juba Paubri peres ja irvitas seal vanamehele vastu. Ööseti müranud tont - ja hiljem selgus, et mitu tonti - talupere hoonetes mis hirmus. Muidu ei saadud tontidest lahti, kui Paubri peremees rääkinud sellest kirikuõpetajale. See ütelnud omad sõnad (vist oskas õpetaja tondi vasta sõnu), mille peale kohe tondid Paubriperest kadunud.

RKM II 7, 20/1 < Rakvere khk. < Lüganuse khk., Kestla k. - August Krikmann < Liisa Põldmäe, jutustatud 1935 (1946) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga omad järeldused olid sellegipärast Paubri peres. Üks perekonnaliige, tütar, oli Anija mõisas köögitüdrukuks, kus teda kusagil väljas olles uss hammustas. Tütruku keha läks üleni paiste. Küll pandi nõelamiskohale üheksat seltsi rohtu, aga miski ei avitanud. Paubri vanamees tuli ise Anija mõisa tütart vaatama. Mees oskas tonte teha ja ussisõnu. Ta hüüdis kõva häälega: Must madu, maa alt, kirju madu, keldriurkast, tule välja ja laku mu lapse jalga! Sedamaid ronis toauksest sisse suur, pikk ussivorikas, roomas haige tütruku juure ja lakkus ning imes seni kaua solvatud jalga, kuni ta ise plaksudes lõhki läks... Tütruk aga ei saanud mitte enam sellestki abi, vaid suri.

RKM II 7, 42 (1) < Rakvere khk. - August Krikmann < Keskküla (jutustas 1931) (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Luuganid (luu paigalepanijad) Jutustanud vana naisterahvas Kesküla Rakveres 1931 a. Minu jalg väntis ja läks liikmest välja. Tohter tahtis jää sees seda parandama hakati. Olin käed-jalad püsti sellele vasta. Hautab külma kumpressiga jala alt ära... Läksin Vanamõisa peremampseli juure. Tema isa oli luugan ja õpetas enne surma tütrele selle kunsti. Kurtsin, mis viga. Mampsel vaatas tükk aega haiget kohta, pani sülget esimese sõrme näpuga selle peale, ütles paigale panemise sõna: vuupsti, vuupsti, mine paigale pahkaluu, saa sirgeks sääreluu! Siis tõmbas jalakannast kolm korda. Raks käis ja liige oligi endisel asemel. Vanamõisa läksin kepi najal, tagasi tulin tuhatnelja tantsides.

RKM II 7, 93 (15) < Rakvere khk. - August Krikmann < Evi Õunas (1946) Pille Kippar, Eesti loomamuinasjutud, AT 15*, ainuke teisend, Suletopp. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nälginud hunt viis talu õuest kana ära. Teel tuli rebane vastu. "Mis sa tassid?" küsib ta hundilt. "Kana," oli vastus. Rebane: "Ega see tühi suletopp tähenda äratassimist. Viska maha!" Hunt laskiski kana suust maha kukkuda, mida rebane ruttu omale võttis ja ära jooksis.

RKM II 7, 177 (27) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuiste järele (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puusüda on kova, siis on tämä koor ka kova.

RKM II 7, 200/1 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < Mai Sandberg (jutustatud 1920) (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Madu taltsutaja Rootsi ajal elas Rakvere lähedal Rägavere Mullikmäel vana naine, kes oskas ussisõnu. Tulisel, rägetajal heinaajal pugenud uss lõunaund magavate heinaliste hulka, kellede seltsis ka Mullikmäe naine puhkas. Ussi tulekut juhusliselt unes nähes ärkanud naine. Ta tõusnud istukille ja ütelnud ussile: "Kasi minema! Tsiss, tsuss, tsäss!" Jalamaid pööranud uss ümber ja vingerdanud kiiresti ära. Naine heitnud rahulikult pikali ja uinunud uuesti magama, nagu ei oleks midagi iseäralikku vahepeal juhtunud.

RKM II 7, 238 (7) < Rakvere khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vasiga varrud Kui lehma tuleb piima, siis kolm lüpsist piima läheb kokku keitades. Muidu en saa seda pruuki, on kelbamata. Aga kui keideta senest piimast leend, mida kutsuta ternepiim, siis viia naabritelle kausiga terne piima mekki. Kui see kauss on tühjast söödu - vihmine, kee veel lusigaga vottas, senele löödi senega pähä ja ööldi: "Vasigas saagu ninda vanast, kui sina oled!" Kui oli mitu sööja, siis vihmisel sai pali /palju/ vommisi /hoope/.

RKM II 7, 333 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikamnni mälestuste järele (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Miks Uljaste järv Malla Reinuaugust ära pages? Sellepärast, et üks Iila küla naine järve kaldal kalaga lapseperset pühkis. Järv vihastas, tõusis õhku ja lendas 15 kilomeetrit maad eemale Uljastile. Rahvasuust.

RKM II 7, 338 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saatin, saatin sajatusi, kovi sanu kamalusi, pali pergeli pajatusi, rooma kaupa kuratisi. Keik nee luhti läksivaie, tühja tuulde tallamaie, pali neist permandulle pugesid suurimassa hulka hukkusid... Haagikohtuniku juures peksa saamine.

RKM II 7, 341 (37) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arstimisvahend, sõnade peale lugemine. Varikselle valu, harakalle haige, musta linnule muu tõbi.

RKM II 7, 383/4 (1) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Palju teati endisest ajast rääkida sellest, kuida varas varguspaigale "kinni pandi". Seda aitas teha Seitsme Moosese raamat. Kuidagi juhtunud, et üks reisija ja rätsepasell on roninud talupere pleekaeda ja tahtnud louendi kanga ära varastada. Perenaine, kellel Seitse Moosest sängis pääaluse koti all, nähes varast ja varguse tahet, ähmas sängist imeliku raamatu, lõi selle koha lahti, kus õpetakse varga "kinnipanemist" ja jooksis lahtine raamat käes ukse pääle. Perenaine näeb - varas on upakile kanga kallal, aga ei pääse minema. Nii seisis varas sealsamas paigas liikumatult õhtuni. Kui peremees koju tuli, nägi varast ja "andas vargale hüva keretäie peksa. Viimast löi polvega toisele perse ja üttli siis: "Kasi nüüd, kurat, menema." Rätsepasell aga ei pääsenud veel kuhugi poole, ennemb kui perenaine raamadu toi ja sene koha lahti lõi, kus ütleb: "Varas, pergelinahk, mene pergu!" Teisel öösel peale seda juhtumist on rätsepasell Rakvere juures Vilgu kõrtsi lakas enese üles poonud.

RKM II 7, 384/5 (2) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Toine kerd on külas jutt lahti löönd, et Pärtli-rahval on veedu Rakvere jaanilaadal vankori päält uus tekk menema. Kee vei, en tia. Tuldi koa ja mendi Jüri-rahvale, kus oli Seitse Moosest. Juri rahva perenaine oskas sene raamaduga vilumiste hüvast läbi aja. Rätsebasälli pani kanga vargusel ubakille seisama, ehk avitab tekivarast ka üläs etsi. Perenaine löi raamaduga kolm kerda Rakuvere poole, tegi siis lahti ja luges säält seest tagurpite sanu vällä. Oli lugend, ütli Pärtli-omile: "Tänä ehta enne poolt ööd toob varas teki tagasi." Ninda oligi. Pererahvas heitas magama. Enne poolööd urisi koer oues aga en haukkund. Hommigul löieti tekk vankuril ja tegi pääl puhkas veerast kohast toodu Madi-rahva karjapoiga, kee oli ka laadal käind ja teki vällä varastand. Senest pääle jäi poiga kangest pasale, eiga saand enne senest lahti, kui Jüri-rahva perenaine luges Seitsmest Moosest kinnipanu sanad. Vana Kombi Jaan, igavene pugal ja lorasuu, ütli neidsamu kinnipanu sanu täädama, mida ninda käivad: Paska pane jällä paksu, sittumine siu solme! Nee sanad käivade vanapagana kohta, kee poisi p...e pani sorisema.

RKM II 7, 420 < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sajatamine ja sajatamisesanad olid meie pool rohkem "külgepanemise" kui muu jaoks. Sajatades pandi täid, kirbud, lutikad eluhoonetesse, inimeste ja loomade külge; siis ka kärnad, paised ja muud pahed. Olid nõndanimetatud sajatamise naised, kee oskasivate sanu ükstoise otsa lükki! Paha soovides teisele isikule või tema perele, suguseltsile, sugulastele makseti sajatajale teatud tasu, mida aga enne mitte kätte ei antud, kui kuulda oli, et sellele ja sellele isikule, perele või suguseltsile on "pandu pahu külgä."

RKM II 7, 450 < Rakvere khk. < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Raud (jutustas 1935) (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katkumärgiga inimesed Jutustanud keegi vanake Raud, Rakvere Vallimäel 1935. aastal. Vanal ajal olid vaimulikud mehed väga valjud. Nende kiriklikud karistused ei unune rahva meelest, nende karistuse abinõud samati. Kiriku kohut kardeti palju enam kui ilmalikku kohut. Kui olid nälja- ja katkuajad, siis arvati neid inimesi selles süüdlased olema, kellel sündimise märk oli kaela peal, et nad nälga ja katku maale on toonud. Nendega käidi haledasti ümber: piinati, pekseti, vangistati ja surmati. Oli varandusi, võeti ja anti kerikule, mida see oma huvides kasutas. Pärastpoole läks asi nõnda üleüldiseks, et kõik olid katkumärgiga inimesed, keda karistati kõige karmimalt. See oli niisugune usk ja arvamine.

RKM II 8, 13/4 (1a) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum (jut. 1887) (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ludigu ja prussaki vois tämä majja panna sinna, kes kuidagi viisi oli kas sõnades või tegudes selle perekonnaliikmete kaudu haavatud saanud. Nende pisilaste väljakutsumiseks arvati kasutatama Seitsme Moosese raamatut või ka Aluppi ehk järgmisi lausumissõnu: Atseraadamabariisi - Tulga vällä tuhandiisi!" Nende sõnadega külvati kogu maja lutikaid ehk prussakaid kubinal täis.

RKM II 8, 16/7 (1) < Viru-Nigula khk., Pada v. - August Krikmann < Sagori taat, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Must surm (katk) vodas jalapääld ihnimese maha. Reo Toomase vanavanaisa lähänd pikki teed kärigo poole. Pada Vanaküla juures tuld tämälä must surm vastu. Küsind vanamiheld: "Kuhu sa lähäd?" Vanamees: "Mida see sinulä korda lähäb!" Saand vaid sanad rääki, lähänd silmnäost mustast, kukkund maha ja oldki valminna.

RKM II 8, 17 (2) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Iila k. - August Krikmann < köstrieit, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tisu Liisu vanavanaema lähänd lehmi lüpsämä, must surm tuld lauda uksile ja ööld Liisule: "Joudu surma suutäiele!" Nii kohe langenud vanaemake lüpsigu korvalle maha ja old surnend. Kiha jäänd mustast kui puusüsi.

RKM II 8, 17 (3) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kutsalu k. - August Krikmann < Kristjan Matti, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noorpaari lähänd kärigo. Must surm teel vastus. Ööld: "Kuhu tei lähäta?" "Kärigo." Hiljast oleta jäänd," ööld must surm. Nii kuhe lähänd nämä näust mustast, langend ükstoise korvallä maha ja oldki surnend.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20 Järgmine lehekülg ]